Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pärisorjus Eestis (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks oli vaja kaotada pärisorjus Eestis?
  • Millised uued kohustused tekkisid talupoegadel riigi ja mõisa ees?
  • Milles seisnes usuvahetusliikumine talude päriseks ostmine ?
  • Mida tähendab estofiil selle seos mõistega Õpetatud Eesti Selts?
  • Milles seisnes ja mida tõi kaasa venestamine ?
  • Milles seisnes ja mida andis Eestile Eesti Üliõpilasselts?
Kordamisküsimused
Miks oli vaja kaotada pärisorjus Eestis?
Kuna senine majandus ei tasunud ära, sest kulutused oli nii suured ja võeti rohkem võlgasid, mida tagasi tasuda ei suudetud. Eesti maine Euroopas oli halb, kuna mujal oli pärisorjus kaotatud.
Millal kaotati pärisorjus Eestis-selle tulemused-mis muutus?
Pärisorjus kaotati 1818. aastal.
Talupojad said isikliku vabaduse (e vabanesid pärisorjusest).
Kogu maa jäi mõisnike omandusse ja talupojad pidid maad hakkama mõisnike käest rentima. Senised normeeritud koormised asendati vabade rendilepingutega.
Isikliku vabaduse saamisega kaasnes nn priinimede e perekonnanimede panek .
Millised uued kohustused tekkisid talupoegadel riigi ja mõisa ees?
Kehtestati riiklikud maksud , mis said alguse pearahast.
Mõisakoormised.
Kogukondlikud koormised- teede korrashoid, koolide ehitamine
Kirikumaksed
Nekrutiandmise kohustus-sõjavägi
(paljud mehed otsustasid saada õpetajaks/koolmeistriks, et ei peaks sõjaväkke minema)
Milles seisnes: usuvahetusliikumine, talude päriseks ostmine ?
Üritati muuta eestlaste meelsust, taheti, et nad astuks vene õigeusku. Ei saavutatud, kuna ainult 1/5 rahvastikust astus.
Talupojad said osta seni mõisnikele kuulunud maad, kuid see sõltus tugevalt mõisniku tahtest.
Mida tähendab: estofiil , selle seos mõistega Õpetatud Eesti Selts?
Estofiil on eesti keelt ja kultuuri armastav inimene. ÕES-i eesmärgiks edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast.
Kes olid ja millega said tuntuks järgmised rahvuslikuliikumise tegelased: J. Köler , J.V. Jannsen , L.Koidula, J. Hurt , C.R.Jakobson?
J.Köler-maalikunstnik, algatas palvekirjade aktsiooni, millega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahvade probleemidele, oli Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige, kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi, mille üheks eesmärgiks on rahvaluule kogumine
J.V.Jannsen-koolmeister ja rahvusliku liikumise juht, andis välja esimest eesti keelset ajalehte Postimeest, asutas mängu-ja lauluseltsi Vanemuine ning organiseeris esimese üldlaulupeo
L.Koidula-luuletaja, isamaalaulik, Emajõe ööbik- luulekogu , mis sai väga kuulsaks
J.Hurt-eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, EKS-i president
C.R.Jakobson-hakkas väljaandma Sakalat, kolm isamaakõnet-tema kolm propagandakõnet.
Milles seisnes ja mida tõi kaasa venestamine?
Eestlastele suruti peale vene keelt ja kultuuri.
Tõi kaasa vene keele kehtestamise nt koolis, õppekeeleks oli vene keel( usuõpetus oli eesti keeles), õpilastel keelati suhelda eesti keeles, õpetajaid vallandati, kuna nad ei osanud vene keelt, kirja-ja lugemisoskus langes. Levitati õigeusku. Keelati rahvuslikud organisatsioonid (EKS).
Milles seisnes ja mida andis Eestile Eesti Üliõpilasselts?
Tartu ülikool oli pärast taasavamist saksakeelne ning seejärel otsustati algatada eesti soost üliõpilaste kooskäimine.
Pärisorjus Eestis #1 Pärisorjus Eestis #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ellukiiisuh Õppematerjali autor
Miks oli vaja kaotada pärisorjus Eestis? Millal kaotati pärisorjus Eestis-selle tulemused-mis muutus? Millised uued kohustused tekkisid talupoegadel riigi ja mõisa ees? Milles seisnes: usuvahetusliikumine, talude päriseks ostmine? Mida tähendab: estofiil, selle seos mõistega Õpetatud Eesti Selts? Kes olid ja millega said tuntuks järgmised rahvuslikuliikumise tegelased: J.Köler, J.V. Jannsen, L.Koidula, J.Hurt, C.R.Jakobson? Milles seisnes ja mida tõi kaasa venestamine?

