AHVEN Perca fluviatuilis L. Ahvena välis ja siseehitus Ahvenal on üpriski suur pea, küllaltki suured ninaavad ning lai suu. Hingamiselunditeiks on lõpused. Kopsudega, nagu imetajad, ei saaks nad elada, sest veest vajaliku hapniku kättesaamiseks on vaja lõpuseid. Need asuvad kalal silmade taga. Kõige peal on lõpusekaas. Kui see üles tõuseb, ilmuvad nähtavale lõpused. Hingamisel neelab kala vett ja surub selle lõpusekaane avanedes üle lõpuste välja. Vees olev hapnik läheb läbi lõpuste verre. Samal ajal antakse
pärakuuim, sabauim, seljauimed) Küljejoon- meeleelund, mis on tundlik vee liikumisele Ujupõis- gaasiga täidetud põietaoline organ kala kehas, mis aitab tal vajalikkus sügavuses püsida. Lõpused- kala hingamiselundid Seedeelundid- toit tuleb söögitoru kaudu makku, toidu seedimine jätkub maksas ja kõhunäärmes, lõhustunud toiduained imenduvad läbi soole seina verre, tahked jääkained väljuvad päraku kaudu. 6. Võrdle lõhe ja ahvena sigimist. 1.erinevus- lõhel on kuderänne, ahvenal see puudub. 3.sarnasust- mõlemad sigivad merevees, on kehaväline viljastumine, ei hoolitse järglaste eest 7. Võrdle ogaliku ja ahvena sigimist. 1.erinevus- ogalik hoolitseb oma järglaste eest, ahven mitte 3.sarnasust- mõlemal toimub kehaväline viljastumine, koevad mõlemad kevadel, vee temperatuur kudemisel sama. 8. Nimeta kolm tegevust, millega inimene põhjustab kalavarude vähenemist. 1. Liigne kalapüük (röövpüük) 2. Vette sattunud mürkained (õli, naftasaadused jms)
7. 2.kaitsekategooria Arvukus väheneb. Leviku vähenemine ülekasutamise,elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel 8.Ökosüsteem Järv ,jõgi Elab mitmetes mage -ja riimveelistes veekogudes 9.Liigi arvukuse regulatsioon Troofiline tase reguleerib arvukust.Seetõttu ei saa ühegi troofilise taseme organismide arv piiramatu olla. Näide:Zooplankton reguleerib ahvena arvukust.Kui zooplankton hävitab taimestiku, tekkib toidupuudus,arvukus väheneb.See võimaldab ahvenal areneda ja taastuda. 10.Toiduahelad Zooplankton - Fütoplankton koger ahven Rohevetikas vesikirp ahven - haug - saarmas 11.Kokkuvõte Ahvena elu on mõjutatud erinevate ökoloogiliste tegurite poolt.Ahvena popluatsioon väheneb ja teda liigitatakse teise kaitsekategooriasse.Ökosüsteemi ks on mageveekogud ja arvukus on seotud iseregulatsiooniga. Kasutatud allikad: http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/PERFLU2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Keskkonnategurid http://et
Lootelise arnegu võrdlemisel ilmneb, et kõrgemate organismide loodetel korduvad mõned alamate organismide loodete arengujärgud. Kõikide selgroogsete loomade, sealhulgas imetajate lootel, moodustub esamalt mõnedele alamatele loomadele omane seljakeelik ja alles hiljem selgroog. Erinevate organismide loodete sarnasus ilmneb eriti varajastel arengujärkudel. Loodete sarnasus annab tunnistust vastavate organismide sugulusest ja ühisest päritolust. Ka ahvenal, sisalikul, tuvil ja inimesel on midagi ühist, mille nad on pärinud selgroogsete loomade varasematelt eellastelt. 6. Kuidas saadakse geneetilisi tõendeid evolutsiooni kohta? (Molekulaarbioloogia) Võrreldavatel organismidel määratakse mõne geeni nukleotiidijärjestus või vastava valgu aminohappejärjestus. Praegu elavate liikide kõrval on õnnestunud DNA primaarstruktuur kindlaks teha ka mõnedel väljasurnud liikidel, näiteks mammutil
