1.allemande-4/4 taktimõõdus, aeglane ja pikaldane kõigis häältes muutumatult 2.courante-prantsuse tants 3/4 taktimõõdus, elav 3.sarabonde-hispaania tants 3/4 taktimõõdus, aeglane 4.gique-inglise tants 2/4 taktimõõdus, väga kiire Orlandius Lassus- 1532-1594, kirjutanud 1000 teost,kirjutas igas zanris, muusika oli helge särav rõõmus, on võrreldud Rubensiga. giovannu pürluigi da palestrina- 1525-1594, 100madrigali, 100missat, 250 motetti, ainult polüfoonia koorimuusikas, võrreldakse raffaeliga. Johann Sebastian Bach-(1685-1750)fuuga passion, vaene , vanas eas pime,polüfooniliselt kirjutas Georg Friedrich Händel-(1685-1759)ooperid oratooriumid, vaene , vanas eas pime,polüfooniliselt kirjutas juhtuvad muusikamaad itaalia-euroopa eeskuju, tähtsaim asi laul, tähtsaim zanr ooper. nt Domenico Scarletti(1658-1757) prantsusmaa-ülistati rikkaid,zanr ooper ja ballett Jean Baptiste Lully(1632-1764)
Ta oli dirigent ning lauluõpetaja Tallinna eesti ja saksa koolides. Ta kirjutas peamisel patriootilise sisuga laule. Ta oli väga range. Türnupu leidis, et muusika peab olema kasvatuslik. Ta töötas ka palju väljas pool Eestit ning esitas ohtralt Lääne klassikat. Mart Saar oli teistsugusem erinevalt M.Härmast ja K. Türnpust. Ta oli suur loodusesõber. Ta kirjutas palju muusikat orelile. See pill oli talle väga hingelähedane. Türnupu oli rahvuslikkude traditsioonide jätkaja eesti koorimuusikas. Tähtsad on tema muusikas meloodia, värvikas harmoonia ning improvisatsioonilisus. Tema muusika võib kõlada nagu oleks see koha peal välja mõeldud, kuigi tegelikult on see selgelt kirja pandud paberile. See teeb tema muusika eelnevatest heliloojatest eriliseks. Koos oma sõbraga Cyrillus Kreegiga on Saar julge uuendaja eesti muusikas, eriti koorimuusikas. Põhjendus: Valisin muusika, kuna olen sellega ise väga palju seotud. Muusikast saab laialt
Veljo Tormis (1930) Eelkõige koorihelilooja Õppis orelit,koorijuhtimist,kompositsiiooni. Koorimuusikas 2 suunda: *avangardismile omased kõlad *1970 aastail kujunes välja Tormise omalaadne Soome-ugri folkloorile ja eelkõige regilaulule toetuv autoristiil. Sageli kasutab oma teostes eeslaulja ja Koori vaheldumist..Arendusvõtetest on esikohal Varieerumine.(Dünaamika,tonaalsuse,tempo, Tämbri muutmisega annab igale viisikordusele uue Värvingu). ,,Maarjamaa ballaad" Tsükkel ,,Eesti kalendrilaulud" Suursari ,,Unustatud rahvad" ,,Liivlaste pärandus", ,,Vadja pulmalaulud"
Mart Saar 28.09.188228.10.1963 Sündis 28. septembril 1882 Viljandimaal Vastemõisa vallas Hüpassaare talus. Helilooja, organist, pedagoog ja ajakirja ,,Muusikaleht" toimetaja. Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Looming 350 a cappella koorilaulu 180 soololaulu 120 klaveripala 2 orkestriteost 2 vokaalsümfoonilist teost Õpingud 1888.a Kaansoo külakool SuureJaani kihelkonnakool 18991901.a Eesti Aleksandrilinnakool, Põltsamaa 1901.a Peterburi Konservatoorium,Louis Homiliuse oreliklass Teosed ,, Suur kontsert algab koidu a´al" ,, Oh kodumaa" ,, Põhjavaim" ,,Leelo" ,, Lindude laul" ,, Hällilaul"
Reekviem koolides ja ka konservatooriumis. Muusika: Polüfooniline, põhineb rahvaluulel. Ainuke Eesti reekviem u. 75 a-ks. Töötab "Kalevipoeg nõiakoopas" (1953). Süite erinevatele orkestritele segakoorile, solistile, sümf. Orkestrile ja orkestrile. Kantaat väikesest rahvalaulust arendab suure laulu. Reekviem koolides ja ka konservatooriumis. Muusika: Polüfooniline, "Setu sümfoonia", "Pärnumaa". Koorimuusikas vaimulikud "Kalevipoeg nõiakoopas" (1953). Süite erinevatele orkestritele segakoorile, solistile, sümf. Orkestrile ja orkestrile. Kantaat väikesest rahvalaulust arendab suure laulu. Reekviem laulud "Vaimulikud rahvaviisid 1 ja 2". U. 500 koraali seadet "Setu sümfoonia", "Pärnumaa". Koorimuusikas vaimulikud "Kalevipoeg nõiakoopas" (1953). Süite erinevatele orkestritele segakoorile, solistile, sümf. Orkestrile ja orkestrile. Kantaat
rahvaviisist. Tormis kutsus üles sulatama regilaulu kooliõpetusse, lootes nii uute rahvalaulikute tekkimisele ning rahvalaulu muutumisele taas meie muusikaliseks emakeeleks. Nagu ta hiljem on tunnistanud, teadis ta juba artiklit kirjutades, et see jääb utoopiaks. Samas rõhutab ta aga, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas. 1969. aastast on Tormis vabakutseline helilooja. Eesti koorimuusikas on Tormise loomingu tähtsust raske ülehinnata - aastakümneid on ta olnud selles valdkonnas sõltumatu liider. Pikka aega oli tema muusika peaesitajaks RAM (Eesti rahvusmeeskoor). Väga palju esitati Tormise loomingut just oma kõrgperioodil, 1960.-1970. Aastatel, mil Gustav Ernesaksajuhitud kooril oli kanda suur roll vastupanus nõukogude ideoloogiale. Hiljem on Tormise teoste hinnatuimaks esitajaks ja salvestajaks olnud Tõnu Kaljuste juhitud Eesti Filharmoonia Kammerkoor
