- Rakutuuma jagunemisel eristatakse nelja etappi: profaas, metafaas, anafaas, telofaas. - Interfaasi ajal toimub raku aktiivne elutegevus ja valmistumine mitoosiks. Mitoos ja meioos MITOOS - päristuumsete rakkude jagunemine, mille tulemuseks on kaks eellasrakuga identse geneetilise materjaliga tütarrakku. Mitoos toimub mittesugulise paljunemise puhul. FAASID: Profaas: - Tsentrosoomid liiguvad raku poolustele - Kääviniidid moodustuvad ja pikenevad - Kromosoomid muutuvad nähtavaks mikroskoobis Metafaas: - Tsentrosoomid raku erinevatel poolustel - Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentrosoomidele
Mitoosis toimub raku jagunemine ja interfaasis toimub raku kasvamine ja ettevalmistamine järgmiseks mitoosiks. Interfaasi lõpus kromosoomide arv kahekordistub e. kromosoomid muutuvad 2-kromatiidseteks. Mitoos jaguneb kaheks rakutuuma kromosoomide jagunemine e. karüokinees ja raku TP jagunemine e. tsütokinees. Mitoosis eristatakse 4 faasi: 1)Profaas- Tuumamemb. lõhustub, kormosoomid hakkavad ennast kokku pakkima ja muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Tsentrosoomid kahekordistuvad, kahestuvad ja liiguvad raku poolustele. Seal hakkavad mood. kääviniite. 2) Metafaas-2-kromatiidsed kromosoomid liiguvad raku ekvatoriaaltasapinnale. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. 3)Anafaas-Kääviniidid lühenevad ja poolustele tõmmatakse kromosoomide kromatiidid. 4)Telofaas-Pakitakse kromosoomid lahti, nende ümber moodustub tuumamemb. Lõppeb karüokinees (tuuma jagunemine) ja algab tsütokinees(raku tsütoplasma jagunemine)
11.Mõisted: difusioon, osmoos, fagotsütoos, pinotsütoos, füsioloogiline lahus. 12.Nimeta loomarakku organellid ja nende ülesanded, tunne organelle piltidelt! Rakumembraan-ainete liikumine sisse ja välja Tsütoplasmavõrgustik- rakku sisene liikumine Ribosoomid- valkude süntees Lüsosoomid-ainete lagundamine Golgi kompleks calkude töötlemine ning nende pakkimine skreedi põieketesse ja lüsosoomidesse. Mitokondor- raku varustamine energiaga Tsentrosoomid-jaotavad kromosoomide või kromatiide tsütoskelett tegeleb rakku liikumisüsteemi ja selle raku tugi olemisena 13.Kirjeda tsütoplasma koostist ja ülesandeid! Tsütoplasma abil toimub raku sisene transport ja anevahetuslik protsessid. See on membraanidest moodustunud süsteem. 14.Millest koosneb tsütoskelett ja miks seda vaja on? Koosneb niitjatest valkudest. Ta on raku tugi- ja liikumissüsteemi korraldus masin. 15
rakutuum-plastiidid Toimivad iseseisvalt,oma dna,2 membrani,oma ribosomid.aktivne transport-klub energiat trnsport valkude Vaheliste kanalite avamises ja sulgemises.fagotsütoos-raku õgimine.pinatsütoos-raku joomine.kromosoom Arv ja kuju ei muutu liigi piires.46,32 paari-homoloogilised kromosomid-sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene.põhiseisukohad-uus rakk alguse olemasolevast jagunemise teel,ehitus ja talitlus koskõlas