Eesti heliloojate V põlvkond (0)

Eesti heliloojate V põlvkond
Eesti muusika tõusuperiood algas pärast Stalini surma 1950. aastate teisel poolel. Ideoloogiline surve muusikale , nagu muudele valdkondadele hakkas järk-järgult nõrgenema. Sel ajal astus esile uus eesti heliloojate põlvkond. Selle tuumiku moodustasid  Eino Tamberg,  Veljo Tormis , Jaan Rääts, alles üliõpilane, kuid tänapäeval väga kuulus  Arvo Pärt.
Uue põlvkonna uhkeks läbimurdeteoseks sai Tambergi rütmierk Concerto grosso (1956). Järk-järgult võeti kasutusele mitmed 20. sajandi kompositsioonitehnikad, mis olid Eestis siiani olnud kas tundmatud või lausa keelatud. Aegamisi hakkasid siia siiski jõudma uue muusika noodid ja salvestused , 1960. aastail tekkis juba ka vahetuid kokkupuuteid lääne avangardi heliloojatega.
Veljo Tormis (7.08.1930  Kuusalu)
Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi " Luigelend " (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid " (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm. Koorimuusikal on suur osa just hilisemas loomingus. Varasemasse loomingusse kuuluvad kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning kaks avamängu orkestrile, millest avamäng nr 2 (1959) on omaaegse eesti muusika üks tähtteoseid 
Veljo Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud Vana- Vigalas . Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule - mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad.
1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948. aastal aga Tallinna konservatooriumi oreliklass suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga . Seetõttu pidi Tormis oma erialast loobuma . Ta proovis ka koorijuhtimise alal, ent see talle ei sobinud. 1950. aastal hakkas Tormis õppima heliloomingut, esmalt Tallinna konservatooriumis (Villem Kapi juures), järgmisest aastast aga Moskva konservatooriumis. Kodust eemal suurenes huvi rahvaviiside vastu. Naastes Eestisse töötas Tormis Tallinna Muusikakoolis . Süvenes huvi folkloori vastu ning ta leidis heliloomingus oma eripärased vahendid rahvaviisi käsitlemiseks.
Tormis on olnud paljudel üritustel eeslaulja ning kõnelnud rahvaviisist. Tormis kutsus üles sulatama regilaulu kooliõpetusse, lootes nii uute rahvalaulikute tekkimisele ning rahvalaulu muutumisele taas meie muusikaliseks emakeeleks. Tänu tema algatatule on palju viise jõudnud taas laulupeo repertuaari. Neid lauldakse ja tehakse taas omaks..
2007. aasta Eesti muusika päevad algasid ja lõppesid Tormise loominguga. Maestro tippteoste kõrval kõlas tema 1966 kirjutatud ooper "Luigelend" ja Eesti noored elektroonilise muusika viljelejad esitasid Tormise loomingut omas versioonis.
Tuntud loominguks ka nooremale põlvkonnale on filmile „Kevade“ kirjutatud süit. See väljendab värskust ja uudishimu. Teos on kerge ja lihtne, nagu loodus kevadel , valmis uuteks algusteks. Trillerdav, kuid samas ka tõsine ja mõtlemapanev.
Suurt tuntust on kogunud teos „Raua needmine “, See teos tundub sünge ja rõhuv. Samas on selles tunda pinget ja tahtmist vastu hakata. Samastumine raua karastamisega, kus iga järgmine karastus teeb tugevamaks. Teos on võimas ja kaasahaarav, kohati salapärane ja tasane , kuid kohati paisub muusika vastuhakuks, mis ootab valla päästmist.
„Meeste laul“ tundub meestele kohane enesekehtestamiseks loodud ergutuslaul. Täis võimast ja ürgset meeste häält. Jääb mulje, et mees tahab ennast kehtestada ja teistele läbi laulu nähtavaks teha .
Eesti koorimuusikas on Tormise loomingu tähtsust raske ülehinnata - aastakümneid on ta olnud selles valdkonnas sõltumatu liider. Pikka aega oli tema muusika peaesitajaks RAM. Väga palju esitati Tormise loomingut just oma kõrgperioodil, 1960.-1970. aastatel. Hiljem on Tormise teoste hinnatuimaks esitajaks ja salvestajaks olnud  Tõnu Kaljuste  juhitud  Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Viimastel aastakümnetel on Tormisest kujunenud üks tunnustatumaid ja põnevamaid koorikomponiste kogu maailmas, kelle helikeele on eeskujuks võtnud paljude maade heliloojad .