Anatoomia kodutöö (0)

Lüll  Laura  Kõ-19  Kodutöö anatoomia/füsioloogia õppeaines 21-24. mai 2020 õppesessiooniks  Seedeelundkond  1. Tööta iseseisvalt  läbi  „Anatoomia  õpik“  lk.119-130 ja vastata  peatüki  lõpus  olevatele  küsimustele  kirjalikult.  1)  Millistest  organistest  koosneb seedeelundkond?  - Seedeelundkond  koosneb seedekulglast  ja seedenäärmetest  ning  selle  osad on  suuõõs,  keel,  hambad,  süljenäärmed,  neel,  söögitoru,  magu,  kaksteistsõrmiksool,  peensool,  jämesool,  pärasool,  pärak, maks,  sapipõis,  kõhunääre.  2)  Mis  on üldine  seedeelundkonna  tähtsus?  - Seedeelundkonna  ülesanneteks  on toidu  mehaaniline  ja keemiline  töötlemine,  töödeldud  ainete  imendamine  ja seedimata  jääkide  väljutamine.  Organism  saab  varustatud  toitainetega  ja puhastatud  jääkidest.  3)  Mis  toimub  toiduga  suuõõnes?  - Suuõõnes  toimub  toidu  kvaliteedi  hindamine,  mehaaniline  ja esmane  keemiline  töötlemine.  Ehk  siis  maitstakse  ja kui  kõlbab  peenestatakse  toit  hammastega,  lagundatakse  süsivesikuid  süljes  asuvate  ensüümidega,  sülje  kleepuva  toime  tõttu  moodustub  peenestatud  toidust  toidukämp  mis  siis  neelataksegi  alla.  4)  Mis  ülesanded  on keelel?  - Keel  osaleb toidu  maitse  hindamises,  toidumassi  liigutamises  ja süljega  segamises  ning  kõnelemises.  5)  Nimeta  erinevad  hambatüübid  ja nende  arv ühes  lõualuu  pooles.  - Piimahambad  (kokku  20, all  ja ülal  seega  10 ning  ühes  veerandis  5) ja jäävhambad  (kokku 32,  all  16 ja ülal  16 ning  ühes  veerandis  8).  6)  Nimeta  3 peamist  süljenääret.  - Kõrvalsüljenääre,  lõuaalune  süljenääre  ja keelealune  süljenääre.  7)  Milliste  õõntega  on ühenduses  neel?  - Ninaõõnega,  keskkõrve (trummi-)  õõnega  ja suuõõnega.   


8)  Kus võib  söögitorus  takerduda  allaneelatud  toit  või  võõrkeha?  - Allaneelatud  võõrkeha  võib  takerduda  söögitoru  ahenemiste  piirkonnas.  Nendeks  piirkondadeks  on neelu  üleminekukoht  söögitoruks,  IV-V rinnalüli  kõrgusel  ristumiskoht  vasaku  peabronhi  ja aordiga  ning  diafragma  söögitorulahis.  9)  Kirjelda  mao  asukohta  inimese  kehas.  - Magu  paikneb  kõhuõõne  ülemises  osas, suurem  osa (5/6) paikneb  keha  keskjoonest  vasakul,  roiete  all.  10) Mis  on mao põhifunktsioonid?  1) Toidu  soojendamine,  mehaaniline  peenestamine  ja segamine  maomahlaga,  mille  tulemusena  toit  muutub  vedelaks  pudruks  2) Toidu  seedimine  maomahla  ensüümide  abil  3) Mikroobide  hävitamine  maonõres  leiduva  soolhappega  4) Toidumassi  edasilükkamine  soolestikku  11) Millistest  osadest  koosneb peensool?  - Peensoole  lihaskest  koosneb  silelihaskoe  piki-  ja ringkihist.  Peensoolel  eristatakse  kolme  osa:  kaksteistsõrmiksool,  tühisool  ja niudesool.  Kaksteistsõrmiksooles  toimub  maost  tuleva  happelise  toidukördi  neutraliseerimine  ja algab  intensiivne  toidu  seedimine  kõhunäärmenõre  ja sapi  abil.  Tühi-  ja niudesooles  jätkub  toidu  seedimine  spplenäärmete  ensüümide  mõjul.  12) Mille  kaudu  imenduvad  organismi  lagundatud  valkude,  rasvade  ja süsivesikute  lõpp- produktid?  - Valkude  ja süsivesikute  lõhustamise  käigus  saadud ained  imenduvad  verre  ning  rasva  lõhustamisproduktid  lähevad  vereringesse  valdavalt  lümfisüsteemi  kaudu.  13) Kus paikneb  jämesool  ja millistest  osadest see koosneb?  - Jämesool  järgneb  peensoolele  ja moodustab  seedekulgla  lõpposa.  Jämesool  algab  paremas  niudepiirkonnas  paikneva  umbsoolega,  mille  otsast lähtub  ussripik  ning  läheb  üle  neljast  osast koosnevaks  käärsooleks  ja lõppeb  pärasoolega.  Jämesoole  üldpikkus  on 1,5-2 meetrit.     


14) Mis  on jämesoole  põhifunktsioonid?  - Peensoolest  liiguvad  seedimata  toidujäägid  jämesoolde,  kus  nad bakterite  toimel  osaliselt  lõhustuvad.  Jämesoole  põhifunktsiooniks  on vee ja vees lahustunud  vitamiinide  ning  mineraalainete  imendamine,  roojamassi  vormimine  ja väljaviimine  organismist.  15) Kirjelda  maksa  asukohta  teiste  elundite  suhtes.  - Inimkeha  suurim  nääre.  Maks paikneb  kõhuõõne  ülaosas  põhiliselt  paremas  roidealuses  piirkonnas.    16) Mis  ülesanne  on maksasagarikel?  - Maksasagarikes  toimub  sapi  produtseerimine,  kahjulike  keemiliste  ainete  ja  mikroobide  neutraliseerimine,  valkude,  rasvade ja süsivesikute  ainevahetus  (süntees  ja  lõhustamine  vastavalt  vajadusele).  17) Millistest  elunditest  voolab  seedenõre  kaksteistsõrmiksoolde  ning  kus need elundid  asuvad?  - Seedenõre  voolab  kaksteistsõrmiksoolde  sapipõiest  ja kõhunäärmest.  Sapipõis  asub  maksa  alaosas  ja kõhunääre  paikneb  mao  taga, tagumisel  kõhuõõne  seinal.  18) Mida  katab suurrasvik?  - Suurrasvik  algab  mao  suurelt  kõverikult  ja laskub  allapoole  üle  ristikäärsoole  väikese  vaagnani.  Suurrasvik  paikneb  mao, vahelihase,  põrna, neeru  ja ristikäärsoole  vahel  ning  koosneb  paljudest  sidemetest  ja suurest  vabaosast.  Suurrasviku  vabaosa katab  eest peensoole  lingusid  nagu  põll.    2. Lisaks  vasta  järgmistele  küsimustele  kirjalikult:  1) Mis  on antibiootikumid?  - Antibiootikumid  on elusorganismide  (bakterite,  seente)  produtseeritud  või  tööstuslikult  sünteesitud  ained,  mis  surmavad  mikroorganisme  või  pärsivad  tugevalt  nende  kasvu  ja mis  terapeutilistes  annustes  ei  kahjusta  makroorganismi.  2) Mis  on prebiootikumid?  - Prebiootikumid  on keemilised  ühendid,  mis  ei  imendu  peensooles  ja mis  soodustavad  heade  bakterite  kasvu  soolestikus.  Prebiootikume  kasutatakse  sageli  koos probiootikumidega.  Head  bakterid  on probiootilised  mikroobid.  Probiootikumide  toit.   


