Eduard Bornhöhe (1)

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

14

pptx

Eduard Bornhöhe

Eduard Bornhöhe Claudia Oks M-13  Sisukord 1. Elulugu 2. Looming 3. Tuntuimad teosed  Elulugu • Eesti proosakirjanik. • Ta sündis Kullaaru mõisas aidamehe pojana. • Aastatel 1872–1874 õppis ta Tallinnas W. Kentmanni algkoolis ja 1874–1877 kreiskoolis. • 1886–1887 oli ta keelte- ja lauluõpetaja Kuuda seminaris Läänemaal, seejärel veel aasta koduõpetaja Matsalus. • 1889. aasta jaanuaris astus ta Tartu Ülikooli filoloogiat õppima, kuid mõne kuu pärast pidi ta õpingutest loobuma ning ta jätkas tööd koduõpetajana, ajakirjanikuna ja karikaturistina. • 1893 asus Bornhöhe lõplikult kodumaale, kus ta leidis teenistust Tallinna ringkonnakohtus tõlgina. 1907. aastal nimetati ta Jõhviülemtalurahvakohtu eesistujaks, kus ta oli ametis 1917. aastani. • Ta oli maetud Kopli kalmistule. Kui kalmistu hävitati nõukogude võimuorganite poolt ja kõik hauad

Kirjandus

1

pdf

Eduard Bornhöhe

Eduard Bornhöhe Eduard Bornhöhe oli XIX sajandi eesti kirjanduse väljapaistvamaid esindajaid. Tema loomingu paremik ajaloolised jutustused ja ennekõike jutustus ,,Tasuja" on avaldanud suurt ühiskondlikku mõju mitte ainult oma ilmumise ajal, vaid on säilitanud oma tähenduse ka hilisemate aastakümnete murrangulistes sündmustes ja leidnud kindla koha meie kirjanduse klassikalises pärandis. Eduard Bornhöhe sündis 17.veebruaril 1862.aastal Rakvere lähedal väikeses Kullaaru mõisas. Paari aasta pärast siirdus perekond Inju mõisa. 1870.a asusid Brunbergid elama Tallinna, kus 8aastane Eduard pandi õppima algkooli. Järgnenud õppeajal kreiskoolis osutas nooruk tähelepanuväärivalt andekust, paistes eriti silma oma kirjandite, joonistusande ning musikaalsusega. Selle kõrvalt tegeles ta ka agaralt spordiga käis matkamas, uisutamas ning harrastas jalgrattasõitu ja oli samuti innukas maletaja

Kirjandus

4

rtf

Eduard Bornhöhe

Eduard Bornhöhe (kodanikunimega Brunberg) sündis 5. veebr 1862 Virumaal Kullaaru mõisas aidamehe pojana. Õppis 1872–1874 Tallinnas W. Kentmanni algkoolis, seejärel kuni 1877 kreiskoolis. Kuni aastani 1893 oli Bornhöhe biograafia kirju nii elu- kui töökohtade poolest. Ta töötas lühemat aega joonestajana maamõõtja juures, kaubakontori õpilasena Peterburis, raudteekontoris Kovnos (Kaunases), koolmeistrina Põltsamaa kihelkonnakoolis ja koduõpetajana Matsalu mõisas jm; teatrikriitikuna saksa ajalehes “Revaler Beobachter”, köster- koolmeistrina Stavrpolis, siirdus Tifilisi, edasi Väike-Aasiasse. Detsembris 1888 sooritas eksternina Tallinna kubermangugümnaasiumis lõpueksamid ja asus 1889 õppima eesti filoloogiat Tartu ülikoolis, katkestas õpingud peagi. Järgnevatel aastatel Bornhöhe rändurielu jätkus. Ta pidas erinevaid ameteid Venemaal, Poolas, Saksamaal. 1893 asus tööle Tallinnas ringkonnakohtu tõlgina, 1901-st arhivaarina. 1907–1917 töötas Bornhöhe

Kirjandus

9

ppt

"Tasuja" Eduard Bornhöhe

Eduard Bornhöhe  Vahur Tambet Jaanus Tasuja Piiskop ProhvetiPärt (Bartholomäus ehk Bärtel Löwenklau) Lossihärra Konrad Raupen Oodo Raupen Emmi Raupen Rüütel Kuuno Kubjas Saare Maanus  Vahur oli pikk ja priske. Ta oli väga tugev, kuid ka sama laisk. Oli Tallinna piiskopi ori. Tüdines orja elust ära ja põgenes metsa. Piiskop läks Vahurit metsa otsima, sest tahtis tugevat sulast tagasi. Vahur tappis karu ja päästis piiskopi elu. Piiskop lasi selle eest Vahuri priiks ja andis talle maad.  Oli Vahuri poeg. Pika kaelaga, kitsaste õlgadega ja lahjade puusadega. Ei olnud nii tugev kui ta isa. Tambet oli tark ja nutikas. Ta ei varjanud vabadust. Armastas liikumist ja varakuhjamist. Ei hoolinud isamaa õnnetustest. Tahtis oma pojast teha täieliku saksa. Sai Oodo korraldatud tulekahjus haavata.

Kirjandus

9

doc

Eduard Bornhöhe referaat

Keila Gümnaasium Eduard Bornhöhe Referaat Õpilane: Tiina Veersalu Klass: 9.b Juhendaja: Eva Samolberg  Keila 2008 Sisukord Sissejuhatus lk 3 1. Eduard Bornhöhe elulugu lk 3 2. Eduard Bornhöhe looming lk 5 Kokkuvõte lk 8 Kasutatud kirjandus lk 9 2 Sissejuhatus Eduard Bornhöhe on Eesti ajalooliste jutustuste algataja ning väljapaistvaim esindaja, kelle ajaloolised jutustused ja ennekõike jutustus ,,Tasuja" on avaldanud suurt ühiskondlikku mõju mitte ainult oma ilmumise ajal, vaid ka hilisemate aastakümnete sündmustes ja leidnud kindla koha meie kirjanduse klassikalises pärandis. Tugeva loomupärase andega autorina, kuulub Bornhähe 19. sajandi lõpu kirjanduse eredamate kujude hulka. (1. Eesti kirjanduse ajalugu, lk 463)

Kirjandus

6

docx

Eduard Bornhöhe - elulugu

Eduard Bornhöhe elulugu Eduard Bronhöhe (kodanikunimega Eduard Brunberg) sündis 5.veebruaril 1862 Rakvere lähedal asuvas Kullaaru mõisas. Tema isa oli seal valitseja ja aidamees, ema oli luulearmastaja inimene ja sealhulgas Eduard Vilde tädi. 1865. aastal asus ta perekond elama Inju mõisa, mis asus Viru-Jaagupi kihelkonnas. Viis aastat hiljem kolisid nad Tallinnasse. Eduard asus kümneaastaselt õppima Kentmanni Saksa Algkooli, kus ta õpis kolm aastat. Peale seda jätkas ta õppinguid Tallinna Kreiskoolis, mille ta lõpetas 1877. Aastal. Tal oli hea pea ja ta suutis lõpetada kõik koolid suuremate raskusteta. (1) Peale kooli lõpetamist tuli tal rändamiskirg ja ta hakkas kiiresti ameteid vahetama. Rännuaastad algasid 1878a. kaubakontori õpilasena Peterburis, kust Bornhöhe peagi siirdus raudteekontorisse Kovnos (Kaunases). Sel ajal hellitas noormees

Kirjandus

1

docx

Eduard Bornhöhe "Tasuja"

Eduard Bornhöhe ,,Tasuja" Tallinna lähedal oli üks talu, mis asus kaugel metsa sees. See oli Metsa talu. See talu kuulus ühele talumehele, kelle nimi oli Tambet. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahur oli väga tugev. Ükskord sai Vahuril küllalt, et teda kogu aeg kamandati ja ta põgenes metsa. Piiskop hakkas teda otsima. Ta leidis Vahuri puu all magamas ja tahtis teda piitsaga lüüa. Siis ilmus välja suur karu. Piiskop palus Vahurit, et ta karu ära tapaks ja lubas, et laseb ta vabaks ja annab maad. Kui Vahur surema hakkas, olid tema viimased sõnad: ,,Varja vabadust!".

Kirjandus

3

txt

Eduard Bornhöhe “Tasuja”

Eduard Bornhhe Tasuja Eduard Bornhhe Tasujas on kirjeldatud kolmeteistkmnenda sajandi sndmusi. Harjumaa phjapoolses osas Tallinna lhedal seisis ks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli he maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahurit piitsutati tihti ja ta pgenes metsa. Piiskop asus teda jlitama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas ja tahtis teda piitsaga la.Jrsku tuli metsast vlja karu ning piiskop hakkas kohe paluma Vahurit, et ta karu maha tapaks, aga Vahur ei nustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta nustus ja tappis karu. Vahur ehitas endale metsa sisse maja. Kui Vahur suri, lasi ta enne sulasel tki maad plluks muuta. Tambetil oli juba poeg, kelle nimi oli Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta prast. Tambet kolis isa saadud majasse ning piiras ue palkseintega. Tambet hakkas hoolimata Vahuri keelust sa

Kirjandus

Lisainfo

Kommentaarid (1)