kõik organismid rakulise ehitusega.loomarakk-tsentrosoomid-xsilinder tsentriool.tsütoplasma-seob tervikuks karüoplasma,tuumasisene rna,dna.rakutuum-reguleerib protsesse.rakumembran- fosfolipidid,valgud.tpvõrgu ribosomid-valkude süntees.lüsosoom-membraniga põiekesed,lõhustatakse aineid.golgi kompleks- valkude tötlemine,pakimine.mitokonder-energia varustamine.tsütoskelet-raku tugi,liikumissüs.leukoplast- taim-tärklis kromoplastid-karotinoidid,õites,viljades.taimevärvus-kloroplast-roheline-klorofüll- fotosüntees.värvus-tolmuta
a. loomad on rakulise ehitusega. ,,Kõik organismid on rakulise ehitusega" Rudolf Virchow 1858.a. ,,Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel" Põhiseisukohad: kõik organismid koosnevad rakkudest, iga organism saab alguse olemasolevast rakust, rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. LOOMARAKU EHITUS Mitokonder, siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik, tuum, tuumake, ribosoom, komatiin, golgi kompleks, lüsosoom, tsütoplasma, mikrotuubul, tsentrosoomid, rakumembraan Organellide ülesanded: 1) Tsütoplasma: · Täidab rakku · Peamine koostisosa vesi · Seob omavahel rakuorganelle · Tagab raku sisekeskonna stabiilse pH. 2) Rakutuum: · Sisaldab ja säilitab pärilikkuse infot · Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse · Juhib raku elutegevust 3) Kromosoomid: · Sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene · Sisalduvad tuumas
a) profaas b) metafaas c) anafaas d) telofaas Profaas kromatiinidest kromosoomid. DNA replitseerub ja temast moodustuvad kromosoomid. Tsentrosoomist tekivad tsentrioolid. Metafaas tuumamembraan laguneb, kromosoomid väljuvad ja rivistuvad täpsel ekvatoriaalsel tasapinnal. Tsentrioolid liiguvad raku poolustele. Tekkisid kääviniidid. Anafaas Kromatiidide liikumine kääviniitide lühenemise tõttu. Telofaas uued tsentrosoomid, uued tuumamembraanid, uued kromatiinid, tekivad 2 uut rakku. Meioos Meioos ehk sugurakkude valmimine. Toimub ainult munasarjades ja seemnesarjades. Erineb mitoosist järgmiste tunnuste poolest: 1) 4 faasi asemel on 8 faasi, mis kannavad samu nimetusi (I profaas, II profaas, I metafaas jne). 2) Mitoosil tekivad 2 rakku, kuid meioosil tekivad 4 rakku, milles on alati poole rohkem kromosoome kui lähterakus. 3) Ainult meioosis toimub I profaasis kromosoomide vahel konjugatsioon ehk ristsiire
· Ümbritsetud 2 membraaniga · Oma isiklik RNA, DNA, ribosoomid · harjakesed 35. Miks on erinevates rakkudes erinev arv mitokondreid? · Sest erinevad rakud vajavad erinevas koguses energiat 36. Mis tähtsus on tsütoskeletil? · See toetab rakku, liikumissüsteem 37. Kuidas on omavahel seotud kääviniidid, tsentrosoom ja tsentriool? · Tsentrosoom koosneb tsentrioolist jaraku jagunemisel lähtuvad tsentrioolidest kääviniidid 38. Miks tsentrosoomid tähtsad on? · Moodustab rakujagunemisel kääviniit e. Tagab kromosoomide võrdse lahknemise.