Urmas Sisask 1960 Looming: Koorilooming · Huvi gregooriuse laulu, barokiajastu koorimuusika vastu Ka koorimuusikas on seos universumine. Ta arvutas Päikesesüsteemi planeetide tiirlemisel tekkivad teoreetilised helid. · Tulemuseks sai viiehelilise rea(cis, d, fis, gis, a). See osutus jaapani muusikas esinevaks kamayoshi laadiks. · Seda laadi kasutas järgmistes teostes: 24 vaimuliks laulus koondnimega ,,Gloria Patri" · ,,12 laulu püha neitsi Maria auks" · Kirjutas 4 missat. Neist kolmas alapelkirjaga ,,Eesti missa" on esimene eestikeelse tekstiga missa. K
Talle garanteeris tuntuse Saksamaal ja välismaal ,,Sanctus" Heino Eller Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika looja. Arvukama osa tema pärandist moodustab klaverimuusika (umbes 200 teost), kaalukama aga orkestrilooming (ligi 40 teost) Üdini rahvuslik. Tema muusika on eestilik ,,Kodumaine viis"väga tuntud. ,,Viirastused"ekspressionistlik ,,Koit" ,,Liblikas" Eesti rahvuslik vokaalmuusika Mart Saarrahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Ta õppis orelit. Ta käis eestis rahvaviise korjamas, sealt tuleb tema rahvuslikkus. Ta kuulus ka ,,Noor Eesti" rühmitusse. Mart saar oli heliloojana miniaturist. Kogu tema loomingu moodustavad väikevormid. Ta oli õppinud orelit, seega oli ta suurepärane pianist. Tema mäng oli tundeerk. Väikevormid. Prelüüdid, tantsud (masurkad, valsid) klaveripalad Koorilaulu kõrval oli soololaul Saarele üheks armastatud .zanriks, ta on neid kirjutanud rohkem kui ükski teine eesti helilooja.
tantsulist osa). Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga). Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. Rääkides barokiaegsest muusikast, mida ise olen kuulnud on see väga maitsekas ja iga lugu on omaette kunstiteos, mida on rõõm kuulata. Sellest ajast on pärit palju kuulsaid teoseid. Barokiaeg üldse oli edukas ajastu nii muusika, kui ka muude kunstiliikide poolest. Näiteks arhidektuur oli tol ajal väga võimas.
lauluseltside tegevus. Just seetõttu tõusis ka esimestes Tallinna eesti seltsides Estonia(1865) ja Lootus(1878), nagu ka Tartu seltsis Vanemuine(1865), esiplaanile koorilaul. Võimekad dirigendid olid Liedertafel’i ja Meeslaulu seltsi juht August Krüger(1810-1883) ja Jäkeli lauluseltsi juhataja Julius Jäkel. Lauluseltside kaudu levis hoogsalt ka uus ilmalik, nn liedertafel’lik laul, mille juured olid saksa rahvalikus koorimuusikas. 1860.aastail, mil oma õigusi asusid kaitsma kõik kohalikud suuremad rahvusgrupid- eestlaste kõrval ka venelased ja baltisakslased-, oli just kooriliikumine üks rahvuse väljundeid. Kammermuusika viljelemine oli algul juhuslikku laadi, piirdudes 19.sajandil põhiliselt baltisaksa ning vene intelligentsi ringkondade koduse musitseerimisega. Esimene tähelepandav pikemat aega (aastail 1829-1835) tegutsenud ansambel oli Raadi mõisa omaniku Karl Eduard von Lipharti keelpillikvartett. 1888
Pärast surma alustas Skandinaavia plaadifirma BIS tema kogutud teoste väljaandmist Tubina sümfooniline looming on seetõttu tõusnud 20. saj. maailmaklassika hulka Järjest enam kõlab Tubina muusika ka kodumaal. LOOMING 10 sümfooniat ja Eesti esimene ballett "Kratt“ Sümfoonilised süidid ja lühipalad Koori-ja soololaulud Instrumentaalkontserdid Ooperid “Barbara von Tisenhusen” ja “Reigi õpetaja” Koorimuusikas on tema tähtsaim töö "Reekviem langenud sõdurite mälestuseks" KRATT On Tubina esimene töö muusikateatrile Ühtlasi eesti esimene ballett "Krati" kirjutamist alustas Tubin 1938.a. Teose ainestik ja muusika tuginevad rahvaluulele "Kratt" esietendus 1943.a märtsi Tartus "Vanemuise" teatris helilooja juhatusel "Estonias" esietendus "Kratt" 1944. a 24. veebruaril Seda lavastust saadi mängida vaid neli korda
(liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala) kõnelevate rahvaste folkloorile. · Ta on kirjutanud ka palju koorimuusikatka ilma folkloorilise aluseta. · On loonud ka mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi, kantaant-balleti, näidendeid ja filmimuusikat. · Varases loomingus tegi traditsioonilisi zanre- kantaadid, prelüüdid, fuugad klaverile ja 2 avamängu orkestrile. Tähtsus Eestile · Tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. · Eesti koorimuusikas on Tormise loomingu tähtsust raske ülehinnata - aastakümneid on ta olnud selles valdkonnas sõltumatu liider. Pikka aega oli tema muusika peaesitajaks RAM. · Hiljem on Tormise teoste hinnatuimaks esitajaks ja salvestajaks olnud Tõnu Kaljuste juhitud Eesti Filharmoonia Kammerkoor. · Viimastel aastakümnetel on Tormisest kujunenud üks tunnustatumaid ja põnevamaid koorikomponiste kogu maailmas, kelle helikeele on eeskujuks võtnud paljude maade heliloojad.
