Vineeri tootmine (1)

1 Hindamata

Haridus - ja Teadusministeerium
Võrumaa Kutsehariduskeskus
Puidutehnoloogia
PTo-07
Andres Kooser
Praktiline töö
Vineeri tootmine
Juhendaja: Taivo Tering
Väimela 2010
Vineeri tootmine.
Metoodiline juhend praktiliste tööde teostamiseks.
Vineer kujutab endast treispoonilehtede kokkuliimimisel saadud kihilist materjali. Sõltuvalt kasutatavast liimi tüübist jagatakse vineer kahte gruppi:

fenoolformaldehüüdliimide baasil valmistatud kõrgendatud veekindlusega vineer.

karbamiidformaldehüüdliimide baasil valmistatud keskmise veekindlusega vineer.
Käesolevas praktiliste tööde juhendis on toodud vineeri valmistamise tehnoloogiliste operatsioonide loetelu , toorainekoguse arvutamise metoodika ning seadmete valiku ja arvutuse alused. Praktiliste tööde koosseisu kuuluvad veel joonised: a) spooni valmistamise jaoskonna seadmete asendiplaan b) vineeri valmistamise jaoskonna seadmete asendiplaan.
Mõlema jaoskonna seadmete asendiplaan võib olla näidatud ühel joonisel.
Projekteerida kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia järgmistel lähteandmetel:
Aastatoodang:
tuhat m Q 17000
Sideaine
tüüp F
Vineeri
paksus, mm 12
Vineerikihtide
arv 9
Ümarmaterjali
läbimõõt, cm 21
36
27
32
Keskmine läbimõõt:29cm
Märkus: F – fenoolformaldehüüdvaik
1.Toorainekoguse arvutamine.
Vajaliku toorainehulga arvutamisel lähtutakse puidu kadudest ja jäätmekogusest, mis tekivad erinevatel järjestikustel tehnoloogilistel operatsioonidel, liikudes nende operatsioonide kulgemisele vastupidises suunas. Arvutus koosneb järgmistest etappidest:

