Eesti professionaalne muusika ja muusikaelu 20. sajandi algul (0)

Eesti professionaalne muusika ja muusikaelu 20. saj algul
Õ lk 151 küsimused
1. Peterburi konservatoorium mängis Eesti kultuuriloos suurt osa, sest paljud Eesti heliloojad omandasid oma muusikalise hariduse just seal. Peterburi konservatooriumis oli muusikaharidus tasemel, sellepärast sinna õppima mindigi. Tuntumad lõpetajad: Rudolf Tobias , Artur Kapp, Mihkel Lüdig ja Mart Saar. Õppejõududest olid tuntuimad Nikolai Rimski- Korsakov ja Louis Homilius.
2. Miina Härma isiksus on eriline sellepärast, et ta oli Eesti esimene naishelilooja , ta tegutses veel aktiivselt ka organisti , koorijuhi ja muusikaelu edendajana. Tema koorilaulud jagunesid kolme suuremasse valdkonda: isamaalised koorilaulud, mis olid muusikaliselt kõige arendatumad ja nõudlikumad esituse osas. Teiseks oli tema loomingus tähtsal kohal lüürilised koorilaulud ja rahvalauluseaded.
3. Konstantin Türnpu oli Tallinna Meestelaulu Seltsi dirigent ja muusikajuht. Sellest koorist kujunes Eesti esimene professionaalsel tasemel kontsertkoor. 1921.a oli Türnpu üks Eesti Lauljate Liidu asutajaist ning aastatel 1925-1926 ka selle esimees.
4. Läte on muusikalukku läinud sellega, et 1900. aastal moodustas ta Eesti esimese sümfooniaorkestri, mis koosnes küll peamiselt harrastusmuusikutest, kes olid pärit Eesti Üliõpilaste Seltsist, aga nad suutsid ikkagi väga nõudlikke teoseid esitada.
5. Olulisemad sündmused ja saavutused olid: 1901.a hakkas ilmuma ajaleht Teataja, 1906. aasta kutselise teatri asutamine Estonia seltsi juurde ning 1913. aastal avati pidulikult uus teatri- ja kontserdimaja. 1912. aastal loodi Estonia muusikaosakond. Asutati Tallinna Kõrgem Muusikakool . 1919. aastal asutati ka Tartus Tartu Kõrgem Muusikakool. Mõlemas linnas toimus aktiivne seltsi ja muusikaelu.
6. Oli oluline selle poolest, et ta oli üks esimesi, kes pööras Eestis pilgu sümfooniliste ja vokaalsümfooniliste suurvormide poole. 1904. aastal sai temast Tartu muusikaelu üks juhtfiguure. Paraku jäid aga Eesti muusikamaailma piirid tema jaoks kitsaks ja ta läks välismaale, kus ta oma teostega samuti kuulsust kogus.
7. Olulisemad žanrid Artur Kapi heliloomingus olid sümfooniad, mida ta kirjutas viis tükki, mis on sümfooniate kohta üsna suur arv.
8. Kreek kirjutas rohkem vaimulikel rahvaviisidel põhinedes, Saare loomingus oli aga tähtis koht loodusmotiividel. Kreek kasutas ka mitmeid polüfoonilisi võtteid. Saar üritas edasi anda rahvuslikku hingelaadi. Mõlemal oli omamoodi muusikakäsitlus.
9. Heino Eller oli kindlasti Eesti muusikas väga tähtis kuju. Tema roll oli teedrajav nii helilooja kui ka pedagoogina. Heino Eller oli filigraanne muusikateoste meister. Tema koha üle Eesti muusikas ei saa vaielda , sest ta oli vaieldamatult Eesti muusikaloo jaoks väga tähtis.
10. Esimene rahvuslik ballett oli Eduard Tubina „ Kratt ” ja esimene rahvuslik ooper oli Evald Aava ajalooaineline ooper „Vikerlased”.
11. Eduard Tubina tähtsamad teosed olid: esimene rahvuslik ballett „Kratt”, ning ooperid " Barbara von Tisenhusen" ja "Reigi õpetaja". Ta on kirjutanud rohkesti kammermuusikat ( Keelpillikvartett , sonaadid klaverile, viiulile, vioolale, flöödile ja altsaksofonile, soololaulud jne). Koorimuusikas on tema tähtsaim töö „Reekviem langenud sõdurite mälestuseks”. Eesti muusikaloos on ta tähtis selle poolest, et ta oli esimene Eesti helilooja, kes suutis kunstiliselt kõrgel tasemel ühendada oma sümfooniates rahvusliku helikeele ja sümfooniažanri sisulis-dramaturgilise eripära.