- Tsentrioolide kahestumine (loomarakus), tsentrioolide süntees(taimerakus) - Raku mõõtmete suurenemine - DNA kahekordistumine e. Replikatsioon - Tsentrosoom kahekordistub - Kromosoomid on kahekromatiidilised - Tuum on suurenenud - Ensüümide süntees · Mitoosi faasid 1.Profaas 2.Metafaas: - Kromosoomid hakkavad liikuma raku keskossa - Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele - Tuumamembraan laguneb lõplikult - Tsentrosoomid asuvad raku poolustel - Kromosoomid on paigutunud raku ekvatoriaaltasapinnale 3.Anafaas: - Kromosoomide tsentromeerid kahestuvad - Kääviniidid lühenevad ja tõmbavad kromatiidid teineteisest lahku - Kromatiidid e. tütarkromosoomid lahknevad ja liiguvad raku poolustele 4.Telofaas: - kääviniidid kaovad - Sünteesitakse uued tuumamembraanid - Kromosoomid keerduvad lahti - Tekivad tuumakesed Faaside eristamise aluseks on mikroskoobis nähtavad muutused 5
Rakk suureneb. Tsentrioolide kahestumine. Interfaasi lõpus DNA kahekordistub. 1) DNA-helikas kerib ahelad lahti. 2) DNA- polümeraas sünteesib kummagi ahelaga komplementaarse ahela. Kromosoom muutub kahe-kromatiidiliseks. Kromatiidid jäävad kokku tsentromeeri abil 2. Mitoos. Tähtsus. Üldine käik. Mitoosi faasid. Mitoos – päristuumse raku jagunemine. Profaas – tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, kromosoomid pakitakse kokku, tsentrosoomid liiguvad rakupoolustele, nende vahele tekivad kääviniidid. Metafaas- kromosoomid liiguvad raku keskele ühele tasapinnale, kääviniidid kinnistuvad ühe otsaga tsentomeeri, teise otsaga tsentrosoomi külge. Anafaas- Kääviniidid lühenevad ja kromatiidid tõmmatakse kokku Telofaas – sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keritakse kokku, tsütoplasma jagunemine. Tulemus: kaks identset diploidset rakku Vajalik- kasvamine, kudede uuendamine, haavade paranemine, vegetatiivne paljunemine
Mitokonder Ülesandeks on raku varustamine energiaga. See energia talletub ATP molekulidesse. Tsütoskelett Raku tugi- ja liikumissüsteem. Tsentrosoom (ainult loomsetes rakkudes) Osaleb raku jagunemisel kromatiidide lahku tõmbamises. Vakuool Seal hoitakse varuaineid ja sinna lähevad ka kõik jääkained, mida rakus vaja ei ole. Taime ja looma rakku eristab see, et taime rakkudes on plastiidid (kloroplastid ehk toimub fotosüntees). Veel on taime rakus vakuoolid. Looma rakus on lisaks tsentrosoomid. 0 membraan: ribosoomid 1 membraan: lüsosoom 2 membraani: mitokonder, plastiidid 3 membraani: 4 membraani: sekundaarne plastiid. Energia Autotroofid Need kes endale ise orgaanilist ainet sünteesivad: taimed (fotosünteesivad) Heterotroofid Need kes saavad elusk vajalikke toitaineid väliskeskkonnast (nt. Inimene ja muud loomad) Heterotroofne energiaga varustamine on aeroobne (s.t. hapnikuga) (hingamine) ja anaeroobne (s.t ilma hapnikuta) (käärimine)
Tsentrioolid + PCM = mikrotuubulite organisatsioonikeskus (MTOC). Mutatsioone PCM-1 geenis on seostatud kilpnäärmevähiga, skisofreeniaga (orbitofrontaalse koore hallaine mahu vähenemisega), mutatsioone PCNT geenis mikrotsefaalse osteodüsplastilise primordiaalse kääbuskasvuga. Viimasel juhul sünteesitakse ebanormaalselt lühikest peritsentriini valku, mis pole võimeline teisi valke tsentrosoomi külge kinnitama. Seetõttu ei saa tsentrosoomid mikrotuubuleid õigesti organiseerida, häirub rakutsükkel ja väheneb rakujagunemine. Rakkude arvu vähesus viib lühikeste luude, väikese aju jm patoloogiate kujunemisele. 7. Skeleti vöötlihaskoe raku tsütoskelett, selle defektsusest põhjustatud haigused, 1 näide põhjalikumalt. (М63) 34 Müofibrillaarne müopaatia e. nemaliini müopaatia (desmiin, aktiin, nebuliin) Desminopaatia Kristallinopaatia Jäseme-vöötme lihasdüstroofia ( kalpaiin, düsferrliin)
Koodon, antikoodon peavad olema komplementaarsed 4. ribosoom liigub koodoni võrra edasi, siseneb järgmine tRNA. 5. AH jääkide vahele tekib peptiidside. Esimene tRNA lahkub ribosoomist jne. Polüsoom mRNA-ga seotud ribosoomide kogum. Translatsiooni regulatsioon: * transkriptsiooni tasand kui toimub toimub ka valgu süntees. * mRNA molekulide lagundamine(kui ei vajata enam) E=ribonukleaasid MITOOS JA MEIOOS Mitoos Varajane profaas algab siis, kui duplitseerunud tsentrosoomid liiguvad raku vastaspoolte suunas. Nende vahele moodustuvad mikrotuubulitest kiud (mitoskäävid). Algab kromosoomide kondenseerumine. Hilises profaasis (preprometafaas) on kromosoomid kõrgelt kondenseerunud. Iga kromosoomi tütarkromatiidi on tsentromeeride kaudu ühendatud. Tsentrosoomid on nüüd liikunud raku vastaspoolustele. Tuumamambraan kaob ning toimub mikrotuubulite kinnitumine tsentromeeridele. Metafaasis jäävad kondenseerunud tütarkromatiidide paarid kokku ning jaotuvad raku
organismirühmades erinev. 2. Telofaasis moodustuvad tuumakesed ja kromosoomid keerduvad lahti 3. Et kromosoomide arv püsiks suguliselt paljunevatel organismidel stabiilne, toimub sugurakkudes protsess, mida nimetatakse meioosiks. Sarnaselt mitoosiga toimub ka enne meioosi DNA kahekordistumine. Seega on rakkudel vaja kaks korda jaguneda, et jõuda lõpuks poole väiksema kromosoomide arvuni. Mitoosi kääviniidid Meioosi kääviniidid Profaas- tsentrosoomid liiguvad rakus I profaas- tsentrioolid liiguvad raku vastassuunas ja nende vahele poolustele ja nende vahele moodustuvad moodustuvad niitjad valkudest kääviniidid ühendused, mida nimetatakse kääviniitideks. Nende ülesandeks on II profaas jaotada kromosoomid tütarrakkude vahel. Metafaas- kääviniidid kinnituvad I metafaas- kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele tsentromeeridele
replikatsioon on lõppenud) 6. Olulisemad sündmused mitoosi varases ja hilises profaasis? Varane profaas tuumake kaob varase profaasi jooksul, kuna RNA transkriptsioon lakkab; kromosoomid kondenseeruvad, sest M-CDK fosforüleerib kondensiine ja histoone; mikrotuubulid lagunevad ja hakkab moodustuma kääviniidistik. Kääviniidistik koosneb organiseeritud mikrotuubulitest ja nendega seotud valkudest (kinesiinid); tsentrosoomid liiguvad raku eri poolustele; lahknevate tsentrosoomide vahele moodustub kääv algul tuumaväliselt. Hiline profaas ehk prometafaas tuumake on kadunud, tuumamembraan hakkab lagunema 7. Mis toimub mitoosi metafaasis? Anafaasis ? Metafaas: Kromosoomid liiguvad ekvatoriaaltasandile käävipooluste vahel ja moodustavad nn. metafaasi plaadi; kromosoomide kinetohoorid on aktiivsed, aga ei funktsioneeri;
(4) 1 - Ainuraksete organismide paljunemine; 2 - Rakkude arv kasvab ning tagatakse organismi kasvamine; 3 - Surnud keharakkude asendamiseks vajalik; 4 - Embrüonaalne areng (sügoodi moodustumine) 17. Millised on mitoosi teel tekkinud tütarrakud geneetiliselt? Identsed 18. Mis toimub ristsiirdel ehk krossingoveril? Homoloogilised kromosoomid vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. 19. Kirjelda meioosi toimumist kasutades mõisteid: paarilised kromosoomid, kromatiidid, tsentrosoomid, kääviniidid, tuumamembraan, haploidne, diploidne. 20. Leidke 4 erinevuste paari meioosi ja mitoosi vahel. 21. Millises rakutsükli osas ja mille tagajärjel muutuvad kromosoomid a) kahest DNA molekulist koosnevaks? Interfaasi algus B) ühest DNA molekulist koosnevaks? Interfaasi lõpp 22. Inimese epiteelrakus on interfaasi lõpus a)46 kromosoomi b) 46 DNA molekuli c) 1... kromatiidi ühes kromosoomis 23. Inimese epiteelrakus on mitoosi anafaasi lõpus a)... kromosoomi b) ..
o tsentrioolid liiguvad rakupoolustele, o kääviniidistiku teelt eemalduvad suured rakuorganellid, o tuumakate laguneb ja tsütoplasma seguneb karüoplasmaga, o kääviniidid ühinevad kromosoomide tsentromeeridega. Metafaas: o kromosoomid on maksimaalselt lühenenud ja spiraliseerunud, o kahekromatiidilised kromosoomid paigutuvad raku ekvatoriaaltasandile, o lõpus algab kromatiidide eraldumine. Anafaas: o poolustele liiguvad lahknenud tsentrosoomid, o poolustele lahknevad ühekromatiidilised kromosoomid, o kromatiidide lahknemise hetkest nimetatakse neid kohe kromosoomideks. Telofaas: o kromosoomid on ühekromatiidilised ja nad despiraliseeruvad, o algab tuumakatte kujunemine, o toimub tsütoplasma ja organellide jaotamine tütarrakkude vahel, o moodustuvad tütarrakud. http://www.ebc.ee/~skivi/osa8.html http://biomedicum.ut.ee/~martv/genolex.html
Ül: rakusisene transport (läbi düneiinide ja kinesiinidega seostumise), raku liikumine ning rakkude ja kromosoomide jagunemine mitoosis ja meioosis. Tsentrosoom on mikrotuubulite orientatsiooni koordineeriv organell. 19. Tsentrosoom – ehitus, tsentrioolide areng, ülesanded rakus. Tsentrosoom- rakuorganell, mis etendab olulist osa mikrotuubulitest koosneva tsütoskeleti organiseerimisel ning rakutsükli reguleerimisel. Ainult loomarakul. Rakutsükli interfaasis on tsentrosoomid kinnitunud tuuma membraanile. Mitoosis tuuma membraan laguneb ning tsentrosoomist alguse saanud mikrotuubulid interakteeruvad kromosoomidega, moodustades kääviniidid, mis kromosoomid üksteisest eemaldavad. Tsentrosoom paljuneb ainult korra rakutsüklis, kusjuures iga tütarrakk saab ühe vanemaraku tsentriooli. Tsentrosoom replitseerub rakutsükli S-faasis. 20. Tuuma koostisosad — tuumamembraan, karüoplasma, kromatiin, tuumake, nende ülesanded rakus, tuumapoori kompleks
telofaas. Igale faasile on iseloomulik teatav kromosoomide struktuur ja "käitumine". Profaas ja telofaas on teistest pikemad. Esimesed märgid varsti algavast mitoosist on jälgitavad interfaasi rakkude tsütoplasmas paikneva tsentrosoomi duplitseerumise näol. Tsentrosoomi külge kinnituvad mitoosi ajal mikrotuubulitest moodustunud kääviniidid, mis veavad tütarkromatiidid jaguneva raku vastaspoolustele. Varajane profaas algab siis, kui duplitseerunud tsentrosoomid liiguvad raku vastaspoolte suunas. Nende vahele moodustuvad mikrotuubulitest kiud (mitoosikääv). Kromosoomid on veel väljavenitatud, kuid algab nende kondenseerumine ja muutumine diskreetseteks ühikuteks. Hilises profaasis on kromosoomid kõrgelt kondenseerunud. Iga kromosoomi kaks tütarkromatiidi on tsentromeeride kaudu ühendatud. Tsentromeeridega kompleksseeruvad kinetohoorid, mille külge kinnituvad hiljem kromosoomide liikumises osalevad mikrotuubulid
Profaas: · algab kromosoomide kondenseerumine (keerduvad kokku st. lühenevad ja tihenevad), mis tagab kromosomaalse aine täpse jaotumise tütarrakkudesse. · kaob tuumake ja tuumakate laguneb + tsütoskeleti osaline lammutamine. · Lagunenud tsütoskeleti osadest moodustatakse käävisüsteem (mikrotorukesed + nendega seotud valgud) · käävisüsteemi moodustumise organiseerivad 2 tsentrosoomi, mis liiguvad raku poolustele. · tsentrosoomid koosnevad loomsetel rakkudel 2 tsentrioolist ja neid ümbritsevast peritsentriolaarsest materjalist. · tsentrosoomide baasilt toimub tubuliini polümerisatsioon=mikrotorukeste moodustumine. · mikrotorukeste kimbud ehk kääviniidid paiknevad raku kesktasapinna suunas, kuhu liiguvad ka kahekromatiidilised kromosoomid. · profaasi lõppu nimetatakse prometafaasiks. Käävisüsteem:
