tehniline, vaid sotsiaalne korraldus) · ökonoomika tegeleb vastastikku kasuliku ühiskondliku koostöö võimaluste ja probleemidega (rõhutatakse tehnilise efektiivsuse probleemide sekundaarsust sotsiaalse dimensiooni suhtes. Ökonoomika on seega teadus ühiskondlikust koostööst, selle võimalustest ja probleemidest. ) · Koostöö (kooperatsioon) on meie jaoks koostegevuse (interaktsiooni) üks (positiivne) variant toob kasu vähemalt mõnele asjaosalisele, ilma et keegi saaks kahju. · Negatiivne koostegevus seisneb koostöö puudumises keegi ei saa kasu või keegi saab kahju. Siin pole üht läbivat terminit kasutame erinevaid väljendeid (reetmine, konflikt, ärakasutamine, viilimine, kurnamine jt). · Koostegevus (interaktsioon): ühised ja vastandlikud huvid · Auto näide!!!
2.7. Kooli õppekava rakendamisel ja arendamisel arvestatakse konkreetse kooli ja klassi õpilastega. 3. ÕPPE JA KASVATUSE RÕHUASETUSED NING TAOTLETAVAD PÄDEVUSED 3.1. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused I arengutasemel 3.1.1. Õpilaste juhtivaks tunnetusprotsessiks on taju, 3.1.1.1. Tajude arendamine. 3.1.1.2. Mälu. Varemtajutud objektide ja tegevusaktide äratundmine 3.1.1.3. Mõtlemine. 3.1.1.4. Motoorika. 3.1.2. Õpetuse põhitaotluseks on õppimiseks vajalike alusoskuste omandamine koostegevuse ja matkimise tasandil: 3.1.3. Rõhuasetus on oma mina teadvustamisel. 3.1.4. Õppetöös rakendatakse valdavalt üldõpetuslikku tööviisi 3.1.5. Õpilaste võimed on erinevad. Seetõttu varieeritakse õppeülesandeid 3.3. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused II arengutasemel 3.3.1. Juhtivaks tunnetusprotsessiks on taju 3.3.1.1. Tajude arendamine 3.3.1.2. Mälu. 3.3.1.3. Mõtlemine. 3.3.1.4. Motoorika. 3.3.2. Põhitaotlus on kujundada baasoskuste harjumuslik sooritamine 3.3.4. Kõne. 3.3.5
EKSAM MAJANDUSES PEATÜKK 1 analüüs · Definitsioon Ökonoomika tegeleb vastastikku kasuliku ühiskondliku koostegevuse võimaluste ja probleemidega Ökonoomika ei uuri teadusena mitte niivõrd üksikisiku või ettevõtte kasusid, vaid eelkõige vastastikuseid (rahvamajanduslikke, ühiskondlikke, ühiseid) kasusid! Kooostegevus on kahe indiviidi koostegevus ja teineteisest sõltumine Koostöö on positiivne koostegevus ja reetmine negatiivne kostegevus, kõik tahavad saada maksimaalset kasu. · Koostegevus 1. Tehingu takistused Info ja motivatsiooniprobleemid
mõtlemisoperatsioonide kujundamine, mälu arengu toetamine, teadmiste laiendamine ümbritsevast keskkonnast, matemaatiliste kujutluste loomine, kujutavate tegevuste arendamine. 2. Motoorika valdkond: põhiliigutuste korrigeerimine, rütmitaju arendamine, silma- käe koostöö arendamine, töövahendite hoid ja käsitsemine, kahe käe koostöö kujundamine. 3. Kommunikatsioon: verbaalse suhtlemisoskuse arendamine, kõnefunktsioonide kujundamine ja arendamine. 4. Sotsiaalsed oskused: koostegevuse oskuste kujundamine täiskasvanute ja eakaaslastega, rollimänguoskuste kujundamine ja arendamine. 5. Eneseteenindusoskused: esmaste eneseteenindusoskuste täiendamine ja teiseste kujundamine Juhul kui lapse kõneprobleemid ja spetsiifilised arenguhäired jäävad koolieelses eas tähelepanuta (märkamine ja sekkumine), on tulevaste õpiraskuste avaldumine koolis vältimatu. Enamlevinud kõnepuuded: 1. SUULISED KÕNEPUUDED: HÄÄLEPUUDED:
9 - Otsustamine - protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel. Majandusprobleemide lahendamise käigus tehtavates otsustes võib eristada mõõdet: 1) Majanduslik demensioon - seostub ressursidega ja väljendub hindades, kulutustes, intressimäärades, kasumis, mahtudes jne. 2) Sotsio-poliitiline ulatus - seos inimestevaheliste suhetega, koostegevuse, arusaamatuste, autonoomia ja korraldustega. 3) Eetiline dimensioon - milliste vahenditega püütakse saavutada inimeste, gruppide või organisatsioonide eesmärke. - Osalus - aktiivsus, mida inimene ilmutab probleemide lahendamisel. - Eetiline dilemma - olukord kus inimesel tuleb valida selliste tegevusvariantide hulgast, millest mõni on ebaeetiline või illegaalne. Probleeme lahendamise viisid:
See aasta liitus , aga Transpordikool Tööstushariduskeskusega ja tuli rohkem erialasid juurde. Valituses- Valitakse president iga 5 aasta tagant . Aga see aasta ei valitud president ära 1- mesel korral. Äris- Tuleb esitada iga aasta majandusaruanne. Sa kunagi ei tea millal võib sind tabada pankrott. Kirjelda oma sõnadega: Otsustamine vastutamise puudumisel Vastutuse puudumisel võetakse otsus vastu sageli sisulise arutluseta ning selle kvaliteet sõltub rohkem juhusest kui koostegevuse tulemustest. Otsustamine enamuse järgi. See lahendusviis püüab luua "võitjate" ja "kaotajate" koalitsiooni, kuigi kaotajate otsused sisuliselt elimineeritakse. Otsustamine konsensuse põhimõttel. Otsustamisel luuakse ülekaalu saavutanud variant . Kõik saavad oma arvamusi avaldada. Too oma näide Gordoni meetodi kasutamise kohta- Kui klient tellib kulleriga paki ja kuller ei toimeta talle seda kohale , siis tuuakse see pakk postkontorisse . Ja klient tuleb ja on pahane ,
