Eesti Vabariigi haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Praktiline töö Vineeri tootmine Pto-07 Õpetaja: Taivo Tering Õpilane: TõnuTomson Väimela 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................... 2 Praktilise töö ülesanne.............................................................................. 4 Lähteandmed.............................................................................................4 1
Eesti Vabariigi haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Praktiline töö Vineeri tootmine Pto-07 Õpetaja: Taivo Tering Õpilane: TõnuTomson Väimela 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................... 2 Praktilise töö ülesanne.............................................................................. 4 Lähteandmed.............................................................................................4 1
Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool PTO 07 õpilase Tõnu Tomson ............................. Õppeaine PLAATMATERJALIDE TOOTMINE Praktiline iseseisev töö Juhendaja: Taivo Tering Väimela 2010 2 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................... 3 1. Materjali bilanss......................................................................................................................4 Ülesanne............................
3.Sulunduse V. Profiili tüüp. Kiirliistud ja piirdelauad kasutatakse ukse ja akna blokkide katteliistuna.Põrandaliistud- Kinnitusliist- kasutatakse ka klaasiliiste.Kinnitusliistu erivormiks on krppliist, mida kasutatakse pildiraamide raamimisel, klaasidepaigaldusel, ukseraami, liistudele on lisatud vaits.Rihvliist kasutatakse nii põrandaliistuna kui ka karniisi liistuna, tegemise osa on ära faasitud, lihtsustades kõveratesse seintesse panemist ja juhtmete peitmist.Põranda laud.Kooritud vineer ehk treivineer ehk sproon Seda vamistatakse 50-80kraadises vees, aurutatud vineeri pakkudest.Pakk panakse koorimismasinas pöörlema vastu pakku surudes.Vineeri valmistamiseks kasutatakse spooni, mis kooritakse ringkoorimismasinas pideva lindina pöörlevalt ümarpakult ehk vineerinotilt mis on jäme, aurutatud ja koorimismasina mõõtmetele vastav puutüve osa. Vineerinott pannakse pöörlema ümber oma telje. Noti külgpinna vastu surutakse lai
Katke karkass ja kaits- 45 ke sademete eest võimalikult ruttu peale selle püstitamist. 70 Vineeri tehakse nii välis- kui ka sisekasutuseks. Välisvineeri puhul tarvitatakse ilmastiku- ja niiskuskindlat liimi – vineer allub muide LIIMPUIT niiskusele vähem kui puit. Kui kanda vineerile pinnakate, talub see niiskust veel paremini ja näiteks betoonivalu raketise kasutuskordade
Katke karkass ja kaits- 45 ke sademete eest võimalikult ruttu peale selle püstitamist. 70 Vineeri tehakse nii välis- kui ka sisekasutuseks. Välisvineeri puhul tarvitatakse ilmastiku- ja niiskuskindlat liimi vineer allub muide LIIMPUIT niiskusele vähem kui puit. Kui kanda vineerile pinnakate, talub see niiskust veel paremini ja näiteks betoonivalu raketise kasutuskordade
Materjal,selle kasutusalad,valdkond 1. Aknad,uksed,katused,seinad,trepid jne. 2. Tselloloosi ja paberitööstus 3. Vineeri ja tikutööstus 4. Mööblitööstus 5. Laeva ja vagunehitus 6. Mäetööstus 7. Keemiatööstus N:söödapärm,kunstsiid,nailontüüpi plastmass,kampol,tärpentin,äädikhape jne. Metsa iseloomustavad näitajad on aeglane kasv. Enamik puid saab raieküpseks 60-150 eluaastane.Maarjkask võib saada raieküpseks 35 aastaselt.Väike puude hulk 1 pinnaühikul : · 1 ha =~120 tm puitainet · m=~jm · · · ·
Mänd. Männienamusega puistute männikute pindala Eestis on umbes 710 000 ha. Mänd kasvab kiiresti, tema iga võib ulatuda 300...400 aastani ja kõrgus 45 meetrini. Eestis kasvavad kõrgeimad männid Järvseljal Männil on vaigurikas keskmise kõvaduse ja tihedusega (530 kg/m 3) võrdlemisi vastupidav ja hästitöödeldav puit, mis sobib kasutamiseks nii sise- kui ka väliskonstruktsioonides. Kasutatakse uste, uksepiitade, aknaraamide ja -piitade ning vineeri valmistamiseks. Kuusk. Kuuseenamusega puistute kuusikute pindala Eestis on ligi 426 500 ha. Kuusk kasvab kiiresti, tema iga võib ulatuda 300 aastani ja kõrgus üle 60 m. Kõrgeimad kuused Eestis (üle 40 m) kasvavad Järvseljal. Kuusepuit on valge, pehme ja kerge, mahukaal 450 kg/m 3. Sobib kasutada samaks otstarbeks kui männipuitu, lisaks ka põrandamaterjalina. Kask. Eestis on kaseenamusega puistute pindala 512 000 ha. Kask on mullastiku suhtes vähenõudlik
Kõik kommentaarid