telofaas. Igale faasile on iseloomulik teatav kromosoomide struktuur ja "käitumine". Profaas ja telofaas on teistest pikemad. Esimesed märgid varsti algavast mitoosist on jälgitavad interfaasi rakkude tsütoplasmas paikneva tsentrosoomi duplitseerumise näol. Tsentrosoomi külge kinnituvad mitoosi ajal mikrotuubulitest moodustunud kääviniidid, mis veavad tütarkromatiidid jaguneva raku vastaspoolustele. Varajane profaas algab siis, kui duplitseerunud tsentrosoomid liiguvad raku vastaspoolte suunas. Nende vahele moodustuvad mikrotuubulitest kiud (mitoosikääv). Kromosoomid on veel väljavenitatud, kuid algab nende kondenseerumine ja muutumine diskreetseteks ühikuteks. Hilises profaasis on kromosoomid kõrgelt kondenseerunud. Iga kromosoomi kaks tütarkromatiidi on tsentromeeride kaudu ühendatud. Tsentromeeridega kompleksseeruvad kinetofoorid, mille külge kinnituvad hiljem kromosoomide liikumises osalevad mikrotuubulid. Tsentrosoomid on nüüd
Kromosoomides omakorda asuvad pärilikkusetegurid ehk geenid. Geenid koosnevad 10 pärilikkuseainest ehk desoksüribonukleiinhappest (DNA) ja proteiinist. Inimese rakkudes on 46 kromosoomi. Ainult küpsetes sugurakkudes (munarakk ja seemnerakk) esineb 23 kromosoomi. Ilma tuumata kaotab rakk kasvamis- ja paljunemisvõime ning hukkub. Teisteks raku organellideks e. peenstruktuurideks on ribosoomid, mitokondrid, tsütoplasmaatiline võrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid ja tsentrosoomid. Kõigil organellidel on oma kindel ülesanne. Näiteks mitokondrid toodavad rakule eluks vajalikku energiat, ribosoomide ülesandeks on sünteesida valke. Raku "seedeorgani" funktsiooni täidavad lüsosoomid. Mitokondrid - niidi-, kepikese- või terakesekujulised moodustised, mis koonduvad sinna kus on raku kõige intensiivsem ainevahetus. Mitokondrid toodavad raku talitluseks vajalikku energiat - nad on raku "jõujaamad". Ribosoomid - sõmerjad moodustised. Ribosoomides toodetakse valkusid
.. 144. Kus ja kuidas toimub loomarakus mikrotorukeste moodustumine? Mikrotorukesed on selle struktuuriga seotud kas (-) või (+) otsa vahendusel? (alla kriipsutada õige variant). Taimede tsentrosoomides ja teatud tüüpi loomarakkudes (mõned epiteelirakkude tüübid) tsentrioolid puuduvad ja järelikult pole vajalikud mikrotorukeste kokkupanekuks. Katsed puhastatud tsentrosoomidega on näidanud, et nende lisamisel tubuliini subühikute segule toimub kiire mikrotorukeste moodustumine seega tsentrosoomid on kohaks kus algab mikrotorukeste moodustumine nii, et (-) otsad jäävad seotuks tsentrosoomiga. Seega mikrotorukeste orientatsioon rakkudes on polaarne. Subühikute lisandumine toimub mikrotorukeste (+) otsale. 145. Kirjeldage mikrotorukeste mootorvalke ja iseloomustage (sammu pikkus, liikumise suund mikrotorukesel) Mikrotorukeste mootorvalkude klassid Klass Transporditav kompleks Liikumissuund Tsütosooli kinesiinid Tsütosooli vesiikulid (+)