Sarnased õppematerjalid

Eesti 19 sajandi sündmuste kronoloogia
24
docx

Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia

· 1864 ­ Tartus hakkas ilmuma J.V.Jannseni ,,Eesti Postimees". · 1865 ­ Tartus asutati laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". · 1866 ­ talurahva omavalitsus vabanes vallareformiga mõisnike eestkostest. · 1869 ­ 18.-20.juuni toimus Tartus esimene eestlaste üldlaulupidu. · 1870 ­ Itaalia ühendamine ja kuningriigi väljakuulutamine. · 1870 ­ valmis Peterburi-Paldiski raudtee, esimene Eestis. · 1870. ­ 1880. kehtestus koolikohustuse nõue üle Eesti. · 1871 ­ Saksa keisririigi väljakuulutamine. · 1872 ­ asutati Eesti Kirjameeste Selts. · 1878 ­ Viljandis hakkas ilmuma C.R.Jakobsoni ,,Sakala". · 1880 ­ J.Hurt lahkus Eestist Peterburi ja J.V.Jannsen tõmbus tagasi avalikust elust. · 1881 ­ Venemaal sai keisriks tagurlike vaadetega Aleksander III. · 1882 ­ C

Ajalugu
Eesti 19 sajandil
15
docx

Eesti 19.sajandil

1864 ­ Tartus hakkas ilmuma J.V.Jannseni ,,Eesti Postimees". 1865 ­ Tartus asutati laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". 1866 ­ talurahva omavalitsus vabanes vallareformiga mõisnike eestkostest. 1869 ­ 18.-20.juuni toimus Tartus esimene eestlaste üldlaulupidu. 1870 ­ Itaalia ühendamine ja kuningriigi väljakuulutamine. 1870 ­ valmis Peterburi-Paldiski raudtee, esimene Eestis. 1870. ­ 1880. kehtestus koolikohustuse nõue üle Eesti. 1871 ­ Saksa keisririigi väljakuulutamine. 1872 ­ asutati Eesti Kirjameeste Selts. 1878 ­ Viljandis hakkas ilmuma C.R.Jakobsoni ,,Sakala". 1880 ­ J.Hurt lahkus Eestist Peterburi ja J.V.Jannsen tõmbus tagasi avalikust elust. 1881 ­ Venemaal sai keisriks tagurlike vaadetega Aleksander III. 1882 ­ C.R.Jakobsoni surm.

Ajalugu
Eesti riigi valitsemine Vene riigi koosseisus
7
doc

Eesti riigi valitsemine Vene riigi koosseisus

tõhusa vastupanu, hoidus piirilahingust, viis ellu taganemisplaani, säilitades venelaste võitlusvõime Talurahvaseadused Vastuvõtmise põhjused: Majanduslikud a) mõisnike tarbimisvajaduse suurenemine b) teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud tagada sissetulekute kasvu Poliitilised a) Baltikumi avatus Euroopale b) Aleksander I soov parandada talurahva olukorda ja tõsta riigi mainet eurooplaste silmis c) Pärisorjus ei sobinud kokku 18. saj levinud valgustusideedega Kultuurilised a) paljud Saksa haritlased kritiseerisid pärisorjust Baltikumis (Petri,Merkel) 1802. aastal anti välja Eestimaa kubermangus regulatiiv ,,Iggaüks" Punktid: 1. õigus vallasvarale 2. tunnistati talupoja pärandusõigust (tingimus: kõik koormised täidetud) 1804. aastal talurahvaseadused Liivimaal 1) fikseeriti teokoormised ja viidi need vastavusse talurahva talu majandusliku kandevõimega

Ajalugu
Priikslaskmine ja ärkamisaeg
20
pptx

Priikslaskmine ja ärkamisaeg

mitte poliitilne Sellesse suunda kuulusid J.Hurt, J.V.Jannsen, J.Bergmann, M.Lipp ja M.Jürmann Teine suund oli radikaalsem. C.R.Jakobson, juht,kes oli pedagoog, kirjanik, ajakirjanik ja põllumees. Ta asutas esimese eestikeelse poliitiline ajalehe ,,Sakala"(1878-82) ning sõnastas rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, milles nõudis eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi, Balti erikorra ja Balti aadli privileegide kaotamist ning Vene seaduste jõustamist eestis. Erinevad lähtepunktid ja arusaamad rahvusliku liikumise eesmärkidest ja nendeni jõudmise viisidest ning juhtide isiklik rivaalitsemine, paisus rahvuslikes organisatsioonides avalikuks võimuvõitluseks ja viisid 1878 suurlõheni Kõik see nõrgestas rahvuslikku liikumist J.Hurt läks Peterburi kirikuõpetajaks ja 1882 Jakobson suri. Rahvuslikus liikumises algas mõõn , mida süvendas valitsuse tagurlik sisepoliitika Tänan!