Kuiva spooni kogus etteantud vineerikoguse tootmiseks.
Vineeri mõõtu saagimise ja järelsaagimise kaod a on piirides 9-14 %. Seega vineerikogus Q enne mõõtu saagimist arvutatakse valemiga
Q =
m
Järgnevalt arvestatakse kadusid , mis tekivad spooni sorteerimisel, koostamisel ja transportimisel. Need kaod a on suurusjärgus 12-13 %. Kuivatist väljuv spooni kogus arvutatakse valemiga
Q = m
1.2. Spooni koorimiseks vajalike pakkude koguse arvutamine.
Eelnevalt tuleb arvutada spooni kogus enne selle kuivatamist, kusjuures arvestatakse puidu kuivamiskahanemisega. Kuivamiskahanemine leitakse sõltuvalt spooni paksusest.
Spooni paksus S arvutatakse valemiga
S = mm
S- vineeri paksus, mm
n - vineerikihtide arv
a- pressimiskahanemise % ( 7 % karbamiidformaldehüüdvaikude puhul ja 2 % fenoolformaldehüüdvaikude puhul).
Kuivamiskahanemine k spoonilehe laiuses lõppniiskuseni 3– 8 % arvutatakse valemiga
k = ( 9 – 0,55 W) (1,21 – 0,14 S) (1,42 – 0,003 T )=(9-0,55*6)(1,21-0,14*1,36)(1,42-0,03*1,75)=6,109 %
W – spooni lõppniiskus % 6= 4,19 5 = 3,62
T – kuivatusagendi temperatuur º C
Kuivamiskahanemine kspooni paksuses lõppniiskuseni 3– 8 % arvutatakse valemiga
k= ( 6 – 0,5 W) ( 0,81 + 0,125 S )= (6-0,5*6)(0,81+0,125/1,36)=3,82 %
Puidu kadu kuivatamisel
K = k + k=6,109+3,82=9,929 %
Järgnevalt tuleb määrata niiske spooni kogus
Q =
m
Pakkude mahu Qmääramisel lähtutakse järgmisest valemist
Q =
m/ aastas
95= 100-5 % - arvestab spooniribade kasutamise võimalust
V= 60-64 % spooni väljatulek vineeripakust
Juhul kui ettevõttesse ei saabu vajaliku pikkusega pakud, tuleb vajaliku tooraine mahu arvutamisel arvestada puidu kadu k palkide tükeldamisel ( 1 – 3 % ). Valin 3,3m palgi .
Palkide maht Q arvutatakse valemiga
Q =
m
Tooraine lao pindala saab arvutada valemiga
F= m
Laoplatsile paigutatava materjali maht E = (0,1 – 0,2) Q=6320,5 m
H – virna kõrgus, m
K= 0,5 – 0,6 virna täitekoefitsient
K= 0,4 – 0,6 laopinna täitekoefitsient
2. Spooni valmistamise tehnoloogia.
2.1.Tooraine ettevalmistamine.
Tooraine ettevalmistus koosneb järgmistest tehnoloogilistest operatsioonidest:
pakkude hüdrotermiline töötlemine;
pakkude koorimine ;
pakkude tükeldamine;
2.1.1. Hüdrotermiline töötlemine on vajalik selleks, et suurendada tema plastilisi omadusi. Põhiliseks hüdrotermilise töötlemise meetodiks on vees kuumutamine . Töötlemise kestvus määratakse tabelist eelnevalt valitud basseini vee ja õhu temperatuuri, puiduliigi ning pakkude läbimõõdu järgi.
Pakkude hüdrotermilise töötlemise kestvus basseinis vee temperatuuril 40 º C.
Pakkude Töötlemise kestvus, tundi õhu temperatuuril, º C.
läbimõõt, cm üle 0 0 kuni –10 -11 kuni –20 -21 kuni –30 -31 kuni –40
kuni 20 5 7 10 12 14
21 – 25 7 10 14 16 18
26 – 30 10 18 24 28 30
31 – 35 16 23 30 35 40
36 – 60 16 – 24 23 – 60 30 – 84 35 – 98 40 – 112
Vajaduse korral korrigeeritakse tabelist saadud hüdrotermilise töötlemise kestvust.
Basseini mahutavus m-tes arvutatakse valemiga
V = m
- hüdrotermilise töötlemise kestvus etteantud läbimõõduga pakkudele, tundi
p – tööpäevade arv aastas 251
W – vahetuste arv tööpäevas 3
S – vahetuse kestvus, tundi 8
2.1.2. Pakkude koorimine on vajalik treitera tööaja pikendamiseks, kvaliteetse spooni saamiseks ja koore eraldamiseks edaspidi tekkivatest jäätmetest.
Koorimispinkide tehnilised andmed
Valin koorimispingiks Cambio 70 – 66 BA
Tehnilised näitajad
Cambio
70- 66 BA
Max. palgi läbimõõt, cm
66
Min. palgi läbimõõt, cm
10
Min. palgi pikkus, m
3
Rootori pöörlemiskiirus, p/min.
223
Rootori ava, cm
66
Eende kiirus, m/min
40;31;27;20
Koorimisterade arv
5
Eende mootor, kW
4,2
Rootori mootor, kW
29
Palgi koonilisus: 0,8 – 1,5 cm/m
Koorimispinkide tootlikkus on arvutatav valemiga
A =
m/ vah
- vahetuse kestvus, 480min
- tööaja kasutamise tegur 0,9
- masina kasutamise tegur 0,4
u - eendekiirus, 20m /min
q – paku maht, 0,179m
l - paku pikkus, 3,3m
Tooraine tükeldamine: valin KP-4`Raute`
Näitajad KP-4
“Raute”
Soome
Paku läbimõõt ,mm 80-500
Saeketta läbimõõt,mm 1300
Saeketta pöörete arv,p/min 730
Saetava vineeri pikkus,mm 1330;1630;2540
Lõikekiirus, m/sek 50
Ketassaagpinkide tootlikus
Keskmise paku läbimõõdu
Puhul, m3/h 200
2.2. Pakkudest treispooni lõikamine.
Treispooni lõikamise pingid tuleb valida töödeldava paku pikkuse ja läbimõõdu järgi.
Treispooni lõikamise pinkide tehnilised andmed
Näitajad 2HV-66
“Raute”
Soome
Noa pikkus, mm 1700
Spoonipaku pikkus, mm
suurim 1650
väikseim 1350
Maksim . paku läbimõõt, mm 750
Minim. pliiatsi läbimõõt, mm 70
Spooni paksus, mm 0,5-5,0
Nukkide läbimõõt, mm
välimistel 110
sisemistel 65
Spindli pöörete arv, pööret /min 145-220
kuni 300
2.2,1. Treispooni lõikamise pingi tootlikkus on põhiline efektiivsuse näitaja. Tootlikkust võib mõõta paku tükkides vahetuses või märja spooni kogus m/ vah. Treispooni lõikamise pingi tootlikkusest sõltub poolautomaatliini tootlikkus. Tootlikkuse saab arvutada valemiga