instrumentaalmuusika. Sümfoonilise ja vokaalsümfoonilise muusika teerajajateks olid heliloojad Rudolf Tobias ja Artur Kapp. Esimesed instrumentaal- ja sümfoonilise muusika loojad olid ka Aleksander Läte, Mihkel Lüdig ja Peeter Süda. Üheks tähtsamaks muusikažanriks oli endiselt koorimuusika ja koorilaule leiab pea kõikide tollaste heliloojate lomingust. (Näiteks Mihkel Lüdigi laul „Koit“ on saanud meie laulupidude traditsiooniliseks avalauluks.) Rahvusliku helikeele rajajad koorimuusikas olid Mart Saar ja Cyrillus Kreek. Eesti esimese ooperi sünniaega on raske määrata, sest esimesi katsetuse selles valdkonnas tegi juba Karl August Hermann. Esimeseks rahvuslikuks ooperiks peetakse ajaloolis-romantilist ooperit „Vikerlased“, mis valmis aastal 1928, heliloojaks Evald Aav. Ooperi tegevus toimub 1178. aastal, mil saarlased ründasid rootslasi ja põletasid maha Sigtuna linnuse. Ent libreto keskmes on siiski pigem romantiline armastuskolmnurk.
koos heliloojaga, aga mitte niivõrd proovis kui Veljo juures kodus. Vaieldi ja arutati vahel poole ööni, teksti pärast mindi lausa raksu. Ta on olnud ka mitmete koolinoorte laulupidude ja üliõpilaslaulupidude üldjuht. Alates 1962. aastast oli ta ka üldlaulupidude üks üldjuhte, kusjuures on laulupidudel kõlanud paljud tema loodud koorilaulud - näiteks „Lõpulugu“, „Ajaraamat“, „Ussisõnad“ ja „Eesti mullad“. Arvo Ratassepa tehtu on eesti koorimuusikas olemas, tema poolt algatatut jätkavad uued tegijad. Ratassepata oleksid teist nägu ka meie laulupeod, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Kooriühing (kas seda üldse oleks?) ja kogu koorivaldkond, mille tarvis tema koolitas 47 noort koorijuhti. Arvo Ratassepa pärandil on kindel koht Eesti muusikakultuuris ja laulupidude traditsioonis. Kasutatud allikad: Kaie Tanner. Mitme näoga mees. Arvo Ratassepp 80 - Muusika (http://muusika.kul.ee), Wikipedia - Arvo Ratassepp (et.wikipedia.org),
saa vaielda, sest ta oli vaieldamatult Eesti muusikaloo jaoks väga tähtis. 10. Esimene rahvuslik ballett oli Eduard Tubina ,,Kratt" ja esimene rahvuslik ooper oli Evald Aava ajalooaineline ooper ,,Vikerlased". 11. Eduard Tubina tähtsamad teosed olid: esimene rahvuslik ballett ,,Kratt", ning ooperid "Barbara von Tisenhusen" ja "Reigi õpetaja". Ta on kirjutanud rohkesti kammermuusikat (Keelpillikvartett, sonaadid klaverile, viiulile, vioolale, flöödile ja altsaksofonile, soololaulud jne). Koorimuusikas on tema tähtsaim töö ,,Reekviem langenud sõdurite mälestuseks". Eesti muusikaloos on ta tähtis selle poolest, et ta oli esimene Eesti helilooja, kes suutis kunstiliselt kõrgel tasemel ühendada oma sümfooniates rahvusliku helikeele ja sümfooniazanri sisulis-dramaturgilise eripära.
Jätkus ka Tormise folkloorihuvi. Murranguliseks sai Tormise jaoks 1958. aasta suvi, mil ta sattus Kihnu saarele ja nägi muistse kombe järgi peetud pulma. Ürgne regilaul oma tõelises keskkonnas ette kantuna olevat teda tõeliselt rabanud. Seepeale asus ta folkloorialast materjali süstemaatiliselt läbi töötama ning leidis ka heliloomingus oma eripärased vahendid rahvaviisi käsitlemiseks. 1969. aastast on Tormis vabakutseline helilooja. Eesti koorimuusikas on Tormise loomingu tähtsust raske ülehinnata - aastakümneid on ta olnud selles valdkonnas sõltumatu liider. Pikka aega oli tema muusika peaesitajaks RAM. Väga palju esitati Tormise loomingut just oma kõrgperioodil, 1960.-1970. aastatel, mil Gustav Ernesaksa juhitud kooril oli kanda suur roll vastupanus nõukogude ideoloogiale. Hiljem on Tormise teoste hinnatuimaks esitajaks ja salvestajaks olnud Tõnu Kaljuste juhitud Eesti Filharmoonia Kammerkoor
Lapsepõlves laulis ta kirikukooris. 19-aastaselt sai temast sama kiriku organist ja koorijuht. 1551. aastast tegutses Palestrina Roomas kirikukomponistina, lauljana ja koorijuhina, sealjuures viimased paarkümmend eluaastat nn.paavsti-heliloojana, mis oli kõrge ametlik aunimetus. Palestrina on küll loonud üle saja ilmaliku armulaulu, kuid põhiosa tema loomingust moodustavad missad, motetid ja muud tolleaegsed vaimuliku muusika teosed. Need on keskaegses polüfoonilises koorimuusikas kauneimad. Palestrina viimistles ületamatult täiuslikuks varase, nn.range polüfoonia. Ta tundis põhjalikult madalmaade kuulsate meistrite teoseid, õppis neilt, kuid püüdis oma loomingus vältida liigset tehnilist keerukust ja kuivust.Ühtlasi rikastas ta helikeelt homofooniliste joontega.
