Mihklipäev Regina Jakobson Mihklipäev on peaingel Miikaeli nimepäev, mida tähistatakse 29. septembril. Katoliku kirikus on 29. septembril kirikupüha. Püha Miikaeli kultus sai alguse 4. sajandil idakirikus ning jõudis läänekirikusse 5. sajandiks, mil tema püha hakati tähistama 29. septembril. Keskajal oli mihklipäev suur usupüha. Paljudes Euroopa maades langes see lõikuse ajale. Tekkisid mihklipäevaga seotud rahvatraditsioonid. Mihklipäev eesti rahvakalendris Eesti rahvakalendris tähistati mihklipäeva 29. septembril Juliuse kalendri järgi, millele Gregoriuse kalendris praegu vastab 12. oktoober. Mihklipäev lõpetas jüripäevaga alanud suvepoolaasta. Selleks päevaks pidid välistööd olema lõpetatud. Mihklipäeval tapeti lammas, mille juurde öeldi: "Igal
Mihklipäev Miks tähistati vanasti? · Lõppes karjatamishooaeg ja karjalaste tööleping. · Lõppesid kaubeldud teenijate lepingud. · Lõppes valge ja soe suveaeg. Uskumused · Lõuna-Eesti karjus vedas mihklipäeval valget oinast vastupäeva ümber kivi - siis hakkavat lumi sadama ja karjane pääseb tööst. · Kuuvalge ja päikesepaiste mihklipäeval tähendasid, et loomasöödast puudust ei tule. Mihklipäev tänapäeval Tänapäeval, kui mihklipäeva kombestik on kadunud ja selle tähistamine jäänud minevikku, tunneme seda päeva vanapärase ütluse "igal oinal oma mihklipäev" kaudu, mida lausutakse sageli siis, kui kedagi on tabanud suurem äpardus, karistus või töö. Tavad · Mihklipäevaks tapeti lammas ja valmistati õlut. · Visati õlut 19. sajandil ohvrianniks laudaseintele. · Mihklipäeva tavade hulka kuulus ka Mihklite ülestõstmine.
karjatamishooaeg ja karjaste tööleping karjane sai kooli minna. Ometi polnud karjast vabanemine üheselt määratud, vaid tihti püüti karjust hoida kinni esimese lumeni. Nii ongi mihklipäeval püütud lund nõiduda. Päevale andis ilmet mihklilaat - oluline kokkusaamis- ja meelelahutuspaik, kus joodi liiku, vaadati uusi kaupu ja räägiti laadanalju. Mihklilaatu peetakse tänapäevalgi, eriti muuseumides, kuid ka koolides ning lasteaedades. Mihklipäev on peaingel Miikaeli nimepäev. Püha Miikael on Uue Testamendi tegelane, kelle võim oli nii suur, et ta võis isegi põrgust hingi päästa. Mihklipäev lasteaias Hingedepäev 2. november Hingedeaeg on sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Hingedele kaeti tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde kutsusid peremees ja perenaine hingi nimepidi toitu maitsma. Neil
KURESSAARE AMETIKOOL KINNISVARA HOOLDUS Kätlin Sepp Mihklipäev Referaat Juhendaja: Reena Smidt Kuressaare 2010 Mihklipäeva Kui Jürit peeti kevadiste põllutööde alustajaks, siis Mihkel pidi sügisel põllutööd lõpetama. See päev oli tähtis päev põllumehe elus. See oli põllutööde lõpetamise püha ja päeva peeti viimaseks suvepäevaks. Mihklipäevaga lõppes karjalaste aasta ning loomad jäeti lauta kütkesse. Mõni peremees
Albert Kivikas Albert Kivikas 18. jaanuar 1898 Suure-Jaani 19. mai 1978 Lund Eesti kirjanik ja ajakirjanik, tänapäeval tuntud eelkõige Vabadussõja-teemalise romaani "Nimed marmortahvlil" autorina Tegeles ka väliskirjanduse tõlkimisega peamiselt vene, vähesel määral ka saksa keelest Nooruses avaldas teoseid ka pseudonüümide A. Pedajas ja Mart Karus all Oli kaks korda abielus. Esimesest abielust abikaasa Gertrudiga (suri 22. jaanuar 1934) olid tal pojad Tiit ja Peep. Teisest abielust abikaasa Annaga sündisid pojad Tõivelemb, Uldenagu ja Ihameel 1944. aastal põgenes perega Rootsi, kus elas elu lõpuni Haridustee 1907 alustas kooliteed Reeguldi vallakoolis 1909 Vastemõisa kaheklassiline ministeeriumikool 1914 Andres Kamseni kaubanduskool 1916 Tartu kommertskool 1920 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond Keskendus kirjandusele, psühholoogiale, Põhjamaade ja üldajaloole ...
ÜRITUSTE KALENDER 14. VEEBRUAR ( esmaspäev) SÕBRAPÄEV. 8. MÄRTS ( teisipäev) VASTLAPÄEV / NAISTEPÄEV. 21. MÄRTS (esmaspäev) KEVADE ALGUS. 27. märts (pühapäev) üleminek suveajale korraldame mingi perepäeva. (1.aprill ka karjalaske päev, siduda perepäevaga) 22.APRILL SUUR REEDE (reede) 24 esimene püha, 25 teine püha, 23 jüripäev (laupäeval) 1. MAI KEVADPÜHA VOLBRIPÄEV. (pühapäev) 8.MAI EMADEPÄEV ( pühapäev) 1.JUUNI - LASTEKAITSEPÄEV (kolmapäev). 21.JUUNI - SUVEALGUS (teisipäev). 23.JUUNI VÕIDUPÜHA (neljapäev), 24 juuni (reede) jaanipäev 20.AUGUST (laupäev) TAASISESISVUMISPÄEV 11.SEPTEMBER( pühapäev) VANAVANEMATE PÄEV 29.SEPTEMBER (neljapäev) MIHKLIPÄEV 5. OKTOOBER ( kolmapäev) ÕPETAJATAE PÄEV 2. NOVEMBER ( kolmapäev) HINGEDEPÄEV. 10. NOVEMBER (neljapäev) MARDIPÄEV 13.NOVEMBER( pühapäev) ISADEPÄEV 25. NOVEMBER (reede) KADRIPÄEV 21. DETSEMBER (kolmapäev) TOOMAPÄEV 22. DETSEMBER (neljapäev ) TALVEALGUS ...
EESTI RAHVAKALENDER 4a TTG JAANUAR. Kolmekuningapäev, 6. jaanuar. Idakirik seostas kolmekuningapäevaga üht keskset episoodi Uuest Testamendist: nimelt olevat Ristija Johannes ristinud täiskasvanud Jeesuse just sellel kuupäeval. Tavaliselt viidi jõulu- ja näärikuused just sel päeval toast välja, linnades koguti nad kokku ja viidi metsa. Euroopas oli tavaks sel päeval jõulukuused pidulikult põletada ja viimastel kümnenditel on suuremates Eesti linnadeski nii tehtud. Läbi aegade on kolmekuningapäev olnud oluline lastele neil oli ju õigus jõuluehted ära korjata ning jõuluõunad ja -maiustused kuuse küljest ära süüa. Taliharjapäev ehk kanutipäev 14 jaanuar. Taliharjapäev alustab kalendripühade rida, mida on peetud talveharjaks (paavlipäev, tõnisepäev, küünlapäev) ja mille kohta arvati, et see päev murrab talve selgroo. Taliharjapäeval peab pool loomatoitu alles olema ning sellest päevast liigub aeg kevade suunas. V...
Sügisene madisepäev (21. sept) on nime saanud apostel Matteuselt, talvine (24. veeb) aga Kristuse reetnud Juudas Iskarioti asemele valitud apostel Mattiaselt.Madisepäev oli rikas töökeeldude poolest. Eriti kardeti putukate ja usside pärast. Madisepäeval pidi putukatele ja maamardikatele elu sisse loodama ning kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid. Ohtlikuks peeti nõela ja üldse terava eseme kasutamist, sest siis oli karta suvel sagedast ussidega kohtu Mihklipäev on peaingel Miikaeli nimepäev, mida tähistatakse 29. septembril. Selleks päevaks pidid välistööd olema lõpetatud. Mihklipäeval tapeti lammas, mille juurde öeldi: "Igal oinal oma mihklipäev". Pruuliti õlut, toidulaud oli rikkalik. Söödi sülti, klimpide ja aedviljaga lihasuppi, keedetud liha ja verikäkke- kõik lambast. Mõnel pool tapeti ka kodulinde. Küpsetati rukki-, odra- ja nisuleiba, sepikut, saia ja kooke, samuti naerist ja kaalikaid
Rahvakalendri tähtpäevad nimi klass Toomapäev ja kolmekuningapäev · Toomapäevast kuni kolmekuningapäevani toidud on traditsiooniliselt liha, kartulite ja kapsaga, · kalatoidud on räimest ja heeringast · tangu- ja verivorstid · rukkileib Tõnisepäev · Söödi seapead või seakõrvu hapukapsaste, ubade, hernestega. Küünlapäev · keedeti seakülge kapsaste ja tangudega · joodi küünlapuna (kõrvetatud suhkruga värvitud viin) · söödi tanguputru või- või rasvasilmaga Vastlapäev · Söödi seajalgu ja keedetud ube või oasuppi · vastlaputru · vastlakukleid · seapead ja -saba · lambaliha Tuhkapäev · Söödi odrakaraskit · odrajahukooke · pannkooke Madisepäev · küpsetati kooki · keedeti tanguputru Lihavõttepühad · keedeti ja värviti mune · söödi muna- ja piimatoite...
Hallpead austa, kulupead kummarda. · Hea naine võib halvast mehest asja saada, aga hea mees halvast naisest naljalt mitte. · Hirmul on suured silmad. · Hobu on loodud töötegijaks, aga mitte vaevanägijaks. · Hobune ei pese ilmaski, ikke nääb, karu koa ei pese, kõik kardavad. · Hommik on õhtust targem. · Hulgusel kodu kõikjal. · Hundid söönud, lambad terved. · Enne mõtle siis ütle. · Igal oinal oma mihklipäev. · Igaüks taht kaua elada, keegi ei taha vanaks saada. · Ilus ilmale, kuulus kõigile, kodu ei kõlba kuhugi. · Inimene on kolm korda rumal: esmalt lapsepõlves, siis paari minnes ja lõpuks vanas eas. · Isaga kaob pool kodu, emaga terve kodu. · Isä külmä pohjatuuli, emä helejä päiväpaiste. · Kassil saba koormaks. · Kes kahju kardab, see kasu ei saa. · Kes kassi kallistab, selle õue õnnistab.
Mihklipäev 29. september Kevadest sügiseni on kariloomad väljas rohtu söömas. Kariloomad on lehmad, sead, lambad ja hobused. Mihklipäeval lõppes vanasti karjatamisaeg. Talvel on kariloomad ainult laudas. Mihklipäeval lõppes ka karjase töö. Karjane on inimene, kes valvab ja hoolitseb kariloomade eest, kui loomad on talust kaugemal. Samuti lõppes töö teistel abilistel, kes tegid suvel talus erinevaid töid. Abilised said mihklipäeval töö eest peremehelt palka. Mihklipäeval inimesed tööd ei teinud. See oli vanasti pidutsemise päev. Mõnes külas kestis pidu kolm päeva. Mihklipäeval tapsid inimesed lamba. Lambalihast tegid inimesed maitsvat sööki. Liha kõrvale küpsetasid nad kaalikat ja leiba. Mihklipäevaks tegid inimesed ka koduõlut. Mihklipäeva tegevustel oli vanasti kindel tähendus. Inimesed uskusid, et teatud tegevustega saab nõiduda head õnne lamba kasvatamisel. Näiteks viskasid inimesed isetehtud õlut maha. Selle tegevusega loot...
Tere, tere, minu keha, tahan täna palju teha. Tere, jalad, käed ja pea, tere, minu süda ka. Tere teile, armsad sõbrad, mängima teid kutsun mina. See lugu tuleb vahvalt välja koos liigutustega, kus osutatakse sellele kohale, millest jutt käib. Ja kuidas käeviipega sõpra mängima kutsuda, seda teab küll igaüks. Salmikest võib lugeda ka hommikuringi lõpetamiseks, et siis rõõmsalt mängude juurde asuda. Aeg aga muudkui lendab ja juba on käes mihklipäev. Nüüd on tähtis saak salve koguda. Väike salmike aitab selleks vastava meeleolu luua. Sügis tuleb, sügis tuleb, astub pikal sammul üle põllumaa ja karjamaa, heinamaa ja marjamaa. Aga meie teeme ruttu, koristame saagi kokku! Pärast põllul rassimist on aeg pisut lõbutseda. Naer ja nali peletab kõige paremini väsimuse. Kui muidu naer peale ei tule, siis kõdiga saab küll igaühe naerma ajada! Võta minu pihast kinni, teeme, teeme suure ringi. Hopsassaa ja hopsassaa,
Albert Kivikas Kronoloogiline koondnimekiri Albert Kivika kirjutatud teostest (sulgudes on esitatud esmatrüki koht ja aeg). · "Ohverdet konn" (Tartu 1919) lühijuttude kogumik, koos Erni Hiirega · "Lendavad sead" (Tartu 1919) lühijutud · "Sookaelad" (Tartu 1919) viis novelli · "Mina" (Tartu 1920) lühijutud · "Verimust" (Tartu 1920) novellid ja lühijutud · "Maha lüüriline sokolaad!" (Tartu 1920) kirjanduslik manifest · "Jüripäev" (Tartu 1921) romaan · "Nõuandja" (Tartu 1921) lastejutt · "Lumimemm" (Tartu 1921) lastejutt · "Verine väits" (Berliin 1922) novell · "Ristimine tulega" (Berliin 1923) romaan · "Jaanipäev" (Tartu 1924) romaan · "Mihklipäev" (Tallinn 1924) romaan · "Murrang" (Tallinn 1925) romaan, "Jüripäeva" ümber töötatud väljaanne...
18 sajandi Eesti köök Merilin Jürine Pavel Kornev 011K Igapäevane toidulaud pole kunagi olnud liiga rikkalik, mistõttu sooviti pigem ,,jätku leiba" kui ,,head isu" Kui mõned rasked näljaperioodid välja arvata, on eestlaste laual ikka jätkunud tumedat hapendatud rukkileiba Ranna- ja saarerahvas sõi leiva kõrvale peamiselt soolasilku, vinnutatud või suitsutatud kala Jõukamates sisemaa taludes kasvatati leivavilja kõrval ka karja, millest üle talve peeti vaid piimalehmad ja tõuloomad Näiteks oinas(mihklipäev), hani(mardipäev), kana(kadripäev). Enne jõulu veristati nuumsiga, millest valmistati soola-ja pekiliha Sajandi algul kasutati palju naerist ja kaalikat, mis oli algul põhitoiduks, hiljem tuli juurde kartul Kasutati rukkileiba(sageli koos aganatega). Jämeda rukkileiva asemele on asunud tänapäeval peenleib Saja...
Albert Kivikas (1898 - 1978) Elu Pärit Olustvere kandist maatöölise perest Vabadussõjas osales vabatahtliku koolipoiste pataljoni liikmena 1920-1922 Tartu ülikoolis ajalugu, kirjandust ja filosoofiat Õppis teiste seas ka kirjandusteadlase Gustav Suitsu juures Pärast ülikooli töötas ta mitme ajalehe juures ja ka dramaturgina (Eesti Draamateatris ja Estonias) 1941–1944 toimetas ajalehte Eesti Sõna ja oli Eesti Kirjanikkude Liidu esimees Aastal 1944 põgenes koos perekonnaga Rootsi Maetud Metsakalmistule Pseudonüümid A.Pedajas ja Mart Karus Looming Sonett “Kevadine külm” pseudonüümi A.Pedajas all ajalehes Sakala Novell “Lembit” ajalehes Postimees - eestlaste muistne vabadusvõitlus Tuglas soovis näha noormehe teisi jutustusi ning soovitas tal need kogumikku koondada Lühijuttude kogu “Sookaelad” pseudonüümi Mart Karuse all - külarealismi stiilis jutustused ja novellid Hinnangute kohaselt Kivik...
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKOOL Iseseisev töö; TOITLUSTAMINE,KK12(Eesti rahvustoidud) Tähtaeg:26.10.2012 Inna Raud Rahvakalendri tähtpäevadetoidud,mida söödi? Tõnisepäev;söödi seapea tangudega ,,teraruug"suppi ,seakõrvu hapukapsaste,ubadega ja hernestega,tanguputru.Küpsetati leiba. Küünlapäev; söödi oasuppi,hapukapsasuppi,seakülje ja tangudega,tanguputru võisilmaga, joodi õlu, küünlapuna(kõrvetatud suhkruga värvitud viina) Vastlapäev;söödi hernesuppi,oa-või herneleemi,tangudega ube,läätsesuppi,oasuppi seajalgadega , seajalgu hapukapsastega,tatraputru,tanguputru väikeste lihatükkidega,joodi hapupiima, pakspiima.Leibadest söödi rasvleiba, leiba,kooki,pannkooke, tatrajahust sepikud,karask, kuklid. Tuhkapäev;söödi räimesuppi odratangudega,jahuputru.Leiba...
Albert Kivikas Albert Kivikas Sündis 18. jaanuar 1898 Suure-Jaanis Suri 19. mai 1978 Lundis, Rootsis Eesti kirjanik ja ajakirjanik Tänapäeval tuntud eelkõige Vabadussõja- teemalise romaani "Nimed marmortahvlil" autorina Nooruses avaldas Kivikas oma teoseid ka varjunimede A. Pedajas ja Mart Karus all Haridus 1907 Reegoldi vallakool 1909 Vastemõisa kaheklassiline ministeeriumikool 1914 Andres Kamseni kaubanduskool 1916 Tartu kommertskool 1920 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond Töö 1922 Berliinis ajakirja Odamees toimetaja 1931–1934 Eesti Päevalehe toimetuses 1935–1938 juhatas ajalehe Uus Eesti kultuuriosakonda Saksa okupatsiooni ajal 1941– 1944 toimetas ajalehte Eesti Sõna ja oli Eesti Kirjanikkude Liidu esimees Elu välismaal Albert Kivikas lahkus koos perekonnaga Eestist aprillis 1944 Algul töötas ta tee-ehitusel ja turbarabas, seejärel Rydali puuvillariide tehases aastani 1949 Seejärel kolis ta Lundi, kus...
Kontrolltöö 1.Lõunaeestis oli juures palju venejooni, punane puuvillane lõng tikandites ja sissekootud kirjades. Põhja eestis- naised kandsid varrukateta särki, ja selle peal ja selle peal varrukatega pihakatet käiseid. Lillkiri mis tikiti madalpistes käistele ja tanudele. Peas kandsid pottmütsi. 2. Teraviljad- nisu hakati kasvatama 19. saj. Kaer ja rukis I aastatuhandel m.a.j, oder 2 aastatuhandest e.m.a. Jahupuder ja jahuvorstid igapäevasem ja lihtsama toit, tangupuder eriti veel tanguvorstid aga pidulikum toit. Vees keedetud koogid ehk käkid. Odrajahust küpsetati karaskit. Tehti erinevaid putrusid. Köögiviljad- 19- 20 saj. Naeris, kaalikas söödi ohtralt, kapsas hapendatult, porgand, sibul, pastinaak, rõigas, redis, petersell, kurk, kõrvits. Karaski leiva kõrvale oli naerist ja kapsast toidud, mis aitasid nälja vastu. Küpsetati reheahjus. Kapsast tehti suppi (hapukapsasupp ). XIX sajandil k...
07 jaagupipäev karusekuu Uuendati Karu austamise rendilepinguid päev - et karu ei Algas sügissuvi - murraks karja kaovad valged ööd, Kesksuve, saakide vesi jaheneb, päike valmimise, põllu- ja käib madalamalt heinatööde tähis August- lõikuskuu 10.08 lauritsapäev Tuletegemine keelatud Hobusega töötamine keelatud, rohu niitmine, puude raiumine, puuviljade korjamine keelatud September- mihklikuu 29.09 mihklipäev Lastel aeg hakata Algasid naiste õppima pirru valgel tubased tööd lugemist ja Põllutööd lõppenud arvutamist ka meestel Kari jäeti koju koplisse November- hingekuu 10.11 mardipäev 25.11 kadripäev Käidi külapeal Käidi külapeal sanditamas sanditamas heledates, tumedates, koledates ilusates riietes riietes Sooviti taluperele Sooviti taluperedele lasteõnne,
jõulusinki, hapukapsast ja kartuleid, kõrvitsasalatit ja pohlatoormoosi, pasteete, sulti, sealiharulaadi ja rosoljet või kartulisalatit, piparkoogid ja glögi. Vastlapäev Ajaloolised vastlapäevatoidud olid herne- või oasupp ja seajalad. Tänapäeva süüakse ka samu asju juurde on tulnud vahukoorega vastalkukkel. Mihklipäev Traditsioonilised toidud olid lambalihast: keedetud lamabliha karulite ja kaalikatega, lambalihasupp odrajahuklimpide või kapsaga. Küpsetati karaskit ja tehti õlut. Tänapäeval süüakse samu asju. Lihavõttepühad Lihavõtete ajal keedeti ja värviti mune, söödi mune ja piimatooteid, kohupiimatoite ,
RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD MIHKLIPÄEV, 29. SEPTEMBER Suvehooaja lõpp ning talviste tegevuste algus. Töölepingute lõppemise aeg, mistõttu peeti pidusid. ,,Igal oinal oma ,,mihklipäev"- kombeks oli tappa lammas või oinas, et mihklipäeva tähistada maitsva praega. Veel pruuliti õlut, küpsetati uudseleiba, mõnel pool tehti karjamaale lõket. Väga vana tähtpäev, millest ristiusust võeti üle vaid peaingel Miikaeli nimi (Mihkel). HINGEDEPÄEV, 2. NOVEMBER Päris talv pole veel alanud, ollakse parema meelega kodus. Valmistutakse pikaks talveks. Muinasjuttude, muistendite jutustamise aeg. Rohkem kui muidu peeti meeles lahkunud esivanemaid, usuti, et hing tuleb koju vaatama, kuidas nende töid jätkatakse. Hinged ei tähendanud midagi halba või hirmuäratavat, aga et mitte neid pahandada, tuli hinged väärikalt vastu võtta. Õhtul köeti sauna ja köeti laud. Oldi tavalisest vaiksemad ja tõsisemad. Tänapäeval süüdatakse küünal ja käiakse surn...
· Kiriklike tähtpäevade kinnistumine maarahva hulgas tugines pigem pärimuskultuuri traditsioonide elushoidmisele. Paganlik kommete pärandamine põlvest põlve. · Tõnisepäev (17. jaanuar) - arvatakse, et on tulnud pühak Antoniusest. · Madisepäev (24. veebruar) - pühak Matthias. · Jüripäev (23. aprill) vene Juri · Jaanipäev (24. juuni) püha Johhannes · Jaagupipäev (25. juuli) pühak Jaakobus · Mihklipäev (29. september) püha Miikael · Kadripäev (25. november) püha Katariina · Germaani ja slaavi usud on muutunud enamus tähtpäevade sisu ja kombestiku. (N: jõulud) · Jõulukombed: vanade eestlaste komme õlle tegemine, küpsetati jõuluorikat. Jõulukroon õlgedest, riputati lakke. Sõna ,,jõulud" on skandinaavia päritoluga. · Suvisted - maarahva pööripäev, jaanipäeva üks komme purjus peaga üle lõkke hüpata, tulnud venelastelt.
ristipäeval oksa ega lille murda. · Põllumaa raadamiseks ja heinamaalt võsa raiumiseks oli sobiv sügissuve kõige kuumem aeg karusepäeva paiku. · Saunvihtade valmistamiseks olid eelisajad, eriti arvestati kuu faasi, et vihad oleksid pehmemad ja ihu ei hakkaks pärast saunas käiku sügelema. Käsitöö. · Koduse käsitöö tegemine kuulus majanduskalendri talvepoole. Sügisene piiritähis oli mihklipäev. · Puhkepäevad olid neljapäev , kirikuõpetaja mõjul ka pühapäev. Range koduse töö keeld neljapäeviti hingedeajal. · Vokid pandi jõuluajaks ja ka muudeks tähtpäevadeks koguni peitu. · Ketrustööde lõpetamise tähtpäevaks oli küünlapäev (2. veebruar). · Paasumaajrapäevaks pidid olema kangad kootud ja hangel pleekimas. KIRIKUPÜHAD RAHVAKALENDRIS. · Kirilike tähtpäevade arv, mille tundmise või tähistamise kohta Eestis teateid on, ulatub sajani
http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-vastlapaev.php Emadepäev 8 mai Maikuu teine pühapäev http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-emadepaev.php Isadepäev 13 nov Novembrikuu teine pühapäev http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-isadepaev.php Advent 1dets Kestab neljandast pühapäevast enne jõule jõululaupäevani http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-advent.php 16. Teada olulisemaid rahvakalendri tähtpäevi (kolmekuningapäev, tõnisepäev, jüripäev, mihklipäev, toomapäev) ja kuude rahvapäraseid nimetusi. Kolmekuningapäev 6 jaanuar http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-kolmekungingapaev.php tõnisepäev 17 jaanuar http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-tonisepaev.php jüripäev 23 aprill http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-juripaev.php mihklipäev 29 september http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-mihklipaev.php toomapäev 21 detsember http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-toomapaev.php jaanuar-näärikuu veebruar küünlakuu märts paastukuu
Temalt võib kurjuse mõõgavõitlejate ja vägede vastu abi ja kaalutootjate kaitset paluda. kaitsepühak. Inimeste eestkostja jumala juures, juhib surnute hinged taevasse. Eesti kultuuris 29. septembril on Talle on pühendatud Mihklipäev, mil Keila, Juuru, Jõhvi, austatakse kõiki Kodavere, Kihelkonna, kolme peainglit Räpina, Rõngu ja Tallinna Mihkli kirikud. Mihkel ja sellesarnased nimed on levinud. Vanasti pandi Mihkel nimeks eriti just septembris sündinud poistele. Keila kirik
Albert Kivikas Elulugu Albert Kivikas sündis Viljandimaal Suure-Jaani alevikus Kivika koolitee sai alguse 1907. aasta sügisel Reegoldi vallakoolis, kus õppeaeg kestis kaks aastat. Sealt suundus ta 1909 Vastemõisa kaheklassilisse ministeeriumikooli, mis asus tema toonases elukohas Kildu külas. Kui Albert 1913 ministeeriumikooli lõpetas, kolisid nad emaga Viljandi eeslinna Kantrekülasse teise sugulase juurde. Elulugu 1914 üritas Kivikas pääseda Viljandi linnakooli, kuid teise klassi eksamitele ei lastud teda piirvanuse ületamise tõttu ja kolmanda klassi jaoks ei olnud tema teadmised piisavad. Nii astus tulevane kirjanik hoopis Andres Kamseni kaubanduskooli, mis oli äsja Valgast Viljandisse ümber asunud. Koolis osales ta ajakirja Lõõmav Tõlvik toimetamisel. Aastal 1916 kuulus Albert Kivikas oma vanuse tõttu mobiliseerimisele, mis oleks tähendanud sattumist Esimese maailmasõja keerisesse. Riiklikud koolid võisid oma õpila...
Merepiiga lasteaed Piia Kreitsman Jaanika Press Annika Päev Tallinn Maja üldiseloomustus Õlgkatus Kolmekordne Palkmaja Maast laeni aknad Terass Spordisaal, saun, bassein Soklikorruse iseloomustus Lift Köök Töötuba Ladu Esimene korrus Kamin kaitseklaasiga Eesti kunstnike maalid (Valter, Pärn) Rahvuslikud kaltsuvaibad Raamatukogu koos laenutusega ja internetiga. Saal koos valge Estonia klaveriga Laste riietehoid koos kuivatuskappidega Juhtkonna kabinetid Teine korrus Rühmades perepildid Looduslik valge ruloo Sisselükatavad voodid Riiulid, toolid puidust Õhuniisutaja Magamisosas on tähed, mis pimedas helendavad Mängukeskused Nõudepesumasin Kolmas korrus Vaatega terass merele Akvaarium Puhketuba Lamamistooli...
Vaadates ringi kaasõpilaste seas, näen neid andekaid inimesi. Väga kurb on, et kõik inimesed ei kasuta võimeid ära ja raiskavad neid. Kooli tulek on mõne õpilase jaoks teisejärguline. Toimub päevade ja nädalate kaupa puudumine, millele tuuakse põhjuseks haigestumist. Minu meelest on see rumalus tegemist on pikaajalise nähtusega nimega laiskus. Sügisel tuli meile uus kultuuriloo õpetaja, kes ütles, et igal oinal on oma mihklipäev. Kooli lõpuni on 3 nädalat jäänud. Terve kooliaasta andekust ja aega raisates on tekkinud olukord, kus õpilasel on terve õppeaasta jooksul üks positiivne kursusehinne. Ande raiskamine on see, kuna õpilane on andekas. Nädalate kaupa puudumise järgi tuleb ta kooli ning oskab kõike tunnis olles ja hiilgab oma teadmistega. Kasutamata jätmata teadmiste kõrval raiskab ta ka oma aega. Kui teised õpilased
Kuumaks aetud kividega. 14) Mis pühad muutusid meil 'Õllepühadeks'? Õlut valmistati üle Eesti alati pulmadeks ja varrudeks, mõnevõrra harvemini matusteks. Alati püüti õlut teha jõuludeks. Siis toimus suur õlletegu, millest võttis osa nii vaene kui rikas. Sellest tulenevalt hakati jõulusid kutsuma ka õllepühaks. Tehtavad kogused olid niivõrd suured, et pidi jätkuma ka uusaastaks ning isegi kauemaks (17. jaanuarini). Teine püha, kus õlut kindlasti tehti oli mihklipäev. Selle päevaga tähistati talus välitööde lõppu, suiline sõi sel päeval talus viimase kõhutäie. Mihklipäeva loeti mitmes kohas ka aasta viimaseks pühaks. Kolmandaks tähtpäevaks, mil õlle valmistamine oli üldine oli jaanipäev. Eriti oli see tava levinud Põhja-Eestis ja saartel, kus see jäi ühtlasi ka nn. heinaaja õlleks. Tavapäraselt püüti vähemalt paari külimitu jagu õlut ikka teha. 15) Mitu sorti õlletit tunti meil 1777. aastal? 1. Pudeliõlu. 2. Toobiõlu
valmis äkki vastaspoolelt metsadest esile tulevat, läksid nendele peale; ja sakslased võitlesid keskmisel teel, kus oli nende suurem ja tugevam salk." Eestis on evangelist Matteusele pühendatud Järva-Madise kirik. Albu vallavapil tähistab seda kuldne ratasrist. Üldiselt evangelist Matteus ei ole meil kuigi populaarne. Seda näitab ka sügisese madisepäevaga seotud vanasõnade vähesus. Üks näide oleks Vändra vanasõna, mis ütleb, et madisepäev, mihklipäev ja mardipäev on alati ühe päeva peal. Seevastu on enam esindatud talvist madisepäeva mainivad vanasõnad: ,,Matsepäeval pöörab uss teise külje", ,,Madisepääval peavad kõik talveund magajad loomad ülesse ärkama" jt. Algselt need apostlid nimede, surma ja hukkumise koha sarnasuse tõttu kohati samastusid. Nende nimede eristamine sai alguse Matteuse ja Mattiase kui erinevate isikute kultusest. 1969. aastast kinnitati Mattiase mälestuspäevaks läänekirikus 14. mai, idakirikus 9. mai
Seda pühitsetakse esimesel pühapäeval pärast kevadise pööripäeva järgset täiskuud. Sellepärast ülestõusmispüha nihkub aastast aastasse erinevale pühapäevale ja kuupäevale ajavahemikus 22. märtsist kuni 25. aprillini. See kõikumine põhjustab ka kõikide ülestõusmispühadega seotud teiste pühade liikumise. I Meie kalendris on hulga Piiblist tuntud tegelastega seotud päevi - Ristija Johannese sünnipäev ehk jaanipäev, peaingel Miikaeli päev ehk mihklipäev, apostlite mälestuspäevad (toomapäev, andresepäev, peeterpaulipäev, simunapäev jne.). Usu pärast hukatud kristlaste ehk märtrite, samuti kiriku ajaloo silmapaistvate teoloogide, kiriku elu uuendajate, kiriku misjonitöö edendajate ja armastustööle pühendunute jaoks on oma mälestuspäevad. Enamasti tähistavad pühakute päevad selle inimese elu võidupäeva, kui ta jõudis oma Issanda juurde - tema surmapäeva. Eestlastele on
KRISTLUS 1-4 sajand II maailmareligioon mis sai alguse aastast 0 . Jeesus jumala poeg kes on sündinud 0.aastal. kristus on ajalooline isike kes on tegelikult sündinud 4.aastat eKr. Kristlus e. ristiusk on levinuim usk maailmas euroopas, domineeriv endisel jugoslaavia alal, põhja-ja lõuna- ameerikas , austraalias venemaal. Ristiusk jaguneb 3 põhisuunaks: 1) Katoliiklus lõuna euroopa maad, ladina ameerika , poola,leedu 2) õigeusk kreeka, slaavlased , venemaa, tsehhi , jugoslaavia jne. 3) protestantism- sai alguse 1517.a. saksamaal. Jaguned:luterlus(põhjamaad),kalvinism(Sveits, holland, sotimaa), anglikanism (inglismaa) 1054.a. toimus kirikulõhe ning ristiusk lähenes Rooma katoliku ja kreekakatolikuks kirikuks(õigeusk) * kristlus on monoteistlik religioon, mis on välja kasvanud judaismist. Jeesus kristuse õpetud o...
hundid purevad Vanapagana surnuks. Raamat lõppeb, nagu algab, sulase Jaaniga ning tema lollusega. Andresepäeval tulistab ta armulaualeivaga kiriku ust, ning saab sellega erilise väe, millega ta õigupoolest midagi peale ei oska hakata. Rumalusest ja lootusest saavutada austuse ja imetluse, peksab ta läbi peremehe, vägistab mõisateenija Luise, kes talle alati ära on öelnud, ning sööb veel seepi. Raamatu lõpu kohta tuleb mul tahtest tahtmata meelde lause: Igal lollil on oma Mihklipäev. Sest tõesti, kas Jaan tõesti arvas, et kui tema salapärane jõud kaob, siis jäävad inimesed teda austama? Igatahes oli väga huvitav, et raamat algab lolluse, ning lõppeb lollusega.
Talupoegade elu keskajal Koostajad: Kristofer Rennel, Kristo Ilmjärv, Mikk Johannes Linnasmägi, Ralf Uustalu, Karl Must(Schwarz), Carl-Patrick Kirsipuu Üldinfo Keskaja ühiskond jagunes kolmeks peamiseks seisuseks: vaimulikud, feodaalid ja talupojad Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama Pärast 13431345 Jüriöö ülestõusu hakati talupoegi orjastama Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad.Neid ei võinud müüa ega osta maast eraldi Schwarz 2 Elamud Elati lihtsa ehitusega rehielamus. Ruumid olid üpris suured, köeti ainult ühte ruumi PõhjaEuroopa talupoegade majad olid tehtud palkidest ja katus õlgedest või roost Lõuna pool olid aga kivist või savist elamud, mille katused olid laotud katusekividest ...
Järvamaa Kutsehariduskeskus KM21 Eestlaste toidukultuur Referaat Koostas: Elo Luuasep Juhendas: Õpetaja-metoodik Ruth Muru Sisukord Sissejuhatus Eesti toit on pärist Eesti loodusest. Läänemeri ja rohked järved ning jõed on andnud meie toidulauale kala. Metsast, mis katab ligi poole väikese veega ümbritsetud eesti riigi maismaast, on meie toidulaule tulnud marjad ja seened ning ulukiliha. Seetõttu on Eestis tänagi võimalik mitmetes toitlustusettevõtetes pakkuda metssea-, põdra-, kitse- ja isegi karulihast toite, metsmarju ja looduses kasvavaid seeni. Põldudelt ja aedadest on pärit teraviljad ja põhjamaise laiuskraadi päikese all kasvanud küllusliku maitse ja lõhnaga köögiviljad, puuviljad ja marjad. Oleme kasvatanud veiseid ja lambaid, saanud nii toidulauale liha, piima ning hulgaliselt piimatooteid. Eesti on suurepärane, meie looduslikest tingimustest tulenev kom...
külm ja vilu mai. Kui pääsukesed juba jürikuul pesa teevad ja konnad koevad, tuleb kuiv kevad. Kui jüripäeval on kaste maas, siis valmib rukis enne jaagupipäeva, s.o. enne 25. juulit. Kui enne jüripäeva müristab, tuleb külm suvi. Mõnes talus määriti loomi enne karjamaale laskmist tõrvaga, et loomad kogu suve terved oleksid. Ka anti loomadele hommikul püssirohu ja soolaga viilakas leiba, enne kui nad õueväravast välja karjatänavale lasti. · Mihklipäev Mihklipäev oli pidude ja kooskäimiste aeg, sest sel päeval lõppes 19. sajandil karjatamishooaeg ja karjaste tööleping karjane sai kooli minna. Samuti lõppesid mihklipäevaga kevadel jüripäeva ajal kaubeldud teenijate ehk suviliste lepingud. Üheks Elin Palumäe SR13 oluliseks ohvriloomaks on olnud veel kukk, kelle vere piserdamisest talliseintele on loodetud hobuseõnne. Ka on kana- ja kukeliha olnud hingedeajal hingedele viidavaks toiduks.
Kuumaks aetud kividega. 14. Millised pühad muutusid meil 'Õllepühadeks'? Õlut valmistati üle Eesti alati pulmadeks ja varrudeks, mõnevõrra harvemini matusteks. Alati püüti õlut teha jõuludeks. Siis toimus suur õlletegu, millest võttis osa nii vaene kui rikas. Sellest tulenevalt hakati jõulusid kutsuma ka õllepühaks. Tehtavad kogused olid niivõrd suured, et pidi jätkuma ka uusaastaks ning isegi kauemaks (17. jaanuarini). Teine püha, kus õlut kindlasti tehti oli mihklipäev. Selle päevaga tähistati talus välitööde lõppu, suiline sõi sel päeval talus viimase kõhutäie. Mihklipäeva loeti mitmes kohas ka aasta viimaseks pühaks. Kolmandaks tähtpäevaks, mil õlle valmistamine oli üldine oli jaanipäev. Eriti oli see tava levinud Põhja-Eestis ja saartel, kus see jäi ühtlasi ka nn. heinaaja õlleks. Tavapäraselt püüti vähemalt paari külimitu jagu õlut ikka teha. 15. Mitu õllesorti oli meil tuntud AD1777? 1. Pudeliõlu. 2. Toobiõlu 3. Lauaõlu 4
25. mit dem linken Fuss aufgestanden sein vasaku jalaga voodist välja astuma 26. von der Finger in den Mund leben peost suhu elama 27. eine Hand wäscht die andere käsi peseb kätt 28. Die Liebe geht durch den Magen. armastus käib kõhu kaudu 29. ein Herz und eine Seele sein süda ja hing on üks 30. bis über beide Ohren verliebt sein olema kõrvuni armunud 31. Jeder Topf findet seinen Deckel. igal oinal on oma mihklipäev 32. Die Frau hat die Hosen an und er steht unter dem Pantoffel. naise jalas on püksid ja mees on tuhvlialune 33. aus dem Häuschen sein. katus sõidab/(otse)majast välja olema 34. der Nase herumführen ninapidi vedama 35. einen Korb bekommen/ geben korvi saama/andma 36. einen Seitensprung machen kõrvalt panema/truudust murdma 37. alle Tassen nicht im Schrank haben. kõik tassid pole kapis/ ehk: kruvid loksuvad 38
5.Talupere tööd. Töid jagus talus aasta ringi. Tööde alustamise ja lõpetamise aega aitasid peale loodusmärkide kindlaks määrata rahvakalendri tähtpäevad. Igaga neist olid seotud kindlad kombed. Suuremateks tähtpäevadeks olid jüripäev, 23. aprill, kui aeti välja kari ja algasid kevadised põllutööd, jaanipäev, 24. juuni, mis tähistas kevadiste tööde lõppu ja heinaaja algust, mihklipäev, 29. september, kui saak pidi olema salves ja naised tubaste tegemiste juures, ning jõulud - mitu nädalat kestev talviste pidustuste periood. Kuigi suvine töökoormus oli tunduvalt suurem, jätkus tegemist talvekski. Naised ketrasid lõnga ja kudusid valmis kangad, mehed käisid metsast palke vedamas ja tegid puutööd. Vanas eesti taluperes valmistati pea kõik vajaminev ise: riided, toidunõud, mööbel, tööriistad. Et asi ilusam saaks, tehti talle kirjad peale
Ave Kiiber Rahvakalendri tähtpäevadetoidud, mida söödi? Tõnisepäev- (17. jaanuar) tõnisepäev on vanarahval olnud talve keskpaiga näitaja. Tõnisepäevast arvati pool talve möödas olevat ja eks see tuletas meelde ka toiduvarude kulutamist, manitses ühtlasi kokkuhoiule. Pool inimese- ja pool loomatoitu pidi veel alles olema. Tõnisepäeval söödi: Erinevaid seakõrvu (hapukapsastega, küüslaauguga, herneste või põldubadega); lisaks söödi sel päeval nisutanguputru ning kõrvitsat soolasilkudega. Tänapäeval, aga ei tähtsusta väga palju enam Tõnisepäeva, süüakse tavalisi igapäevatoite- ei pruugi selline päev isegi meeles olla. Küünlapäev- (12. veebruar) küünlapäevaga tähistati looduses toimunud muutust- külma selgroo murdumist. Seepärast küpsetati sea selgroogu või keedeti seakülge kapsaste ja tangudega. Küpsetati saia. Küünlapäev oli naiste pü...
Kool Nimi ALBERT KIVIKA ELU JA LOOMING Referaat Juhendaja: Nimi 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I ALBERT KIVIKA ELU 4 4.1. Lapsepõlv ja noorus 4 4.2. Vabadussõda 4 4.3. Ülikooliaastad 5 4.4. Ajakirjanduslik tegevus 5 4.5. Paguluses 6 II ALBERT KIVIKA LOOMING 7 5.1. Esimesed katsetused 7 5.2. Futuristlikud teosed 7 5.3. Vabadussõja temaatika 8 5.4. Uusrealistlik looming 9 5.5. Pagulaskirjandus 10 5.6. Tõlked, Teosed 11 III "NIMED MARMOTTAHVLIL" 13 KASUTATUD KIRJANDUS 16 Lisa 1 17 2 SISSEJUHATUS Albert Kivikas on kirjanik, kelle teosed on saanud lemmikuteks paljudele Eesti ja välismaa lugejatele...
engetranslations.ee/tanupuha.htm aprill 2009) 10 3.2. Eesti sügisesed tähtpäevad Eestis on selptembris 1. septembril teadmiste päev. Lapsed lähevad peale suvepuhkust kooli. See on rõõmus päev, peetakse aktuseid, on rongkäigud. I klassi lastele antakse pidulikult üle aabitsad. Õpetajatele viiakse lilli. Üks tähtsaid rahvakalendri tähtpäevi septembris on mihklipäev 29. septembril. Mihklipäev lõpetas jüripäevaga alanud suvepoolaasta. Selleks päevaks pidid välistööd olema lõpetatud. Mihklipäeval tapeti lammas, mille juurde öeldi: "Igal oinal oma mihklipäev". Pruuliti õlut, toidulaud oli rikkalik. Söödi sülti, klimpide ja aedviljaga lihasuppi, keedetud liha ja verikäkke- kõik lambast. Mõnel pool tapeti ka kodulinde. Küpsetati rukki-, odra- ja nisuleiba, sepikut, saia ja kooke, samuti naerist ja kaalikaid
Tänu üleskirjutusele on ka kerge tõdeda, et veel 19. sajandil, paarsada aastat hiljem, on asunduse-eestlased samasuguse loitsuga pöördunud piksehaldja poole. Kuigi neil oli loitsimispäevaks hoopis toomapäev ja kriisiriituse asemel tegemist tavakohase piksekahju ennetamise riitusega. Hoopis tavalisem ohvriloom on olnud lammas: lambatapp ja -liha söömine kuulub väga kindlate pühade juurde: annepäev 26. 07, olevipäev 29. 07, lauritsapäev 10. 08, pärtlipäev 24. 08 ja mihklipäev 29. 09. Veel on lambaohver kuulunud hingedeaega, samuti sellise olulise lõpetamisriituse nagu lõikuspüha juurde. Kuigi avalikke ohverdamisi ja ohvririitusi ei ole eestlased viimastel sajanditel toimetanud, on iga talu viisipäraselt omaette lamba ohverdanud. Niisiis kuulus lambaohver kokku oluliste suviste majandustähistega nagu lõikuspüha ja suveperioodi lõpetamine. Ka kuulus see lammaste edenemisega seotud annepäeva ja piksega seotud tähtpäevade lauritsapäeva,
1. Jaanuar – nääri-, hundi-, helme-, süda-, uue aasta-, vastse ajastaja-, algu ja talviste kuuks Jaanuaris oli meeste peamiseks tegeevuseks metsa – ja veotööd NÄÄRID – 1. jaanuar. Näärid on aastavahetuse aeg Eestis, mida tähistatakse vähemalt keskajast. Nääride tähistamine ja kombestik viitab selgelt Skandinaavia algupärandile. Nimi tuleb arvatavasti rootsi sõnast Nyår. Nõukogude okupatsiooni ajal, mil jõule nende kristliku tähenduse tõttu ei peetud, võttis jõulu kombestiku suuresti üle näärikombestik (jõuluvana asemel näärivana jms). Eesti rahvakultuuris on näärikombestikku kõige rohkem järgitud nääriõhtul (ka: vana-aastaõhtu) ja nääriõhtu tavad, uskumused ja toidud on lähedased jõuluõhtu omadega (http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%A4%C3%A4rid) KOLMEKUNIGAPÄEV – 6. jaanuar. Kolmekuningapäeva kutsutakse ka kolmandateks jõuludeks või jõulude sabaks. Kolmekuningapäeval tõmbas eesti talupoeg jõulupühadele joone alla, veel pidutseti, vee...
George von Browne . patent nägi ette kooli asutamise igasse suuremasse mõisa. Neist said hiljem küla-ja vallakoolid.. 18.saj lõpuks oskas eesti talupoegadest lugeda 60%. Kirjavara 1739.a ilmus täielik eesti keelne Piibel, mille tõlke põhiautoriks oli Jüri pastor Anton Thor Helle. 18.saj alguses hakkas ilmuma talurahvakalendrid e kalendrisabad. Usuelu Ajaarvamine toimus katoliiklike pühakute nimepäevade(jüripäev, jaanipäev, jaagupipäev, mihklipäev jne) järgi. 18.saj võitlesid luteri kirikus kaks religioosset suundumust, pietism ja ratsionalism. Esimene oli ülekaalus saj esimesel poolel. Pietistlikud pastorid taotlesid, et usutõdesid ei õpitaks mitte lihtsalt pähe, vaid mõistetaks sügavamalt. Ratsionalistid asetasid põhirõhu talurahva valgustamisele. Nad ei arvanud, et kõigis hädades on süüdi talurahva kombelõtvus. Talurahvast kõige otsesemalt puudutanud või isegi raputanud nähtuseks on siiski
Vihane valitseja mõistis ta piinarikkasse surma. Laurentsiuse nimega on seotud hulgaliselt legende. Neist ühe järgi tuleb ta igal reedel paradiisist, et päästa üks hing puhastustulest. Augustiöödel langevaid meteoriite on kutsutud Laurentsiuse pisarateks. Autor: ,,Meie peres seda tähtpäeva ei tähistata." 19 SEPTEMBER MIHKLIKUU Tähtpäev: Mihklipäev 29. septembril Mihklipäev oli pidude ja kooskäimiste aeg, sest sel päeval lõppes 19. sajandil karjatamishooaeg ja karjaste tööleping karjane sai kooli minna. Samuti lõppesid mihklipäevaga kevadel jüripäeva ajal kaubeldud teenijate ehk suviliste lepingud. Seesugusena on ta olnud pikka aega vastandpäev maarja- ja jüripäevale, millal algasid karjatamised ja hooajatööd. Üldiselt oligi ju tegemist päevaga, millal lõppes valge ja soe suveaeg.
laual ikka jätkunud tumedat hapendatud rukkileiba. Ajas sada aastat tagasi minnes oli toidulaud praegusega võrreldes talupoeglikum, tänaseni säilinud piirkondlikud erinevused aga veelgi teravamalt piiritletud. Kehval kivisel pinnasel elav ranna- ja saarerahvas sõi leivakõrvaseks peamiselt soolasilku, vinnutatud või suitsutatud kala. Jõukamates sisemaa taludes kasvatati leivavilja kõrval ka karja, millest üle talve peeti vaid piimalehmad ja tõuloomad. Oinale sai saatuslikuks mihklipäev (29.september), mardipäeval (10. november) oli laual hani ja kadripäeval (25.november) kana. Enne jõulu veristati nuumsiga, millest pidi peale pühaderoogade valmistamist soolaliha ja -peki näol jaguma kuni järgmise sügiseni. Argipäevadel oli talumehe laual kruubipuder hapupiima või koorega keedukartul, mille juurde anti kohupiima või soolasilku, suurtel pühadel ka võid, liha ja munaputru. Suurtaludes, kus
Nii kujunesidki rahvakommetes tavad, mille kohaselt peeti õlletegemist teatud puhkudel lausa kohustuslikuks. Kui viljasaak vähegi lubas, katsuti õlut teha kõikideks suuremateks pühadeks. Ka kõige vaesemgi mees proovis vähemalt jõuluks laari õlut valmistada. Jõulud olidki ehk kõige "märjemad" pühad. Kesvamärga pruuliti siis nii palju, et jätkuks vähemalt kolmekuningapäevani, paremal juhul küünlapäevanigi. Vanemal ajal oli teiseks tähtsaks õlletegemise puhuks mihklipäev, kui peeti lõikuspüha. Kevadistel ja suvistel tähtpäevadel ei olnud õlle osakaal nii suur, erandiks muidugi jaanipäev. Pulmades, matustel ja jootudel on õlu omanud olulist rolli pidutuju tekitaja või siis vastava meeleolu kujundajana. Viimase 150 aasta jooksul hõivas selle koha järk-järgult ostualkohol. Oma olemuselt on õllevalmistamine väga konservatiivne nähtus ning püsinud oluliste muutusteta tänini. Enamasti pruulis õlle peremees või vanaperemees. Vana ja laialt levinud
Kriminaaljutt On rahulik 30.oktoobri pärastlõuna. Dr. Vismar saabub haiglasse koosolekult, kus ta äsja sai ametikõrgendust tänu oma heale kirurgioskustele ja heaks perearstiks olemisele - talle anti tänukiri kui linna "PARIMALE ARSTILE." Doktor on aidanud päästa lugematu arv inimelusid, nii sõdade kui ka meelerahutuste ajal, luumurrust raskete südamehaigusteni välja. Lisaks arsti elukutsele, juhatab ta koos dr. Paega vastavat haiglat. Need kaks doktorit töötavad linna parimas haiglas, kus iga viimse külastaja tausta uuritakse ning külalisi lastakse haiglasse vaid tähtpäevade ajal. Külalisteks ei ole täiskasvanud, mehed ega naised, vaid lapsed, kes kõige vähem kartust ja kahtlustusi äratavad. Haigla nurgani jõudes hakkab doktori süda järjest kiiremini põksuma - ta kuuleb auto vilkurite kõrvuläbistavat heli. Vismari kõnnak muutub järjest kiiremaks, kuni tema vaateväljale ilmub politseiauto. Ta tardub. K...
Albert Kivikas Albert Kivikas sündis Viljandimaal. Ta õppis Vastemõisa ministeeriumikoolis, Viljandi kaubandus- ja Tartu kommertskoolis. 1919. aastal läks ta vabatahtlikult Vabadussõtta. Aastatel 1920-1921 jätkas Kivikas õpinguid Tartu Ülikoolis ajaloo, keele ja kirjandusteaduse alal. Seejärel töötas ta paar aastat ajakirjanikuna ning pühendas kirjanduslikule loomingule. 1944. aastal siirdus Kivikas sõja eest Soome ning sealt Rootsi, kus pidas töölise, arhiivitöötaja ja ajakirjaniku ametit. Albert Kivikas tuli kirjandusse realistliku jutukoguga ,,Sookaelad" (1919), mis räägib tema kasvukoha olustikust. 1920. aastatel kirjutatud asunikutriloogias ,,Jüripäev" (1921) , ,, Jaanipäev" (1924) ja ,,Mihklipäev" (1924) käsitleb kirjanik maatameeste ja talupoegade maareformist ajendatud vastuolusid. Erilisel kohal on Kivika loomingus Vabadussõja teema. Novellikogudes ,,Verimust" (1920) ning ,, Punane ja valge" (1927) kujutab ta sõja julmust ja ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
