„Kas
meil on õigus oma õnne pärast teisi õnnetuks teha?“ (Karl
Ristikivi)
Sageli on
inimesed oma õnne nimel valmis tegema kõike. Pahatihti ei pöörata
aga tähelepanu sellele, et ühe inimese õnn võib olla teise
õnnetus.
Julius Kilimit oli alles noor mees, kui ta valis abielu oma õnne asemel. Ta
tahtis saada suureks meheks nagu teadlased, kirjanikud ja filosoofid .
Selleks käis ta härra Pastelbergi juures ennast harimas, et kevadel
gümnaasiumi lõpueksam teha. Ta pidi sellest plaanist loobuma ja koolmeistriks tööle hakkama, et oma naist üleval pidada.
Vanemaks saades otsustas Juulius siiski edasi õppida, hoolimata sellest, et
Emmi ei pidanud ennast oma harimatuse pärast enam tema vääriliseks
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-12-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
32 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Madis Sala
Õppematerjali autor
" (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985lk 17 ). Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Siis oli tulnud hea onu ja võtnud poisi oma tallu. Nii sattuski lõpuks Juulius Kilimit linna kooli- leivakott kaasas ja saiaraha taskus ning asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma Neideril oli kaks tütart, vanem tütar Emiile Villemiine ja noorem tütar Anna Karoliine. ,, Mamma Neider kohtles teisi poisse Juuliusega võrreldes alati nagu lapsi, mida need ka olid, sest neil polnud ei aateid ega põhimõtteid. Praegu huvitas neid ainult see küsimus, millal mamma Neider kartulid praetuks saab." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 20 ). See näitab mamma Neideri suhtumist Juuliusesse, ta austas noormeest just põhimõttelisuse ja hea kasvatuse tõttu. Juulius ei olnud nagu teised poisid, ta erines neist juba noorpõlvest peale. Temas peitus midagi enamat kui ühes lihtsas õpilases
veel enne, kui nad jõudsid Juuliusega kasvõi korra tülitseda. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Peale vanemate surma tuli poisi onu ja võttis ta oma tallu elama. Nii sattuski lõpuks Juulius Kilimit linna kooli leivakott kaasas ja saiaraha taskus ning asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma Neideril oli kaks tütart, vanem tütar Emiile Villemiine ja noorem tütar Anna Karoliine. Mamma Neider kohtles teisi poisse Juuliusega võrreldes alati nagu lapsi, mida need ka olid, sest neil polnud ei omi vaateid ega põhimõtteid. See näitab mamma Neideri suhtumist Juuliusesse, ta austas noormeest just põhimõttelisuse ja hea kasvatuse tõttu. Juulius ei olnud nagu teised poisid, ta erines neist juba noorpõlvest peale. Temas peitus midagi enamat kui ühes lihtsas õpilases. Temasugusel tähtsal isikul oli oma tuba ja oma laud, kuna
Juuliusega kasvõi korra tülitseda. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Peale vanemate surma tuli poisi onu ja võttis ta oma tallu elama. Nii sattuski lõpuks Juulius Kilimit linna kooli- leivakott kaasas ja saiaraha taskus ning asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma Neideril oli kaks tütart, vanem tütar Emiile Villemiine ja noorem tütar Anna Karoliine. Mamma Neider kohtles teisi poisse Juuliusega võrreldes alati nagu lapsi, mida need ka olid, sest neil polnud ei omi vaateid ega põhimõtteid. See näitab mamma Neideri suhtumist Juuliusesse, ta austas noormeest just põhimõttelisuse ja hea kasvatuse tõttu. Juulius ei olnud nagu teised poisid, ta erines neist juba noorpõlvest peale. Temas peitus midagi enamat kui ühes lihtsas õpilases. Temasugusel tähtsal isikul oli oma tuba ja oma laud, kuna teised pidid kolmekesi üheskoos läbi ajama
Kuid ka Juuliuse võõrasema suri enne, kui olid jõudnud tulla kõik need ebameeldivad sündmused, mis pidid lõpetama ta lapsepõlve. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Edasi läks Juulius linna kooli, teda abistas tema onu. Poiss asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma Neideril oli kaks tütart, vanem tütar Emiile Villemiine ja noorem tütar Anna Karoliine. Mamma Neider hindas väga Juuliust, ta kohtles teda teistmoodi, kui teisi poisse, kuna Juuliusel oli hea kasvatus. Juulius tegelikult erineski teistest poistest juba noorpõlvest peale, temas peitus midagi enamat kui tavaline koolipoiss. Juuliusel oli isegi eraldi tuba pansionis, samal ajal kui teised pidid kolmekesi ühes toas hakkama saama. Suvevaheajal läks ta oma onu juurde maale, kus teda eriti hästi vastu ei võetud. Maarahval olid tema suhtes suured eelarvamused, et ta on linnas uhkeks läinud ja linnariided puha seljas