3. Hinnalt efektiivne tulud peavad ületatama kulusi 4. Täpne 5. Aktsepteeritav organisatsiooni liikmete poolt 6. Paindlik MEESKONNATÖÖ Meeskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid grupp, kus osatakse ja tahetakse omavahel koostööd teha. Meeskonnas valitseb ideedeküllus, vastastikune arvestamine, toetumine ja innustamine, selged eesmärgid, otstarbekas tööjaotus, distsipliin, ausus ja tugevad ning otstarbekad sidemed väliskeskkonnaga. Normid meeskonnatöös: 1. Koostegevuse normid 2. Situatsiooninormid 3. Rolliootused 4. Jaotamise normid 5. Üldised koostegevuse normid 6. Sotsiaalset reaalsust väljendavad normid Meeskondade liigid Goodall'i järgi: · Tööülesannete täitmise meeskonnad (allüksused) · Komiteed ja komisjonid · Otsustamismeeskonnad (tippjuhid) · Kvaliteediringid Meeskondade arengustaadiumid: 1. Mittearenenud meeskond *juhile orienteeritus ja juhi ainuisikuline
Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. *Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist(Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne.) *Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. *Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. *Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. *Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad
Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on
Eesmärkidesks tööülesande täitmise grupid, otsustus grupid. 2) mitteametlikud (informaalsed). Mitteametlikud tekkivad inimeste ühiste huvide ja omavaheliste suhete alusel. Võivad tekkida ametlike gruppide sees või väljas. Kui sees siis võivad mõjutada ametliku grupi tööd positiivselt või negatiivselt. Võivad kujuneda survegrupid. Eesmärkides peamine inimloomuse avaldus ja rakendusvorm. Grupi liikmete koostegevuses võib tekkida sünenergia koostegevuse tulemus on parem kui liikmete eraldi summeeritava tegevuse tulemus. Tekib kui inimesed rakendavad olevaid ressursse ühise eesmärgi nimel. Sellel põhineb meeskonnatöö effektiivsus. Igalühel on oma ülesanne, teatud hetkel jääb kellegil aega üle, siis aitab neid, kellel on hetkel abi vaja. Ringmani effekt inimestel gruppides kalduvus vähem pingutada. Sageli kulub ka palju aega grupi sisele suhtlemisele. Grupi omadused: grupi peamine psüholoogiline parameeter on ühtsus tunne
3. Reljeef mõjutab mulla vee ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed mäenõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile. 4. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa, mida nimetatakse huumuseks, see sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente: süsinikku, lämmastikku ja väävlit ning hoiab kinni ka vett. 5. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis (mullakihtidest kõige ülemine kiht) aktiivne biogeokeemiline aineringe. Mullaorganismid segavad mulda ning eritavad ainevahetuse käigus sinna mitmesuguseid aineid. 6. Aja jooksul muutub mullakiht tavaliselt paksemaks, vesi kannab aineid ümber, nii kujunevad mullahorisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. 7
3. Samaväärse hulga moodustamine 4. Hulga samaväärsuse säilitamine 5. Osa võrdlemine tervikuga 6. Loendamine 7. Mõõtmine 8. Modelleerimine Matemaatika ehituses kasutatakse palju mõiste nagu: hulga mõiste, seose mõiste, arvu mõiste, suuruse mõiste ja kujundi mõiste. Kuidas õpetada? Et matemaatikat õpetada me peame teadma järgmisest: · Õppimeetodtest Õppemeetodeid liigitatakse kahel erineval alusel: - Lähtudes õpetaja ja laste koostegevuse vormist, eristatakse selgitust, vestlust ja iseseisvat tööd. - Teadmiste allika jägi on meetodid sõnalised (jutustus, vestlus jne), näitlikud (piltide, filmide jms näitamine) ja praktilised (mõõtmised, mudelite valmistamine, esemete vaatlemine jne). · Õppevormidest · Õppetegevustest ja · Õppevahenditest Loendamine Eesmärgid: · Kujundada õiget loendamisoskus · Loendamise kaudu luua baas arvu ja arvude rea tähenduse mõtestamiseks Kujundid