kooriteoseid: "Eks teie tea" "Varas" Rahvusliku koorimuusika kujunemine Rahvuslik muusika Rahvalaulude kogumine: 1888 Jakob Hurt " paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele" koguti üle 110 000 lk rahvalaule 1904 1915 Oskar Kalase algatatud kogumine. Koguti üle 13000 rahvaviisi Kogujate seas olid ka heliloojad Peeter Süda, Mart Saar ja Cyrillus Kreek Mart Saar 1882 Hüpassaare 1963 Tallinn Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas Helilooja, organist ja pedagoog Varajane looming lähedane impressionismile ja ekspressionismile Loomingu võib jaotada kolmeks: - Klaverimuusika(väikevormid) - Soololaulud "Must lind" "Lõputa teel" - Koorilaulud "Põhjavaim", "Seitse sammeldunud sängi" Cyrillus Kreek 1889-1962 Õppis Peterburi konservatooriumis trombooni ja kompositsiooni Loomingus domineerib koori- ja puhkpillimuusika. Kasutab palju rarhvaviise, lisades neile keeruka harmoonia
Varajasemad heliloojad, kes kasutasid oma koorilauludes rahvaviise (Miina Härma, Konstantin Türnpu) sidusid need klassikalise harmooniaga. Mart Saar ja Cyrillus Kreek lähtusid oma rahvalauluseadetes peale meloodia ka rahvalaulu enese harmooniast, rütmist ja vormist. 7. Iseloomusta Mart Saare koorimuusikat. Milline teema läbib suuresti loodud koorimuusikat? Mart Saare loomingu põhiosa moodustavad u 300 koorilaulu ja 140 soololaulu. Lüürilises koorimuusikas on väga oluline koht loodusmotiividel. Noorena käis Eesti maakondades rahvaviise kogumas ning lõi palju rahvaviisiseadeid. Samas laulud, mis ei tugine otseselt kindlale rahvaviisile, suutis edasi anda rahvuslikku hingelaadi. PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 2 of 4 Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Eesti kultuurielu elavnemine 20
Samas on selles tunda pinget ja tahtmist vastu hakata. Samastumine raua karastamisega, kus iga järgmine karastus teeb tugevamaks. Teos on võimas ja kaasahaarav, kohati salapärane ja tasane, kuid kohati paisub muusika vastuhakuks, mis ootab valla päästmist. ,,Meeste laul" tundub meestele kohane enesekehtestamiseks loodud ergutuslaul. Täis võimast ja ürgset meeste häält. Jääb mulje, et mees tahab ennast kehtestada ja teistele läbi laulu nähtavaks teha . Eesti koorimuusikas on Tormise loomingu tähtsust raske ülehinnata - aastakümneid on ta olnud selles valdkonnas sõltumatu liider. Pikka aega oli tema muusika peaesitajaks RAM. Väga palju esitati Tormise loomingut just oma kõrgperioodil, 1960.-1970. aastatel. Hiljem on Tormise teoste hinnatuimaks esitajaks ja salvestajaks olnud Tõnu Kaljuste juhitud Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Viimastel aastakümnetel on Tormisest kujunenud üks
laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis klaveritunde ning laulis kohalike seltside koorides. 1896 sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Seal salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Cyrillus Kreek on üks mõjukamaid rahvusliku helikeele kujundajaid ja tähtsamaid uuendajaid eesti koorimuusikas. Cyrillus Kreek suri 26. märtsil 1962 Haapsalus ning on maetud Haapsalu Vanale kalmistule. Läänemaa ja Haapsaluga jäi helilooja seotuks kogu eluajaks. Alates 2001. aastast on Kreegi kodulinnas avatud ka tema kortermuuseum. Cyrillus Kreegi folkloorikollektsioon on hoiul Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis asuvas Kreegi fondis. Alates 2007. aastast toimuvad Tõnu Kaljuste ja SA Lootsi Koda eestvedamisel iga-aastased Cyrillus Kreegi Muusikapäevad. Sarnasused:
esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgnes 2-4 tantsulist osa). Fuuga: Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga). Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. Barokkiajastu esileküündinud ja kuulsamad heliloojaid: itaallased A. Scarletti, A. Corelli, A. Vivaldi, saksalsed J. S. Bach, G. Händel ja inglane H. Purcell Georg Friedrich Händel- Händel sündis Halles 23.veebruaril 1685.aastal. Poiss ilmutas varakult huvi muusika vastu, kuid isa soovis talle paremat tulevikku ja õhutas poissi õigusteadust õppima. Noor Händel olevat siiski käinud salaja pööningul klavikordi harjutamas
solisti(de)le ja orkestrile. Soolopillid tavaliselt oboe ja viiul. Concerto grosso: Teos solistide grupile ja orkestrile, kus orkesterühineb ansambliga lõiguti, et kõlaliselt täiendada. Suurim meister: Arcangelo Corelli. Fuuga: plüfoonilise muusika tähtsaim vorm, mitmehäälne teos, hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena. Nimetus it. k-st (fuga põgenemine). Sissejuhatav osa (enne fuugat): prelüüd/toccata/fantaasia. Fuugasid leidub bar. ajastu klaviiri-, oreli- ja koorimuusikas. Suurimad meistrid: G.Fr.Händel, J.S.Bach. Tantsusüit: Sonaadi ja kontserdi kõrval ints. muusika olulisim vorm. Eri karakteriga tantsude järgnevus. Kirjutati ansamblile, orkestrile, soolopillile. Saksamaal kinnistus 4 osaline süiditsükkel. Allemande, Courante, Sarabande, Gigue. HELILOOJAD ITA Peri: esimesed ooperid daphne, orpheus, eurydike. Monteverdi: esimene arvestatav ooperilooja. Kirjutas motette ja madrigale. Corelli: kammersonaadi viljeleja. Kirjutas ints. kammermuusikat. 12 CG-d
Concerto grosso suurim meister oli Itaalia helilooja Arcangelo Corelli. FUUGA Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga). Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S. Bachi loomingus.
eesti keeles, kuid Carl Robert Jakobson nõudis, et vähemalt pooled laulud kavas oleksid eesti keeles. 19. sajandi lõpul kuni 20. sajandi alguseni hakkas koorilaulude kõrvale kerkima ka sümfoonilist ning vokaalsümfoonilist muusikat. 1919. aastal asutati esimesed muusikakõrgkoolid Tallinnas ja Tartus. Evald Aav kirjutas 1928. aastal esimese ooperi “Vikerlased”. 20. sajandi esimesel poolel hakati kasutama üha enam rahvaviiside motiive, koorimuusikas tegi seda Mart Saar ning instrumentaalmuusikas Heino Eller. Heino Ellerit võib lugeda üheks tähtsaimaks Eesti muusikakultuuri mõjutajaks. Ta oli Eesti rahvushelilooja. Oma huvi muusika vastu sai ta tänu perekonna suurele muusikalembusele. Oma loomingus keskendus peamiselt instrumentaalmuusikale, nendest suurem osa koosnes klaveripaladest. Suurim panus Eesti muusikakultuuri oli tema loomingus kasutatud Eesti rahvuslik koloriit
etteantud vormi. Tema reekviem koosneb kaheksast osast ja on segakoorile, tenorsolistile ja orkestrile. Teksti aluseks on katoliku surnumissa kanooniline tekst eesti keelde tõlgitult tekst on võetud Mozarti reekviemi 1870. aastal ilmunud eestikeelsest väljaandest. KOKKUVÕTE Eesti heliloojate hulgas, Rudolf Tobiase, Mart Saare, Artur Kapi ja Heino Elleri kõrval, on Cyrillus Kreek üks mõjukamaid rahvusliku helikeele kujundajaid ja tähtsamaid uuendajaid eesti koorimuusikas. Kreegi muusika koosneb peaaegu täielikult eesti rahvaviiside seadetest ja töötlustest ning kaalukaima osa tema loomingust moodustavad kooriteosed. Kreegi muusikas on ühinenud rahvalaulu spontaansus ja akadeemilised heliloomingutraditsioonid. Kreegi elutöö on jätnud eesti muusikasse jälje, mida mitme erineva põlvkonna muusikaloojate, nende hulgas heliloojate Veljo Tormise, Arvo Pärdi, Tõnu Kõrvitsa jt, aga ka mitmete eesti jazzmuusikute jpt. loomingus võib tänagi selgelt tajuda.
Tormis kutsus üles sulatama regilaulu kooliõpetusse, lootes nii uute rahvalaulikute tekkimisele ning rahvalaulu muutumisele taas meie muusikaliseks emakeeleks. Nagu ta hiljem on tunnistanud, teadis ta juba artiklit kirjutades, et see jääb utoopiaks. Samas rõhutab ta aga, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas. 1969. aastast on Tormis vabakutseline helilooja. Eesti koorimuusikas on Tormise loomingu tähtsust raske ülehinnata - aastakümneid on ta olnud selles valdkonnas sõltumatu liider. Pikka aega oli tema muusika peaesitajaks RAM. Väga palju esitati Tormise loomingut just oma kõrgperioodil, 1960.-1970. aastatel, mil Gustav Ernesaksa juhitud kooril oli kanda suur roll vastupanus nõukogude ideoloogiale. Hiljem on Tormise teoste hinnatuimaks esitajaks ja salvestajaks olnud Tõnu Kaljuste juhitud Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Viimastel aastakümnetel on Tormisest
Tormis kutsus üles sulatama regilaulu kooliõpetusse, lootes nii uute rahvalaulikute tekkimisele ning rahvalaulu muutumisele taas meie muusikaliseks emakeeleks. Nagu ta hiljem on tunnistanud, teadis ta juba artiklit kirjutades, et see jääb utoopiaks. Samas rõhutab ta aga, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas. 1969. aastast on Tormis vabakutseline helilooja. Eesti koorimuusikas on Tormise loomingu tähtsust raske ülehinnata - aastakümneid on ta olnud selles valdkonnas sõltumatu liider. Pikka aega oli tema muusika peaesitajaks RAM. Väga palju esitati Tormise loomingut just oma kõrgperioodil, 1960.-1970. aastatel, mil Gustav Ernesaksa juhitud kooril oli kanda suur roll vastupanus nõukogude ideoloogiale. Hiljem on Tormise teoste hinnatuimaks esitajaks ja salvestajaks olnud Tõnu Kaljuste juhitud Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Viimastel
sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Fuugal on kolm osa: 1. Ekspositsioon tutvustatakse teemat 2. Töötlus arendatakse teemat 3. Repriis kordus, teema alghelistikus Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga). Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S. Bachi loomingus. J.S.Bach "Hästitempereeritud klaviir" toccata, fuuga d-moll. Gounod võttis selle teema ja kirjutas ise sellest laulu "Ave Maria". J.V.Meder Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpetaja. · Klaviirimuusikas kasutati fuuga eelkäijat ricercari ning toccatat (see termin tähendas algselt kõiki "löödavaid" ehk klahvpillidel mängitavaid teoseid) · Sündis ajastu esinduszanr kontsert.
kompositsioonitehnikat. 1960. aastate keskel sai just Tormisest see helilooja, kes tõi koorimuusikasse 20. sajandi II poole modernse helikeele, nagu klastrid ja kunstlikud helilaadid (,,Hamleti laulud" 1964/65, ,,Maarjamaa ballaad" 1969), kõnelähedase laulu, sosistamise, karjed (,,Pikse litaania", 1974). Palju uusi kõlavõtteid on miniatuuridetsüklis ,,Looduspildid" (1964-69, alaosadega ,,Kevadkillud", ,,Suvemotiivid", ,,Sügismaastikud", ,,Talvemustrid"). Eesti koorimuusikas on Tormise loomingu tähtsust raske ülehinnata - aastakümneid on ta olnud selles valdkonnas sõltumatu liider. Pikka aega oli tema muusika peaesitajaks RAM. Väga palju esitati Tormise loomingut just oma kõrgperioodil, 1960.-1970. aastatel, mil Gustav Ernesaksa juhitud kooril oli kanda suur roll vastupanus nõukogude ideoloogiale. Hiljem on Tormise teoste hinnatuimaks esitajaks ja salvestajaks olnud Tõnu Kaljuste juhitud Eesti Filharmoonia Kammerkoor
Lisaks sellele töötas ta klaveriõpetajana. Läte loomingu põhiosa moodustavad umbes 200 koorilaulu. Ta on kirjutanud ka mõned kantaadid, sümfoonilised teosed, kammermuusikat ja mõned soololaulud. Tema teoste hulka kuuluvad näiteks koorilaulud ,,Laul rõõmule" ja ,,Tänu ja kiitus", soololaulud ,,Mälestus" ja ,,Vahtijad", kantaadid ,,Rändaja ja tähed" ja ,,Vaba Eesti". Mart Saar (1882-1963) oli helilooja, organist ja pedagoog. Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Ta sündis Viljandimaal. Tema isa oli hea orelimängija ja improviseerija ning väga noorelt proovis juba orelit mängida. Saart innustas muusikaga tegelema Kappide perekond ja Artur Kapp aitas tal valmistuda konservatooriumi astumiseks. Saar õppis Peterubri konservatooriumis oreliklassis, mille lõpetas hõbeaurahaga. Peterburg pakkus Saarele palju käid kontakte kaasaegse muusikaga, eriti meeldis Saarele Debussy muusika. Hiljem elas Saar vabakunstnikuna Tartus. Ta
Sajandi keskel oli viiulist saanud kemmeransamblite ja orkestri peamine meloodiapill. Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga). Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S. Bachi loomingus. Barokiajastul ei tehtud selget vahet erinevatele klahvpillidele (klavessiin, klavikord, positiivorel) kirjutatud muusikal seda kõike nimetatakse klaviirmuusikaks . Ooperizanri sünd 1600.aasta paiku mõjutas väga oluliselt kogu järgmise sajandi muusikat . Keskajal olid muusikalised etendused seotud peamiselt kirikuga .
Väljaarendaja ja kuulsaim looja oli Antonio Vivaldi. 10. Contserto grosso- Solistide grupile ja oskestrile mõeldud teos, suurim meister ja Itaalia helilooja oli Arcangelo Corelli. 11. Fuuga- Barokiajastu polüfoonilise muusika tähtsaim vorm. See oli mitmehäälne teos. Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli- ja koorimuusikas. Händel ja Bach olid suurimad meistrid sellel alal. Fuuga osad on ekspositsioon, kus on siis tuuma esitus, sealt edasi töötlus, mille alla käib teema arendus, sealt järgmine repriis, kus on siis teema esitus ning viimasena coda, mis hõlmab siis lõpu osa. 12. Tantsusüit- sonaadi ja kontserdi kõrval instrumentaalmuusika olulisim vorm, kujutas endast eri karakteritega tantsude järgnevust. Kirjutati ansamblile, orkestrile, soolopillile
aastal, mil ta kirjutas koorilaulu "Mu isamaa nad olid matnud" Lydia Koidula tekstile. Üheks olulisemaks oli isamaateema. "Priiuse hommikul" (Marie Heiberg). Enamasti on Türnpu hilisema perioodi laulud oma keerukuse tõttu jõukohased vaid kontsertkoordele. Rahva seas aga on laialt levinud tema lihtsamad laulud "Lahkudes" ja "Troost", "Meil aiaäärne tänavas" Konstantin Türnpu kogu elutöö on seotud kooridega - nii loojana kui ka ettekandjana on tal eesi koorimuusikas silmapaistev koht. Aleksander Läte ( 12.jaanuar.1860 - 8.september.1948) Aleksander Läte oli mitmekülgne muusikategelane, kes oma muusikutegevusegaotsekui ühendas eri ajastuid. Ta oli koori- ja orkestridirigent, helilooja, muusikakriitik ja muusikaõpetaja, esines klaveri- ning orelisolistina. Suurepärase organisaatorina pani ta aluse esimesele eesti sümfooniaorkestrile ja korraldas hulgaliselt kontserte. Muusikalise alghariduse sai ta Cimze seminaris
9C_CInH3Z2ewYsTXvVzEwzL · Antonio Vivaldi- La Follia http://www.youtube.com/watch?v=7v8zxoEoA_Q&list=AL94UKMTqg- 9C_CInH3Z2ewYsTXvVzEwzL - FUUGA Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. zizzle Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S. Bachi loomingus. Johann Sebastian Bach Tänapäeval peavad paljud muusikud Bachi üheks suurimaks muusikuks,sest tema teosed on väga head ja temalt on õppinud kõik hilisemad muusikud väga palju. Tema loomingut iseloomustavad monumentaalsed suurteosed,kuid ta on kirjutanud muusikat ka väga palju prelüüde ja fuugasid noortele ja nendele, kes soovisid muusikat õppida.
orkestriteosed: 10 sümfooniat, instrumentaalkontserdid (kaks viiulikontserti, Kontrabassikontsert, Balalaikakontsert, Kontsertiino klaverile ja orkestrile), sümfoonilised süidid ja lühivormid (Sümfoniett, Tokaata jt). Tubin on kirjutanud eesti esimese balleti "Kratt" ning ooperid "Barbara von Tisenhusen" ja "Reigi õpetaja". Ta on kirjutanud rohkesti kammermuusikat (Keelpillikvartett, sonaadid klaverile, viiulile, vioolale, flöödile ja altsaksofonile, soololaulud jne). Koorimuusikas on tema tähtsaim töö "Reekviem langenud sõdurite mälestuseks". Tubin on traditsioonidele toetuv helilooja. Ta on kasutanud klassikalisi zanre (sümfoonia, sonaat, kontsert jne) ning ta teosed on ka ülesehituselt pigem traditsioonilised Tubin pidas tähtsaks, et teos oleks terviklik ja temaatiliselt ühtne. Sageli on ta põhiteemast tuletanud edasist materjali ning tsiteerinud algosa teemasid järgnevates osades. Üks olulisemaid jooni Tubina muusikalises mõtlemises on minimaalse
dirigent ja muusikaelu edendaja; Eestis käies juhtis kontserte, oli 7. laulupeo üks dirigente; peale Astrahani alustas pedagoogi tegevust Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis (tema käe all õppisid: Gustav Ernesaks, Edgar Arro, Evald Aav, Eugen Kapp jne.) Looming: 5 sümfooniat; sümfooniline prelüüd “Hauad”; mitu instrumentaalkontserti; oreliteosed; koori- ja soololaulud. Tähtsamad teosed: oratoorium “Hiiob”. 11. Uued suunad koorimuusikas – Cyrillus Kreek(eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed), Mart Saar(eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed). Cyrillus Kreek - Pööras tähelepanu vaimulikele rahvaviisidele, mis ilma temata oleks kaotsi läinud. Iseloomustab polüfooniliste võtete kasutamine, vaoshoitud tundelaad, ranged ja lihtsad vormistruktuurid. (,,Maga, maga, matsikene'', ,,Taaveti laulud'', ,,Reekviem'')
Kontraalt on algselt märkinud nais- või meeshäält (kastraati). Kõige madalam ulatus (diapasoon) on neil väikese oktaavi g. Paljudes ooperites kujutab madal naishääl vanemat naist. Kontraalt on väga haruldane hääl ja heliloojad on kirjutanud vaid väheseid ooperirolle. Madalat naishäält on hinnanud heliloojad: Rossini, Berlioz, Brahms. 20. sajandi muusikateatri heliloojad Kurt Weill, Josef Kosma ja Luciano Berio. Tenor Varases koorimuusikas oli tenor keskmine hääl, mis sidus omavahel basse ja kõrgemaid meesalte. Claudio Monteverdi ooper Orpheus (1607) pani aluse meespearollide esitamisele tenorite poolt. Prantsuse suure ooperi ja saksa romantilise ooperi paralleelse arenguga 19. sajandil oli vajadus võimsate tenorite järele. Rossini, Bellini ja Donizetti tenorinoodid olid mõeldud laulmiseks kerge "peahäälega", mitte aga täishäälega nagu oleme praegu harjunud. Esimesi kõrgeid noote laulis täis-
põgenemine) ... mitmehäälne teos, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi (nad justkui ajaksid üksteist taga) barokiajastu muusika tähtsaim vorm; tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd , toccata või fantaasia; Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri ja oreli, aga ka koorimuusikas. → suurimaks fuugameistriks peetakse Johann Sebastian Bachi. ORATOORIUM oratorio’ (itlk. ‘ – palvesaal) … on koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süžeel põhinev heliteos. vaimuliku sisuga, kuid pole seotud jumalateenistusega. → Palju oratooriumeid kirjutas Georg Friedrich Händel.
