Veljo Tormis (0)

TALLINNA POLÜTEHNIKUM
MEEDIA ERIALAOSAKOND
Siim Mihkel Palits
MM-18
Veljo Tormis
Referaat

SISUKORD

Table of Contents
SISUKORD 2
Sissejuhtus 3
Varajane elu 4
Kõrghetk 5
Teosed 6
Kasutatud allikad 7

Sissejuhtus

Veljo Tormis sündinud 7. august 1930, suri 21. jaanuaril 2017oli eesti helilooja , keda peetakse 20. sajandi üheks olulisemaks heliloojaks Eestis. Rahvusvaheliselt on tema kuulsus peamiselt tema ulatuslikust koorimuusikast, mis ületab 500 individuaalset koorilaulu, millest enamik on a cappella stiilis. Suurem osa neist tükkidest põhineb traditsioonilisel muistsel eesti rahvalauludel (regilauludel), kas tekstuaalselt, meloodiliselt või lihtsalt stilistiliselt.
Tema kompositsioon mis enamasti väljaspool Eestit esitatakse on , " Curse on the Iron " (Raua needmine ) (1972), tugineb iidsele shamaanistlikule traditsioonile, et ehitada sõna kurjaavalduste allegooria . Mõned tema teosed olid Nõukogude valitsuse poolt keelatud, kuid kuna rahvamuusika oli tema stiili jaoks põhiline, oli enamus tema kompositsioone tsensuuride poolt aktsepteeritud.

Varajane elu

Veljo Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud Vana- Vigalas . Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja  Cyrillus Kreegi laule - mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad.
1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948. aastal aga Tallinna konservatooriumi oreliklass suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga . Seetõttu pidi Tormis oma erialast loobuma. Ta proovis ka koorijuhtimise alal, ent see talle ei sobinud. 1950. aastal hakkas Tormis õppima heliloomingut, esmalt Tallinna konservatooriumis ( Villem Kapi juures), järgmisest aastast aga Moskva konservatooriumis.
Ka 1950. aastate alguse Moskva konservatooriumis valitses tugev ideoloogiline surve. Paljud heliteosed olid keelatud, samas aga olid nende noodid raamatukogus saadaval ning ebasoovitavaid töid käsitleti sageli isegi loengutes. Moskvas õppis palju eri rahvustest tulevasi heliloojaid. Tormise kompositsiooniõpetaja  Vissarion Šebalin nõudis, et tuleb end rahvuslikult määratleda ja vastavalt ka väljendada. Juba Tallinnas oli Tormis hakanud rahvaviise uurima , kodust eemal tugevnes tema huvi nende vastu veelgi. Eeskujuks oli ka samal ajal Moskvas õppinud  Ester Mägi.
Moskvast naasnuna töötas Tormis aastatel 1956-1960 Tallinna Muusikakoolis. Aktiivse noore õpetajana käivitas ta Loominguringi, kus püüti jõudumööda tutvuda uuema muusikaga, mis nii kontserdisaalidest kui ka õppekavadest puudus.

Kõrghetk

Jätkus ka Tormise folkloorihuvi. Murranguliseks sai Tormise jaoks 1958. aasta suvi, mil ta sattus Kihnu saarele ja nägi muistse kombe järgi peetud pulma. Ürgne regilaul oma tõelises keskkonnas ette kantuna olevat teda tõeliselt rabanud. Seepeale asus ta folkloorialast materjali süstemaatiliselt läbi töötama ning leidis ka heliloomingus oma eripärased vahendid rahvaviisi käsitlemiseks.
Alates 1972. aastast, mil ilmus Tormise artikkel "Rahvalaul ja meie" - väga põhjalik ja kirglik manifest -, on Tormis aastakümneid regivärsilist rahvalaulu propageerinud. Ta on olnud paljudel üritustel eeslaulja ning kõnelnud rahvaviisist. Tormis kutsus üles sulatama regilaulu kooliõpetusse, lootes nii uute rahvalaulikute tekkimisele ning rahvalaulu muutumisele taas meie muusikaliseks emakeeleks. Nagu ta hiljem on tunnistanud, teadis ta juba artiklit kirjutades, et see jääb utoopiaks. Samas rõhutab ta aga, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas.
1969. aastast on Tormis vabakutseline helilooja. Eesti koorimuusikas on Tormise loomingu tähtsust raske ülehinnata - aastakümneid on ta olnud selles valdkonnas sõltumatu liider. Pikka aega oli tema muusika peaesitajaks RAM (Eesti rahvusmeeskoor). Väga palju esitati Tormise loomingut just oma kõrgperioodil, 1960.-1970. Aastatel, mil Gustav Ernesaksajuhitud kooril oli kanda suur roll vastupanus nõukogude ideoloogiale. Hiljem on Tormise teoste hinnatuimaks esitajaks ja salvestajaks olnud Tõnu Kaljuste  juhitud  Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Viimastel aastakümnetel on Tormisest kujunenud üks tunnustatumaid ja põnevamaid koorikomponiste kogu maailmas, kelle helikeele on eeskujuks võtnud paljude 5ade heliloojad .

Teosed

1969. aastal meeskoorile loodud " Maarjamaa ballaad" (tekst Jaan Kaplinski ) on erakordselt ekspressiivse väljenduslaadiga, jõulise poliitilise alltekstiga teos, üks dramaatilisemaid eesti koorimuusikas üldse
1974. aastal kirjutatud "Laulja"  Kristjan Jaak Petersoni  tekstile (meeskoorile, orelile ja löökpillidele) on pühendatud Gustav Ernesaksale. Tormis seostab "laulja" ja "valguseallika" kujundid Petersoni tekstis Ernesaksaga, kasutades teoses muusikalisi tsitaate kahest Ernesaksa väga olulisest laulust - "Lauliku talveüksindus" ja "Mu isamaa on minu arm"

Kasutatud allikad

http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/tormis/elu.ht m
https://en.wikipedia.org/wiki/Veljo_Tormis
https://et.wikipedia.org/wiki/Veljo_Tormis#Teosed
https://www.google.ee/search?q=noor+veljo+tormis&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwiyjsDhy4TfAhVEhywKHf3oD4wQ_AUIDigB&biw=958&bih=924#imgrc=sNxpHkrL 9wFlCM: