Muldkate (1)

Muldkate on maakoore pindmine kith, milles mikroobid, seened ja taimed tekivad ja muunduvad orgaanilist ainet
Leetumine – orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks,
mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb.
Kamardumine – mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont . Eriti intensiivne
kamardumine toimub parasvöötme rohtlates , kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim.
Gleistumine – pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed
mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist , mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased
moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb
mulla veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eesti tasandikualadel.
Sooldumine – esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse
mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid.
Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva
kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutamine toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise
toimel tõusevad maapinnale lahustunud soolad . Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine
sageli raskendatud.
Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne).
Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske .
Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi.
Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte
ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim.
Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine , milline on
murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik , mis määrab omakorda aineringe,
orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub
mullasisene bioloogiline aktiivsus.
Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusrežiimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja
kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne.
Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus . See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu
C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett.
Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne
biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid.
Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida
noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist.
Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele
ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad
sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad
soolduda jne. Veerežiim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas
Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus.
Soostumine on iseloomulik tundra ja metsavööndile. Tekib kui aurumine on väike ja sajab palju, alad on väga madalad,
põhjavesi on liiga kõrgel jne. Soodes ei lagune orgaaniline aine ära ning kuhjub turbana .
Kamardumine on iseloomulik rohtla vööndile. Seal on aurumine ja sademed tasakaalus ning väga palju on rohttaimede
jäänuseid, kus toimub aktiivne mullaelustik. Tekivad vägaviljakad mustmullad. Huumuskiht võib olla isegi kuni meeter paks.
Punamullad on vihmametsades. Seal on üldse kõige kiirem mullaelustik, kõik mis maha kukub haaratakse kohe taimede
poolt kasutusse. Väga väheviljakad mullad ja sealsed mullad ei sobi maa harimiseks , kui võtta maha puud tekib suur erosioon.
mullad on vanimad, kuni 10m.
Erosioon – ehk uuristus on tuule ( deflatsioon ehk ärakanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja
ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad , siis mulla
viljakus väheneb oluliselt. Erosioon sõltub pindade kallakusest, mida suurem nõlvakalle, seda intensiivsem on erosioon. Eriti
intensiivne on erosioon metsastepi ja stepi (rohtla) aladel, kus on palju ülesharitud maad. Erosiooni kaitseks istutatakse
metsakaitseribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne.
Kõrbestumine ehk muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike
protsesside tõttu). Kaitse – pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine.
Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud muldade pidevast niisutamisest. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse
rikkalikult lahustunud sooli , mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab vältida muldade läbipesemisega, mis on
suhteliselt kallis.
Muldade keemiline reostumine (degradatsioon) – esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus kahjulikud keemilised ühendid satuvad
mulda.
Muldade hapestumine – tähendab seda, et mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma
biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas
kliimas kaotavad mullad palju aluselisi katioone (Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Hapestumist võivad põhjustada ka põldude
üleväetamine, ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje, raskmetallide sattumine mulda jne.
Muldade hävimise põhjused: valed mulla harimise võtted ( rasked masinad , üleväetamine või valel ajal väetamine), õhusaaste
(happevihmad, väävlisaaste), reo- ja mürkained korraldamata jäätmemajandusest, metsa lageraie (erosioon, soostumine),
mulla mehhaaniline hävimine ja teisaldamine (hooned, veehoidlad, trassid, teed jne)
Tagajärjed: mullaviljakuse vähenemine, vee- ja tuuleerosioon , sooldumine, kõrbestumine, keemiline ja radioaktiivne
saastumine jne.
Mulla tähtsus: fotosünteesivad taimed, globaalne süsinikuringe
Mulla hävimine: (veeerosioon 56%, tuuleerosioon 28%, keemiline 12%, füüsikaline 4%) erosioon, kõrbestumine, sooldumine,
hapestumine, raskmetallid mullas.
murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel;
murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine
Füüsikaline murenemine e rabenemine
-on kivimite mehaaniline peenendumine ilma
keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta,
mida põhjustavad temperatuuri kõikumised ja
kivimipragudes oleva vee jäätumine.
-on eriti intensiivne seal, kus temperatuuri
kõikumise ulatus ja sagedus on suur.
Keemiline murenemine e porsumine
- kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee,
hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega
-keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud
toiteelemendid ( mineraalained ), mida saavad kasutada
taimed ja mikroorganismid.
-eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas
Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted , muld, muutub pinnamood . Muld on elukohaks paljudele organismidele.
Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad
mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja
ka õhku. Muld onasendamatu loodusvara , põllumajanduses peamine tootmisvahend.
Mullahorisondid erinevad värvuse, tiheduse, tüseduse, keemilise koostise, niiskuse, lõimiste poolest ja huumuse poolest.
Mullahodisondid tekivad põhiliselt vee liikumise tõttu, vesi paigutab aineid ümber
Näitavad mulla tekimise aega (kui kaua). Eri piirkondades erisugused mullad tekivad kliima, erineva taimestiku ja erineva loomastiku tõttu.