Meil siin järvest pole mitte ühtegi televiisorit. On ainult üks vana autokumm ja kaks tühja pudelit. Neid me ikka vahel vaatame, aga presidenti sealt ei paista. Kinnas: No muidugi, ega siis president pudeli sees ei ela. President elab lossis. See on kurb küll, et teil televiisorit ei ole. Mis Eesti Vabariigi sünnipäev see selline on, kui ei saa isegi presidenti vaadata! Kalad on õnnetult vait.Järsku tuleb ahvenal mõte. Ahven: Kas Sina ise ei tahaks presidendiks hakata? Siis me vaataksime sind ja meil oleks ka lõbus. Kinnas: Ega presidendiks ei saa niisama hakata. President tuleb valida. Ja igaüks üldse ei kõlbagi presidendiks, president peab olema väga tark. Kalad: Sina oledki tark! Me valime sind! Kinnas presidendiks! Kinnas: (kummardades) Tänan teid! See on mulle suur au! Tänutäheks kutsun ma teid kõiki endale külla. Te peate minust mööda ujuma ja mina surun teil kõigil kätt.
Lootelise arnegu võrdlemisel ilmneb , et kõrgemate organismide loodetel korduvad mõned alamate organismide loodete arengujärgud. Kõikide selgroogsete loomade, sealhulgas imetajate lootel, moodustub esamalt mõnedele alamatele loomadele omane seljakeelik ja alles hiljem selgroog . Erinevate organismide loodete sarnasus ilmneb eriti varajastel arengujärkudel. Loodete sarnasus annab tunnistust vastavate organismide sugulusest ja ühisest päritolust. Ka ahvenal, sisalikul, tuvil ja inimesel on midagi ühist, mille nad on pärinud selgroogsete loomade varasematelt eellastelt. LK.61 1.Mida tõestas Louis Pasteur? Louis Pasteur tõestas 1860. aastatel eksperimentaalselt, et ka bakterid tekivad üksnes olemasolevatest bakteritest. Nii tekkis arusaam, et kõik elus pärineb elusast. 2.Millistel eeldustel põhineb elutekke probleemi teaduslik püstitus? Arvati, et elu võis tekkida tänapäevastest erinevatel tingimustel, keemiliste protsesside
49. Maisi embrüogenees algab munaraku viljastumisega ja lõpeb eo moodustumisega?- ga seemnes. 50. Maisi postembrüogenees algab seemne idanemisega ja lõpeb vananemise-ga (taim ei kasva enam). 51. Kapsaliblika embrüogenees algab munaraku viljastumisega ja lõpeb munast koorumise-ga. 52. Inimese postembrüogenees algab sünniga ja lõpeb surmaga. 53. Miks emaahven peab tekitama ligi miljon munarakku, aga elevant vaid mõnikümmend, kuigi mõlema liigi arvukus aastate jooksul ei muutu? Ahvenal kehaväline viljastumine elevandil aga kehasisene. Kehasisesel on viljastumise tõenäosus suurem. 54. Kehasisene viljastumine esineb: kaladel, roomajatel, putukatel, konnadel, imetajatel, lindudel, õistaimedel. (Kirjutage õiged välja) Imetajatel, roomajatel, lindudel, putukatel. 55. Kehaväline viljastumine on evolutsiooniliselt varasem või hilisem? Varasem (võimalik vaid veekeskonnas). 56. Miks on feromoonid (lõhnad) loomadele vajalikud? Et oma liigikaaslasi ära tunda 57
Lootelise arnegu võrdlemisel ilmneb, et kõrgemate organismide loodetel korduvad mõned alamate organismide loodete arengujärgud. Kõikide selgroogsete loomade, sealhulgas imetajate lootel, moodustub esamlt mõnedele alamatele loomadele omane seljakeelik ja alles hiljem selgroog. Erinevate organismide loodete sarnasus ilmneb eriti varajastel arengujärkudel. Loodete sarnasus annab tunnistust vastavate organismide sugulusest ja ühisest päritolust. Ka ahvenal, sisalikul, tuvil ja inimesel on midagi ühist, mille nad on pärinud selgroogsete loomade varasematelt eellastelt. Üha rohkem uusi andmeid organismide evolutsioonist pakub molekulaarbioloogia. On ju organismide evolutsioon salvestatud põlvkonnast põlvkonda edasi antud geenides. Võrreldavatel organismidel määratakse mõne geeni nukleotiidijärjestus või vastava valgu aminohappejärjestus. Praegu elavate liikide kõrval on õnnestunud DNA primaarstruktuur kindlaks
Lootelise arnegu võrdlemisel ilmneb, et kõrgemate organismide loodetel korduvad mõned alamate organismide loodete arengujärgud. Kõikide selgroogsete loomade, sealhulgas imetajate lootel, moodustub esamalt mõnedele alamatele loomadele omane seljakeelik ja alles hiljem selgroog. Erinevate organismide loodete sarnasus ilmneb eriti varajastel arengujärkudel. Loodete sarnasus annab tunnistust vastavate organismide sugulusest ja ühisest päritolust. Ka ahvenal, sisalikul, tuvil ja inimesel on midagi ühist, mille nad on pärinud selgroogsete loomade varasematelt eellastelt. 6. Kuidas saadakse geneetilisi tõendeid evolutsiooni kohta? (Molekulaarbioloogia) Võrreldavatel organismidel määratakse mõne geeni nukleotiidijärjestus või vastava valgu aminohappejärjestus. Praegu elavate liikide kõrval on õnnestunud DNA primaarstruktuur kindlaks teha ka mõnedel väljasurnud liikidel, näiteks mammutil
Kirjanduse põhjal on seda liiki leitud paljude sugukondade kaladel kuid andmetest ei tule välja kas kõik kalad on päriselt lôpp-peremehed, vôimaldades emastel nematoodidel suguküpseks saada ja mune produtseerida, vôi on vaid säilitusperemehed, kelles parasiidid suguküpseks saavad aga mune ei produtseeri. Euroopas on tema peamised lôpp-peremehed haug (Esox lucius) ja forell (Salmo trutta). Täiskasvanud isendeid on leitud ka veel angerjal (Anguilla, anguilla), lutsul (Lota lota), ahvenal (Perca fluviatilis) jt. Larve on leitud väga paljudel kala liikidel, kes toimivad kas vahe- või säilitusperemeestena. Parasiidi munad vabanevad lõpp-peremehe ekskrementidega väliskeskkonda, kus nende areng jätkub. Munad on väliskeskkonnas väga vastupidavad ja nende areng sõltub eelkõige vee temperatuurist. Munas kestub ka teise staadiumi larv; viimane koorub alles 7-30 päeva pärast. Järgnev areng toimub siis kui larv satub vaheperemehe (kala) või
aeromonoosipuhang esineb reeglina pärast vibrioosipuhangut suve teiel poolel. Haugide lapihaiguse tekitajaks peetakse A. punctata t. Haigusele on iseloomulik soomuste laiguti väljalangemine ja nahanekroos, peas võivad esineda sügavamad haavandid,uimede alused on põletikulised ja abstsessidega. Nakkusallikaks on kalad ,kellest haug toitub, sh karpkala. Mageveekogudes saab haigust diagnoosida sümtomaatiliselt, riimvees esineb paljudel karplastel,ahvenal,kohal,rääbisel,siial. Haugide lapihaigus esineb kudeajal, suremus võib olla väga kõrge. Läänemeres haugi ,lesta jt kalade keha pinal haavanditeesinemist seostatakse A. salmonicida atüüpiliste vormidega. Flavobakterioosid Flavobakterioosid (fleksibakterioosid) on lõhelaste noorjärkudel sagedased bakteriaal haigused, mille tekitajaiks on müksobakterid Flavobacterium psychrophilum ja Flavobacterium columnare. Eelsoodumuseks haigestumisele on vee suur
annaabi.ee 