A=
m/ vah.
Iga kolme tunni järel tera vahetuseks 10 minutit.
V - spooni väljatulek ühest pakust, m
t - ühe vineeripaku lõikamise tsükli kestvus, sek
= 14 – 16 sek.
- spoonipaku asetamise aeg pinki , sek
- spoonipaku kinnisurumise aeg, sek
- supordi juurdetoomine spoonipakule, sek
- tsentreerimise ja treispooni lõikamise aeg, sek
sek
k – spoonipaku vormi koefitsient
D – spoonipaku läbimõõt ülemisest otsast ilma kooreta, mm
- pliiatsi (südamiku ) läbimõõt, mm
s – märja spooni paksus, mm
n – spindli pöörete arv
0,02 – koefitsient, mis arvestab supordi kaugust spoonipakust
Koefitsiendi k suurused on järgmised
Kase spoonipakud pikkusega Kooritud Koorimata
1,3 meetrit 1,15 1,21
1,6 meetrit 1,20 1,26
1,9 meetrit 1,25 1,31
Lepast ja männist spoonipakud pikkusega
1,3 meetrit 1,10 1,15
1,6 meetrit 1,15 1,20
1,9 meetrit 1,20 1,25
- supordi tagasitõmbamise aeg, sek
- surve spindli tagasitõmbamise aeg, sek
- noa ja survelati vahe puhastamise aeg, sek
- töö ja kiirendatud eendesupordi sisselülitamise aeg, sek
- spindli puhastamise aeg, sek
Treispooni lõikamise pingi tootlikkus sõltub tsükli kestvusest, spoonipaku mõõtmetest ja tööaja kadudest. Tsükli kestvus sõltub pingi tehnilistest andmetest ja töölise kvalifikatsioonist.
2.2.2. Märja spooni väljatulek sõltub spoonipaku mõõtmetest ja on arvutatav valemiga
V =
m
= 0,9 – 0,85 tsentreerimise koefitsient
l – spoonipaku pikkus, 1,63m
Ebatäpsel tsentreerimisel või paku tsentri kõrvalekaldumisel pöörlemise teljest 1 mm spooni väljatulek väheneb 1,5 – 3 %, aga kõrvalekaldumisel kuni 5 mm väheneb väljatulek 7 – 15 %.
Täpne tsentreerimine mitte ainult ei võimalda suurendada toormaterjali kasutamist, vaid suurendab ka pingi tootlikkust. Pinkidel pakkude mehhaniseeritud tsentreerimisel ja teleskoopiliste spindlitega tsentreerimisel kasulik spooni väljatulek on 51,9 – 64,9 %.
2.2.3. Spoonilindi (riba) pikkuse saab arvutada valemiga
L =
mm
s – treitud (märja) spooni paksus, 1,36mm
2.2.4. Paku maht arvutatakse valemiga
= m
2.2.5. Spooni väljatulek on arvutatav valemiga
Arvutuste tulemused kanda alljärgnevasse tabelisse
Paku lämi- Pliiatsi Tarbespooni Spooniribade Paku Spooni Pingi toot-
mõõt D läbimõõt
maht
pikkus L maht V väljatulek likkus
cm mm m m m U % m/vah
21 70 0,039 22,6 0,06 65 27,8
36 70 0,128 71,9 0,173 73,9 58,36
27 70 0,069 39,52 0,0989 69,7 39,8
32 70 0,099 56,2 0,137 72,2 49,4
Keskmine
Vajalik pinkide arv on leitav valemiga n =
p – tööpäevade arv 280
W- vahetuste arv tööpäevas 2
2.3. Spoonilindi tükeldamine.
Treispooni lõikamise pingist tulev spoonilint lõigatakse vajaliku suurusega tükkideks kas enne või pärast kuivatamist spooni lõikamise kääride abil. Spoonilindi tükeldamise kääride arv on võrdne treispooni lõikamise pinkide arvuga.
Spoonilindi tükeldamise kääride tehnilised andmed
Parameetrid AVC 1800
“Raute”
Noa pikkus, mm 1800
Noa käigu kõrgus, mm
Noa suurim käikude arv minutis 1200 (20 l/s)
Etteande konveieri suurim
kiirus, m/min 60
Väljuva konveieri suurim
kiirus, m/min 150
Valin kuivatamiseks lint (võrk) kuivati „Raute”, tehniliste andmetega :
Kuivatite arv on võrdne spooni treipinkide arvuga
2.4. Spooni kuivatamine .
Spooni kuivatamiseks vajaliku kuivati margi ja selle tehnilised andmed on toodud alljärgnevas tabelis
Näitajad Raute
Korruste arv 5
Sektsioonide arv 17
Sellest:
Kuivatamiseks 15
Jahutamiseks 2
Sektsiooni pikkus,m 1,98
Tööosa pikkus kambril,m
Kuivatamiseks 29,70
Jahutamiseks 2,52
Üldine tööosa pikkus,m 32,22
Tööosa laius,m 3,8
Gabariitmõõdud,m
Pikkus 38,72
Laius 6,28
Rullikute läbimõõt,mm 102
Rullikute telgede vahekaugus ,mm 180
Õhu temperatuur kuivati otstes
Märjal, C 135
Kuival , C 125
Tunni tootlikus 1,5mm paksuse
Kasespooni kuivatamisel algniiskusega
70%-90% lõppniiskuseni 6-10%,m3/h 3,5
Kuivatamise kestvus ja kuivati tootlikkus sõltub spooni alg- ja lõppniiskusest ning paksusest. Vajalik kuivatite arv on leitav valemiga
n = m3/h
- kuivati tootlikkus, m/h 1,62
p – tööpäevade arv 280
W- vahetuste arv tööpäevas 2
S – vahetuse kestvus, tundi 8
Keskmine lintkuivati tootlikkus 12 tunniga on 55 – 60 km.
2.5. Spooni sorteerimine.
Kuivatatud spoon sorteeritakse kas käsitsi või mehhaniseeritult järgmistesse kvaliteediklassidesse:
klass A – nähtavad pinnad, mis on viimistletud laki või kergpeitsiga
klass B – nähtavad pinnad, mis on viimistletud laki või kergpeitsiga
klass S – kõrgkvaliteetse pinnaviimistluse ja õhukeste pinnakatete alusena
klass BB – mittenähtavad pinnad , ehitistel ja sisekasutuses viimistluse alusena
klass WG – vineeritoodete tagumine pind, samuti ehitusmaterjalina ja pakkimisel
klass – vahespoon K 1; K 2; K 3; K 4.
Lõik BB – paikamisele minevad spoonid
2.6. Spoonilehtede paikamine
Paik peab olema puidukiududega samasuunaline ja niiskussisaldusega 1-2%
Kasutan pinki PZ-2
2.7. Spoonilehtede jätkamine

Spoonilehtede faasilõikuseks kasutatakse pinki Raute VS 1600, mille tehnilised andmed on järgmised:
Saeketaste vahekaugus, mm 850 – 1600
Saagimise paksus, mm 1,2 – 3,6
Etteande kiirus, m/min 45
Saeketaste arv, tk 2
Saeketta läbimõõt, mm 210
Spoonilehtede otste pressimiseks kasutatakse pinki Raute JPL 1700, mille tehnilised andmed on ärgmised:
Jätkatava spoonilehe max. laius, mm 1600
Jätkatava spoonilehe paksus, mm 1,5 – 3,2
Pressielemendi pikkus, mm 1700
Pressielemendi laius, mm 70
Pressimise rõhk, Mpa 1,2
Pressimise temperatuur, ˚ C 0 – 300
Minu vineeritahvlis on otsjätkatavaidspoonilehti 4tk. ja servliimitavaid spoonilehti 1tk.
2.8. Vahespooni lõikamine ja koostamine
Giljotiinkääride tehnilised andmed
Näitaja HГ-18 HГ-30 DODA-I-2400
NSVL NSVL Poola
__________________________________________________________________________1. Suurim lõigatavate pakkide pikkus, mm 1800 2800 2400 2.Lõigatavate pakkide laius 75-1000 75-1000 40-1000
3. Lõigatavate pakkide kõrgus, mm 80 90 100
4. Töötsükli kestvus , sek 7 7 min. 4
5. Gabariitmõõdud: pikkus 2570 3570 4080
laius 3470 3470 2050 kõrgus 1650 1670 204
Tootlikkuse arvutamiseks on vaja leida:

