Muusika 1920.-1930-ndatel (0)

Muusika 1920.-1930-ndatel
Uusasjalikkus on muusikas 1920ndatel aastatel tekkinud ekspressionismile vastandunud suund. Ekspressionism on 20. sajandi algul sündinud vool kunstis, kirjanduses, muusikas.
Uusasjalikkus iseloomustab 1920-ndate aastate keeruliselt defineerivat ajastuvaimu. 1920-ndate alguses hakkas prantsusmaal tegutsema heliloominguline rühmitus „ Les Six“. Selle rühmituse esteetilise programmi kujundas Jean Cocteau . Tema leidis, et tuleks ellu tuua argipäevast muusikat. „ Aitab kord pilvedest, udust , akvaariumidest ja öö aroomidest – me vajame argipäevast muusikat.“ Les Six’i loomingut iseloomustas: lihtsus, suurlinnade elu kajastamine, tehnika imetlus ning iroonia . Pooldasid neoklassitsismi ning olid impressionismivastased. Les Six’i kuulusid: Arthur Honegger , Darius Milhaud , Francis Poulenc, Georges Auric , Louis Durey ja Germaine Tailleferre. 1920.-1930-ndtel aastatel ei toimunud suuri muudatusi muusikas mitte ainult välismaal, vaid ka Eestis. Eestis tegutsesid sellel ajal väga aktiivselt Miina Härma, Konstatin Türnpu ning Mart Saar. Miina Härma oli Eestis esimene kõrgharidusega naismuusik. 1920.-1930-ndatel oli ta väga aktiivne Tartu muusikaelu organiseerijana. Ta aitas korraldada kontserte ning mitmesuguseid loteriisid ja müüke kultuurielu ja vaesemate õpilaste toetuseks. Heliloojana paistis M.Härma silma rahaviiside töötlemisega. Ta kogus rahvaviise ja kasutas hiljem saadud materjali oma loomingus. Tema laulud jagunevad isamaalisteks lauludeks ja lüürilisteks armastuslauludeks. Ta viis Tartu segakoori kõrgele tasemele . Tema looming kõlas juba tema eluajal Soome parimate kooride ettekannetes. Tema ühed kuulsamad lood: „ Murueide tütar“, „Kalev ja Linda“, „Kui sa tuled, too mul lilli“. Konstatin Türnpu aitas oma elu viimastel aastatel arendada muusikaelu Eestis. Ta oli 1921. aastal eestvedajaks Lauljate Liidu asutamisel. Liidu ülesannete hulka kuulus laulukooride töö suunamine ja laulupidude korraldamine. Ta oli dirigent ning lauluõpetaja Tallinna eesti ja saksa koolides. Ta kirjutas peamisel patriootilise sisuga laule. Ta oli väga range. Türnupu leidis, et muusika peab olema kasvatuslik. Ta töötas ka palju väljas pool Eestit ning esitas ohtralt Lääne klassikat. Mart Saar oli teistsugusem erinevalt M.Härmast ja K. Türnpust. Ta oli suur loodusesõber. Ta kirjutas palju muusikat orelile. See pill oli talle väga hingelähedane. Türnupu oli rahvuslikkude traditsioonide jätkaja eesti koorimuusikas. Tähtsad on tema muusikas meloodia , värvikas harmoonia ning improvisatsioonilisus. Tema muusika võib kõlada nagu oleks see koha peal välja mõeldud, kuigi tegelikult on see selgelt kirja pandud paberile. See teeb tema muusika eelnevatest heliloojatest eriliseks. Koos oma sõbraga Cyrillus Kreegiga on Saar julge uuendaja eesti muusikas, eriti koorimuusikas.
Põhjendus: Valisin muusika, kuna olen sellega ise väga palju seotud. Muusikast saab laialt kirjutada, sest igas maailmaosas oli oma stiil. Ma ei tahtnud, et kellegiga sama teema satuks, seega otsisin kaua ning leidsin prantsuse muusikast Les Six’i rühmituse ja eesti heliloojaid. Prantsuse muusikast kirjutasin sellepärast, et pransusmaa mulle väga meeldib. Eesti heliloojatest kirjutasin, aga sellepärast et on tore, kui tean oma riigi tähtsatest heliloojatest ka midagi.
ALLIKAD:
http://en.wikipedia.org/wiki/Les_six
http://et.wikipedia.org/wiki/Uusasjalikkus_%28muusika%29
http://et.wikipedia.org/wiki/Ekspressionis m
http://et.wikipedia.org/wiki/Jean_Cocteau
http://et.wikipedia.org/wiki/Impressionis m
Eesti heliloojate kirjutamiseks kasutasin muusikakooli muusikaajalooõpikut.
„Lühiülevaade muusikaloost“ VII klassile. Autor: Katri Peetsalu.
Liivia Narvik
9.c