AKTIIVSED MULLATEKKETEGURID Kliima mõjutab murenemist sademed, temperatuur, päikesekiirgus) Otsene mõju- aineringe Kaudne mõju Bioloogiline aktiivsus Organismid Toiteelemente ja orgaanilist ainet vajavad ka mullas tegutsevad mikroorganismid ja muu mullaelustik. Mida rohkem on mullas biomassi , seda suurem on mulla bioproduktsioonivõime, sest orgaanilise aine lagunemisel vabanevad toiteelemendid kiiremini kui keemilise murenemise käigus. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub viljaka mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe Loomad ja taimede juured rajavad käike ning segavad mulda. Organismide eritised toimivad mullas kleepainetena, mis aitavad luua soodsat sõmeralist struktuuri. Inimtegevus positiivne mõju- keskkonna ökoloogilist tasakaalu arvestav väetamine, kuivendamine. Negatiivne mõju- erosiooni võimendamine, mulla puhverdusvõime ületamine (st saastamine) 3
2. Kontaktandmed Kristi Laan, 52012369, [email protected] 3. Taotleja lühitutvustus Lisa 1 (eraldi max 1 A4 leht) 4. Projekti nimi ,,Koostegemise rõõm" Projekti eesmärgiks on korraldada perepäev Otepää valla elanikele, et parandada laste ja nende vanemate suhteid ja 5. Idee lühikirjeldus ühendada nende vaba aega koostegevuse abil. 6. Projekti sihtrühm Otepää valla pered. Otepää Vallavalitsus, Valgamaa Partnerluskogu MTÜ, Otepää 7. Projekti koostööpartnerid Gümnaasium, Otepää Kultuurimaja. Projektijuhi CV lisas 2. Teised projektimeeskonda kaasatud: Merit Nurmoja, Heidi 8. Projektijuht ja meeskond Heitur
post tehingukulud) ja rent kasulike tehingute ärajäämisest. *Organisatsioonides juhtimiskulud laias tähenduses. Kui juhtimine ja omand on lahutatud, lisandub esindamiskulu huvide lahknemisest (rent).*Riigis demokraatia ja bürokraatia kulud. Poliitikas kollektiivotsuste ettevalmistamise ja tagamise reaalsed kulud ning heaolukaod indiviididele sobimatutest otsustest (rent). TK mõõtmine - Institutsioonilise muutuse (I1 I2) mõju koostegevuse tulemusele saab mõõta indiviidide heaolu summaarse muutusega.*Positiivsel juhul: parendus, heaoluvõit, rendi kasv, transaktsioonikulude sääst (heal lapsel mitu nime) *Pareto-parendus: Paraneb kõigi asjaosaliste olukord - kõik rohelise kolmnurga punktid. *Kaldor-Hicksi parendus: Paraneb summaarne heaolu - lisaks rohelisele kolmnurgale ka kõik punase pinna punktid.TK kui X-ebaefektiivsus (Leibenstein) Tegelik
J. Piaget´i väitel on kõne arengu ja keele omandamise eelduseks lapse oskus kasutada sümboleid (teesklemine, varem tajutu jäljendamine, fantaasiakujutlused) ning kognitiivsete struktuuride kujunemine, mis hiljem leiavad väljundi keelevahendite abil. Kõne areng sõltub lapse tegevusest, tegevusstruktuuride (kujutluste) omandamisest (Karlep 1998:224). J. Piaget´i järgi sõltuvad keel ja suhtlemine mõtlemise arengust (Atskasov 2005). L. Võgotski rõhutab lapse suhtlemise (koostegevuse) osatähtsust. Iga omandatav funktsioon jaotub lapse ja täiskasvanu vahel. Tegevuses on vaja lapsel mõista täiskasvanut, kes osaleb tegevuses, ja ka vastupidi (Karlep 1998:245). KOKKUVÕTE Erinevate teooriate kohaselt areneb lapse kõne keskkonna mõjutuste tulemusena. Laps omandab kõne teiste kõne jälgides ja imiteerides. Nativistliku teooria esindajad väidavad, et igal inimesel on keelevõime kaasasündinud. Samuti on nad seisukohal, et soodne
Tekkinud orgaaniline aine kuhjub lähtekivimi pinnale ja mikroorganismid hakkavd seda lagundama. Kliima-kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalis füüsikaline või keemiline murenemine, peamiselt mõjutab sademte hulk ja temp. Taimed-taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa-huumus, huumus sisaldab taimede kasvuks vajalike keemilisi elmente nagu c,n,s. Tänu oma peenele konsistentsile hoiab huumus ka vett kinni. Mullaorganismid-taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla horisondis aktiivne biokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavaid ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid ained. Reljeef-mõjutab mulla vee ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutamist mullas, lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini. Aeg-ajajooksul muutub mullakiht paksemaks , vesi kannab ained mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid, mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist
kujunevad mulla horisondid, mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist.Aktiivsed: Kliima- Sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Organismid- Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe, segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Inimtegevus- Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt , ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne.
Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt
Organisatsioon korrapärane tervik. Sotsiaalsed kooslused, ühised eesmärgid, tervik. Koos tehes ollakse efektiivsemad. Eesmärgid, mida üksi on raske ellu viia. Ühiskonna teenimine. Ühistegevus on tulemuslikum. Koostegevus aitab kaasa. Organisatsioonid võimaldavad usalduse teket. St vähendame kõike seda, millega riske maandame. Kui orgnasiatsioonid tegutsevad suhetes teiste organisatsioonidega, siis usaldatakse partnereid, kui temaga on varem koostööd tehtud. Koostegevuse efektiivsuse sünergiamoment. Organisatsioone iseloomustavad parameetrid Formaliseeritus kui palju on reegleid ja kuidas need on kirjas. Standardsed kirjapandud reeglid formaliseeritud firma. Tsentraliseeritus kes otsustab. Tippjuhtkond otsustab, siis on väga tsentraliseeritud Spetsialiseeritud kui väike on see ala, millele ta keskendunud on. Siseheitluse mõttes, kui väikseks on tehtud lõigud, mida teatud üksus teeb. Standardiseeritud tööprotsess on ära kirjeldatud.
Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud
aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne.) · Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. d) Taimed · Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. e) Mullaorganismid · Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. · Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. f) Aeg · Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. · Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. g) Inimtegevus
murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 5
15min. Poes käisin 5 korda. Aeg ka sõltub sellest, kas käin kodus maakaupluse kõige vajalikumate asjade järgi, või linnas, kus ostan ka paariks päevaks sööki. Süüa teen iga päev, nii hommiku- kui õhtusöögid. Lõunasöögid valmistan siis, kui on vaba päev. Peres on kaks last. Üks laps juba täiskasvanu ja teine 12a. Väiksem tütar mõnikord palub aidata teha koduseid töid (õppimisi) või lihtsalt kontrollida. Üritan leida aega ka koos jalutamiseks ja mängimiseks. Kokku koostegevuse peale läks 3,5 tundi (1,5 t. õppimine ja 2t. jalutamine). Lisaks sellele loomulikult suhtleme tehes midagi muud (koristamise, söögi tegemise, vaba aja veetmise ajal). See nädal leidsin aega enda jaoks ka, selle all mõtlen jalutamist ja trennis käimist. See oli eeltoodud nädala eesmärkide nimekirjas. Trennis olin 2 tundi, 1 tund tegin trenni kodus, jalutasin(kepikõnd)-3 tundi. Samuti eesmärgiks oli korteri vaatamine ja vanemate külastus. Kuna kaks
Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt
Kõik grupid tekivad (luuakse) mingi eesmärgi täitmiseks ja iga grupp areneb teataval viisil, kuna koosneb üksteisest erinevatest isikutest. Grupi areng tähendabki grupi liikmete omavahelise toime tulemust. Grupp võib areneda positiivses sihis (teeb edukalt seda, milleks ta loodi)või siis negatiivses sihis (täidab halvasti oma ülesannet/laguneb)(Krips2010). Meremäe Kooli töökollektiivi kui grupi sihid on areneda positiivses suunas. Wilfred Bioni (1897- 1979) koostegevuse käsitluse järgi vastab Meremäe kool I põhiteesile, et inimesed kogunevad rühma (gruppi) mingi ülesande täitmiseks. Seega iga grupp peaks olema „töörühm“, mis tegutseb grupi eesmärgi saavutamiseks. Töörühma iseloomustab areng, kasvamine, kogemustest õppimine(Krips2010). Kuna kooli juhib uus direktor, siis toimib hästi kõnekäänd- uus luud pühib paremini. Analüüsides kooli töö arengufaasi, siis kujunemisfaas on läbitud, sest grupiliikmed on tuttavad ja kohanenud
Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt
orgaanilise aine koostise ja hulga. Reljeef. - mõjutab vee- ja soojusrežiimi, ainete ümberpaigutamist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed- Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taime kasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad, eritavad ainevahetuse käigus mitmesuguseid aineid. Aeg- Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mullahorisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus- Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt
kasutamisel. Püütakse teada saada ka inimese psühholoogilisi omadusi (N.temperamenditüüpi). 3.Sotsiaalsete tunnuste tajumine: tajutakse rahvust, perekonnaseisu, oletatavat ametiala. Otsitakse märke välimuse tunnustest, aga ka sõnalistest suhtlusvahenditest. 4.Omavaheliste suhete prognoos: püütakse ennustada, milliseks kujunevad omavahelised suhted.Uuritakse kontaktivalmidust ja hoiakuid. Prognoosi saab kirjeldada näiteks T.Leary koostegevuse tüpoloogia 2 dimensiooni abil: Domineerimine-allumine Sõbralikkus-vaenulikkus Suhtlemisprotsessi teine oluline komponent on suhtlemispartneri tajumine. Partneritaju on protsess, milles partnerid vastastikku teineteist tajuvad ja loovad pildi teise isiksusest. Isikutaju erineb teiste nähtuste ja objektide tajust, sest inimene on tunduvalt keerukam ning tajumisel hakatakse käitumist interpreteerima. Inimene pole teise suhtes ükskõikne ning tajumisel
Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutamist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa- huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, erinevad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud
Alternatiivkulu on saamata jäänud subjektiivne kasu teiste alternatiivide kõrvalejäämisest. Võrdlusaluseks sobib just parim kasutamata alternatiiv. Rent on valitud ja parima valimata alternatiivi kasude erinevus. Kui kasutame mitte parimat alternatiivi, tekib negatiivne rent ehk saamata jäänud kasu/tulu võrreldes parimaga. Positiivne on vaid parima alternatiiviga saadav rent. Koostöö (kooperatsioon) on meil koostegevuse üks (positiivne) variant toob kasu vähemalt mõnele asjaosalisele, ilma et keegi saaks kahju. Tehingukasu = maksimaalne ostuhind - minimaalne müügihind Tehingukasu on tehinguga küpsetatav kook, mida on võimalik omavahel jagada tegeliku hinna abil, mis arvestab objektiivset turuhinda. Kui tegelik hind läheneb maksimaalsele ostuhinnale, seda suurema koogitüki saab müüja, ja vastupidi.
Kriitiline lähenemine Tehnoloogiakeskne Konstruktivistlik lähenemine Kultuuriuuringud Põhiesindajad 1) Paul Lazarsfeld (arvamusuuringute instituut); 2)sotsioloog W.I. Thomas (Chicago koolkond)- kvalitatiivne teks 3)Harold Lasswell - üks esimesi töid kommunikatsiooniuuringute valdkonnas, mis kirjutatud positivistlikus-biheiv võtmes 1) Shannon ja Weaver 2) Norbert Wiener 1) Lasswell (1948) sõnastas enda artiklis massikommunikatsiooni 3 funktsiooni (seirefunktsioon, koostegevuse eh sotsiaalsuse funktsioon, kultuuri ülekande funktsioon). 2) Lazarsfeld ja Merton lisasid meelelahutuse funktsiooni. McQuail lisas mobilisatsiooni funktsiooni. 4) Erinevaid funktsioonide loetelusid veelgi: Burkart (sotsiaalsed, poli mahanduslikud funktsioonid); Vihalemm ja Lauristin (informeerimine, regulatiivne, meelelahutus). 1) Herta Herzog (1942) tegi küsitluse, miks koduperenaised jälgivad igapäevaseid raadiokuuldemänge; 2) Lazarsf
Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee-ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad a kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne siogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Ajajooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja saastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt
sisepinge ei saa kaua püsida emotsioone kutsuvad esile teadmatus ning rahuldamata vajadused; emotsioon on maksimaalne minimaalselt rahuldatud vajaduse ja maksimaalselt määratlemata olukorra puhul emotsioonide funktsioonid: (1) evaluatiivne (polaarsuse ja sisu kaudu olukordade jms hindamine), (2) energeetiline (annab jõu käivitamiseks), (3) tähelepanu suunamine (objektid saavutavad prioriteetse väärtuste), (4) ekspressiivne/kommunikatiivne (suhtluse ja koostegevuse regulatsioon), (5) mnestiline (emotsioonid mõjutavad mälu ja õppimist), (6) empaatiline (kaastunde emotsiooni teke) emotsiooni kütkes viibin inimene on erapoolik limbiline süsteem – ajupiirkondade ja -stuktuuride ühendus, mis paikneb koorealuses talamsue ja hüpotalamuse piirkonnas SÜNNIPÄRASELT ANTUD EMOTSIONAALSETE KÄITUMISTE MUSTRID: baasemotsioonide jagunemine: 1) paanika – käivitub harjumusliku või sooda keskkonna kadumisel