Kasutatud kirjandus: ,,Eesti Muusikalugu kunstmuusika", Talmar ja Põhi 2007. Lk: 69-101. ,,Muusikaõpik gümnaasiumile II", Igor Garsnek, Avita 2012. Lk: 118-131 19. sajandi lõpu muusikaelus valitses saksamõjuline romantism (baltisakslased). Samal ajal hakkasid Eesti heliloojad otsima uusi muusikalisi kujundeid oma rahvamuusikast. Samas tegutsesid Eesti koorimuusikas 19. sajandi teisel poolel rahvusliku helikunsti teerajajatena vähesed asjaarmastajatest heliloojad. 1862. a avati Peterburi konservatoorium ning enamik rahvusliku ärkamise kutselistest muusikutest said oma hariduse Peterburis. Peterburi oli tollal Venemaa pealinn ning oma teatrite- ja kontserdisaalidega kujunenud Euroopa kultuurimetropoliks. Eesti sajandivahetuse professionaalse heliloomingu üheks oluliseks mõjutajaks oli
Tema arvukatel teravmeelsetel artiklitel oli teedrajav roll eesti muusikaelu edendamisel. Rudolf Tobiasel on suur tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana - temalt pärinevad paljude zanride esikteosed eesti muusikas. Loomingu tugev isikupära ja selle harukordne väljendusjõud avaldusid juba tema õpinguajal kirjutatud teostes. 10.Mart Saar (28.09.1882 Hüpassaare - 28.10.1963 Tallinn) .Helilooja, organist ja pedagoog. Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. 1904. ja 1907. a. käis Saar Eestis rahvaviise kogumas. Aastail 1908-1921 elas Saar vabakunstnikuna Tartus. Ta andis muusikatunde, komponeeris, esines organisti ja pianistina ning osales aktiivselt linna muusikaelus. Aastail 1943-1956 oli Saar kompositsiooniprofessor Tallinna Konservatooriumis . Cyrillus Kreek(03.12.1889 Saanika küla, Läänemaa - 26.03.1962 Haapsalu). Helilooja, pedagoog, koori- ja orkestrijuht. Arendas ja mitmekesistas oluliselt eesti koorimuusikat.
Märgates poja järgmise algus, peamiseks muutuseks muusika teosed. Need on keskaegses polüfoonilises ilmalikust muusikast. Kirjutas tellimustöid ja vajalikku õppematerjali annet hakkas ta teda õpetama ja viis kontsertreisidele Euroopasse. kolme- ja neljahäälse organumi ilmumine. koorimuusikas kauneimad. Palestrina viimistles ületamatult peamiselt nendele instrumentidele, mida ta ise väga hästi mängida Esimesed loomingulised katsetused tegi Mozart nelja-aastaselt Rütmiseeritult liiguvad siin ülemised kaks täiuslikuks varase, nn.range polüfoonia. Ta tundis põhjalikult oskas (orel. klavessiin, klavikord); seoses klaveri kasutuselevõtuga üheksa-aastaselt kirjutas esimese sümfoonia ja aasta hiljem
Instrumentaalkontserdi väljaarendaja ja kuulsaim looja oli Antonio Vivaldi. FUUGA Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga). Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S. Bachi loomingus. PASSION (passio-ld k. kannatus) omab oratooriumiga ühesugust esituskoosseisu ja numbreid (oratooriumi eriliik), ulatuslik areneva süzeega teos, mis jutustab alati ainult Kristuse kannatustest ja ristisurmast. Põhineb ühel piibli neljast evangeeliumist, vastavalt sellele kannab pealkirja Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon. ORATOORIUM
hiljem Roomas. Lapsepõlves laulis ta kirikukooris. 19-aastaselt sai temast sama kiriku organist ja koorijuht. 1551. aastast tegutses Palestrina Roomas kirikukomponistina, lauljana ja koorijuhina, sealjuures viimased paarkümmend eluaastat nn.paavsti-heliloojana, mis oli kõrge ametlik aunimetus. Palestrina on küll loonud üle saja ilmaliku armulaulu, kuid põhiosa tema loomingust moodustavad missad, motetid ja muud tolleaegsed vaimuliku muusika teosed. Need on keskaegses polüfoonilises koorimuusikas kauneimad. Palestrina viimistles ületamatult täiuslikuks varase, nn.range polüfoonia. Ta tundis põhjalikult madalmaade kuulsate meistrite teoseid, õppis neilt, kuid püüdis oma loomingus vältida liigset tehnilist keerukust ja kuivust.Ühtlasi rikastas ta helikeelt homofooniliste joontega.