3) Mis  on probiootikumid?  - Probiootikumid  on bioloogiliselt  aktiivsed  bakteriaalsed  preparaadid,  mis  sisaldavad  organismi  residentmikrofloorast  pärinevaid  elusmikroobe  ja mis  avaldavad  kasulikku  toimet  inimese  tervisele  – aitavad  võidelda  haigustega   ja säilitavad  soolestiku  hea tervise.  Probiootikumid  onkasutusel  funktsionaalse  toiduna  (jogurtid,  juustud  jt) või  toidulisanditena  (kapslid,  tabletid).  4) Miks  ei  toimi  antibiootikumid  viiruste  vastu?  - Sest antibiootikumid  on tehtud  bakteritest  ja nad mõjuvad  ainult  bakteritele.  5) Miks  kaotavad  antibiootikumid  oma  toime?  - Antibiootikumid  kaotavad  oma toime,  kui  neid  tarbitakse  liiga  palju  või  võetakse  valesti.  Sel  juhul  bakter kohaneb  antibiootikumi  toimega  ja võib  immuunseks  muutuda.    3. Ülesanne  telesaatest  Rakett  69 „Teatusteater“  (eetris  11.04.2020)  Vaata järgi  - https://arhiiv.err.ee/vaata/rakett-69-teadusteater-301863  Küsimus  teadusteatrist  - selgita,  miks  muutis  lahus  värvi,  kui  sinna  sülitati?  -  Sülje  koostises  on ensüümid,  mis  lõhustuvad  süsivesikuid.  Lahus  muutiski  värvi,  sest  ensüümid  lõhustasid  tärklises  olevad  süsivesikud  ja joodil  ei olnud  enam  midagi  millega  värvi  muutmiseks  reageerida.    Hingamiselundkond  1. Tööta iseseisvalt  läbi  „Anatoomia  õpik“  lk.110-119 ja vasta  peatüki  lõpus  olevatele  küsimustele  kirjalikult.  1)  Milliseid  õõsi läbib  õhk alates  ninasõõrmetest  kuni  kopsualveoolideni?  - Õhk läbib  alates  ninasõõrmetest  ninaõõne,  kõriõõne,  trahhea,  bronhid  ja jõuab  siis  kopsualveoolideni.  2)  Mis  tähtsus  on hingamisteede  ripsepiteelil?  - Ripsepiteeli  ripsmekesed  liiguvad  ja ajavad  hingamisteedest  koos limaga  välja  õhku  saastavaid  võõrosakesi.  Tänu  sellele  puhastub  sissehingatav  õhk tolmuosakestest,  samal  ajal  ka soojeneb ja muutub  niiskeks. 


3)  Kus asub haistmisepiteel?  - Ülemises  ninakäigus.  4)  Mis  põhjustab  ninaverejooksu?  - Ninaõõne  veresoontest  moodustuvad  koobaspõimikud  ja nende  vigastus  põhjustab  tugeva  ninaverejooksu.  5)  Kus asuvad  häälepaelad  ja mis  võimaldab  erinevate  helide  tekkimist?  - Häälepaelad  asuvad  kõriõõne  keskmises  ahenenud  osas  – häälekõris.  Häälekõri  külgseintel  paikneb  kaks paari  kurde:  ülemised  – esikurrud  ja alumised  – häälekurrud.  Häälekurrud  piiravad  häälepilu.  Häälitsemisel  häälekurrud  pingulduvad  ja nende  õhukesed  servad  muutuvad  häälepaelteks.  Väljahingatav  õhk liigutab  häälepaelu,  mille  tulemuseks  on helide  tekkimine.  6)  Missugused  faktorid  kutsuvad  esile  reflektoorse  köha?  - Kõri  ülemise  osa limaskest  on väga  tundlik  erinevate  ärrituste  suhtes  (tolm,  keemilised  ained,  toidu  osakesed), mille  tagajärjel  tekib  reflektoorne  köha.  7)  Mis  takistab  trahhea  kokkuvajumist?  - Trahheat  hoiab  kokkuvajumise  eest trahhea  skelett,  mis  koosneb 15-20st omavahel  sidemetega  ühendatud  hobuserauakujulisest  kõhrest.  8)  Kuidas  nimetatakse  kopsusiseseid  hingamisteid?  - Bronhideks.  9)  Mis  kulgevad  läbi  kopsuvärati?  - Läbi  kopsuvärati  kulgevad  peabronh,  kopsuarter,  kopsuveenid,  närvid  ja  lümfisõlmed.  10) Too välja  3 erinevust  parema  ja vasaku  kopsu vahel.  - Parem  kops on vasakust  laiem  ja lühem.  Vasaku  kopsu alumiseesmise  serva  piirkonnas  südamega  külgnev  südamesälk.  Sügavad  vaod jaotavad  vasaku  kopsu  kaheks ja parema  kopsu kolmeks  sagaraks.  Mõlemas  kopsus  on klassifikaatori  järgi  10  bronhiaalsegmenti.  Kuna  vasak kops aga väiksem  on, siis  eristub  seal  tihti  vaid  9  segmenti.  Parem  kops ühendub  hingetoruga  kahe bronhi  abil,  vasak kops ühe  bronhi  abil.  11) Kus ja kuidas  toimub  gaasivahetus  õhu  ja vere vahel?  - Gaasivahetus  õhu  ja vere  vahel  toimub  alveoole  ümbritsevas  kapillaaride  võrgustikus.  Õhu hapnik  tungib  verre,  süsihappegaas  verest  väljub  alveolaarõhku.     


12) Iseloomusta  rinnakelmet  ja pleuraõõnt.  - Rinnakelme  katab kopse ja rinnaõõnt  seestpoolt.  Kopse ja rinnaõõnt  kattev  kelme  ühinevad  kopsude juures.  Pleuraõõs  kujutab  endast  pilu,  mis  sisaldab  vähesel  määral  seroosvedelikku,  mille  ülesandeks  on vähendada  hõõrdumist  kopsukelmete  lestmete  vahel  hingamisliigutuste  ajal.  Pleuraõõnes  valitseb  negatiivne  rõhk, seega  õhk puudub.  Parem  ja vasak  pleuraõõs  ei  ole ühenduses.  13) Mis  on keskseinand;  kus see asub  ja mida  see sisaldab?  - Keskseinand  on rinnaõõne  keskosas kahe pleurakoti  vahel  paiknev  ruum.  Eest  on  keskseinand  piiratud  rinnaku  tagapinnaga  ja osaliselt  roidekõhredega,  tagant  rinnalülidega,  alt  diafragmaga  ja külgedelt  keskseinandmise  pleuraga.  Keskseinand  jaguneb  eesmiseks  ja tagumiseks  osaks. Eesmises  keskseinandis  paikneb  süda koos  südame  paunaga,  harkelund,  diafragmaalnärvid,  ülenev  aort, kopsutüvi,  ülemine  õõnesveen,  lümfisõlmed  – rinnakutagused,  eesmised  keskseinandi-  ja ülemised  diafragmaalsõlmed.  Tagumises  keskseinandis  paiknevad  trahhea,  peabronhid,  söögitoru,  rinnaaort,  paaritu  ja poolpaaritu  veen,  rinna  ja lümfijuha,  uitnärvid,  sümpaatilised  tüved  ja lümfisõlmed  – tagumised  keskseinandi-,  lülisambaesised,  trahheakõrvalised  ja kopsu-bronhiaalsed  sõlmed.  Keskseinandi  elundite  vahel  paikneb  side- ja rasvkude.    2. Lisaks  leia  vastused  küsimusele:  1) Milliste  mehhanismide  kaudu  on hingamine  seotud  keha üldise  tasakaaluga  ehk  homöostaasiga?  (Vähemalt  5 näidet)  - Hingamisega  uuendatakse  kopsudes  olevat  õhku,  mis  võimaldab  eemaldada  venoossest  verest  CO2 ja suurendada  vere  o2 varusid.  Hapnik  kasutatakse  kõrgmolekulaarsete  toitainete  bioloogilisel  oksüdatsioonil  organismi  elutegevuseks.  Vajalik  energia  transformeeritakse  fosfaatühendite  makroenergilistesse  sidemetesse.  Hingamise  ainevahetuse  lõpp-produktidena  tekivad  CO2 ja vesi.  Tänu  rakuhingamisele  saame  energiat.  Hingamine  aitab  süsihappegaasi  kontsentratsiooni  kehas  kontrollida.  Gaasivahetus.  2) Millised  võivad  olla  tagajärjed,  kui  homöostaas  saab rikutud,  too näiteid.  - Organism  on valmis  tegutsema  ja kehaline  aktiivsus  suureneb  või  organism  on valmis  alistuma  ja kehaline  aktiivsus  väheneb.  Suureneb  organismi  närvi-  ja hormonaalsüsteemi  aktiivsus,  mis  avaldub  organismi  käitumises  ja suhtumises  ümbruskonda.   Adrenaliini 


suurenenud  väljastamine  vereringesse.  Kui  organismi  bioloogiline  tasakaal  on häiritud,  teadvustab  keha  seda seisundit  läbi  vajadust  (nt  joogijanu,  korisev  kõht,  urineerimistung).    Erituselundkond  1. Tööta iseseisvalt  läbi  „Anatoomia  õpik“  peatükk.  7 lk.132-136.  2. Leia  vastused  küsimusele:  1) Mis  juhtub,  kui  neerud  lakkavad  töötamast?  - Neerud on elutähtsad  elundid.  Kui  neerude  töö on häiritud  või  nad lakkavad  töötamast  ei aa  organism  enam  normaalselt  igapäevast  tööd jätkata.  Kui  neerud  lakkavad  töötamast  ei  saa  keha enam  jääkaineid  väljutada,  seega  jäävad  mürgid  verre,  kurnavad  ja lagundavad  kogu  organismi.  Organism  saab mürgituse,  kehasse võib  koguneda  liigset  vedelikku,  vererõhk  võib  tõusta,  ei  pruugita  enam  toota piisavalt  punaseid  vereliblesid,  vereloome  jääb reguleerimata  ja  organismi  happelis-leelise  tase pole  enam  tasakaalus.  Neerud  on organismi  filtriks.  2) Milliseid  muutusi  toob neerude  töö lakkamine  kaasa teiste  organite  ja organsüsteemide  töös?  - Mõjutatakse  südame  tööd – kui  neerud  ei suuda  organismist  liigset  vedelikku  väljutada,  muudab  see südame  töö raskemaks,  sest verd tuleb  pumbata  vedeliku  suurenenud  vastusurve  tingimustes  ja vererõhk  tõuseb.  Maks saab mõjutada,  sest neerud  teevad  organismi  jääkainetest  puhastamisel  maksaga  koostööd. Kogu keha  ja kõik  organid  on häiritud,  sest  neerud  toodava ensüümi,  mis  aitab  punastel  verelibledel  valmida.  Kui  punaseid  vereliblesid  ei  teki,  on häiritud  gaasitransport,  rakud ei  saa enam  hapnikku  ja ei saa vabaneda  tekkinud  süsihappegaasist.  Terve  organismi  töö on mõjutatud.      Lisamaterjal  koduste  ülesannete  lahendamiseks:  http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/massaaz/?AVALEHT  https://e-koolikott.ee/kogumik/19884-3-2-Viirused-ja-bakterid  https://www.slideshare.net/chryssy/homostaas