Kultuurilugu
Ajaloo suuline arvestus 10 klass II periood
10
docx

Ajaloo suuline arvestus 10.klass II periood

Pearaharahutused - 1784.a toimunud eesti ja läti talupoegade väljaastumised (pearahamaks) Talurahva eluolu: Elasid suitsuses rehetares. Viljakasvatus kolmeväljasüsteemis. (sööt, talivili, suvivili) Tööloomadeks härjad ja hobused. Riietuseks linariided, pastlad. Toiduks rukkileib, aganaleib, soolasilk, jahu- või tangupuder, herned ja oad. Joodi kalja ja mõdu, pühadeajal õlut. 3. Linnad, kaubandus ja tööndus Rootsi ja Vene ajal Rootsiaegsed linnad Eestis ja nende olukord pärast Liivi sõda: Eestis 10 linna, tähtsaimad: Tallinn, Tartu ja Narva Tallinn - kõige tähtsam kaubaveo sadam Tartu - kaubanduse tähtsus vähenes võrreldes Tallinna ja Narvaga Narva - kaubandus õitses Vene piiri lähistel Muutused kaubanduses, sisekaubandus ja väliskaubandus: Kohalike kaupmeeste laostumine, vaid kolm nädalat enne ja pärast mihklipäeva, tohtisid mõisnikud müüa oma vilja otse välismaalastele. Keskajast pärit reglementatsioon ja

Ajalugu
Ärkamisaeg-venestusaeg-isikud
5
doc

Ärkamisaeg, venestusaeg, isikud

Ärkamisaeg, Venestusaeg ja 1905. aasta revolutsioon Rahvuslik liikumine- rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on omariiklus. Rahvusluse ideedele andis tõuke Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Eelärkamisaeg ( 19.saj II pool ) Peamine põhjus, miks Eestis hakkas toimuma rahvuslik liikumine oli see, et võõrvõimu all olid eestlased sajandite vältel suutnud säilitada oma keele, omapära ja ka mingil määral ajaloolise mälu. Enim mõjutas saksa rahvuslus ja rahvusromantiline kirjandus, mida levitasid baltisaksa literaadid, valgustajad ja estofiilid. Estofiilide tegevus eesti keele ja kultuuri uurimisel Õpetatud Eesti Seltsis (asutati 1838) valmistas rahvuslikku ärkamist ette.

Ajalugu
Vene aeg 1721-24 02 1918
6
docx

Vene aeg 1721-24.02.1918

VENE AEG (1721-24.02.1918) I BALTI ERIKORD · Restitutsioon ­ riigistatud mõisade tagasiandmine · Kehtisid senised seadused ja maksukorraldus · Saksakeelne asjaajamine, luteri usk, tollipiir · Vene keskvõimu esindajad kindralkubernerid (Vene armees välismaalased ­ karjäär, kubermangus asuvate sõjaväeosade ülalpidamine ning riigitulude laekumise jälgimine) · Eestis aadlite hulgast valitud valitsunõunik · Aadlimatriklid (mõis enne Põhjasõda, pärusaadlid) ­ rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, 1730-40-ndatel poliitiliste ja majanduslike eesõiguste kaitsmine · Linnade omavalitsus säilis · Säilisid rüütelkonnad · Talupoegade pärisorjastamine 1739 Negatiivne: Roseni deklaratsioon (mölder Jaan kaebas keisrinnale liiga suurte maksude

Ajalugu
Eesti ajaloo kontrolltöö
11
docx

Eesti ajaloo kontrolltöö

Rootsile. Rootsi võim kogu Eesti alal OLIWA VAHERAHU 1660 Rootsi ja Poola Rootsi ­ Liivimaa + Ruhnu saar 2) Rootsi aega iseloomustanud rahvastikuprotsessid ­ rahvaarvu muutused ja selle mõjurid, sisemigratsioon. Suur näljahäda ­ millal, miks, tulemused: Enne Liivi sõda(1558-1583) elas Eestis 250-300 000 inimest, 1620.aastaks oli inimesi aga vähenenud poole võrra ­ 120-140 000 inimest. 17.sajandil oli pea 75% taludest tühjaks jäänud või maha jäetud. Kõige rohkem oli laastatud linnade ümbrused, eriti Harjumaa, vähem oli sõjas kannatada saanud saared ja Kagu-Eesti. Näljahädad ja katkud ning haigused(tüüfus;düsanteeria) olid tapnud palju inimest. ROOTSI AJAL: Pärast Liivi sõda taastus Eesti rahvaarv üllatavalt kiiresti, 1695

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun