Puidu putukkahjustused ja nende likvideerimine (0)

puidu putukkahjustused ja nende likvideerimine
referaat
Hardi Piirmaa
Juhendaja : Alar Kurg
Tallinn 2015
Sisukord
Miks on putukud head biokahjustajad?
Puidusikk
Hiidtüve vaablane
Sinisikk
Majasikk
Mööblitoonesepp
Suur toonesepp
Hobusipelgas
Hääletu toonesepp
lisainfo
Miks on putukud head biokahjustajad?
1) Keha kaetud vastupidava kutiikuliga
2) Nad lendavad, on väga liikuvad, seega levivad laialdaselt
3) Arenenud närvisüsteem võimaldab neil muuta käitumist
4) On võimelised taluma äärmuslike keskkonnatingimusi
5) Toiduallikad võivad olla erinevad
6) Paljunevad kiiresti
7) Kõrge adapteerumisvõimega
Puidusikk
pikkus 16- 25,tõugukäigud puidus on läbilõikes ovaalsed on suurima läbimõõduga 12-15mm ja kuni 8 cm sügavusega. Puidukäikudes ei leidu näripuru ja nii nimetatud lennuavad see tähendab augud mis tekivad küpsenud putuka puidust lahkudes on peaaegu ümargused ja läbilõikes 6-10mm suurused
Hiidtüve vaablane
muneb oma monad ainult värskesse puitu ja seega kahjustab ta ainult toorest puitmaterjalist rajatud ehitisi . Emas putukas võib kasvada kuni 45mm pikkuseks ja tõugukäigud puidus on ümmargused ja täidetud näripuru ja väljaheidetega.
Sinisikk
tõugud elavad nine ja maltspuidu välimuse osa vahel,emane putukas muneb oma monad okaspuu koorepragudesse kus need umbes kahenädalaga välja hautaks. Sinisikku arenguaeg munast mardikani kestab 2 aastat. Marimardikas närib varakevadel puidust välja lennu avad on ovaalse kujuga ja läbimõõdus 5-10 mm.
Majasikk
hoonetes sagetasti esinev suur puidukahjur ja emasputukas muneb oma munad talle sobivasse kohta nt katuseosadesse paari nädala pärast arenevad neist välja tõugud kes närivad ennast puidu sisse.tõugud ei kahjusta puidu panda ja seega pole aastaid kestnud kahjustused väljas pool nähtavad Talle on oluline soojuse ja kuiva puidu olemasolu kahjustab männi ja kuuse puitu mitte ss lehtpuitu.
Mööblitoonesepp
kahjustab ehitistes okas ja lehtpuid kuid kütmata ruumides paiknevat mööblit sobivam temperatuur tõugu arenemisel on 21-30 kraadi selsust ja sammuti tavalisest veidi kõrgem niiskus.
Suur toonesepp
- ta kahjustab eelkõige mädanikku poolt mõjustatud puitu, tõugud vajavad arenguks 2-3 aastat. Kahjustab nii okas kui ka leht puitu ja tõugu käigud ja lennuavad on suuremad kui mööblitooneseppa omad.
Hobusipelgas
kuni 35 mm pikkune putukas kes kahjustab nii terved kui ka mädanikkest nakatatud ja immutatud puitu. Hobu sipelgas närib puidus õõnsusi ainult eluruumide jaoks.
Hääletu toonesepp
Välimus

• Täiskasvanud Hääletu toonesepp on 3-6 mm pikkune, punane või kastanipruun, kollaste siidiste karvadega kehaga.
  

Elutsükkel

• Emane Hääletu toonesepp muneb pragudesse 20-30 muna, kus need kooruvad vastseteks 2-3 nädalaga.
  
• Nukkumine järgneb kevadel või varasuvel ning kestab 1-2 nädalat.
  
• Täiskasvanud Hääletu toonesepad arenevad välja maiks-augustiks.
  

Harjumused

• Hääletu toonesepp kahjustab kooreta pehmepuitu, põhjustades struktuurilisi kahjustusi. Esineb pergolates, rustikaalsetes esemetes, aiapostides ja kuurides.
  

Lisainfo
Putukatest ohustavad hooneid liigid,mis kuuluvad mardikaliste, kiletiivaliste ja liblikaliste hulka.
Enamus hoonetest puitmaterjale kahjustavatest putukatest on mardikad . Mardikad moodustavad ligi kolmandiku kõigist seni tuntud loomaliikidest
Maailmas on kirjeldatud umbes 360000 mardikaliiki ning mitu miljonit mardikaliiki ootab veel määramist ja kirjeldamist. Hinnanguliselt 5-8 miljonit liiki.
Tänan kuulamast
Kasutatud materjal
http://www.rentokil.ee/kahjuriteatmike-koduleht/putukad-ja-amblikud/puitu-kahjustavate-mardikate-lehekulg/kooreuraski/index.html
http://mycology.ee/est/teenused/puitu-kahjustavate-putukate-uuringud/
http://www.rentokil.ee/kahjuriteatmike-koduleht/putukad-ja-amblikud/puitu-kahjustavate-mardikate-lehekulg/index.html