Veljo Tormis kokkuvõte (0)

Veljo Tormis
(7.08.1930  Kuusalu)
Helilooja , peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi II poolel. Kasutanud palju nii eesti kui teiste, peamiselt soome- ugri rahvaste folkloori.
Veljo Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud Vana- Vigalas . Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule - mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad.
1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948. aastal aga Tallinna konservatooriumi oreliklass suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga. Seetõttu pidi Tormis oma erialast loobuma . Ta proovis ka koorijuhtimise alal, ent see talle ei sobinud. 1950. aastal hakkas Tormis õppima heliloomingut, esmalt Tallinna konservatooriumis (Villem Kapi juures), järgmisest aastast aga Moskva konservatooriumis. Moskvast naasnuna töötas Tormis aastatel 1956-1960 Tallinna Muusikakoolis. Aktiivse noore õpetajana käivitas ta Loominguringi, kus püüti jõudumööda tutvuda uuema muusikaga, mis nii kontserdisaalidest kui ka õppekavadest puudus. Jätkus ka Tormise folkloorihuvi . Murranguliseks sai Tormise jaoks 1958. aasta suvi, mil ta sattus Kihnu saarele ja nägi muistse kombe järgi peetud pulma. Ürgne regilaul oma tõelises keskkonnas ette kantuna olevat teda tõeliselt rabanud. Seepeale asus ta folkloorialast materjali süstemaatiliselt läbi töötama ning leidis ka heliloomingus oma eripärased vahendid rahvaviisi käsitlemiseks. 1969. aastast on Tormis vabakutseline helilooja. Eesti koorimuusikas on Tormise loomingu tähtsust raske ülehinnata - aastakümneid on ta olnud selles valdkonnas sõltumatu liider. Pikka aega oli tema muusika peaesitajaks RAM. Väga palju esitati Tormise loomingut just oma kõrgperioodil, 1960.-1970. aastatel, mil Gustav Ernesaksa juhitud kooril oli kanda suur roll vastupanus nõukogude ideoloogiale. Hiljem on Tormise teoste hinnatuimaks esitajaks ja salvestajaks olnud Tõnu Kaljuste juhitud Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Viimastel aastakümnetel on Tormisest kujunenud üks tunnustatumaid ja põnevamaid koorikomponiste kogu maailmas, kelle helikeele on eeskujuks võtnud paljude maade heliloojad .
Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja . Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid " (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm.
Tormis on kirjutanud muusikat tekstidele erinevates keeltes. Üks tema peateoseid on aastatel 1970-1989 valminud ulatuslik sari "Unustatud rahvad ", mis koosneb osadest "Liivlaste pärandus", " Vadja pulmalaulud", " Isuri eepos", " Ingerimaa õhtud", " Vepsa rajad", " Karjala saatus". See tsükkel on pühendatud kuuele läänemeresoome keeli kõnelevale traagilise saatusega rahvale, nende hääbuvatele keeltele ja lauludele. Tormis on püüdnud oma sarjaga seda pärandit unustusest äratada. Ta on veendunud, et ilma selleta oleks maailma kultuuritervik palju vaesem . "Unustatud rahvaste" sarja kõige populaarsem tsükkel on rõõmsatel tantsu- ja kiigelauludel põhinev "Ingerimaa õhtud". Oma mitmekeelsest loomingust on saanud Tormis endale ka nime Paljukeelne Tormis.