Tobias, Saar, Kreek, Eller (1)

Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari . Siis töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht . Võtab eratunde ja esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: “Pilvedele”. 1900 loob Eesti esimese sümf.orkestri Tartus. Hakkas korraldama sümf. orkestreid . Oli sümf. muusika teerajaja Eestis. Tuntud laul: “Malemäng”. Tuntud koorilaulud ja esimesed soololaulud . Rudolf Tobias 1873-1918 Esimene eesti symfonist. Esimene kes on vaba liederthafelikkusest, esimene kes õpib kompo-sitsiooni. Huvitav mees, köstri poeg hiiumaalt. Varakult kolis kullamaale. Õppis haapsalu kreiskoolis, hiljem peterb. konservat.is . Peterb kohtub Hurdage, kes ta eesti-meelseks keerab. 1904 läheb tartu, seal töötab kuni 1908nda a-ni. Reisib : München, Praha , London, Pariis. 1909a töötab Berliini kõrgemas muusikakoolis õppe-jõuna, kuni surmani. Maeti berliini, põrm kullamaale. Hea mälu, hea isiksus, hea vestleja. Kriitikameel terav . Esimene oratooriumi ettekanne eba-õnnestus. I-mesed mis tegi: 1) 1896 Esimene eesti avamäng ´´ julius caesar ´´ 2) 1897 -...Sümfooniline kantaat ´´johannes damaskusest´´ 3) 1897-esimene klaverikontsert . 4) 1899- esimene eesti keelpilli kvartett . 5) 1909-esimene eesti oratoorium ´´ Joonase lähetamine´´ Looming: Vaimse musa ylekaal. Uudne, vaba liederthafelikkusest. Ühendab klassi-kalised tradits isikupäraga. Põlüfooniline väljendus- laad . Oratoorium ´´ sealpool jordanit´´ jäi lõpetamata. Keelpilli kvartette 3: viimane lõpetamata. ´´ Varas ´´-koori-laul, ´´Noored sepad ´´- koorilaul , ´´Eks teie tea´´-koorilaul. Mart Saar 1882-1963 Eesti rahvusliku vokaalmusa looja. Pärit suurejaani ligidalt. Tema isa oli küla pillimees, kes tundis noodikirja. Isa ja kodu mõjutasid teda palju. Kihelkonnakoolis oli ta parim. Lõpetas peterb. konsi oreli ja kompositsiooni. Peterburist tartusse . On pedagoog , pianist ...head impro võimed. Iga maa rahvamuusika nõuab tema kasutamise korral professionaalses muusikas rahvamusast enesest tuletatud töötlemismoodust, rahvuslikku vormi, mis ei satuks vastuollu rahvamuusika olemusega. Modernse ja arhailise süntees on Saarel oma kaasaegseist kõige loomulikum. 1921-põleb saare tartu kodu ja noodid . 1943-56 Ta on konservatooriumi kompositsiooni õppe-jõud. Looming: umbes 350 koorilaulu. Armastus või loodus lüürika on esiplaanil . Tsirka 180 soololaulu, on ka instrumentaal muusikat, klaveripalu tsirka 120. Veel on fantaasia eesti teemale , 3 eesti süiti. Veidi vaimulikke laule. On ka veidi massilaule. Sarnaneb Claude Debussy -ga ; Krieg -iga; Skrjabiniga. Cyrillus Kreek (1889-1962) Eesti rahvusliku vokaalmuusika looja. Peterburi konser-vatooriumis tromboon , hiljem teooria ja kompositsioon . Peaaegu kogu looming põhineb rahvaluulel. Ainuke Eesti reekviem u. 75 a-ks. Töötab koolides ja ka konservatooriumis. Muusika : Polüfooniline, väikesest rahvalaulust arendab suure laulu. Reekviem segakoorile, solistile, sümf. Orkestrile ja orkestrile. Kantaat “Kalevipoeg nõiakoopas” (1953). Süite erinevatele orkestritele “ Setu sümfoonia”, “Pärnumaa”. Koorimuusikas vaimulikud laulud “Vaimulikud rahvaviisid 1 ja 2”. U. 500 koraali seadet segakoorile, “Taaveti Laulud” Heino Eller (1887-1970)
Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja. Sünd. Tartus, isa tegi viiuleid ja mängis pidudel. Alustas 12 a-lt viiuliõpinguid. Mängib Tobiase loodud keelpillikvartetis viiulit . Peterburi konservatooriumis viiul , hiljem kompositsioon ja muusikateooria . Mängis käe üle. Peterburi ülikoolis õigusteadus. Töötas Tartu muusikakoolis ja dirigendina . Tallinna kompositsiooni professor . Tema nimeline Tartu muusikakool Muusika: Instrumentaalmuusika, rahulik, lüüriline, jutustav, väga viimistletud , kammerlikkus. 5 pala keelpilli-orkestrile, 3 sümfooniat, sümfoonilised süidid, sümfoonilised poeemid , sümfoonilised pildid, palju kammer -muusikat
Loomingu perioodid: 1) Romantiline eneseväljendus, impressionism . Sümf. Poeemid “Videvik”, “ Koit ”, “Ööhüüded”; 2) Eesti rahvaviisid ja oma ideed kokku pandud “Valge öö”; 3)Rõhutatult rahvuslik, teemadena ehtsad rahvaviisid.
Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: “Pilvedele”. 1900 loob Eesti esimese sümf.orkestri Tartus. Hakkas korraldama sümf.orkestreid. Oli sümf.muusika teerajaja Eestis. Tuntud laul: “Malemäng”. Tuntud koorilaulud ja esimesed soololaulud. Rudolf Tobias 1873-1918 Esimene eesti symfonist. Esimene kes on vaba liederthafelikkusest, esimene kes õpib kompo-sitsiooni. Huvitav mees, köstri poeg hiiumaalt. Varakult kolis kullamaale. Õppis haapsalu kreiskoolis, hiljem peterb. konservat.is . Peterb kohtub Hurdage, kes ta eesti-meelseks keerab. 1904 läheb tartu, seal töötab kuni 1908nda a-ni. Reisib: München, Praha, London, Pariis. 1909a töötab Berliini kõrgemas muusikakoolis õppe-jõuna, kuni surmani. Maeti berliini, põrm kullamaale. Hea mälu, hea isiksus, hea vestleja. Kriitikameel terav. Esimene oratooriumi ettekanne eba-õnnestus. I-mesed mis tegi: 1) 1896 Esimene eesti avamäng ´´julius caesar´´ 2) 1897-...Sümfooniline kantaat ´´johannes damaskusest´´ 3) 1897-esimene klaverikontsert. 4) 1899- esimene eesti keelpilli kvartett. 5) 1909-esimene eesti oratoorium ´´Joonase lähetamine´´ Looming: Vaimse musa ylekaal. Uudne, vaba liederthafelikkusest. Ühendab klassi-kalised tradits isikupäraga. Põlüfooniline väljendus-laad. Oratoorium ´´sealpool jordanit´´ jäi lõpetamata. Keelpilli kvartette 3: viimane lõpetamata. ´´Varas´´-koori-laul, ´´Noored sepad´´-koorilaul, ´´Eks teie tea´´-koorilaul. Mart Saar 1882-1963 Eesti rahvusliku vokaalmusa looja. Pärit suurejaani ligidalt. Tema isa oli küla pillimees, kes tundis noodikirja. Isa ja kodu mõjutasid teda palju. Kihelkonnakoolis oli ta parim. Lõpetas peterb. konsi oreli ja kompositsiooni. Peterburist tartusse. On pedagoog, pianist...head impro võimed. Iga maa rahvamuusika nõuab tema kasutamise korral professionaalses muusikas rahvamusast enesest tuletatud töötlemismoodust, rahvuslikku vormi, mis ei satuks vastuollu rahvamuusika olemusega. Modernse ja arhailise süntees on Saarel oma kaasaegseist kõige loomulikum. 1921-põleb saare tartu kodu ja noodid . 1943-56 Ta on konservatooriumi kompositsiooni õppe-jõud. Looming: umbes 350 koorilaulu. Armastus või loodus lüürika on esiplaanil. Tsirka 180 soololaulu, on ka instrumentaal muusikat, klaveripalu tsirka 120. Veel on fantaasia eesti teemale, 3 eesti süiti. Veidi vaimulikke laule. On ka veidi massilaule. Sarnaneb Claude Debussy-ga ; Krieg-iga; Skrjabiniga. Cyrillus Kreek (1889-1962) Eesti rahvusliku vokaalmuusika looja. Peterburi konser-vatooriumis tromboon, hiljem teooria ja kompositsioon. Peaaegu kogu looming põhineb rahvaluulel. Ainuke Eesti reekviem u. 75 a-ks. Töötab koolides ja ka konservatooriumis. Muusika: Polüfooniline, väikesest rahvalaulust arendab suure laulu. Reekviem segakoorile, solistile, sümf. Orkestrile ja orkestrile. Kantaat “Kalevipoeg nõiakoopas” (1953). Süite erinevatele orkestritele “Setu sümfoonia”, “Pärnumaa”. Koorimuusikas vaimulikud laulud “Vaimulikud rahvaviisid 1 ja 2”. U. 500 koraali seadet segakoorile, “Taaveti Laulud” Heino Eller (1887-1970)
Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja. Sünd. Tartus, isa tegi viiuleid ja mängis pidudel. Alustas 12 a-lt viiuliõpinguid. Mängib Tobiase loodud keelpillikvartetis viiulit. Peterburi konservatooriumis viiul, hiljem kompositsioon ja muusikateooria. Mängis käe üle. Peterburi ülikoolis õigusteadus. Töötas Tartu muusikakoolis ja dirigendina. Tallinna kompositsiooni professor. Tema nimeline Tartu muusikakool Muusika: Instrumentaalmuusika, rahulik, lüüriline, jutustav, väga viimistletud, kammerlikkus. 5 pala keelpilli-orkestrile, 3 sümfooniat, sümfoonilised süidid, sümfoonilised poeemid, sümfoonilised pildid, palju kammer-muusikat
Loomingu perioodid: 1) Romantiline eneseväljendus, impressionism. Sümf. Poeemid “Videvik”, “Koit”, “Ööhüüded”; 2) Eesti rahvaviisid ja oma ideed kokku pandud “Valge öö”; 3)Rõhutatult rahvuslik, teemadena ehtsad rahvaviisid.
Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: “Pilvedele”. 1900 loob Eesti esimese sümf.orkestri Tartus. Hakkas korraldama sümf.orkestreid. Oli sümf.muusika teerajaja Eestis. Tuntud laul: “Malemäng”. Tuntud koorilaulud ja esimesed soololaulud. Rudolf Tobias 1873-1918 Esimene eesti symfonist. Esimene kes on vaba liederthafelikkusest, esimene kes õpib kompo-sitsiooni. Huvitav mees, köstri poeg hiiumaalt. Varakult kolis kullamaale. Õppis haapsalu kreiskoolis, hiljem peterb. konservat.is . Peterb kohtub Hurdage, kes ta eesti-meelseks keerab. 1904 läheb tartu, seal töötab kuni 1908nda a-ni. Reisib: München, Praha, London, Pariis. 1909a töötab Berliini kõrgemas muusikakoolis õppe-jõuna, kuni surmani. Maeti berliini, põrm kullamaale. Hea mälu, hea isiksus, hea vestleja. Kriitikameel terav. Esimene oratooriumi ettekanne eba-õnnestus. I-mesed mis tegi: 1) 1896 Esimene eesti avamäng ´´julius caesar´´ 2) 1897-...Sümfooniline kantaat ´´johannes damaskusest´´ 3) 1897-esimene klaverikontsert. 4) 1899- esimene eesti keelpilli kvartett. 5) 1909-esimene eesti oratoorium ´´Joonase lähetamine´´ Looming: Vaimse musa ylekaal. Uudne, vaba liederthafelikkusest. Ühendab klassi-kalised tradits isikupäraga. Põlüfooniline väljendus-laad. Oratoorium ´´sealpool jordanit´´ jäi lõpetamata. Keelpilli kvartette 3: viimane lõpetamata. ´´Varas´´-koori-laul, ´´Noored sepad´´-koorilaul, ´´Eks teie tea´´-koorilaul. Mart Saar 1882-1963 Eesti rahvusliku vokaalmusa looja. Pärit suurejaani ligidalt. Tema isa oli küla pillimees, kes tundis noodikirja. Isa ja kodu mõjutasid teda palju. Kihelkonnakoolis oli ta parim. Lõpetas peterb. konsi oreli ja kompositsiooni. Peterburist tartusse. On pedagoog, pianist...head impro võimed. Iga maa rahvamuusika nõuab tema kasutamise korral professionaalses muusikas rahvamusast enesest tuletatud töötlemismoodust, rahvuslikku vormi, mis ei satuks vastuollu rahvamuusika olemusega. Modernse ja arhailise süntees on Saarel oma kaasaegseist kõige loomulikum. 1921-põleb saare tartu kodu ja noodid . 1943-56 Ta on konservatooriumi kompositsiooni õppe-jõud. Looming: umbes 350 koorilaulu. Armastus või loodus lüürika on esiplaanil. Tsirka 180 soololaulu, on ka instrumentaal muusikat, klaveripalu tsirka 120. Veel on fantaasia eesti teemale, 3 eesti süiti. Veidi vaimulikke laule. On ka veidi massilaule. Sarnaneb Claude Debussy-ga ; Krieg-iga; Skrjabiniga. Cyrillus Kreek (1889-1962) Eesti rahvusliku vokaalmuusika looja. Peterburi konser-vatooriumis tromboon, hiljem teooria ja kompositsioon. Peaaegu kogu looming põhineb rahvaluulel. Ainuke Eesti reekviem u. 75 a-ks. Töötab koolides ja ka konservatooriumis. Muusika: Polüfooniline, väikesest rahvalaulust arendab suure laulu. Reekviem segakoorile, solistile, sümf. Orkestrile ja orkestrile. Kantaat “Kalevipoeg nõiakoopas” (1953). Süite erinevatele orkestritele “Setu sümfoonia”, “Pärnumaa”. Koorimuusikas vaimulikud laulud “Vaimulikud rahvaviisid 1 ja 2”. U. 500 koraali seadet segakoorile, “Taaveti Laulud” Heino Eller (1887-1970)
Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja. Sünd. Tartus, isa tegi viiuleid ja mängis pidudel. Alustas 12 a-lt viiuliõpinguid. Mängib Tobiase loodud keelpillikvartetis viiulit. Peterburi konservatooriumis viiul, hiljem kompositsioon ja muusikateooria. Mängis käe üle. Peterburi ülikoolis õigusteadus. Töötas Tartu muusikakoolis ja dirigendina. Tallinna kompositsiooni professor. Tema nimeline Tartu muusikakool Muusika: Instrumentaalmuusika, rahulik, lüüriline, jutustav, väga viimistletud, kammerlikkus. 5 pala keelpilli-orkestrile, 3 sümfooniat, sümfoonilised süidid, sümfoonilised poeemid, sümfoonilised pildid, palju kammer-muusikat
Loomingu perioodid: 1) Romantiline eneseväljendus, impressionism. Sümf. Poeemid “Videvik”, “Koit”, “Ööhüüded”; 2) Eesti rahvaviisid ja oma ideed kokku pandud “Valge öö”; 3)Rõhutatult rahvuslik, teemadena ehtsad rahvaviisid.
Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: “Pilvedele”. 1900 loob Eesti esimese sümf.orkestri Tartus. Hakkas korraldama sümf.orkestreid. Oli sümf.muusika teerajaja Eestis. Tuntud laul: “Malemäng”. Tuntud koorilaulud ja esimesed soololaulud. Rudolf Tobias 1873-1918 Esimene eesti symfonist. Esimene kes on vaba liederthafelikkusest, esimene kes õpib kompo-sitsiooni. Huvitav mees, köstri poeg hiiumaalt. Varakult kolis kullamaale. Õppis haapsalu kreiskoolis, hiljem peterb. konservat.is . Peterb kohtub Hurdage, kes ta eesti-meelseks keerab. 1904 läheb tartu, seal töötab kuni 1908nda a-ni. Reisib: München, Praha, London, Pariis. 1909a töötab Berliini kõrgemas muusikakoolis õppe-jõuna, kuni surmani. Maeti berliini, põrm kullamaale. Hea mälu, hea isiksus, hea vestleja. Kriitikameel terav. Esimene oratooriumi ettekanne eba-õnnestus. I-mesed mis tegi: 1) 1896 Esimene eesti avamäng ´´julius caesar´´ 2) 1897-...Sümfooniline kantaat ´´johannes damaskusest´´ 3) 1897-esimene klaverikontsert. 4) 1899- esimene eesti keelpilli kvartett. 5) 1909-esimene eesti oratoorium ´´Joonase lähetamine´´ Looming: Vaimse musa ylekaal. Uudne, vaba liederthafelikkusest. Ühendab klassi-kalised tradits isikupäraga. Põlüfooniline väljendus-laad. Oratoorium ´´sealpool jordanit´´ jäi lõpetamata. Keelpilli kvartette 3: viimane lõpetamata. ´´Varas´´-koori-laul, ´´Noored sepad´´-koorilaul, ´´Eks teie tea´´-koorilaul. Mart Saar 1882-1963 Eesti rahvusliku vokaalmusa looja. Pärit suurejaani ligidalt. Tema isa oli küla pillimees, kes tundis noodikirja. Isa ja kodu mõjutasid teda palju. Kihelkonnakoolis oli ta parim. Lõpetas peterb. konsi oreli ja kompositsiooni. Peterburist tartusse. On pedagoog, pianist...head impro võimed. Iga maa rahvamuusika nõuab tema kasutamise korral professionaalses muusikas rahvamusast enesest tuletatud töötlemismoodust, rahvuslikku vormi, mis ei satuks vastuollu rahvamuusika olemusega. Modernse ja arhailise süntees on Saarel oma kaasaegseist kõige loomulikum. 1921-põleb saare tartu kodu ja noodid . 1943-56 Ta on konservatooriumi kompositsiooni õppe-jõud. Looming: umbes 350 koorilaulu. Armastus või loodus lüürika on esiplaanil. Tsirka 180 soololaulu, on ka instrumentaal muusikat, klaveripalu tsirka 120. Veel on fantaasia eesti teemale, 3 eesti süiti. Veidi vaimulikke laule. On ka veidi massilaule. Sarnaneb Claude Debussy-ga ; Krieg-iga; Skrjabiniga. Cyrillus Kreek (1889-1962) Eesti rahvusliku vokaalmuusika looja. Peterburi konser-vatooriumis tromboon, hiljem teooria ja kompositsioon. Peaaegu kogu looming põhineb rahvaluulel. Ainuke Eesti reekviem u. 75 a-ks. Töötab koolides ja ka konservatooriumis. Muusika: Polüfooniline, väikesest rahvalaulust arendab suure laulu. Reekviem segakoorile, solistile, sümf. Orkestrile ja orkestrile. Kantaat “Kalevipoeg nõiakoopas” (1953). Süite erinevatele orkestritele “Setu sümfoonia”, “Pärnumaa”. Koorimuusikas vaimulikud laulud “Vaimulikud rahvaviisid 1 ja 2”. U. 500 koraali seadet segakoorile, “Taaveti Laulud” Heino Eller (1887-1970)
Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja. Sünd. Tartus, isa tegi viiuleid ja mängis pidudel. Alustas 12 a-lt viiuliõpinguid. Mängib Tobiase loodud keelpillikvartetis viiulit. Peterburi konservatooriumis viiul, hiljem kompositsioon ja muusikateooria. Mängis käe üle. Peterburi ülikoolis õigusteadus. Töötas Tartu muusikakoolis ja dirigendina. Tallinna kompositsiooni professor. Tema nimeline Tartu muusikakool Muusika: Instrumentaalmuusika, rahulik, lüüriline, jutustav, väga viimistletud, kammerlikkus. 5 pala keelpilli-orkestrile, 3 sümfooniat, sümfoonilised süidid, sümfoonilised poeemid, sümfoonilised pildid, palju kammer-muusikat
Loomingu perioodid: 1) Romantiline eneseväljendus, impressionism. Sümf. Poeemid “Videvik”, “Koit”, “Ööhüüded”; 2) Eesti rahvaviisid ja oma ideed kokku pandud “Valge öö”; 3)Rõhutatult rahvuslik, teemadena ehtsad rahvaviisid.
Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: “Pilvedele”. 1900 loob Eesti esimese sümf.orkestri Tartus. Hakkas korraldama sümf.orkestreid. Oli sümf.muusika teerajaja Eestis. Tuntud laul: “Malemäng”. Tuntud koorilaulud ja esimesed soololaulud. Rudolf Tobias 1873-1918 Esimene eesti symfonist. Esimene kes on vaba liederthafelikkusest, esimene kes õpib kompo-sitsiooni. Huvitav mees, köstri poeg hiiumaalt. Varakult kolis kullamaale. Õppis haapsalu kreiskoolis, hiljem peterb. konservat.is . Peterb kohtub Hurdage, kes ta eesti-meelseks keerab. 1904 läheb tartu, seal töötab kuni 1908nda a-ni. Reisib: München, Praha, London, Pariis. 1909a töötab Berliini kõrgemas muusikakoolis õppe-jõuna, kuni surmani. Maeti berliini, põrm kullamaale. Hea mälu, hea isiksus, hea vestleja. Kriitikameel terav. Esimene oratooriumi ettekanne eba-õnnestus. I-mesed mis tegi: 1) 1896 Esimene eesti avamäng ´´julius caesar´´ 2) 1897-...Sümfooniline kantaat ´´johannes damaskusest´´ 3) 1897-esimene klaverikontsert. 4) 1899- esimene eesti keelpilli kvartett. 5) 1909-esimene eesti oratoorium ´´Joonase lähetamine´´ Looming: Vaimse musa ylekaal. Uudne, vaba liederthafelikkusest. Ühendab klassi-kalised tradits isikupäraga. Põlüfooniline väljendus-laad. Oratoorium ´´sealpool jordanit´´ jäi lõpetamata. Keelpilli kvartette 3: viimane lõpetamata. ´´Varas´´-koori-laul, ´´Noored sepad´´-koorilaul, ´´Eks teie tea´´-koorilaul. Mart Saar 1882-1963 Eesti rahvusliku vokaalmusa looja. Pärit suurejaani ligidalt. Tema isa oli küla pillimees, kes tundis noodikirja. Isa ja kodu mõjutasid teda palju. Kihelkonnakoolis oli ta parim. Lõpetas peterb. konsi oreli ja kompositsiooni. Peterburist tartusse. On pedagoog, pianist...head impro võimed. Iga maa rahvamuusika nõuab tema kasutamise korral professionaalses muusikas rahvamusast enesest tuletatud töötlemismoodust, rahvuslikku vormi, mis ei satuks vastuollu rahvamuusika olemusega. Modernse ja arhailise süntees on Saarel oma kaasaegseist kõige loomulikum. 1921-põleb saare tartu kodu ja noodid . 1943-56 Ta on konservatooriumi kompositsiooni õppe-jõud. Looming: umbes 350 koorilaulu. Armastus või loodus lüürika on esiplaanil. Tsirka 180 soololaulu, on ka instrumentaal muusikat, klaveripalu tsirka 120. Veel on fantaasia eesti teemale, 3 eesti süiti. Veidi vaimulikke laule. On ka veidi massilaule. Sarnaneb Claude Debussy-ga ; Krieg-iga; Skrjabiniga. Cyrillus Kreek (1889-1962) Eesti rahvusliku vokaalmuusika looja. Peterburi konser-vatooriumis tromboon, hiljem teooria ja kompositsioon. Peaaegu kogu looming põhineb rahvaluulel. Ainuke Eesti reekviem u. 75 a-ks. Töötab koolides ja ka konservatooriumis. Muusika: Polüfooniline, väikesest rahvalaulust arendab suure laulu. Reekviem segakoorile, solistile, sümf. Orkestrile ja orkestrile. Kantaat “Kalevipoeg nõiakoopas” (1953). Süite erinevatele orkestritele “Setu sümfoonia”, “Pärnumaa”. Koorimuusikas vaimulikud laulud “Vaimulikud rahvaviisid 1 ja 2”. U. 500 koraali seadet segakoorile, “Taaveti Laulud” Heino Eller (1887-1970)
Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja. Sünd. Tartus, isa tegi viiuleid ja mängis pidudel. Alustas 12 a-lt viiuliõpinguid. Mängib Tobiase loodud keelpillikvartetis viiulit. Peterburi konservatooriumis viiul, hiljem kompositsioon ja muusikateooria. Mängis käe üle. Peterburi ülikoolis õigusteadus. Töötas Tartu muusikakoolis ja dirigendina. Tallinna kompositsiooni professor. Tema nimeline Tartu muusikakool Muusika: Instrumentaalmuusika, rahulik, lüüriline, jutustav, väga viimistletud, kammerlikkus. 5 pala keelpilli-orkestrile, 3 sümfooniat, sümfoonilised süidid, sümfoonilised poeemid, sümfoonilised pildid, palju kammer-muusikat
Loomingu perioodid: 1) Romantiline eneseväljendus, impressionism. Sümf. Poeemid “Videvik”, “Koit”, “Ööhüüded”; 2) Eesti rahvaviisid ja oma ideed kokku pandud “Valge öö”; 3)Rõhutatult rahvuslik, teemadena ehtsad rahvaviisid.
Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: “Pilvedele”. 1900 loob Eesti esimese sümf.orkestri Tartus. Hakkas korraldama sümf.orkestreid. Oli sümf.muusika teerajaja Eestis. Tuntud laul: “Malemäng”. Tuntud koorilaulud ja esimesed soololaulud. Rudolf Tobias 1873-1918 Esimene eesti symfonist. Esimene kes on vaba liederthafelikkusest, esimene kes õpib kompo-sitsiooni. Huvitav mees, köstri poeg hiiumaalt. Varakult kolis kullamaale. Õppis haapsalu kreiskoolis, hiljem peterb. konservat.is . Peterb kohtub Hurdage, kes ta eesti-meelseks keerab. 1904 läheb tartu, seal töötab kuni 1908nda a-ni. Reisib: München, Praha, London, Pariis. 1909a töötab Berliini kõrgemas muusikakoolis õppe-jõuna, kuni surmani. Maeti berliini, põrm kullamaale. Hea mälu, hea isiksus, hea vestleja. Kriitikameel terav. Esimene oratooriumi ettekanne eba-õnnestus. I-mesed mis tegi: 1) 1896 Esimene eesti avamäng ´´julius caesar´´ 2) 1897-...Sümfooniline kantaat ´´johannes damaskusest´´ 3) 1897-esimene klaverikontsert. 4) 1899- esimene eesti keelpilli kvartett. 5) 1909-esimene eesti oratoorium ´´Joonase lähetamine´´ Looming: Vaimse musa ylekaal. Uudne, vaba liederthafelikkusest. Ühendab klassi-kalised tradits isikupäraga. Põlüfooniline väljendus-laad. Oratoorium ´´sealpool jordanit´´ jäi lõpetamata. Keelpilli kvartette 3: viimane lõpetamata. ´´Varas´´-koori-laul, ´´Noored sepad´´-koorilaul, ´´Eks teie tea´´-koorilaul. Mart Saar 1882-1963 Eesti rahvusliku vokaalmusa looja. Pärit suurejaani ligidalt. Tema isa oli küla pillimees, kes tundis noodikirja. Isa ja kodu mõjutasid teda palju. Kihelkonnakoolis oli ta parim. Lõpetas peterb. konsi oreli ja kompositsiooni. Peterburist tartusse. On pedagoog, pianist...head impro võimed. Iga maa rahvamuusika nõuab tema kasutamise korral professionaalses muusikas rahvamusast enesest tuletatud töötlemismoodust, rahvuslikku vormi, mis ei satuks vastuollu rahvamuusika olemusega. Modernse ja arhailise süntees on Saarel oma kaasaegseist kõige loomulikum. 1921-põleb saare tartu kodu ja noodid . 1943-56 Ta on konservatooriumi kompositsiooni õppe-jõud. Looming: umbes 350 koorilaulu. Armastus või loodus lüürika on esiplaanil. Tsirka 180 soololaulu, on ka instrumentaal muusikat, klaveripalu tsirka 120. Veel on fantaasia eesti teemale, 3 eesti süiti. Veidi vaimulikke laule. On ka veidi massilaule. Sarnaneb Claude Debussy-ga ; Krieg-iga; Skrjabiniga. Cyrillus Kreek (1889-1962) Eesti rahvusliku vokaalmuusika looja. Peterburi konser-vatooriumis tromboon, hiljem teooria ja kompositsioon. Peaaegu kogu looming põhineb rahvaluulel. Ainuke Eesti reekviem u. 75 a-ks. Töötab koolides ja ka konservatooriumis. Muusika: Polüfooniline, väikesest rahvalaulust arendab suure laulu. Reekviem segakoorile, solistile, sümf. Orkestrile ja orkestrile. Kantaat “Kalevipoeg nõiakoopas” (1953). Süite erinevatele orkestritele “Setu sümfoonia”, “Pärnumaa”. Koorimuusikas vaimulikud laulud “Vaimulikud rahvaviisid 1 ja 2”. U. 500 koraali seadet segakoorile, “Taaveti Laulud” Heino Eller (1887-1970)
Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja. Sünd. Tartus, isa tegi viiuleid ja mängis pidudel. Alustas 12 a-lt viiuliõpinguid. Mängib Tobiase loodud keelpillikvartetis viiulit. Peterburi konservatooriumis viiul, hiljem kompositsioon ja muusikateooria. Mängis käe üle. Peterburi ülikoolis õigusteadus. Töötas Tartu muusikakoolis ja dirigendina. Tallinna kompositsiooni professor. Tema nimeline Tartu muusikakool Muusika: Instrumentaalmuusika, rahulik, lüüriline, jutustav, väga viimistletud, kammerlikkus. 5 pala keelpilli-orkestrile, 3 sümfooniat, sümfoonilised süidid, sümfoonilised poeemid, sümfoonilised pildid, palju kammer-muusikat
Loomingu perioodid: 1) Romantiline eneseväljendus, impressionism. Sümf. Poeemid “Videvik”, “Koit”, “Ööhüüded”; 2) Eesti rahvaviisid ja oma ideed kokku pandud “Valge öö”; 3)Rõhutatult rahvuslik, teemadena ehtsad rahvaviisid.
Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: “Pilvedele”. 1900 loob Eesti esimese sümf.orkestri Tartus. Hakkas korraldama sümf.orkestreid. Oli sümf.muusika teerajaja Eestis. Tuntud laul: “Malemäng”. Tuntud koorilaulud ja esimesed soololaulud. Rudolf Tobias 1873-1918 Esimene eesti symfonist. Esimene kes on vaba liederthafelikkusest, esimene kes õpib kompo-sitsiooni. Huvitav mees, köstri poeg hiiumaalt. Varakult kolis kullamaale. Õppis haapsalu kreiskoolis, hiljem peterb. konservat.is . Peterb kohtub Hurdage, kes ta eesti-meelseks keerab. 1904 läheb tartu, seal töötab kuni 1908nda a-ni. Reisib: München, Praha, London, Pariis. 1909a töötab Berliini kõrgemas muusikakoolis õppe-jõuna, kuni surmani. Maeti berliini, põrm kullamaale. Hea mälu, hea isiksus, hea vestleja. Kriitikameel terav. Esimene oratooriumi ettekanne eba-õnnestus. I-mesed mis tegi: 1) 1896 Esimene eesti avamäng ´´julius caesar´´ 2) 1897-...Sümfooniline kantaat ´´johannes damaskusest´´ 3) 1897-esimene klaverikontsert. 4) 1899- esimene eesti keelpilli kvartett. 5) 1909-esimene eesti oratoorium ´´Joonase lähetamine´´ Looming: Vaimse musa ylekaal. Uudne, vaba liederthafelikkusest. Ühendab klassi-kalised tradits isikupäraga. Põlüfooniline väljendus-laad. Oratoorium ´´sealpool jordanit´´ jäi lõpetamata. Keelpilli kvartette 3: viimane lõpetamata. ´´Varas´´-koori-laul, ´´Noored sepad´´-koorilaul, ´´Eks teie tea´´-koorilaul. Mart Saar 1882-1963 Eesti rahvusliku vokaalmusa looja. Pärit suurejaani ligidalt. Tema isa oli küla pillimees, kes tundis noodikirja. Isa ja kodu mõjutasid teda palju. Kihelkonnakoolis oli ta parim. Lõpetas peterb. konsi oreli ja kompositsiooni. Peterburist tartusse. On pedagoog, pianist...head impro võimed. Iga maa rahvamuusika nõuab tema kasutamise korral professionaalses muusikas rahvamusast enesest tuletatud töötlemismoodust, rahvuslikku vormi, mis ei satuks vastuollu rahvamuusika olemusega. Modernse ja arhailise süntees on Saarel oma kaasaegseist kõige loomulikum. 1921-põleb saare tartu kodu ja noodid . 1943-56 Ta on konservatooriumi kompositsiooni õppe-jõud. Looming: umbes 350 koorilaulu. Armastus või loodus lüürika on esiplaanil. Tsirka 180 soololaulu, on ka instrumentaal muusikat, klaveripalu tsirka 120. Veel on fantaasia eesti teemale, 3 eesti süiti. Veidi vaimulikke laule. On ka veidi massilaule. Sarnaneb Claude Debussy-ga ; Krieg-iga; Skrjabiniga. Cyrillus Kreek (1889-1962) Eesti rahvusliku vokaalmuusika looja. Peterburi konser-vatooriumis tromboon, hiljem teooria ja kompositsioon. Peaaegu kogu looming põhineb rahvaluulel. Ainuke Eesti reekviem u. 75 a-ks. Töötab koolides ja ka konservatooriumis. Muusika: Polüfooniline, väikesest rahvalaulust arendab suure laulu. Reekviem segakoorile, solistile, sümf. Orkestrile ja orkestrile. Kantaat “Kalevipoeg nõiakoopas” (1953). Süite erinevatele orkestritele “Setu sümfoonia”, “Pärnumaa”. Koorimuusikas vaimulikud laulud “Vaimulikud rahvaviisid 1 ja 2”. U. 500 koraali seadet segakoorile, “Taaveti Laulud” Heino Eller (1887-1970)
Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja. Sünd. Tartus, isa tegi viiuleid ja mängis pidudel. Alustas 12 a-lt viiuliõpinguid. Mängib Tobiase loodud keelpillikvartetis viiulit. Peterburi konservatooriumis viiul, hiljem kompositsioon ja muusikateooria. Mängis käe üle. Peterburi ülikoolis õigusteadus. Töötas Tartu muusikakoolis ja dirigendina. Tallinna kompositsiooni professor. Tema nimeline Tartu muusikakool Muusika: Instrumentaalmuusika, rahulik, lüüriline, jutustav, väga viimistletud, kammerlikkus. 5 pala keelpilli-orkestrile, 3 sümfooniat, sümfoonilised süidid, sümfoonilised poeemid, sümfoonilised pildid, palju kammer-muusikat
Loomingu perioodid: 1) Romantiline eneseväljendus, impressionism. Sümf. Poeemid “Videvik”, “Koit”, “Ööhüüded”; 2) Eesti rahvaviisid ja oma ideed kokku pandud “Valge öö”; 3)Rõhutatult rahvuslik, teemadena ehtsad rahvaviisid.
Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: “Pilvedele”. 1900 loob Eesti esimese sümf.orkestri Tartus. Hakkas korraldama sümf.orkestreid. Oli sümf.muusika teerajaja Eestis. Tuntud laul: “Malemäng”. Tuntud koorilaulud ja esimesed soololaulud. Rudolf Tobias 1873-1918 Esimene eesti symfonist. Esimene kes on vaba liederthafelikkusest, esimene kes õpib kompo-sitsiooni. Huvitav mees, köstri poeg hiiumaalt. Varakult kolis kullamaale. Õppis haapsalu kreiskoolis, hiljem peterb. konservat.is . Peterb kohtub Hurdage, kes ta eesti-meelseks keerab. 1904 läheb tartu, seal töötab kuni 1908nda a-ni. Reisib: München, Praha, London, Pariis. 1909a töötab Berliini kõrgemas muusikakoolis õppe-jõuna, kuni surmani. Maeti berliini, põrm kullamaale. Hea mälu, hea isiksus, hea vestleja. Kriitikameel terav. Esimene oratooriumi ettekanne eba-õnnestus. I-mesed mis tegi: 1) 1896 Esimene eesti avamäng ´´julius caesar´´ 2) 1897-...Sümfooniline kantaat ´´johannes damaskusest´´ 3) 1897-esimene klaverikontsert. 4) 1899- esimene eesti keelpilli kvartett. 5) 1909-esimene eesti oratoorium ´´Joonase lähetamine´´ Looming: Vaimse musa ylekaal. Uudne, vaba liederthafelikkusest. Ühendab klassi-kalised tradits isikupäraga. Põlüfooniline väljendus-laad. Oratoorium ´´sealpool jordanit´´ jäi lõpetamata. Keelpilli kvartette 3: viimane lõpetamata. ´´Varas´´-koori-laul, ´´Noored sepad´´-koorilaul, ´´Eks teie tea´´-koorilaul. Mart Saar 1882-1963 Eesti rahvusliku vokaalmusa looja. Pärit suurejaani ligidalt. Tema isa oli küla pillimees, kes tundis noodikirja. Isa ja kodu mõjutasid teda palju. Kihelkonnakoolis oli ta parim. Lõpetas peterb. konsi oreli ja kompositsiooni. Peterburist tartusse. On pedagoog, pianist...head impro võimed. Iga maa rahvamuusika nõuab tema kasutamise korral professionaalses muusikas rahvamusast enesest tuletatud töötlemismoodust, rahvuslikku vormi, mis ei satuks vastuollu rahvamuusika olemusega. Modernse ja arhailise süntees on Saarel oma kaasaegseist kõige loomulikum. 1921-põleb saare tartu kodu ja noodid . 1943-56 Ta on konservatooriumi kompositsiooni õppe-jõud. Looming: umbes 350 koorilaulu. Armastus või loodus lüürika on esiplaanil. Tsirka 180 soololaulu, on ka instrumentaal muusikat, klaveripalu tsirka 120. Veel on fantaasia eesti teemale, 3 eesti süiti. Veidi vaimulikke laule. On ka veidi massilaule. Sarnaneb Claude Debussy-ga ; Krieg-iga; Skrjabiniga. Cyrillus Kreek (1889-1962) Eesti rahvusliku vokaalmuusika looja. Peterburi konser-vatooriumis tromboon, hiljem teooria ja kompositsioon. Peaaegu kogu looming põhineb rahvaluulel. Ainuke Eesti reekviem u. 75 a-ks. Töötab koolides ja ka konservatooriumis. Muusika: Polüfooniline, väikesest rahvalaulust arendab suure laulu. Reekviem segakoorile, solistile, sümf. Orkestrile ja orkestrile. Kantaat “Kalevipoeg nõiakoopas” (1953). Süite erinevatele orkestritele “Setu sümfoonia”, “Pärnumaa”. Koorimuusikas vaimulikud laulud “Vaimulikud rahvaviisid 1 ja 2”. U. 500 koraali seadet segakoorile, “Taaveti Laulud” Heino Eller (1887-1970)
Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja. Sünd. Tartus, isa tegi viiuleid ja mängis pidudel. Alustas 12 a-lt viiuliõpinguid. Mängib Tobiase loodud keelpillikvartetis viiulit. Peterburi konservatooriumis viiul, hiljem kompositsioon ja muusikateooria. Mängis käe üle. Peterburi ülikoolis õigusteadus. Töötas Tartu muusikakoolis ja dirigendina. Tallinna kompositsiooni professor. Tema nimeline Tartu muusikakool Muusika: Instrumentaalmuusika, rahulik, lüüriline, jutustav, väga viimistletud, kammerlikkus. 5 pala keelpilli-orkestrile, 3 sümfooniat, sümfoonilised süidid, sümfoonilised poeemid, sümfoonilised pildid, palju kammer-muusikat
Loomingu perioodid: 1) Romantiline eneseväljendus, impressionism. Sümf. Poeemid “Videvik”, “Koit”, “Ööhüüded”; 2) Eesti rahvaviisid ja oma ideed kokku pandud “Valge öö”; 3)Rõhutatult rahvuslik, teemadena ehtsad rahvaviisid.
Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: “Pilvedele”. 1900 loob Eesti esimese sümf.orkestri Tartus. Hakkas korraldama sümf.orkestreid. Oli sümf.muusika teerajaja Eestis. Tuntud laul: “Malemäng”. Tuntud koorilaulud ja esimesed soololaulud. Rudolf Tobias 1873-1918 Esimene eesti symfonist. Esimene kes on vaba liederthafelikkusest, esimene kes õpib kompo-sitsiooni. Huvitav mees, köstri poeg hiiumaalt. Varakult kolis kullamaale. Õppis haapsalu kreiskoolis, hiljem peterb. konservat.is . Peterb kohtub Hurdage, kes ta eesti-meelseks keerab. 1904 läheb tartu, seal töötab kuni 1908nda a-ni. Reisib: München, Praha, London, Pariis. 1909a töötab Berliini kõrgemas muusikakoolis õppe-jõuna, kuni surmani. Maeti berliini, põrm kullamaale. Hea mälu, hea isiksus, hea vestleja. Kriitikameel terav. Esimene oratooriumi ettekanne eba-õnnestus. I-mesed mis tegi: 1) 1896 Esimene eesti avamäng ´´julius caesar´´ 2) 1897-...Sümfooniline kantaat ´´johannes damaskusest´´ 3) 1897-esimene klaverikontsert. 4) 1899- esimene eesti keelpilli kvartett. 5) 1909-esimene eesti oratoorium ´´Joonase lähetamine´´ Looming: Vaimse musa ylekaal. Uudne, vaba liederthafelikkusest. Ühendab klassi-kalised tradits isikupäraga. Põlüfooniline väljendus-laad. Oratoorium ´´sealpool jordanit´´ jäi lõpetamata. Keelpilli kvartette 3: viimane lõpetamata. ´´Varas´´-koori-laul, ´´Noored sepad´´-koorilaul, ´´Eks teie tea´´-koorilaul. Mart Saar 1882-1963 Eesti rahvusliku vokaalmusa looja. Pärit suurejaani ligidalt. Tema isa oli küla pillimees, kes tundis noodikirja. Isa ja kodu mõjutasid teda palju. Kihelkonnakoolis oli ta parim. Lõpetas peterb. konsi oreli ja kompositsiooni. Peterburist tartusse. On pedagoog, pianist...head impro võimed. Iga maa rahvamuusika nõuab tema kasutamise korral professionaalses muusikas rahvamusast enesest tuletatud töötlemismoodust, rahvuslikku vormi, mis ei satuks vastuollu rahvamuusika olemusega. Modernse ja arhailise süntees on Saarel oma kaasaegseist kõige loomulikum. 1921-põleb saare tartu kodu ja noodid . 1943-56 Ta on konservatooriumi kompositsiooni õppe-jõud. Looming: umbes 350 koorilaulu. Armastus või loodus lüürika on esiplaanil. Tsirka 180 soololaulu, on ka instrumentaal muusikat, klaveripalu tsirka 120. Veel on fantaasia eesti teemale, 3 eesti süiti. Veidi vaimulikke laule. On ka veidi massilaule. Sarnaneb Claude Debussy-ga ; Krieg-iga; Skrjabiniga. Cyrillus Kreek (1889-1962) Eesti rahvusliku vokaalmuusika looja. Peterburi konser-vatooriumis tromboon, hiljem teooria ja kompositsioon. Peaaegu kogu looming põhineb rahvaluulel. Ainuke Eesti reekviem u. 75 a-ks. Töötab koolides ja ka konservatooriumis. Muusika: Polüfooniline, väikesest rahvalaulust arendab suure laulu. Reekviem segakoorile, solistile, sümf. Orkestrile ja orkestrile. Kantaat “Kalevipoeg nõiakoopas” (1953). Süite erinevatele orkestritele “Setu sümfoonia”, “Pärnumaa”. Koorimuusikas vaimulikud laulud “Vaimulikud rahvaviisid 1 ja 2”. U. 500 koraali seadet segakoorile, “Taaveti Laulud” Heino Eller (1887-1970)
Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja. Sünd. Tartus, isa tegi viiuleid ja mängis pidudel. Alustas 12 a-lt viiuliõpinguid. Mängib Tobiase loodud keelpillikvartetis viiulit. Peterburi konservatooriumis viiul, hiljem kompositsioon ja muusikateooria. Mängis käe üle. Peterburi ülikoolis õigusteadus. Töötas Tartu muusikakoolis ja dirigendina. Tallinna kompositsiooni professor. Tema nimeline Tartu muusikakool Muusika: Instrumentaalmuusika, rahulik, lüüriline, jutustav, väga viimistletud, kammerlikkus. 5 pala keelpilli-orkestrile, 3 sümfooniat, sümfoonilised süidid, sümfoonilised poeemid, sümfoonilised pildid, palju kammer-muusikat
Loomingu perioodid: 1) Romantiline eneseväljendus, impressionism. Sümf. Poeemid “Videvik”, “Koit”, “Ööhüüded”; 2) Eesti rahvaviisid ja oma ideed kokku pandud “Valge öö”; 3)Rõhutatult rahvuslik, teemadena ehtsad rahvaviisid.
Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: “Pilvedele”. 1900 loob Eesti esimese sümf.orkestri Tartus. Hakkas korraldama sümf.orkestreid. Oli sümf.muusika teerajaja Eestis. Tuntud laul: “Malemäng”. Tuntud koorilaulud ja esimesed soololaulud. Rudolf Tobias 1873-1918 Esimene eesti symfonist. Esimene kes on vaba liederthafelikkusest, esimene kes õpib kompo-sitsiooni. Huvitav mees, köstri poeg hiiumaalt. Varakult kolis kullamaale. Õppis haapsalu kreiskoolis, hiljem peterb. konservat.is . Peterb kohtub Hurdage, kes ta eesti-meelseks keerab. 1904 läheb tartu, seal töötab kuni 1908nda a-ni. Reisib: München, Praha, London, Pariis. 1909a töötab Berliini kõrgemas muusikakoolis õppe-jõuna, kuni surmani. Maeti berliini, põrm kullamaale. Hea mälu, hea isiksus, hea vestleja. Kriitikameel terav. Esimene oratooriumi ettekanne eba-õnnestus. I-mesed mis tegi: 1) 1896 Esimene eesti avamäng ´´julius caesar´´ 2) 1897-...Sümfooniline kantaat ´´johannes damaskusest´´ 3) 1897-esimene klaverikontsert. 4) 1899- esimene eesti keelpilli kvartett. 5) 1909-esimene eesti oratoorium ´´Joonase lähetamine´´ Looming: Vaimse musa ylekaal. Uudne, vaba liederthafelikkusest. Ühendab klassi-kalised tradits isikupäraga. Põlüfooniline väljendus-laad. Oratoorium ´´sealpool jordanit´´ jäi lõpetamata. Keelpilli kvartette 3: viimane lõpetamata. ´´Varas´´-koori-laul, ´´Noored sepad´´-koorilaul, ´´Eks teie tea´´-koorilaul. Mart Saar 1882-1963 Eesti rahvusliku vokaalmusa looja. Pärit suurejaani ligidalt. Tema isa oli küla pillimees, kes tundis noodikirja. Isa ja kodu mõjutasid teda palju. Kihelkonnakoolis oli ta parim. Lõpetas peterb. konsi oreli ja kompositsiooni. Peterburist tartusse. On pedagoog, pianist...head impro võimed. Iga maa rahvamuusika nõuab tema kasutamise korral professionaalses muusikas rahvamusast enesest tuletatud töötlemismoodust, rahvuslikku vormi, mis ei satuks vastuollu rahvamuusika olemusega. Modernse ja arhailise süntees on Saarel oma kaasaegseist kõige loomulikum. 1921-põleb saare tartu kodu ja noodid . 1943-56 Ta on konservatooriumi kompositsiooni õppe-jõud. Looming: umbes 350 koorilaulu. Armastus või loodus lüürika on esiplaanil. Tsirka 180 soololaulu, on ka instrumentaal muusikat, klaveripalu tsirka 120. Veel on fantaasia eesti teemale, 3 eesti süiti. Veidi vaimulikke laule. On ka veidi massilaule. Sarnaneb Claude Debussy-ga ; Krieg-iga; Skrjabiniga. Cyrillus Kreek (1889-1962) Eesti rahvusliku vokaalmuusika looja. Peterburi konser-vatooriumis tromboon, hiljem teooria ja kompositsioon. Peaaegu kogu looming põhineb rahvaluulel. Ainuke Eesti reekviem u. 75 a-ks. Töötab koolides ja ka konservatooriumis. Muusika: Polüfooniline, väikesest rahvalaulust arendab suure laulu. Reekviem segakoorile, solistile, sümf. Orkestrile ja orkestrile. Kantaat “Kalevipoeg nõiakoopas” (1953). Süite erinevatele orkestritele “Setu sümfoonia”, “Pärnumaa”. Koorimuusikas vaimulikud laulud “Vaimulikud rahvaviisid 1 ja 2”. U. 500 koraali seadet segakoorile, “Taaveti Laulud” Heino Eller (1887-1970)
Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja. Sünd. Tartus, isa tegi viiuleid ja mängis pidudel. Alustas 12 a-lt viiuliõpinguid. Mängib Tobiase loodud keelpillikvartetis viiulit. Peterburi konservatooriumis viiul, hiljem kompositsioon ja muusikateooria. Mängis käe üle. Peterburi ülikoolis õigusteadus. Töötas Tartu muusikakoolis ja dirigendina. Tallinna kompositsiooni professor. Tema nimeline Tartu muusikakool Muusika: Instrumentaalmuusika, rahulik, lüüriline, jutustav, väga viimistletud, kammerlikkus. 5 pala keelpilli-orkestrile, 3 sümfooniat, sümfoonilised süidid, sümfoonilised poeemid, sümfoonilised pildid, palju kammer-muusikat
Loomingu perioodid: 1) Romantiline eneseväljendus, impressionism. Sümf. Poeemid “Videvik”, “Koit”, “Ööhüüded”; 2) Eesti rahvaviisid ja oma ideed kokku pandud “Valge öö”; 3)Rõhutatult rahvuslik, teemadena ehtsad rahvaviisid.
Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: “Pilvedele”. 1900 loob Eesti esimese sümf.orkestri Tartus. Hakkas korraldama sümf.orkestreid. Oli sümf.muusika teerajaja Eestis. Tuntud laul: “Malemäng”. Tuntud koorilaulud ja esimesed soololaulud. Rudolf Tobias 1873-1918 Esimene eesti symfonist. Esimene kes on vaba liederthafelikkusest, esimene kes õpib kompo-sitsiooni. Huvitav mees, köstri poeg hiiumaalt. Varakult kolis kullamaale. Õppis haapsalu kreiskoolis, hiljem peterb. konservat.is . Peterb kohtub Hurdage, kes ta eesti-meelseks keerab. 1904 läheb tartu, seal töötab kuni 1908nda a-ni. Reisib: München, Praha, London, Pariis. 1909a töötab Berliini kõrgemas muusikakoolis õppe-jõuna, kuni surmani. Maeti berliini, põrm kullamaale. Hea mälu, hea isiksus, hea vestleja. Kriitikameel terav. Esimene oratooriumi ettekanne eba-õnnestus. I-mesed mis tegi: 1) 1896 Esimene eesti avamäng ´´julius caesar´´ 2) 1897-...Sümfooniline kantaat ´´johannes damaskusest´´ 3) 1897-esimene klaverikontsert. 4) 1899- esimene eesti keelpilli kvartett. 5) 1909-esimene eesti oratoorium ´´Joonase lähetamine´´ Looming: Vaimse musa ylekaal. Uudne, vaba liederthafelikkusest. Ühendab klassi-kalised tradits isikupäraga. Põlüfooniline väljendus-laad. Oratoorium ´´sealpool jordanit´´ jäi lõpetamata. Keelpilli kvartette 3: viimane lõpetamata. ´´Varas´´-koori-laul, ´´Noored sepad´´-koorilaul, ´´Eks teie tea´´-koorilaul. Mart Saar 1882-1963 Eesti rahvusliku vokaalmusa looja. Pärit suurejaani ligidalt. Tema isa oli küla pillimees, kes tundis noodikirja. Isa ja kodu mõjutasid teda palju. Kihelkonnakoolis oli ta parim. Lõpetas peterb. konsi oreli ja kompositsiooni. Peterburist tartusse. On pedagoog, pianist...head impro võimed. Iga maa rahvamuusika nõuab tema kasutamise korral professionaalses muusikas rahvamusast enesest tuletatud töötlemismoodust, rahvuslikku vormi, mis ei satuks vastuollu rahvamuusika olemusega. Modernse ja arhailise süntees on Saarel oma kaasaegseist kõige loomulikum. 1921-põleb saare tartu kodu ja noodid . 1943-56 Ta on konservatooriumi kompositsiooni õppe-jõud. Looming: umbes 350 koorilaulu. Armastus või loodus lüürika on esiplaanil. Tsirka 180 soololaulu, on ka instrumentaal muusikat, klaveripalu tsirka 120. Veel on fantaasia eesti teemale, 3 eesti süiti. Veidi vaimulikke laule. On ka veidi massilaule. Sarnaneb Claude Debussy-ga ; Krieg-iga; Skrjabiniga. Cyrillus Kreek (1889-1962) Eesti rahvusliku vokaalmuusika looja. Peterburi konser-vatooriumis tromboon, hiljem teooria ja kompositsioon. Peaaegu kogu looming põhineb rahvaluulel. Ainuke Eesti reekviem u. 75 a-ks. Töötab koolides ja ka konservatooriumis. Muusika: Polüfooniline, väikesest rahvalaulust arendab suure laulu. Reekviem segakoorile, solistile, sümf. Orkestrile ja orkestrile. Kantaat “Kalevipoeg nõiakoopas” (1953). Süite erinevatele orkestritele “Setu sümfoonia”, “Pärnumaa”. Koorimuusikas vaimulikud laulud “Vaimulikud rahvaviisid 1 ja 2”. U. 500 koraali seadet segakoorile, “Taaveti Laulud” Heino Eller (1887-1970)
Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja. Sünd. Tartus, isa tegi viiuleid ja mängis pidudel. Alustas 12 a-lt viiuliõpinguid. Mängib Tobiase loodud keelpillikvartetis viiulit. Peterburi konservatooriumis viiul, hiljem kompositsioon ja muusikateooria. Mängis käe üle. Peterburi ülikoolis õigusteadus. Töötas Tartu muusikakoolis ja dirigendina. Tallinna kompositsiooni professor. Tema nimeline Tartu muusikakool Muusika: Instrumentaalmuusika, rahulik, lüüriline, jutustav, väga viimistletud, kammerlikkus. 5 pala keelpilli-orkestrile, 3 sümfooniat, sümfoonilised süidid, sümfoonilised poeemid, sümfoonilised pildid, palju kammer-muusikat
Loomingu perioodid: 1) Romantiline eneseväljendus, impressionism. Sümf. Poeemid “Videvik”, “Koit”, “Ööhüüded”; 2) Eesti rahvaviisid ja oma ideed kokku pandud “Valge öö”; 3)Rõhutatult rahvuslik, teemadena ehtsad rahvaviisid.
Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: “Pilvedele”. 1900 loob Eesti esimese sümf.orkestri Tartus. Hakkas korraldama sümf.orkestreid. Oli sümf.muusika teerajaja Eestis. Tuntud laul: “Malemäng”. Tuntud koorilaulud ja esimesed soololaulud. Rudolf Tobias 1873-1918 Esimene eesti symfonist. Esimene kes on vaba liederthafelikkusest, esimene kes õpib kompo-sitsiooni. Huvitav mees, köstri poeg hiiumaalt. Varakult kolis kullamaale. Õppis haapsalu kreiskoolis, hiljem peterb. konservat.is . Peterb kohtub Hurdage, kes ta eesti-meelseks keerab. 1904 läheb tartu, seal töötab kuni 1908nda a-ni. Reisib: München, Praha, London, Pariis. 1909a töötab Berliini kõrgemas muusikakoolis õppe-jõuna, kuni surmani. Maeti berliini, põrm kullamaale. Hea mälu, hea isiksus, hea vestleja. Kriitikameel terav. Esimene oratooriumi ettekanne eba-õnnestus. I-mesed mis tegi: 1) 1896 Esimene eesti avamäng ´´julius caesar´´ 2) 1897-...Sümfooniline kantaat ´´johannes damaskusest´´ 3) 1897-esimene klaverikontsert. 4) 1899- esimene eesti keelpilli kvartett. 5) 1909-esimene eesti oratoorium ´´Joonase lähetamine´´ Looming: Vaimse musa ylekaal. Uudne, vaba liederthafelikkusest. Ühendab klassi-kalised tradits isikupäraga. Põlüfooniline väljendus-laad. Oratoorium ´´sealpool jordanit´´ jäi lõpetamata. Keelpilli kvartette 3: viimane lõpetamata. ´´Varas´´-koori-laul, ´´Noored sepad´´-koorilaul, ´´Eks teie tea´´-koorilaul. Mart Saar 1882-1963 Eesti rahvusliku vokaalmusa looja. Pärit suurejaani ligidalt. Tema isa oli küla pillimees, kes tundis noodikirja. Isa ja kodu mõjutasid teda palju. Kihelkonnakoolis oli ta parim. Lõpetas peterb. konsi oreli ja kompositsiooni. Peterburist tartusse. On pedagoog, pianist...head impro võimed. Iga maa rahvamuusika nõuab tema kasutamise korral professionaalses muusikas rahvamusast enesest tuletatud töötlemismoodust, rahvuslikku vormi, mis ei satuks vastuollu rahvamuusika olemusega. Modernse ja arhailise süntees on Saarel oma kaasaegseist kõige loomulikum. 1921-põleb saare tartu kodu ja noodid . 1943-56 Ta on konservatooriumi kompositsiooni õppe-jõud. Looming: umbes 350 koorilaulu. Armastus või loodus lüürika on esiplaanil. Tsirka 180 soololaulu, on ka instrumentaal muusikat, klaveripalu tsirka 120. Veel on fantaasia eesti teemale, 3 eesti süiti. Veidi vaimulikke laule. On ka veidi massilaule. Sarnaneb Claude Debussy-ga ; Krieg-iga; Skrjabiniga. Cyrillus Kreek (1889-1962) Eesti rahvusliku vokaalmuusika looja. Peterburi konser-vatooriumis tromboon, hiljem teooria ja kompositsioon. Peaaegu kogu looming põhineb rahvaluulel. Ainuke Eesti reekviem u. 75 a-ks. Töötab koolides ja ka konservatooriumis. Muusika: Polüfooniline, väikesest rahvalaulust arendab suure laulu. Reekviem segakoorile, solistile, sümf. Orkestrile ja orkestrile. Kantaat “Kalevipoeg nõiakoopas” (1953). Süite erinevatele orkestritele “Setu sümfoonia”, “Pärnumaa”. Koorimuusikas vaimulikud laulud “Vaimulikud rahvaviisid 1 ja 2”. U. 500 koraali seadet segakoorile, “Taaveti Laulud” Heino Eller (1887-1970)
Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja. Sünd. Tartus, isa tegi viiuleid ja mängis pidudel. Alustas 12 a-lt viiuliõpinguid. Mängib Tobiase loodud keelpillikvartetis viiulit. Peterburi konservatooriumis viiul, hiljem kompositsioon ja muusikateooria. Mängis käe üle. Peterburi ülikoolis õigusteadus. Töötas Tartu muusikakoolis ja dirigendina. Tallinna kompositsiooni professor. Tema nimeline Tartu muusikakool Muusika: Instrumentaalmuusika, rahulik, lüüriline, jutustav, väga viimistletud, kammerlikkus. 5 pala keelpilli-orkestrile, 3 sümfooniat, sümfoonilised süidid, sümfoonilised poeemid, sümfoonilised pildid, palju kammer-muusikat
Loomingu perioodid: 1) Romantiline eneseväljendus, impressionism. Sümf. Poeemid “Videvik”, “Koit”, “Ööhüüded”; 2) Eesti rahvaviisid ja oma ideed kokku pandud “Valge öö”; 3)Rõhutatult rahvuslik, teemadena ehtsad rahvaviisid.
Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: “Pilvedele”. 1900 loob Eesti esimese sümf.orkestri Tartus. Hakkas korraldama sümf.orkestreid. Oli sümf.muusika teerajaja Eestis. Tuntud laul: “Malemäng”. Tuntud koorilaulud ja esimesed soololaulud. Rudolf Tobias 1873-1918 Esimene eesti symfonist. Esimene kes on vaba liederthafelikkusest, esimene kes õpib kompo-sitsiooni. Huvitav mees, köstri poeg hiiumaalt. Varakult kolis kullamaale. Õppis haapsalu kreiskoolis, hiljem peterb. konservat.is . Peterb kohtub Hurdage, kes ta eesti-meelseks keerab. 1904 läheb tartu, seal töötab kuni 1908nda a-ni. Reisib: München, Praha, London, Pariis. 1909a töötab Berliini kõrgemas muusikakoolis õppe-jõuna, kuni surmani. Maeti berliini, põrm kullamaale. Hea mälu, hea isiksus, hea vestleja. Kriitikameel terav. Esimene oratooriumi ettekanne eba-õnnestus. I-mesed mis tegi: 1) 1896 Esimene eesti avamäng ´´julius caesar´´ 2) 1897-...Sümfooniline kantaat ´´johannes damaskusest´´ 3) 1897-esimene klaverikontsert. 4) 1899- esimene eesti keelpilli kvartett. 5) 1909-esimene eesti oratoorium ´´Joonase lähetamine´´ Looming: Vaimse musa ylekaal. Uudne, vaba liederthafelikkusest. Ühendab klassi-kalised tradits isikupäraga. Põlüfooniline väljendus-laad. Oratoorium ´´sealpool jordanit´´ jäi lõpetamata. Keelpilli kvartette 3: viimane lõpetamata. ´´Varas´´-koori-laul, ´´Noored sepad´´-koorilaul, ´´Eks teie tea´´-koorilaul. Mart Saar 1882-1963 Eesti rahvusliku vokaalmusa looja. Pärit suurejaani ligidalt. Tema isa oli küla pillimees, kes tundis noodikirja. Isa ja kodu mõjutasid teda palju. Kihelkonnakoolis oli ta parim. Lõpetas peterb. konsi oreli ja kompositsiooni. Peterburist tartusse. On pedagoog, pianist...head impro võimed. Iga maa rahvamuusika nõuab tema kasutamise korral professionaalses muusikas rahvamusast enesest tuletatud töötlemismoodust, rahvuslikku vormi, mis ei satuks vastuollu rahvamuusika olemusega. Modernse ja arhailise süntees on Saarel oma kaasaegseist kõige loomulikum. 1921-põleb saare tartu kodu ja noodid . 1943-56 Ta on konservatooriumi kompositsiooni õppe-jõud. Looming: umbes 350 koorilaulu. Armastus või loodus lüürika on esiplaanil. Tsirka 180 soololaulu, on ka instrumentaal muusikat, klaveripalu tsirka 120. Veel on fantaasia eesti teemale, 3 eesti süiti. Veidi vaimulikke laule. On ka veidi massilaule. Sarnaneb Claude Debussy-ga ; Krieg-iga; Skrjabiniga. Cyrillus Kreek (1889-1962) Eesti rahvusliku vokaalmuusika looja. Peterburi konser-vatooriumis tromboon, hiljem teooria ja kompositsioon. Peaaegu kogu looming põhineb rahvaluulel. Ainuke Eesti reekviem u. 75 a-ks. Töötab koolides ja ka konservatooriumis. Muusika: Polüfooniline, väikesest rahvalaulust arendab suure laulu. Reekviem segakoorile, solistile, sümf. Orkestrile ja orkestrile. Kantaat “Kalevipoeg nõiakoopas” (1953). Süite erinevatele orkestritele “Setu sümfoonia”, “Pärnumaa”. Koorimuusikas vaimulikud laulud “Vaimulikud rahvaviisid 1 ja 2”. U. 500 koraali seadet segakoorile, “Taaveti Laulud” Heino Eller (1887-1970)
Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja. Sünd. Tartus, isa tegi viiuleid ja mängis pidudel. Alustas 12 a-lt viiuliõpinguid. Mängib Tobiase loodud keelpillikvartetis viiulit. Peterburi konservatooriumis viiul, hiljem kompositsioon ja muusikateooria. Mängis käe üle. Peterburi ülikoolis õigusteadus. Töötas Tartu muusikakoolis ja dirigendina. Tallinna kompositsiooni professor. Tema nimeline Tartu muusikakool Muusika: Instrumentaalmuusika, rahulik, lüüriline, jutustav, väga viimistletud, kammerlikkus. 5 pala keelpilli-orkestrile, 3 sümfooniat, sümfoonilised süidid, sümfoonilised poeemid, sümfoonilised pildid, palju kammer-muusikat
Loomingu perioodid: 1) Romantiline eneseväljendus, impressionism. Sümf. Poeemid “Videvik”, “Koit”, “Ööhüüded”; 2) Eesti rahvaviisid ja oma ideed kokku pandud “Valge öö”; 3)Rõhutatult rahvuslik, teemadena ehtsad rahvaviisid.
Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: “Pilvedele”. 1900 loob Eesti esimese sümf.orkestri Tartus. Hakkas korraldama sümf.orkestreid. Oli sümf.muusika teerajaja Eestis. Tuntud laul: “Malemäng”. Tuntud koorilaulud ja esimesed soololaulud. Rudolf Tobias 1873-1918 Esimene eesti symfonist. Esimene kes on vaba liederthafelikkusest, esimene kes õpib kompo-sitsiooni. Huvitav mees, köstri poeg hiiumaalt. Varakult kolis kullamaale. Õppis haapsalu kreiskoolis, hiljem peterb. konservat.is . Peterb kohtub Hurdage, kes ta eesti-meelseks keerab. 1904 läheb tartu, seal töötab kuni 1908nda a-ni. Reisib: München, Praha, London, Pariis. 1909a töötab Berliini kõrgemas muusikakoolis õppe-jõuna, kuni surmani. Maeti berliini, põrm kullamaale. Hea mälu, hea isiksus, hea vestleja. Kriitikameel terav. Esimene oratooriumi ettekanne eba-õnnestus. I-mesed mis tegi: 1) 1896 Esimene eesti avamäng ´´julius caesar´´ 2) 1897-...Sümfooniline kantaat ´´johannes damaskusest´´ 3) 1897-esimene klaverikontsert. 4) 1899- esimene eesti keelpilli kvartett. 5) 1909-esimene eesti oratoorium ´´Joonase lähetamine´´ Looming: Vaimse musa ylekaal. Uudne, vaba liederthafelikkusest. Ühendab klassi-kalised tradits isikupäraga. Põlüfooniline väljendus-laad. Oratoorium ´´sealpool jordanit´´ jäi lõpetamata. Keelpilli kvartette 3: viimane lõpetamata. ´´Varas´´-koori-laul, ´´Noored sepad´´-koorilaul, ´´Eks teie tea´´-koorilaul. Mart Saar 1882-1963 Eesti rahvusliku vokaalmusa looja. Pärit suurejaani ligidalt. Tema isa oli küla pillimees, kes tundis noodikirja. Isa ja kodu mõjutasid teda palju. Kihelkonnakoolis oli ta parim. Lõpetas peterb. konsi oreli ja kompositsiooni. Peterburist tartusse. On pedagoog, pianist...head impro võimed. Iga maa rahvamuusika nõuab tema kasutamise korral professionaalses muusikas rahvamusast enesest tuletatud töötlemismoodust, rahvuslikku vormi, mis ei satuks vastuollu rahvamuusika olemusega. Modernse ja arhailise süntees on Saarel oma kaasaegseist kõige loomulikum. 1921-põleb saare tartu kodu ja noodid . 1943-56 Ta on konservatooriumi kompositsiooni õppe-jõud. Looming: umbes 350 koorilaulu. Armastus või loodus lüürika on esiplaanil. Tsirka 180 soololaulu, on ka instrumentaal muusikat, klaveripalu tsirka 120. Veel on fantaasia eesti teemale, 3 eesti süiti. Veidi vaimulikke laule. On ka veidi massilaule. Sarnaneb Claude Debussy-ga ; Krieg-iga; Skrjabiniga. Cyrillus Kreek (1889-1962) Eesti rahvusliku vokaalmuusika looja. Peterburi konser-vatooriumis tromboon, hiljem teooria ja kompositsioon. Peaaegu kogu looming põhineb rahvaluulel. Ainuke Eesti reekviem u. 75 a-ks. Töötab koolides ja ka konservatooriumis. Muusika: Polüfooniline, väikesest rahvalaulust arendab suure laulu. Reekviem segakoorile, solistile, sümf. Orkestrile ja orkestrile. Kantaat “Kalevipoeg nõiakoopas” (1953). Süite erinevatele orkestritele “Setu sümfoonia”, “Pärnumaa”. Koorimuusikas vaimulikud laulud “Vaimulikud rahvaviisid 1 ja 2”. U. 500 koraali seadet segakoorile, “Taaveti Laulud” Heino Eller (1887-1970)
Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja. Sünd. Tartus, isa tegi viiuleid ja mängis pidudel. Alustas 12 a-lt viiuliõpinguid. Mängib Tobiase loodud keelpillikvartetis viiulit. Peterburi konservatooriumis viiul, hiljem kompositsioon ja muusikateooria. Mängis käe üle. Peterburi ülikoolis õigusteadus. Töötas Tartu muusikakoolis ja dirigendina. Tallinna kompositsiooni professor. Tema nimeline Tartu muusikakool Muusika: Instrumentaalmuusika, rahulik, lüüriline, jutustav, väga viimistletud, kammerlikkus. 5 pala keelpilli-orkestrile, 3 sümfooniat, sümfoonilised süidid, sümfoonilised poeemid, sümfoonilised pildid, palju kammer-muusikat
Loomingu perioodid: 1) Romantiline eneseväljendus, impressionism. Sümf. Poeemid “Videvik”, “Koit”, “Ööhüüded”; 2) Eesti rahvaviisid ja oma ideed kokku pandud “Valge öö”; 3)Rõhutatult rahvuslik, teemadena ehtsad rahvaviisid.
Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: “Pilvedele”. 1900 loob Eesti esimese sümf.orkestri Tartus. Hakkas korraldama sümf.orkestreid. Oli sümf.muusika teerajaja Eestis. Tuntud laul: “Malemäng”. Tuntud koorilaulud ja esimesed soololaulud. Rudolf Tobias 1873-1918 Esimene eesti symfonist. Esimene kes on vaba liederthafelikkusest, esimene kes õpib kompo-sitsiooni. Huvitav mees, köstri poeg hiiumaalt. Varakult kolis kullamaale. Õppis haapsalu kreiskoolis, hiljem peterb. konservat.is . Peterb kohtub Hurdage, kes ta eesti-meelseks keerab. 1904 läheb tartu, seal töötab kuni 1908nda a-ni. Reisib: München, Praha, London, Pariis. 1909a töötab Berliini kõrgemas muusikakoolis õppe-jõuna, kuni surmani. Maeti berliini, põrm kullamaale. Hea mälu, hea isiksus, hea vestleja. Kriitikameel terav. Esimene oratooriumi ettekanne eba-õnnestus. I-mesed mis tegi: 1) 1896 Esimene eesti avamäng ´´julius caesar´´ 2) 1897-...Sümfooniline kantaat ´´johannes damaskusest´´ 3) 1897-esimene klaverikontsert. 4) 1899- esimene eesti keelpilli kvartett. 5) 1909-esimene eesti oratoorium ´´Joonase lähetamine´´ Looming: Vaimse musa ylekaal. Uudne, vaba liederthafelikkusest. Ühendab klassi-kalised tradits isikupäraga. Põlüfooniline väljendus-laad. Oratoorium ´´sealpool jordanit´´ jäi lõpetamata. Keelpilli kvartette 3: viimane lõpetamata. ´´Varas´´-koori-laul, ´´Noored sepad´´-koorilaul, ´´Eks teie tea´´-koorilaul. Mart Saar 1882-1963 Eesti rahvusliku vokaalmusa looja. Pärit suurejaani ligidalt. Tema isa oli küla pillimees, kes tundis noodikirja. Isa ja kodu mõjutasid teda palju. Kihelkonnakoolis oli ta parim. Lõpetas peterb. konsi oreli ja kompositsiooni. Peterburist tartusse. On pedagoog, pianist...head impro võimed. Iga maa rahvamuusika nõuab tema kasutamise korral professionaalses muusikas rahvamusast enesest tuletatud töötlemismoodust, rahvuslikku vormi, mis ei satuks vastuollu rahvamuusika olemusega. Modernse ja arhailise süntees on Saarel oma kaasaegseist kõige loomulikum. 1921-põleb saare tartu kodu ja noodid . 1943-56 Ta on konservatooriumi kompositsiooni õppe-jõud. Looming: umbes 350 koorilaulu. Armastus või loodus lüürika on esiplaanil. Tsirka 180 soololaulu, on ka instrumentaal muusikat, klaveripalu tsirka 120. Veel on fantaasia eesti teemale, 3 eesti süiti. Veidi vaimulikke laule. On ka veidi massilaule. Sarnaneb Claude Debussy-ga ; Krieg-iga; Skrjabiniga. Cyrillus Kreek (1889-1962) Eesti rahvusliku vokaalmuusika looja. Peterburi konser-vatooriumis tromboon, hiljem teooria ja kompositsioon. Peaaegu kogu looming põhineb rahvaluulel. Ainuke Eesti reekviem u. 75 a-ks. Töötab koolides ja ka konservatooriumis. Muusika: Polüfooniline, väikesest rahvalaulust arendab suure laulu. Reekviem segakoorile, solistile, sümf. Orkestrile ja orkestrile. Kantaat “Kalevipoeg nõiakoopas” (1953). Süite erinevatele orkestritele “Setu sümfoonia”, “Pärnumaa”. Koorimuusikas vaimulikud laulud “Vaimulikud rahvaviisid 1 ja 2”. U. 500 koraali seadet segakoorile, “Taaveti Laulud” Heino Eller (1887-1970)
Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja. Sünd. Tartus, isa tegi viiuleid ja mängis pidudel. Alustas 12 a-lt viiuliõpinguid. Mängib Tobiase loodud keelpillikvartetis viiulit. Peterburi konservatooriumis viiul, hiljem kompositsioon ja muusikateooria. Mängis käe üle. Peterburi ülikoolis õigusteadus. Töötas Tartu muusikakoolis ja dirigendina. Tallinna kompositsiooni professor. Tema nimeline Tartu muusikakool Muusika: Instrumentaalmuusika, rahulik, lüüriline, jutustav, väga viimistletud, kammerlikkus. 5 pala keelpilli-orkestrile, 3 sümfooniat, sümfoonilised süidid, sümfoonilised poeemid, sümfoonilised pildid, palju kammer-muusikat
Loomingu perioodid: 1) Romantiline eneseväljendus, impressionism. Sümf. Poeemid “Videvik”, “Koit”, “Ööhüüded”; 2) Eesti rahvaviisid ja oma ideed kokku pandud “Valge öö”; 3)Rõhutatult rahvuslik, teemadena ehtsad rahvaviisid.
Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: “Pilvedele”. 1900 loob Eesti esimese sümf.orkestri Tartus. Hakkas korraldama sümf.orkestreid. Oli sümf.muusika teerajaja Eestis. Tuntud laul: “Malemäng”. Tuntud koorilaulud ja esimesed soololaulud. Rudolf Tobias 1873-1918 Esimene eesti symfonist. Esimene kes on vaba liederthafelikkusest, esimene kes õpib kompo-sitsiooni. Huvitav mees, köstri poeg hiiumaalt. Varakult kolis kullamaale. Õppis haapsalu kreiskoolis, hiljem peterb. konservat.is . Peterb kohtub Hurdage, kes ta eesti-meelseks keerab. 1904 läheb tartu, seal töötab kuni 1908nda a-ni. Reisib: München, Praha, London, Pariis. 1909a töötab Berliini kõrgemas muusikakoolis õppe-jõuna, kuni surmani. Maeti berliini, põrm kullamaale. Hea mälu, hea isiksus, hea vestleja. Kriitikameel terav. Esimene oratooriumi ettekanne eba-õnnestus. I-mesed mis tegi: 1) 1896 Esimene eesti avamäng ´´julius caesar´´ 2) 1897-...Sümfooniline kantaat ´´johannes damaskusest´´ 3) 1897-esimene klaverikontsert. 4) 1899- esimene eesti keelpilli kvartett. 5) 1909-esimene eesti oratoorium ´´Joonase lähetamine´´ Looming: Vaimse musa ylekaal. Uudne, vaba liederthafelikkusest. Ühendab klassi-kalised tradits isikupäraga. Põlüfooniline väljendus-laad. Oratoorium ´´sealpool jordanit´´ jäi lõpetamata. Keelpilli kvartette 3: viimane lõpetamata. ´´Varas´´-koori-laul, ´´Noored sepad´´-koorilaul, ´´Eks teie tea´´-koorilaul. Mart Saar 1882-1963 Eesti rahvusliku vokaalmusa looja. Pärit suurejaani ligidalt. Tema isa oli küla pillimees, kes tundis noodikirja. Isa ja kodu mõjutasid teda palju. Kihelkonnakoolis oli ta parim. Lõpetas peterb. konsi oreli ja kompositsiooni. Peterburist tartusse. On pedagoog, pianist...head impro võimed. Iga maa rahvamuusika nõuab tema kasutamise korral professionaalses muusikas rahvamusast enesest tuletatud töötlemismoodust, rahvuslikku vormi, mis ei satuks vastuollu rahvamuusika olemusega. Modernse ja arhailise süntees on Saarel oma kaasaegseist kõige loomulikum. 1921-põleb saare tartu kodu ja noodid . 1943-56 Ta on konservatooriumi kompositsiooni õppe-jõud. Looming: umbes 350 koorilaulu. Armastus või loodus lüürika on esiplaanil. Tsirka 180 soololaulu, on ka instrumentaal muusikat, klaveripalu tsirka 120. Veel on fantaasia eesti teemale, 3 eesti süiti. Veidi vaimulikke laule. On ka veidi massilaule. Sarnaneb Claude Debussy-ga ; Krieg-iga; Skrjabiniga. Cyrillus Kreek (1889-1962) Eesti rahvusliku vokaalmuusika looja. Peterburi konser-vatooriumis tromboon, hiljem teooria ja kompositsioon. Peaaegu kogu looming põhineb rahvaluulel. Ainuke Eesti reekviem u. 75 a-ks. Töötab koolides ja ka konservatooriumis. Muusika: Polüfooniline, väikesest rahvalaulust arendab suure laulu. Reekviem segakoorile, solistile, sümf. Orkestrile ja orkestrile. Kantaat “Kalevipoeg nõiakoopas” (1953). Süite erinevatele orkestritele “Setu sümfoonia”, “Pärnumaa”. Koorimuusikas vaimulikud laulud “Vaimulikud rahvaviisid 1 ja 2”. U. 500 koraali seadet segakoorile, “Taaveti Laulud” Heino Eller (1887-1970)
Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja. Sünd. Tartus, isa tegi viiuleid ja mängis pidudel. Alustas 12 a-lt viiuliõpinguid. Mängib Tobiase loodud keelpillikvartetis viiulit. Peterburi konservatooriumis viiul, hiljem kompositsioon ja muusikateooria. Mängis käe üle. Peterburi ülikoolis õigusteadus. Töötas Tartu muusikakoolis ja dirigendina. Tallinna kompositsiooni professor. Tema nimeline Tartu muusikakool Muusika: Instrumentaalmuusika, rahulik, lüüriline, jutustav, väga viimistletud, kammerlikkus. 5 pala keelpilli-orkestrile, 3 sümfooniat, sümfoonilised süidid, sümfoonilised poeemid, sümfoonilised pildid, palju kammer-muusikat
Loomingu perioodid: 1) Romantiline eneseväljendus, impressionism. Sümf. Poeemid “Videvik”, “Koit”, “Ööhüüded”; 2) Eesti rahvaviisid ja oma ideed kokku pandud “Valge öö”; 3)Rõhutatult rahvuslik, teemadena ehtsad rahvaviisid.