Geograafia 3. töö kordamisküsimused - Mullad (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Muld

See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. *Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. *Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. *Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 6. Iseloomusta mulla horisonte ja nende esinemist eri mullaprofiilides.  7. Selgita veereziimi mulla kujunemisele

Geograafia

2

doc

Pedosfäär

Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 5.Peamised mullas toimuvaid protsessid, millistes tingimustes esinevad? Leetumine ­ orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis

Geograafia

2

docx

Pedosfäär

Kivistel ja suureteralistel liivadel on suured poorid, mis täituvad õhuga ja lasevad veel kergesti läbi nõrguda ja koosnevad suures osas kvartsist, mida taimedel kasvamiseks vaja pole. Savidel on peened poorid, mis hoiavad hästi vett ja õhule on vähe ruumi ja sisaldavad K, Ca, Mg jm. -Reljeef ­ tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil. Künklikul reljeefil päikesepaistele avatud mullad soojenevad ja kuivavad kiiremini, varju jäävad mullad püsivad seevastu jahedate ja niisketena. -Aeg (mulla vanus) ­ looduslikus olekus tähendab küpsusseisund mulla omadustele vastavat taimkatet, mulla struktuuris teadud mullahorisontide järgnevust ja toitainete varu. Mulla arengu käigus lähtekivimi keemilised toitainevarud aastatuhandete vältel ammenduvad, sest murenemise piir kandub taimejuurtest sügavamale ning ka põhjavesi ei suuda taimi vajalike mineraalelementidega varustada

Geograafia

18

ppt

Pedosfäär

kiiremini, põhja-poolsemad mis määrab omakorda aeglasemalt. Järskudelt aineringe, orgaanilise nõlvadelt kantakse mullakiht aine kogunemise ja nõlva jalamile mineraliseerumise vahekorra  Mullatekketegurid · Taimede lagunemisel tekib · Külmas ja niiskes kliimas, mulla orgaaniline osa ­ kus mullateke on aeglane, huumus, mis sisaldab on mullad tundlikud taimekasvuks vajalikke inimtegevusele. elemente nagu C, N, S ning Mullaomadusi seob endaga vett parandatakse niisutamise, · Aja jooksul mullakiht kuivenduse, väetamise ja pakseneb, vesi kannab aineid maaharimise abil. Vale mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida põlluharimine võib mullad noorem on muld, seda hävitada ­ keemiline

Geograafia

3

odt

Pedosfäär

lagunemisel tekib mulla orgaanilist osa- huumust. Loomastik- Bakterite elutegevuse tulemusena toimub kõdunemine. Loomade ja taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa. Mullas elavad organismid segavad mulda ja eritavad mitmesuguseid aineid, mis muudavad mulla koostist. Mulla vanus- Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks ning kujunevad mulla horisondid Inimtegevus- Inimtegevus võib põhjustada muldade hävimist- niisutamisega võivad mullad soolduda ning muutuda viljatuks vale põlluharimine võib muuta mullad viljatuks külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane,(Näiteks tundra) on mullad eriti tundlikud inimtegevusele- sellises piirkonnas võib ainuüksi veokiga sõit põhjustada mullale tõsist kahju Leetumine- Orgaanilise aine lagunemisel tekivad happed, mis lagundavad mulla mineraalosa vees lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete mõjul uhutakse mullast välja. Sellega langeb

Geograafia

5

pdf

Pedosfäär. Konspekt+ülesanded

Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. · Täiendage joonist nelja mullatekketeguriga. MULLATEKKETEGURID LÄHTEKIVIM

Geograafia

2

doc

Pedosfäär

Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. oskab kirjeldada peamisi mullas toimuvaid protsesse: leetumine, kamardumine, gleistumine, sooldumine ja teab millistes tingimustes need protsessid toimuvad; Leetumine ­ orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Kamardumine ­ mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont

Geograafia

6

doc

Pedosfäär

Kliimas ja veereziimist sõltuvalt võib mullad jaotada kolme suurde gruppi. Kui sademed ületavad aurumise, siis on tegemist läbiuhtelise veereziimiga, mis tähendab, et sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni. Tasakaalustatud veereziimi korral ei ulatu mulda imbuv sademetevesi põhjaveenid. Aurumise ülekaaluga veereziimi korral liiguvad mullavees lahustunud soolad aurumise suunas maapinna lähedale. 4.3. Maailma mullad Tundravööndi mullad Karmis lähispolaarses kliimas valitseb enamiku aastast madal temperatuur, mis põhjustab maapinna sügava läbikülmumise ja igikeltsa tekke. Et mullas toimuvad bioloogilised ja keemilised protsessid sõltuvalt temperatuurist ja mullaõhus olevast hapnikust, siis on tundravööndis mullateke väga aeglane. Mineraalsete orgaaniliste horisontide väljakujunemine on vähese taimestiku ja karmi kliima tingimustes väga aeglane ning selle tüsedus jääb enamasti alla 10 cm

Geograafia

Meedia

Kommentaarid (0)