Concerto grosso suurim meister oli Itaalia helilooja Arcangelo Corelli. FUUGA Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga). Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S. Bachi loomingus. Itaalia barokk Vokaalmuusika Kirikumuusika monoodiline stiil sobis kirikumuusikasse hästi. Monteverdi kuulsas kogumikus ,,Maarja vesper" (õhtujumalateenistus) leidub nii vanas (polüfoonilises) kui ka uudses (monoodilises) stiilis teoseid. Kõige moodsamas stiilis on selles vaimulikud kontsertaariad soolohäältele ja basso continuole, milles on kasutatud rikkalikult helisümboolikat (nt. ,,Duo Seraphim";
Olulisel kohal Tambergi loomingus on ka kammrmuusika, ning ta on kirjutanud ka muusikat filmidele. Sajandivahetusel ja 21.sajandi alguses loodud teostes muutub Tambergi väljenduslaad ökonoomsemaks. 2003. aastal lõi kantaadi ,,Armastuse antoloogia". Eino Tambergi loomingus on palju rõõmu ja mängulusti, tema enda sõnade järgi on Veljo Tormis on eelkõige koorihelilooja, kelle muusikat tuntakse ja esitatakse praegu paljudes maailma eri maades. Tormise 1960ndate koorimuusikas on märgatavad 2 omas ajas uudset suunda. Üks on teoste emotsionaalse laengu avamine koorifaktuuri värske kõlakäsitluse kaudu. Meeskooriteostes ,,Hamleti laulud" ning ,,Maarjamaa ballaad" on helilooja kasutanud sügavalt filosoofilise sisu edasiandmisel avangatismile omaseid ekspressiivseid kõlavälju ja klastreid.Samal ajal hakkas Tormis üha suuremat tähelepanu pöörama rahvalaulule. Varaseimad teosed olid ,,Kihnu pulmalaulud" ning ,,Meestelaulud". Hiidtsükli ,,Eesti
Tormis kutsus üles sulatama regilaulu kooliõpetusse, lootes nii uute rahvalaulikute tekkimisele ning rahvalaulu muutumisele taas meie muusikaliseks emakeeleks. Nagu ta hiljem on tunnistanud, teadis ta juba artiklit kirjutades, et see jääb utoopiaks. Samas rõhutab ta aga, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas. 1969. aastast on Tormis vabakutseline helilooja. Eesti koorimuusikas on Tormise loomingu tähtsust raske ülehinnata - aastakümneid on ta olnud selles valdkonnas sõltumatu liider. Pikka aega oli tema muusika peaesitajaks RAM. Väga palju esitati Tormise loomingut just oma kõrgperioodil, 1960.-1970. aastatel, mil Gustav Ernesaksa juhitud kooril oli kanda suur roll vastupanus nõukogude ideoloogiale. Hiljem on Tormise teoste hinnatuimaks esitajaks ja salvestajaks olnud Tõnu Kaljuste juhitud Eesti Filharmoonia Kammerkoor.
Muusikat käsitleti kui õpetust maailma harmooniast. Askeetlikku iluideaali kehastas vaimulik saateta koorilaul, mida esitas kloostrite munkadekoor. Gregoriuse koraal väljendas ilmekalt keskaegse uskliku inimes meelelaadi. Nende viis oli sageli avaralt arenenud, kuid neile andis erilise tardunud ilme aeglane rütm, puudus kindel taktimõõt, puudusid dünaamilised varjundid, helisid esitati viisis ühtlaselt, ilma rõhutamata, tänu millele viis kõlas algusest lõpuni ühesuguse tugevusega. Koorimuusikas hakati vaimulikke koorilaule esitama mitmehäälselt. Esimesi vaimulikke mitmehäälseid koorilaule nimetati organumiteks, hiljem kujunes sellest välja motett. Gooti stiilile iseloomulikulikult oli viisijoontes teravkaared ja nende kõrgustesse tunglemine, seejuures oli esitus askeetlikult vaos hoitud, kõla väga puhas ja nagu tardunud. Arhidektuur Arhitektuur oli kunstidest esikohal. Väärtuslikum osa arhitektuurist koondus linnadesse. Linnad olid piiratud müüridega
Koorimuusikat (u 30 koorilaulu) Kammermuusika. ------------------------------------------------------------------------------------------------------ Uued ideed Eesti muusikas:rahvaviiside uudne kasutamine. Mart Saar helilooja,organist. varasematele teostele on iseloomulikud mõjutused impressionismist ja ekspressionismist , küpse perioodi loomingu aluseks on eesti rahvaviis. Palju kasutab varieerimist ja polüfoonilist töötlemist. Tähtsus: Pani aluse rahvuslikkusele eesti koorimuusikas, väärtustades mitte ainult rahvalaulu meloodiat ja teksti, vaid rahvalaulu sügavamat olemust. Teosed: koorilaulud (umbes 350), näit: `Põhjavaim'. Soololaulud('Ta tuli'). Klaveripalad(`Hetk'). Cyrillus Kreek helilooja,dirigent,muusikaõpetaja. Peaaegu kogu Kreegi looming põhineb eesti vanemal rahvalaulul. Kasutab rahvaviisi polüfoonilist töötlemist, teosed on keerukad ja seetõttu kooridele tihti ülejõukäivad - põhjus, miks neid suhteliselt harva kontsertidel kuuleb.
Soololauludes on filosoofilisi mõtisklusi elu kaduvuse teemadel, kuid ka armastust kodumaa looduse vastu ja armastuslüürikat. Mart Saare teosed on võrreldavad parimate saavutustega maailmas. Klaverilooming on üldiselt tõsine, raskemeelne, napisõnaline. Stiiliselt esineb hilisromantismi, impressionismi, ekspressionismi. Ta kogus rahvaviise, analüüsis, süstematiseeris neid. Samuti oli üks rahvusliku stiili rajajatest ja professionaalse muusika alusepanijatest eesti koorimuusikas. Oma teostes avab vanema rahvalaulu omapära ja sünteesib kaasaegse helikeelega. Tema loomingus säilib rahvalaul võimalikult ehedal kujul. Mitmed teosed on inspireeritud loodusest. Ta süvenes igasse soosilma, oksakesse, linnukesse ja viimistles teoseid detailselt. Looming on põhjamaiselt karge, lüüriline; olulised on kõlavärvid. Hiljem loobub romantilisest harmoniseeringust ja viib eesti koorimuusika uuele tasemele. Teoseid: Soololaul ,,Must lind" Leelo
annaabi.ee 
