Kuidas mõjutas Rootsi aeg elu Eestis? (4)

Rakvere Gümnaasium Maris Toomel 11B
Kuidas mõjutas Rootsi aeg elu Eestis?
Gustav Adolfi võitudega Poola-Rootsi sõjas oli pandud alus ühele selgesti eristuvale perioodile Eesti ajaloos, nimelt „Rootsi ajale“, mille alla veidi lihtsustatult võib liigitada 17. sajandi. See oli eesti rahva kultuurilise arengu seisukohalt ülimalt oluline sajand. Rahvapärimusse jäi 17. sajand kui „vana hea Rooti aeg“. Mõjutusi hilisematele eestlastele ning nende kultuurile ja usule võib tihti näha ka tänapäeval.
17. sajand määras ära Eesti kuulumise luterlike maade hulka, mis hõlmasid eeskätt Skandinaaviat ja Põhja-Saksamaad. Rootsi riigi ametlikuks usuks oli luteri usk, mida hakati levitama ka Eestis. Rootsi riik andis raha uute kirikute ülesehitamiseks ja saatis kirikuõpetajad. Eestlaste loodususundid hakkasid 17. sajandi jooksul taanduma ning talupojad hakkasid kirikus käima, millele aitasid loomulikult kaasa ka eestikeelsed jutlused. Jutlustega arenes ka eesti keel ning tuli juurde palju uusi sõnu Piiblist, mis oli tõlgitud juba varem. Tänaseni on Eesti jäänud truuks luteri usule. Samas oli 17. sajand Eestis nn nõiaprotsesside kõrgaeg. Vastutust nende hirmuäratavate toiminguteeest ei saa panna ühemõtteliselt kirikule, sest usk nõidusesse ja nõidadesse oli üldine. Kohtu alla ei sattunud mitte ainult eesti talupojad, oli ka sakslasi.
Rootsi ajal sai alguse hariduse andmine talupoegadele. 1684 . aastal avati Tartu lähedal Piiskopimõisas nn Forseliuse seminar , kus hakati ettevalmistama eesti keelseid köstreid-koolmeistreid. Seminaris sai õpetust umbes 160 talupoissi, kellest koolmeistriks hakkas umbes 50. See osutus küllaldaseks, et külvata kirjaoskus pöördumatult eesti rahva hulka. Kirjakeele arengule pani aluse Harnungi grammatika 1693. aastast, mis tunnustas eesti keele tegelikku vormiõpetust. Tänapäeval nimetatakse tema ortograafiat vanaks kirjaviisiks. 1630. aastal asutas Gustav Adolf Tartusse jesuiitide gümnaasiumi hoonesse oma gümnaasiumi, millest kaks aastat hiljem kujunes välja Eesti esimene ülikool- Academia Gustaviana . Tartu Ülikool on väga hinnatud kool ka tänasel päeval ning arvan, et tänu kõrgtasemel koolide rajamisele Rootsi ajal on eestlastele väga oluline hea haridus .
Peale Poola-Rootsi sõda oli Eesti rahvaarv oluliselt vähenenud. Lisaks sõjale tegi suurt laastamistööd ka veel 1601 .-1603. aastal kestnud nälg ning katk. Kuna rahvaarvu
kahanemise järel oli palju vaba maad, said talupojad ka endale maad. Siiski jäi talupoeg mõisahärra omandiks. Rootsi võim muutis talupojad sunnismaiseks, kui 1671. aastal pärisorjus seadustatakse. Kuid talupojad ei jäänud ka täiesti ilma õigusteta. Tõsi, igapäevaelus jagas mõisnik jätkuvalt üksinda nii hirmu kui armu , kuid makse ja koormisi ei saanud mõisnik päris ise tõsta ning kui ta seda tegi, jäi talupojal võimalus mõisnik kohtusse kaevata. 1695 . aastaks olid eestlased taas kosunud ning nende rahvaarv küündis ligi 40 000.
Eesti muutus eeskätt saksa kultuuriruumi ääremaaks ja edaspidi jõudsid Euroopas levinud ideed siia peamiselt sakslaste vahendusel. Tartust kujundati luterliku hariduse, kultuuri ja kirikuelu keskus. 17. sajandi keskpaiku jõudis Eestisse uus toretsev moevool- barokk . See tõi kaasa uue arusaama elust, kuid vähem uusi ideid. Rootsi ajal tutvus Eesti baroki vaoshoituma versiooniga, mille parim näide oli Narva vanalinn. Teiseks baroki silmapaistvamaks avalduseks on Toomkiriku , Niguliste ja Pühavaimu kiriku ning raekoja uued tornikiivrid. Linna välisilmet mõjutasid ka uudsed muldkindlustused- bastionid. Luterlikku kultuuripinda iseloomustas ka tugev rõhuasetus rahvaharidusele, mis jõudis eestlastenigi.
Rootsi aeg mõjutas Eestit ja eeskätt eestlaste elu väga suurel määral. Suurimateks mõjutuseteks, millel on omad mõjud ka tänasel päeval, loen luteri usku ning hariduse endendamist. Samas tolle aja suhtes arvan tähtsamaiks talupoegade pärisorjuse seadustamist, sest see mõjutas eelkõige nende igapäevast elu kõige rohkem.