Grupi suurus mõjutab liikmete rahulolu, suhtlemist ja iga liikme osalust tulemuse saavutamises. Gruppi valik toimub läbi eelintervjuu ja selle järgi otsustatakse, kas inimene sobib gruppi või ei sobi. Sageli juhendavad gruppe kaks inimest. Kahekesi sab rohkem informatsiooni grupi kohta kokku, nt näeb kuidas keegi reageeris jne. Grupiseanss kestab tavaliselt 2-3 tundi, pikem seanss toob kaasa tähelepanu hajumise. Grupiprotsessid. Grupiprotsesside seisukohalt on olulised grupi koostegevuse mudelid, grupi arengu astmed, teabe levik grupis ja otsustamine grupis. Grupijuhtimine (seisneb) on suuresti grupi iseregulatsiooniprotsesside tunnetamine ja suunamine. Võimeline kohanduma selle elusorganismiga, märkama suhteid, emotsioone, mis seal toimub. Grupi areng I Algusfaas grupp on suhteliselt hästi juhitav, kuid tema produktiivsus on madal tänu sellele, et grupi tundmaõppimine ja grupisiseste suhete kujunemine tõmbab suure osa tähelepanust endale. Liikmed käituvad
ja selle tulemusena võib kujuneda riskitunnetuse vähenemine grupis. 42. Konformism on sotsiaalse kontrolli toimimise seesmine mehhanism. Konformism on allumine grupi survele. Selle tulemusena võivad grupi liikmed minetada vastutuse otsuse tagajärgede eest. 43. E. Shein´i järgi 6 peamist põhimõtet grupis otsustamisel: Otsustamine vastutuse puudumisel Otsus võetakse vastu sisulise arutluseta. Otsuse kvaliteet sõltub rohkem juhusest kui koostegevuse tulemustest. Otsustamine võimu omava inimese reeglite järgi Juht otsustab grupi eest. Otsustamine toimub vähese arutlemisega ja lühikese aja jooksul. Vähemuse otsustamine Toimub situatsioonis, kus mõned domineerivad grupiliikmed suudavad teha otsuse, millega ülejäänud nõustuvad (kui vajatakse kiiret kokkulepet) Otsustamine enamuse reeglite järgi
3.Kohanemine, normides ning reeglites kokkuleppimine, rollide eraldamine, enesemääratlemine 4.Sooritus ja koostööle tuginev tegevus: kõiki kuulatakse, tööjaotus on selge, erinevusi aktsepteeritakse, suhted on pigevabad ja avatud, vajadusi piiratakse rühma huvides, võetakse vastutust. 23. Otsustamise tehnikad grupis Otsustamine vastutuse puudumisel Vastutuse puudumisel võetakse otsus vastu sisulise arutluseta ja kiirustades ning selle kvaliteet sõltub pigem juhusest kui koostegevuse tulemusest. Otsustamine võimu omava inimese järgi Juht otsustab grupi eest, otsus võetakse vastu kiirustades ning vähese arutamisega ning see, kas meeskond seda otsust aktsepteerib sõltub juhi mõjukusest ja otsuse sobivusest ülejäänud meeskonnaga Vähemuse otsustamine Kui üksikud domineerivad meeskonna liikmed tulevad välja lahendusega, millega kõik teised nõustuvad. Situatsioonis, kui on vaja langetada kiiret otsust. Otsustamine enamuse järgi
3. Reljeef mõjutab mulla vee ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed mäenõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile. 4. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa, mida nimetatakse huumuseks, see sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente: süsinikku, lämmastikku ja väävlit ning hoiab kinni ka vett. 5. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis (mullakihtidest kõige ülemine kiht) aktiivne biogeokeemiline aineringe. Mullaorganismid segavad mulda ning eritavad ainevahetuse käigus sinna mitmesuguseid aineid. 6. Aja jooksul muutub mullakiht tavaliselt paksemaks, vesi kannab aineid ümber, nii kujunevad mullahorisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist.
murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda ainering, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra ( mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa- huumus ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, erinevad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Inimtegevus Inimtegevus võib põhjustada muldade hävimist- · niisutamisega võivad mullad soolduda ning muutuda viljatuks · vale põlluharimine võib muuta mullad viljatuks · külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane,(Näiteks tundra) on mullad eriti
jahedas ja niiskes kliimas aga aeglaselt. Organismid taimkate on üks olulisemaid mullatekketegureid. Taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ja vett. Orgaanilist ainet ja toiteelemente vajava ka muu mullaelustik. Mida rohkem on mullal biomassi, seda suurem on selle bioproduktsioonivõime, sest orgaanilise aine lagunemisel vabanevad toiteelemendid kiiremini kui keemilise murenemise käigus. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub viljaka mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Org aine lagunemissaadused on happelised ning soodustavad keemilist murenemist ja mineraalsete toiteelementide vabanemist mineraalidest. Inimtegevus mulda võib pidada mittetaastuvaks loodusvaraks. Inimese sihipärast tegevust mullaomaduste parandamiseks niisutuse, kuivenduse, maaharimise ja väetamise abil nimetatakse mulla kultuuristamiseks. Sellised kultuurmullad taluvad paremini harimist ning
rahuldada ka liikmete isiklikke vajadusi · orienteeritus eesmärgi saavutamisele ja heade suhete hoidmisele on omavahel tasakaalus · liikmetel on vajalikud teadmised ja oskused ühise eesmärgi saavutamiseks · professionaalsete oskuste pidev arendamine teiste liikmete toetusel · avatud kommunikatsioon, konstruktiivne tagasiside liikmete vahel · kõrge loovus · oskus ja tahe konfliktidega toime tulla · ilmneb sünergia - koostegevuse tulemus on suurem kui individuaalsete tulemuste summa Õppiv organisatsioon Tolerants, avatud diskussioon, terviklik ja süsteemne mõtlemine Õppimist soodustav keskkond (Psühholoogiline turvalisus, erisuste aktsepteerimine, aeg reflekteerimiseks) Selged õpiprotsessid ja praktikad (Eksperimenteerimine uute teenuste, toodete ja töötamise viisidega, teadmiste kogumine uute trendide kohta, analüüs probleemide tuvastamiseks ja
liikmed minetada vastutuse otsuse tagajärgede eest ja loobutakse oma tõekspidamistest. Nt ei julge inimene vastu astuda grupi arvamusele, seejuures siis nt ei julge töökollektiivis välja pakkuda enda ideid või tuua välja mõned kitsaskohad. 43. Millised on, vastavalt E. Shein´i järgi, kuus peamist põhimõtet grupis otsustamisel? Otsustamine vastutuse puudumisel otsus võetakse vastu sisulise arutluseta. Otsuse kvaliteet sõltub rohkem juhusest kui koostegevuse tulemusest. Otsustamine võimu omava inimese reeglite järgi võimu omav inimene otsustab grupi eest (nt direktor, juhataja). Otsustamine toimub vähese arutlemisega ja lühikese aja jooksul. Vähemuse otsustamine toimub situatsioonis, kus mõned domineerivad grupiliikmed suudavad teha otsuse, millega ülejäänud nõustuvad (kui vajatakse kiiret kokkulepet) Otsustamine enamuse reeglite järgi - see lahendusviis püüab luua ,,võitjate" ja
on fotografeerimisest ja filmimisest saanud üks efektiivsemaid tegelikkuse peegeldamise meetodeid ning fototehnika kuulub meid ümbritseva maailma tunnetamise kõige nüüdisaegsemate vahendite hulka. Humanismi, sõpruse ja üksteisemõismise ideid kajastavad fotod, fotoplakatid ja filmid aitavad olulisel määral kujundada eesrindlikku avalikku arvamust, tõsta ühiskondlikku teadvust ning teha kõigi riikide ja mandrite elanikonna hulgas efektiivset kasvatustööd sõpruse, koostegevuse ja rahu vaimus. 24 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. 1988. Foto- ja filmitehnika entsüklopeedia. Valgus, Tallinn. 2. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Digitaalfotograafia (29.09.10) 25
kasutamisel. Püütakse teada saada ka inimese psühholoogilisi omadusi (N.temperamenditüüpi). 3. Sotsiaalsete tunnuste tajumine: tajutakse rahvust, perekonnaseisu, oletatavat ametiala. Otsitakse märke välimuse tunnustest, aga ka sõnalistest suhtlusvahenditest. 4. Omavaheliste suhete prognoos: püütakse ennustada, milliseks kujunevad omavahelised suhted.Uuritakse kontaktivalmidust ja hoiakuid. Prognoosi saab kirjeldada näiteks T.Leary koostegevuse tüpoloogia 2 dimensiooni abil: Domineerimine-allumine Sõbralikkus-vaenulikkus Piia Maria Nahkur Isikutaju Suhtlemisprotsessi teine oluline komponent on suhtlemispartneri tajumine. Partneritaju on protsess, milles partnerid vastastikku teineteist tajuvad ja loovad pildi teise isiksusest. Isikutaju erineb teiste nähtuste ja objektide tajust, sest inimene on tunduvalt keerukam ning tajumisel
hoiatusi peatsete ähvarduste ja ohtude kohta kogukonna või selle liikmete väärtussüsteemidele. Massikommunikatsioon annab võimaluse keskkonda kontrollida väärtustes ilmnevate ebakõlade puhul tekivad tormilised reaktsioonid, sest ohustatud võib olla süsteemi stabiilsus. See võib märku anda teistsugusest väärtussüsteemist ja maailmavaatest, aga ka hoiakute ja väärtuste muutumisest (nt elav arutelu selle üle, kas homoseksuaalid on oht klassikalisele peremudelile). 2. koostegevuse ehk sotsiaalsuse funktsioon massikommunikatsioon annab võimaluse ühiskonna erinevate osade, erinevate subjektide suhestamiseks, läbikäimiseks, ühiskonna kui terviku moodustumiseks. Massikommunikatsioonis tõstatatakse poliitika, majanduse, kultuuri, hariduse ja teiste valdkondade teemasid ning tutvustatakse jooksvalt nende valdkondade olulisemaid sündmusi, pakkudes massikommunikatsiooni mõjuväljas olijatele taustateadmist selle kohta, mis maailmas toimub. 3
tendents grupis töötades pingutada vähem kui individuaalselt töötades. Nt: Kui inimene teab, et tal on vaja tööülesanne täita üksinda, peab ta selle eest vastutama. Grupis aga töötavad kõik koos ja vastututs jaguneb nende vahel. 42. Millised on, vastavalt E. Shein´i järgi, kuus peamist põhimõtet grupis otsustamisel? Otsustamine vastutuse puudumisel Otsus võetakse vastu sisulise arutluseta. Otsuse kvaliteet sõltub rohkem juhusest kui koostegevuse tulemustest. Otsustamine võimu omava inimese reeglite järgi Direktor, esimees või mõni teine võimu omav inimene otsustab grupi eest. Otsustamine toimub vähese arutlemisega ja lühikese aja jooksul. Vähemuse otsustamine Toimub situatsioonis, kus mõned domineerivad grupiliikmed suudavad teha otsuse, millega ülejäänud nõustuvad -kui vajatakse kiiret kokkulepet. Otsustamine enamuse reeglite järgi See lahendusviis püüab luua
teatud omadusi. Ta hindab teise kas meeldivaks või ebameeldivaks, sõbralikuks või ebasõbralikuks jne. Sotsiaalsete tunnuste tajumine. Järgnevalt tajutakse rahvust, perekonnaseisu, oletatavat ametiala. Omavaheliste suhete prognoos. Pärast inimese omaduste ja seisundite tunnetamist püütakse ennustada, milliseks kujunevad omavahelised suhted, uuritakse teise poolset kontaktivalmidust ja hoiakuid. Prognoosi saab kirjeldada nt T. Leary koostegevuse tüpoloogia 2 dimensiooni abil. Need on domineerimine- allumine, sõbralikkus- vaenulikkus. Viimatisuse efekt on aga seotud sellega, kuidas hilisem info mõjutab meie otsustusi. See on ka asjaolu, miks osutatakse nii tervitus/ kui ka lahkumisrituaalidele nii suurt tähtsust. Halo-efekt - esmane isiksuse tunnus või joon hakkab mõjutama hilisemaid jooni. Nt kui esialgne kontekst on positiivne, siis järgmine tunnus omandab samuti positiivse tähenduse
praktiline, areneb kaemuslik-kujundilise mõtlemise suunas, tegevusega kaasnev kõne on vähene. Õppetöös on eelistatud üldõpetuslik tööviis või üld- ja aineõpetuse kombineeritud variant. Soovitatav on õppimine praktilise tegevuse ja didaktilise mängu kaudu. Õppematerjal esitatakse õpilastele jõukohases mahus, õpilaste tegevust verbaliseerib valdavalt pedagoog. 3.1.2. Õpetuse põhitaotluseks on õpilase rolli mõistmine ja vastavate alusoskuste omandamine koostegevuse ja matkimise tasandil: kuulamine, vaatlemine, matkimine, tegutsemine näidise järgi, võrdlemine, rühmitamine, adekvaatne reageerimine korraldustele, osalemine dialoogis, produktiivse tegevuse tulemusele orienteerumine, tegevusse lülitumine ning ühelt tegevuselt teisele ümberlülitumine, oma välimuse ja õppevahendite korrashoid, omandatud praktilise tegevuse (toimingute) struktuuri ettekujutamine. Õpilased omandavad elementaarse lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskuse. 3.1.3
Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutamist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa- huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, erinevad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt
mehhanism. Konformism on allumine grupi survele. Selle tulemusena võivad grupi liikmed minetada vastutuse otsuse tagajärgede eest. olukord inimene allub grupi survele ja loobub oma tõekspidamitest, püüab elada, mõelda ja toimida nii, nagu kõik 43. Millised on, vastavalt E. Shein´i järgi, kuus peamist põhimõtet grupis otsustamisel? o Otsustamine vastutuse puudumisel Otsus võetakse vastu sisulise arutluseta. Otsuse kvaliteet sõltub rohkem juhusest kui koostegevuse tulemustest. o Otsustamine võimu omava inimese reeglite järgi Direktor, esimees või mõni teine võimu omav inimene otsustab grupi eest. Otsustamine toimub vähese arutlemisega ja lühikese aja jooksul. o Vähemuse otsustamine Toimub situatsioonis, kus mõned domineerivad grupiliikmed suudavad teha otsuse, millega ülejäänud nõustuvad -kui vajatakse kiiret kokkulepet. o Otsustamine enamuse reeglite järgi
annaabi.ee 