Ühe vineeri tahvli maht m-tes

Vineeri tahvleid 1 m-s

Ühes vineeri tahvlis orenteeruvalt koostatavaid spooni lehti (kihte)

Spooniribade arv koostatavas spoonilehes

Spooniribade arv 1 m-s vineeris

Arvutada giljotiinkääride tootlikkus järgmise valemi järgi
A = spooniriba vahetuses
- vahetuse kestvus, min
- tööaja kasutamise koefitsient
= 0,5-0,75 masina kasutamise koefitsient
n – spooniribade arv pakis , tk
- lõiketsükli kestvus, min
z – lõigete arv spoonipakile - kinnisurumise aeg, min
- lõkeaeg, min - survetala ülestõstmise aeg, min.
7. Arvutada giljotiinkääride tootlikkus A=
m/ vahetuses
Leida vajalik giljotiinkääride arv
n =
p – tööpäevade arv aastas
W- vahetuste arv tööpäevas
Giljotiinkääridega sirgeks töödeldud spooni tükid ühendatakse omavahel koostamispinkidega, millede tehnilised andmed on toodud tabelis.
Koostamispinkide tehnilised andmed.
Näitajad. PC-9 “Kuper” “Torvegge”LK-68
“Raute”
NSVL Saksa Saksa Soome
Ribade ühendamise moodus L i i m i n i i t Termoak- Liimi niit
tiivne liim
Ühendatavate spooniribade mõõdud, mm
maksimaalne pikkus ei määratleta 1850 1730
minimaalne laius 60 - - -
maksimaalne paksus 3,8 3,0 - 4,0
minimaalne paksus 0,4 0,3 1,2 1,2
Etteande kiirus, m/min 14-40 10-30 3-12 6-30
Tootlikkuse võib arvutada valemiga
A =
spoonilehte /vahetuses
- vahetuse kestvus, min
- tööaja kasutamise koefitsient
= 0,7-0,85 masina kasutamise koefitsient
u – eendekiirus, m/min
L – spoonilehe pikkus, m
n – spooniribade arv spoonilehes
A= m/ vahetuses
Leida vajalik koostamispinkide arv
n =
p – tööpäevade arv aastas
W- vahetuste arv tööpäevas
Arvutada termoplastilise niidi kulu 1 m vineeri tootmiseks. Orienteeruv termoplastilise niidi kulunorm 1,7 g/m.
3. Vineeri valmistamine.
3.1. Spoonilehtede liimitamine ja pakettide formeerimine.
Liimi pealekandmiseks spoonile on tööstustes laia leviku leidnud kontaktmeetod, mis võimaldab reguleerida liimi kulu. Karbamiidformaldehüüdliimide kasutamisel on kulunorm järgmine : lehtpuu liikide puhul, spooni paksus kuni 2 mm kulunorm 100-110 g/m
spooni paksus üle 2 mm kulunorm 110-120 g/m
okaspuu liikide puhul, spooni paksus kuni 2 mm kulunorm 110-120 g/m
spooni paksus üle 2 mm kulunorm 120-130 g/m
3.1.1. Liimi pealekandmise seadmed on toodud alljärgnevas tabelis
Parameetrid
2LV20
“Raute
Tööosa pikkus, mm 2000
Valtsi läbimõõt, mm 300
Tooriku mõõdud, mm:
suurim laius 1830
paksus 0,3-60
spoonil. liikumiskiirus , m/s kuni 0,67
Gabariitmõõdud, mm:
pikkus 2800
laius 1000
kõrgus
Liimi pealekandmise seadmete arv on arvutatav valemiga
n =
- spoonilehe liikumiskiirus, 0,67 m/s
b – spoonilehe laius,1 m
s – spoonilehe paksus,0, 0012 m
- vahetuse pikkus, 8 tundi
k- masina kasutamise tegur 0,9
k- tööaja kasutamise tegur 0,85
p – tööpäevade arv 280
W- vahetuste arv tööpäevas 2
Arvutan 1 vineeritahvli mahu: 3,0*1,5*0,012= 0,054 m
1 m-s vineeritahvleid:
= 18,5 tk.
3,1*1,6*2*4=39,7m3/h
3.1.2. Peale liimitamist toimub spoonipakettide koostamine järgmise skeemi järgi:
___________________________________________________________________________ Spoonilehtede Vineeri Spoonilehtede
paigutus paksus, mm arv
/ - / - / - / - / 12 9
Spoonipakettide formeerimise ja sellele järgnev eelpressimise operatsioon võib olla kas eraldi töökohas või pakettide formeerimise – eelpressimise – kuumpressimise liinina. Spoonilehtede eendamine liimivaltsi ja pakettide formeerimine toimub käsitsi töölaual.
Liimitamise ja pakettide formeerimise töökohta tavaliselt teenendab kolm töölist. Keskmine töökoha tootlikkus 1,8- 2,0 m/h.
. Sõltuvalt kasutatavast liimi margist on ette nähtud erinev pakettide väljahoidmise aeg.
Kasutatav liim Lubatav väljahoidmise aeg, minutites
spooni niiskusel, %
kuni 6 üle 6
Fenoolformaldehüüd liim 10 – 15 15 – 20
Toodangule 1 m
Töösegu retsept: Vaik – 70,3% 1355362,41 kg 80,07 kg
Kõvendaja - 14,0% 271072,48 kg 15,94 kg
Vesi - 15,7% 303988,42 kg 17,88 kg
See teeb vaiku:1936232*70,3%=1355362,41kg
3.1.3. Liimi kulu arvutus
Aasta toodang vineeri plaatides leitakse valemiga
N = tk = = 314814.tk
Q – aasta toodang, 17000m
M – ühe vineeriplaadi maht, m
Liimi kulu arvutamiseks saab kasutada valemit
K = L x S x k x N kg = 8*4,96*0,155*314814 = 1936232 kg.
L – liimitavate pindade arv 8
S – ühe mitteformaatse spoonikihi pindala, 3.1*1,6 = 4,96 m
k – liimi kulunorm, 150 - 160kg/ m
3.2.Spoonipakettide eelpressimine.
Pakettide eelpressimine toimub selleks, et vältida spoonilehtede omavahelist nihkumist kuumpressi laadimisel ning lihtsustab pakettide transporti. Eelpressimisele mineva virna kõrgus sõltub seal olevatest pakettide arvust. Virna pannakse tavaliselt ühe kuuma pressi vahedesse minevate pakettide arv.
Pakettide eelpressimise reziim
Kasutatav liim Erisurve Surve all hoid Väljahoidmise aeg enne
MPa mise aeg, min eelpressimist, min
Fenoolformaldehüüd liim 1,0 – 1,5 5 – 10 -
Eelpressimiseks võib kasutan Raute pressi.
Raute 1VPHE 69-185-400
Laua mõõdud, mm 1850 x 4000
Töövahede arv, tk 1
Töövahe kõrgus, mm 1830
Eelpressimise erisurve, MPa
Sulgemise kiirus, m/s 100
Pressimise kiirus, m/s 3
Avanemise kiirus, m/s
Maksimaalsed virna mõõdud, mm

3.3. Kuumpressimine.
Mitmekorruseline press vineeri valmistamiseks valitakse pressiplaatide mõõtmete järgi. Ühes kuumpressi vahes võib paikneda paksuses ainult üks spoonilehtede pakett .
Kuumpressimise aeg, temp. 130 ± 2 º C
Nominaal Spooni Otepää Vineeriteha-
paksus, mm kihtide arv ses, min
9 7 7
Valin kuumpressi Columbia SL 65134 – 300 tehnilised andmed:
Vahede arv, tk 20
Pressi plaadi mõõdud, mm 1650 x 3505 x 50
Töövahede kõrgus, mm 89
Plaatide sulgemise kiirus, mm/min 3500
Pressitava vineeriplaadi max. paksus, mm 50
Kuumpress koosneb järgmistest osadest:

Virnade lahutusseade
Pressi etteandeseade
Press ( pressi korpus, pressimisplaadid, pressi hüdraulika seadmed, pressi kütteseadmed)
Pressi vasuvõtu- ja tühjendusseade
Pressi juhtimisseadmed

Pressi tootlikkus on arvutatav valemiga
A= m/vah
T- vahetuse kestvus, 480min
L – paketi (vineeri) pikkus, 3,1m
B – paketi laius, 1,5m
s – vineeri paksus, 0,012m
m – pressi vahede arv, 20tk
- pressi töötsükli kestvus,10,5 min
Pressi töötsükkel koosneb seitsmest eraldi operatsioonist:
- pakettide pressi laadimine ; - pressi sulgemine ; - surve tõstmine
- surve all hoidmine; - surve alandamine ; - pressi avamine ; - väljalaadimine
Presside arv n =
p – tööpäevade arv aastas
W – vahetuste arv tööpäevas
3.4.Vineeri töötlemine.
Vineeri saagimine standartsetesse mõõtudesse toimub mehhaanilise etteandega ketassaagpinkidel.
Valin ketassaagpingiks: ЦT-3Ф
Näitajad. ЦT-3Ф
Saagede arv 3
Saeketta läbimõõt, mm 400
Saeketta pöörlemissagedus, p/min 2900
Lõikekiirus, m/s 61
Materjali eendekiirus, m/min 4 – 25
Paki maksimaalsed mõõdud;
pikkus 3500
laius 1650
paksus 50
Tootlikkus on võimalik arvutada valemiga
A =
m/vah
B – vineeri laius, 1,5m
L – vineeri pikkus, 3m
s – vineeripaksus, 0,012m
n – vineeri lehtede arv lõigatavas pakis, 2tk
u – paki eendekiirus, 15m/min
- keti eendenukkide vahekaugus, 3,25m
= 0,8-0,83
Lõikamise liinide arvu saab arvutada valemiga
n =
p – tööpäevade arv aastas 250
W – vahetuste arv tööpäevas 3
3.5. Vineeri lihvimine .
Vineeri lihvimine on massiline puidu pindade lõikamine abrasiivsetest lihvpaberist materjalidega. Formaati saetud vineer lihvitakse nõutud pinnakaredusele kahepoolsetel laialindiga kalibreerimis -lihvpinkidel, millede tehnilised andmed on toodud alljärgnevas tabelis
Näitajad BSM4/190
“ Bison ”
Saksa
Töötlemise laius, mm 1900
Töötlemise paksus, mm 3-200
Lihvlintide arv, tk 4
Lihvlindi pikkus, m 3,81
Lihvlindi laius, mm 1950
Lihvlindi liikumiskiirus, m/s 25
Eendekiirus, m/min 0-30
Tootlikkus arvutatakse valemiga
A= m/vah
T- vahetuse kestvus, 480min
K- tööaja kasutamise koefitsient 0,5
K- masina kasutamise koefitsient0,85
u – eendekiirus, 15m/min
B – vineeri lehe laius, 1,5m
s – vineerilehe paksus, 0,012m
Lihvimispinkide arvu saab arvutada valemiga
n =
p – tööpäevade arv aastas 250
W – vahetuste arv tööpäevas 3
Tunni tootlikkus kase vineeri lihvimisel formaadiga 1525 x 1525 mm ning eendekiirusega 12-25 m/min kõigub vahemikus 400- 800 lehte.
3.6. Vineeri sorteerimine ja ladustamine.
Edasi toimub vineeri sorteerimine järgmistesse kvaliteediklassidesse:
Kvaliteediklass B – nähtavad pinnad, mis on viimistletud laki või kergpeitsiga.
Kvaliteediklass S – kõrgkvaliteetse pinnaviimistluse ja õhukeste pinnakatete alusena.
Kvaliteediklass BB – mittenähtavad pinnad, ehitistel ja sisekasutuses ülevärvituna ja pealistuse alusena
Kvaliteediklass WG – vineeritoodete tagumine pind, ehitustel ja pakkimisel.
Kvaliteediklass PQ – pakendi- ja ehitustööstus.
GOST 3916-89 järgi jagatakse vineer viide sorti: A/AB; AB/B; B/BB; BB/C; C/C.
Vineer peab olema tugevalt liimitud , ilma mullideta ja paindel ei tohi kihtidena lagunema .
Liimimise defektid ilmnevad vineeri koputamisel puust haamriga.
Pakkimise viisi valik, lao ning tõste-transporttööde skeem valitakse sõltuvalt valmistoodangu nomenklatuurist, sisseseadme võimalustest ja lao ehitusest.
Enne pakkimist vineer sorteeritakse puidu liigi, mõõtude, sortide ja välispinna töötlemise iseloomu järgi. Paki soovitatav kõrgus 700 mm. Paki aluse kõrgus 150 mm. Pakid peavad olema seotud metallist lintidega. Käsitsi pakkimisel tööaja kulu :
väikestesse ja keskmistesse pakkidesse 1-1,3 tundi /m
suurtesse pakkidesse ligikaudu 0,4 tundi /m
3.7 Vaheladu
Vineeri hoidmiseks ja ladustamiseks on ette nähtud järgmised nõuded:

Ladu peab olema köetav.

Ääris või laadimisplats väljaspool ladu peab olema kaetud katusega ..

Vajalik lao pindala leitakse valemiga
F = m
= 1,2-1,5 transportvahendite ebakorrapärase saabumise koefitsient.
- aastane toodang, m
= 6-8 ööpäeva, toodangu hoidmise aeg
- virna kõrgus, m ( keskmiselt 3 – 4 pakki kõrguses )
= 0,8 virna kõrguse täite koefitsient
= 0,4-0,5 laopinna kasutamise koefitsient
4. Vineeri tõstmine ja ümberpaigutus peab toimuma pakkidena.
5. Vineeri toodang peab olema ladustatud markide, sortide, mõõtude ja puiduliigi järgi.
4. Vineeri hinna kujundamine
4.1. Materjalide maksumuse arvutus 1 m vineeri tootmiseks
Jrk.
Nr.
Materjali nimetus
Mõõtühik
Kulu m3-le
Ühiku maksumus EEK
Makusmus kokku EEK
1
Kase vineerpakk
m3
2,35
2000
4640
2
Vaik
kg
80,07
5,73
458,8
3
Kõvendaja
kg
15,94
27,5
438,35
4
Vesi
kg
17,88
15
268,2
5
Termoplastiline niit
kg
0,425
174,4
74,12
6
Lihvpaber
m2 P80
3,33
80,12
266,8
KOKKU
6146,27
Termoplastiline niit – kulunorm: 1,7g/ m ; 0,8g/jm.
1 m-s plaate: 16,8tk.
3,1*1,6*1,7*3*16,8=425g/ m
Lihvpaber – tk:900x1900=1,71 m
Lihvpaberi kulunorm – 0,020 m/ m
Ühe tahvli pindala:
3,0*1,5=4,5
Kahelt poolt:
2*4,5=9 m
Lihvpaberi kulu: 9*18,5*0,020=3,33 m/ m
4.2. Töömahukuse arvutus 1 m vineeri tootmiseks
Jrk.
Nr.
Operatsiooni nimetus
Tootlikkus m3/vahetuses
Tootlikkus m3/tunnis
Aeg tundi 1 m3-le
1
Koorimine
187,46
43
0,042
2
Mõõtu lõikamine
200
0,005
3
Treimine , kuivatamine ja tükeldamine
716,4
89,6
0,011
4
Paikamine
5
Välimiste spoonilehtede sorteerimine
6
Vahespooni ribade lõikamine
7
Vahespooni ribade koostamine
8
Spoonilehtede liimitamineja spoonipakkide formeerimine
4,9
0,225
9
Eel-ja kuumpressimine
43,62
5,452
0,183
10
Vineeri mõõtu lõikamine
95,7
11,9
0,08
11
Vineeri lihvimine
55
6,87
0,145
12
KOKKU
0,69

Töötasu arvutus 1 m vineeri tootmiseks
Jjrk.
Nnr.
Operatsiooni nimetus
Aeg tundi m3-le
Tööliste arv
Tunni tasu, EEK
Töötasu EEk
1
Koorimine
0,042
0,5
80
1,68
2
Mõõtu lõikamine
0,005
0,5
80
0,2
3
Treimine, kuivatamine ja tükeldamine
0,011
2
80
1,76
4
Paikamine
1
80
80
5
Välimiste spoonilehtede sorteerimine
1
80
80
6
Vahespooni ribade lõikamine
0,5
80
40
7
Vahespooni ribade koostamine
0,5
80
40
8
Spoonilehtede liimitamine ja spoonipakkide formeerimine
0,225
3
80
54
9
Eel- ja kuumpressimine
0,183
2
80
29,28
10
Vineeri mõõtu lõikamine
0,8
0,5
80
32
11
Vineeri lihvimine
0,145
0,5
80
5,8
12
KOKKU
364

Omahinna arvutus 1 m vineeri tootmiseks
Jrk.
Nr.
Operatsiooni nimetus
Maksumus, EEK
1
Otsekulud
1.1
Materjali maksumus
5832
1.2
Tootevtööliste töötasu
364
1.3
Maksud tootevtööliste töötasult 33,3%
120
1.4
Tootmise otsekulud kokku
6316
2
Üldkulud 30% otsekuludest
1894
3
Üldhalduskulud 25% otsekuludest
1579
4
Toote omahind
9789
20

.DOC Laadi alla originaalfail 20 lk · .doc · 76 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-02-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

76 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

andres5 Õppematerjali autor

Vineeri tootmine.
Metoodiline juhend praktiliste tööde teostamiseks.
Kõik arvutused kuidas toota vineeri masstoodanguna.

vineer vineeri tootmine vineeri pressimine vineeri paksus

Sarnased õppematerjalid

doc

Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt.

Eesti Vabariigi haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Praktiline töö Vineeri tootmine Pto-07 Õpetaja: Taivo Tering Õpilane: TõnuTomson Väimela 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................... 2 Praktilise töö ülesanne.............................................................................. 4 Lähteandmed.............................................................................................4 1

Puiduõpetus

pdf

Vineeri tootmine

Ehitus

doc

Plaatmaterjalide tootmine

Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool PTO 07 õpilase Tõnu Tomson ............................. Õppeaine PLAATMATERJALIDE TOOTMINE Praktiline iseseisev töö Juhendaja: Taivo Tering Väimela 2010 2 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................... 3 1. Materjali bilanss......................................................................................................................4 Ülesanne............................

Puiduõpetus

docx

Materjaliõpetus

3.Sulunduse V. Profiili tüüp. Kiirliistud ja piirdelauad kasutatakse ukse ja akna blokkide katteliistuna.Põrandaliistud- Kinnitusliist- kasutatakse ka klaasiliiste.Kinnitusliistu erivormiks on krppliist, mida kasutatakse pildiraamide raamimisel, klaasidepaigaldusel, ukseraami, liistudele on lisatud vaits.Rihvliist kasutatakse nii põrandaliistuna kui ka karniisi liistuna, tegemise osa on ära faasitud, lihtsustades kõveratesse seintesse panemist ja juhtmete peitmist.Põranda laud.Kooritud vineer ehk treivineer ehk sproon Seda vamistatakse 50-80kraadises vees, aurutatud vineeri pakkudest.Pakk panakse koorimismasinas pöörlema vastu pakku surudes.Vineeri valmistamiseks kasutatakse spooni, mis kooritakse ringkoorimismasinas pideva lindina pöörlevalt ümarpakult ehk vineerinotilt mis on jäme, aurutatud ja koorimismasina mõõtmetele vastav puutüve osa. Vineerinott pannakse pöörlema ümber oma telje. Noti külgpinna vastu surutakse lai

Kategoriseerimata

pdf

Kasulik info puidu kohta

Katke karkass ja kaits- 45     ke sademete eest võimalikult ruttu peale selle püstitamist.    70    Vineeri tehakse nii välis- kui ka sisekasutuseks. Välisvineeri puhul tarvitatakse ilmastiku- ja niiskuskindlat liimi – vineer allub muide LIIMPUIT niiskusele vähem kui puit. Kui kanda vineerile pinnakate, talub see niiskust veel paremini ja näiteks betoonivalu raketise kasutuskordade

Puidutöö

pdf

Väga kasulik info puidu kohta

Katke karkass ja kaits- 45 ke sademete eest võimalikult ruttu peale selle püstitamist. 70 Vineeri tehakse nii välis- kui ka sisekasutuseks. Välisvineeri puhul tarvitatakse ilmastiku- ja niiskuskindlat liimi vineer allub muide LIIMPUIT niiskusele vähem kui puit. Kui kanda vineerile pinnakate, talub see niiskust veel paremini ja näiteks betoonivalu raketise kasutuskordade

Puiduõpetus

docx

kõik tõed materjalidest (tisler)

Materjal,selle kasutusalad,valdkond 1. Aknad,uksed,katused,seinad,trepid jne. 2. Tselloloosi ja paberitööstus 3. Vineeri ja tikutööstus 4. Mööblitööstus 5. Laeva ja vagunehitus 6. Mäetööstus 7. Keemiatööstus N:söödapärm,kunstsiid,nailontüüpi plastmass,kampol,tärpentin,äädikhape jne. Metsa iseloomustavad näitajad on aeglane kasv. Enamik puid saab raieküpseks 60-150 eluaastane.Maarjkask võib saada raieküpseks 35 aastaselt.Väike puude hulk 1 pinnaühikul : · 1 ha =~120 tm puitainet · m=~jm · · · ·

Kategoriseerimata

doc

Metsalastid

Mänd. Männienamusega puistute männikute pindala Eestis on umbes 710 000 ha. Mänd kasvab kiiresti, tema iga võib ulatuda 300...400 aastani ja kõrgus 45 meetrini. Eestis kasvavad kõrgeimad männid Järvseljal Männil on vaigurikas keskmise kõvaduse ja tihedusega (530 kg/m 3) võrdlemisi vastupidav ja hästitöödeldav puit, mis sobib kasutamiseks nii sise- kui ka väliskonstruktsioonides. Kasutatakse uste, uksepiitade, aknaraamide ja -piitade ning vineeri valmistamiseks. Kuusk. Kuuseenamusega puistute kuusikute pindala Eestis on ligi 426 500 ha. Kuusk kasvab kiiresti, tema iga võib ulatuda 300 aastani ja kõrgus üle 60 m. Kõrgeimad kuused Eestis (üle 40 m) kasvavad Järvseljal. Kuusepuit on valge, pehme ja kerge, mahukaal 450 kg/m 3. Sobib kasutada samaks otstarbeks kui männipuitu, lisaks ka põrandamaterjalina. Kask. Eestis on kaseenamusega puistute pindala 512 000 ha. Kask on mullastiku suhtes vähenõudlik

Laevandus

Rohkem sarnaseid