Linnas on tal tuba üüritud proua Neiderilt. Kuid gümaasium jääb tal pooleli, sest onu väidab, et see on otsas, omalt poolt juurde ei anna ja tahab et Juulius jääks maale tema talusse tööle. Poiss põgeneb hoopis linna ja hakkab seal ühe kunstkärneri juures õpipoisina tööle, sest ta soovis oma kooliteed jätkata. Juba gümnaasiumis käies oli ta võtnud endale põhimõtted ning kindla otsuse end igasuguste maailma pahede eest hoida ja püüdis ka teisi tervislike eluviisidega tutvustada. Koolipoisina huvitas Juuliust ainult antiikkultuur ja klassikalised keeled. Tal oli unistus minna õppimja Tartu Ülikooli ning püüdis hakata end selle jaoks ette valmistama. Sellest et end õpetajaile maksta, pidi ta ise eratunde andma, et raha teenida. Samal ajal tekkis tal lähem tutvus proua Neideri Emiliega. Nad armusid teineteisse ja abiellusid. Et enda peret ära elatada, hakkas Juulius koolmeistriks. Mõne aasta pärast
Muidugi ei saa ka mööda klassivahest ning inimeste erinevast haritustasemest. Kirjuta põhiprobleemist lähtuvalt vähemalt 100-sõnaline arutlus. Tihti otsivad inimesed kõike ja põhjust kõigele enesele kõige lähemalt. Paraku ei oska enamik inimesi oma silmi avada ning laiemalt vaadata ning sealt tulevadki jalustniitvad tagasilöögid. Inimesed ei suuda väärtustada tagasilööke. Ka neid on vaja, eelkõige, et pärast mõõna oleks võimalik tõuse märgata. Inimesed peavad saama tagasilööke, et näha ja tunnistada oma eksimusi ja vigu ning nende tagajärgede eest vastutada. Inimene peab õppima oma vigadest. Eksimusi tuleb tunnistada ja mitte norutada, vaid pea püsti edasi rühkida oma eesmärgi poole. Eksimused õpetavad inimesi oma väärtuseid teisiti hindama. Just laiemas plaanis vaadatuna on näha, et kõik läbielatud kogemused ja sündmused on millekski vajalikud
midagi, aga ometi tunneb poiss vaikivat, rõhuvat hukkamõistu selle eest, et ta oli valinud hariduse tee maatöö asemel. Paralleele võiks tuua ,,Tõe ja õiguse" Indrekuga, kelle õpingutele samamoodi halvustavalt vaadati. See on ka arusaadav, arvestades, et tegemist oli suhteliselt uue elustiiliga olid ju mõlemad poisid alles esimese, teise põlvkonna haritavad linlased. Võib-olla mõistmatusest Juuliuse valitud elu suhtes teatab onu poisile pärast pikka tööga täidetud suve, et tol pole võimalik kooli naaseda, isa poolt jäetud raha on otsas ja et ta peaks jääma koos kõigi teistega maale tööd tegema. Juulius aga ei suudaks sellise elustiiliga enam kohaneda ja ta otsustab põgeneda tagasi linna. Ta ise kirjeldab maatöö tegemist vikati kaudu, mis on tema jaoks justkui vangistuse ja sunnitöö sümboliks. Juulius naaseb linna, minnes ainsa inimese juurde, kes teda selles olukorras aidata saab.
Peale matemaatika tunni lõppu tõi Landmann junior talle raamatu, mida Julius oli ihanud. Vastutasuks soovis noormees, et Kilimit ta matemaatika ülesande ära teeks. Julius läks koju koos Sebedeus (Sebastian) Koik`uga. Teine peatükk Lapsena elas Julius külas, kus kolme kihelkonna peale oli vaid üks kool. Tema isa Aleksander Kilimit (kooliõpetaja) püüdis oma pojale anda võimalikult head haridust. Peale ema surma võttis isa uue naise, kes aga paraku kolme aasta pärast suri. Peagi jäi Julius ka oma isast ilma ning kolis onu (ka ristiisa) juurde elama. Onugi hoolitses Juliuse haridustee eest. Isa pärandus ajas Juliuse ning ta poolõed ja nende suguvõsa omavahel tülli. Julius läks linnakooli ning kolis mamma Neideri juurde. Juliusele anti eraldi tuba. Kolmel nooremal poisil (Joosep Järak, Villibald Kuldeviita, Aleksander Prikkel) oli aga üks ühine tuba. Mamma Neideril oli kaks tütart Emiilie Villemiine (15. aastane) ja Anna Karoliine (4)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid