Ilukirss ja-õunapuu, kontpuu, magesõstar (0)

Ilukirss ja-õunapuu, kontpuu, magesõstar



Ilukirss ja -õunapuu,  kontpuu, magesõstar 2020


Ilukirss  o Sordid: Accolade, Amanogawa, Kanzan, Kiku-shidare Sakura, Spire,  Hillieri, Brilliant, Ruby, Plena o Kasvutingimused: Võimalikult päikseline. Muld pigem pisut  aluseline. Ei sobi vesine kasvukoht ja õhuvaene kinnine pinnas. 
Kasvab pea kõikjal Euroopas. o Suurus: 1,5- 10 m kõrge o Eluiga: kuni 100 aastat o Tüvi ja lehed: Lehed on teravatipulised, tumerohelised ülalpool,  allpool heledamad ja võivad olla pikkusega kuni 8 cm. Tüvi on 
pruunikashalli koorega. o Õitsemise aeg: aprill-mai o Õied: valged, roosad o Jaapanis kirsside õitsemisaja algus töövaba rahvuspüha. o Väidetavalt kasutasid ravimiseks kirssi juba Hippokrates ja Avicenna o Toimib aspiriiniga samaväärselt võitluses põletikuliste protsessidega.   10 kirssi= 1 aspiriinitablett




Iluõunapuu o Sordid: Dolgo, Raudatie Omena, Professor August Vaga, Red  Splendor, Royalty, Golden Hornet, Royal Beauty, Lõhislehine 
iluõunapuu, Liset, Red Sentinel, Rudolph, Profusion o Kasvutingimused: Eelistavad kasvada valgusküllases  kasvukohas. Pinnas lubjarikas ja vett hästi läbilaskev. 
Istutamisel vahekaugus 4 m.  o Suurus: 2-8 m kõrguseks.  o Lehed: Lehed võivad olla rohelised, purpursed või punased.  o Viljad: Pisikesed, värvus kollased ja punased. Õunu on palju,  aga pole söödavad. Püsivad puudel kuni jõuludeni o Õied: valged kuni tumeroosad o Rahvapärimus: Õunapuu lehti, õisi, koort kasutasid vanad  eestlased erinevate haiguste korral nagu põletikud, 
mädanikud, soolatüükad, külmetushaigused, peavalu. o Eedeni aia keelatud vili, Veenuse võrdkuju- armastuse  sümbol. Skandinaavia jumalanna Idunn kuldsete õunte 
hoidja. Õun märklauana- Wilhelm Tell, Trooja sõda, Isaac 
Newton. o Seni vanimad kivistunud õunad on leitud Çatal Hüyükis Anatoolias, mis pärinevad aastast 6500 eKr.  Professor August Vaga Red Sentinel Red Sentinel Red Sentinel


Professor August Vaga Malus Royal Beauty Malus baccata ehk Paradiisiõun


Kontpuu o Kontpuu (Cornus) on kontpuulaadsete seltsi kontpuuliste  sugukonda kuuluv taimeperekond.  Liigid: Cornus sanguinea – verev kontpuu Cornus suecica – rootsi kukits Cornus mas – kirss-kontpuu Cornus alba – siberi kontpuu Cornus stolonifera – võsund-kontpuu o Puit on kõva nagu kont.  o Odysseuse nooled. o Rooma linna Romulusel kontpuust oda.


Cornus sanguinea – verev kontpuu o Eestis sagedamini Põhja- ja Lääne-Eestis, osaliselt ka  Lääne- ja Edela-Eestis. o Kasvab leht- ja segametsades, salumetsas,  looniitudel, puisniitudel, põõsarindes.  o Kasvutingimused: Eelistab lubjarikast pinnast.  Metsistub kergelt. o Vars: Verev- punakas, punakaspruun 
o Suurus: 1,5-2m kõrguseks
o Viljad: Musta värvi viljad on kergelt mürgised.
o Õied: Valged
o Rahvapärased nimetused: kukerkuusk, kukepuu,  luupuu.


Cornus suecica – rootsi kukits o Põhja-Eestis ja Hiiumaal. o Vars: neljakandiline, hõredalt karvane.  o Lehed: rootsuta, ümardunud alusega, 1,5-4 cm pikad.  o Õisik: meenutab üksikut õit – rohkearvulisi väikesi punakaspruune õisi  ümbritseb neli valget kandelehte. Õitseb juunis, juulis. o Viljad: marjataolised, erepunased.  o Kõrgus: 6-30 cm. o Kasvukoht: Niisketes metsades, soostuvatel niitudel. o Puitunud risoomiga rohttaime välimusega poolpõõsas. o Looduskaitse III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria  – ohu piiril.


Cornus mas – kirss-kontpuu o Sordid: "Aureoelegantissima„ , "Tricolor„ ,  "Variegata„ , "Aurea„  o Kasvutingimused: Päikesepaisteline, aga üldiselt  vähenõudlik. Ei talu varju ja kinnitallatud pinnast. o Suurus: kuni 4m kõrge o Lehed: Sügisel lehed värvuvad punakaslillaks.  lehed püsivad erkkollastena kogu suve.  o Õied: Õitseb varakevadel kollaste õitega enne  põõsa lehtimist. Igal kevadel ta õitseb väga 
rikkalikult.  o Viljad: Punased, kirsilaadsed viljad on söödavad.  Viljapuuna kasutatavad sordid vajavad väidetavalt 
tolmlemiseks teist puud kõrvale.


Cornus alba – siberi kontpuu o Kasvutingimused:  külmakindel, varjutaluv, mullastiku suhtes vähenõudlik.  Paljuneb hästi vegetatiivselt. o Suurus:  2-3 mkõrguseks o Võra: peente okstega püstine või kaarduvate okstega põõsas. o Koor, võrsed: vanemad oksad hallikaspunased, nooremad erepunased.  Noored võrsed kaetud vahakirmega. o Lehed: 5-10 cm pikad. Pealt tumerohelised, alt sinakasvalged, karvased.  Külgrood suunatud lehe tipu suunas. Leheroots kuni 3 cm pikk. Sügisel 
lehed lillakaspunased. o Õied ja viljad: õitseb mais, sageli sügisel teistkordselt. Õied väikesed,  kreemikasvalged, koondunud kuni 5 cm läbimõõduga kännastesse. Vili on 
lihakas luuvili, piklik, sinakasvalge, sinaka kirmega, valmivad septembris. o Kasutamine: väga levinud haljastuses, kuna talub saastunud õhku.  Kasvatatakse mitmeid vorme.


Magesõstar. Ribes alpinum o Kasvutingimused: külmakindel. Küllaltki varjutaluv, kuid varjus õitseb  vähe. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Paljuneb väga hästi 
vegetatiivselt. o Suurus: 1,5-2,5 m kõrguseks o Koor, võrsed: vanemad oksad tuhkjashallid, noored võrsed kollakad  või helepruunid. Pungad rootsulised, koonilised, terava tipuga, 
valkjad. o Lehtede: sõrmroodsed vahelduvad lihtlehed. 3-5 hõlmaga, kuni 6 cm  pikad, sirge, südaja või ümardunud alusega, pealmisel küljel üksikud 
valged karvad, alt helerohelised, jämedalt saagja servaga. Sügisel 
muutuvad lehed kollaseks või punaseks. Leheroots lehelabast 
tunduvalt lühem, näärmekarvadega. o Õied: kahekojaline. Õitseb mais, õied väikesed, rohekad, koondunud  väikestesse püstistesse õisikutesse. Isaõied paiknevad 8-12 kaupa, 
emasõied 2-4 kaupa kobarates. Õitseb rikkalikult. o Viljaks on lihakas paljuseemneline vili, valminult punane, valmib  augustis. o Kasvatamine Eestis: levinud alusmetsas ja ilupõõsana.




Kasutatud materjal:
• Ilukirss https://www.calmia.ee/Artiklid/ilukirsidaedjakodu.htm
• https://www.hansaplant.ee/hambuline-kirsipuu-kojou-no-mai-c2-30-40cm-men112478
• https://www.hansaplant.ee/hambuline-kirsipuu-kojou-no-mai-c5-hc112804
• Iluõunapuu https://www.calmia.ee/Taimed/iluounapuud.htm
• https://www.kekkila.ee/taimeraamat/iluounapuu/
• http://www.rohelineaed.ee/index.php?page=176
• Kontpuu https://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/siberi_kontpuu.html
• https://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/vosund-kontpuu.html
• Rootsi kukits https://elurikkus.ee/bie-hub/species/3928#overview
• Verev kontpuu https://elurikkus.ee/bie-hub/species/3927
• http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vkontpuu2.htm
• Magesõstar https://elurikkus.ee/bie-hub/species/6846#names
• https://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/mage_sostar.html
• http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/msostar.htm
• https://www.neevaaed.ee/toode/mage-sostar/
• https://eol.org/search?q=Ribes%20alpinum&show_all=true
• http://eseis.ut.ee/ial5/keytonature/est/efloora.html
• https://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/nimekiri.htm
• http://taimenimed.ut.ee/


Tänan kuulamast!