rakutuuma lähedal. Nendes esineb nt gamma tubuliini. Aktiini filamentide kokkupanek, nukleatsiooni tsentrite valkude seotuse tõttu membraaniga, toimub sageli rakumembraani läheduses. Aktiini filamentide tekkes on nukleatsioonitsentrite loomises olulised nn aktiiniseoselised valgud (ARP). Kus ja kuidas toimub loomarakus mikrotorukeste moodustumine? Mikrotorukesed on selle struktuuriga seotud kas (-) või (+) otsa vahendusel? (alla kriipsutada õige variant). Tsentrosoomid on kohaks, kus algab mikrotorukeste moodustumine nii, et –otsad jäävad seotuks tsentrosoomiga. Seega subühikute lisandumine toimub mikrotorukeste +otsale. Kirjeldage mikrotorukeste mootorvalke ja iseloomustage (sammu pikkus, liikumise suund mikrotorukesel) Mikrotorukeste mootorvalgud saab jagada kinesiinideks (+suunalised) ja düeniinideks (-suunalised). Kinesiini molekul on dimeer kahest raskest ja koahest kergest ahelast. Molekul koosneb kolmest domäänist : 1
lähedal. Nendes esineb nt gamma tubuliini. Aktiini filamentide kokkupanek, nukleatsiooni tsentrite valkude seotuse tõttu membraaniga, toimub sageli rakumembraani läheduses. Aktiini filamentide tekkes on nukleatsioonitsentrite loomises olulised nn aktiiniseoselised valgud (ARP). Kus ja kuidas toimub loomarakus mikrotorukeste moodustumine? Mikrotorukesed on selle struktuuriga seotud kas (-) või (+) otsa vahendusel? (alla kriipsutada õige variant). Tsentrosoomid on kohaks, kus algab mikrotorukeste moodustumine nii, et otsad jäävad seotuks tsentrosoomiga. Seega subühikute lisandumine toimub mikrotorukeste +otsale. Kirjeldage mikrotorukeste mootorvalke ja iseloomustage (sammu pikkus, liikumise suund mikrotorukesel) Mikrotorukeste mootorvalgud saab jagada kinesiinideks (+suunalised) ja düeniinideks (-suunalised). Kinesiini molekul on dimeer kahest raskest ja kahest kergest ahelast. Molekul koosneb kolmest domäänist : 1.
profaas, metafaas, anafaas ja telofaas. Igale faasile on iseloomulik teatav kromosoomide struktuur ja "käitumine". Profaas ja telofaas on teistest pikemad. Esimesed märgid varsti algavast mitoosist on jälgitavad interfaasi rakkude tsütoplasmas paikneva tsentrosoomi duplitseerumise näol. Tsentrosoomi külge kinnituvad mitoosi ajal mikrotuubulitest moodustunud kääviniidid, mis veavad tütarkromatiidid jaguneva raku vastaspoolustele. Varajane profaas algab siis, kui duplitseerunud tsentrosoomid liiguvad raku vastaspoolte suunas. Nende vahele moodustuvad mikrotuubulitest kiud (mitoosikääv). Kromosoomid on veel väljavenitatud, kuid algab 9 nende kondenseerumine ja muutumine diskreetseteks ühikuteks. Hilises profaasis on kromosoomid kõrgelt kondenseerunud. Iga kromosoomi kaks tütarkromatiidi on tsentromeeride kaudu ühendatud.
profaas, metafaas, anafaas ja telofaas. Igale faasile on iseloomulik teatav kromosoomide struktuur ja "käitumine". Profaas ja telofaas on teistest pikemad. Esimesed märgid varsti algavast mitoosist on jälgitavad interfaasi rakkude tsütoplasmas paikneva tsentrosoomi duplitseerumise näol. Tsentrosoomi külge kinnituvad mitoosi ajal mikrotuubulitest moodustunud kääviniidid, mis veavad tütarkromatiidid jaguneva raku vastaspoolustele. Varajane profaas algab siis, kui duplitseerunud tsentrosoomid liiguvad raku vastaspoolte suunas. Nende vahele moodustuvad mikrotuubulitest kiud (mitoosikääv). Kromosoomid on veel väljavenitatud, kuid algab nende kondenseerumine ja muutumine diskreetseteks ühikuteks. Hilises profaasis on kromosoomid kõrgelt kondenseerunud. Iga kromosoomi kaks tütarkromatiidi on tsentromeeride kaudu ühendatud. Tsentromeeridega kompleksseeruvad kinetohoorid, mille külge kinnituvad hiljem kromosoomide liikumises osalevad mikrotuubulid
annaabi.ee 
