Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ühiskonnaõpetus I (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on koalitsioon opositsioon enamusvalitsus ja vähemusvalitsus?
  • Kes on ministeeriumis kantsler millised on ta ülesanded?
  • Mis on bürokraatia mis on selle ülesanded?
  • Miks on vaja teostada kontrolli ametnikkonna üle mis on korruptsioon?
  • Mis on kohtuvõimu kohtute ülesanded ja roll?
  • Mis eristab Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemi?
  • Kuidas erineb nende sõltumatus keskvõimust?
  • Milline on Eesti Vabariigi haldusjaotus?
  • Kes on maavanem ja mis on maavalitsus?
Ühiskonnaõpetus I
Kordamisküsimused ja -teemad (23-33) arvestustööks
  • Mis on koalitsioon, opositsioon, enamusvalitsus ja vähemusvalitsus? Miks on Eestis kehtiva süsteemi juures oluline parlamendi enamuse toetus valitsusele? Mis mõjutab valitsuse eluiga?
    • Koalitsioon on ühendus või liit, mille põhjal moodustatakse demokraatlikus riigis valitsus, mis tegutseb koalitsioonileppe alusel.
    • Opositsioon on koalitsiooni vastasrinne. Opositsiooni partei ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suurest erinevatel seidukohtadel.
    • Enamusvalitsus kontrollib vähemalt pooli parlamendi kohti.
    • Vähemusvalitsusel on alla poole valitsuse kohtadest. Vähemisvalitsus saab toimida, kui opositsioonipartei pole üksmeelel. Vähemusvalitsuse eluiga on enamusvalitsuse omast lühem.
    • Parlamendi enamuse toetus on valitsusele oluline, sest parlament võib valitsusele avaldada umbusaldust ja ta ametist tagandada. Samuti kontrollib valitsuse tegevust.
    • Valitsuse eluiga mõjutab parlamendi toetus, sest parlament võib korraldada umbusaldus hääletuse ning seeläbi valitsuse või ministri tagandada.

  • Kes on ministeeriumis kantsler , millised on ta ülesanded?
    • Kantsler juhib ministeeriumi igapäevatööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisala asutuste tegevust ja tagab järjepidevuse ministrite vahetumise puhul. Eestis vahetub kantsler sageli koos ministritega. Talle alluvad asekantslerid, kelle kaudu ta juhib ministeeriumi struktuurüksuste tööd.

  • Mis on bürokraatia , mis on selle ülesanded? Mis on avalik haldus ja avalikud teenused?
    • Bürokraatia on ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus. Ülesanded: 1) korraldada inimeste vahelisi suhteid vastavalt võimu teostava inimgrupi poolt antud korraldustele;

    2) registreerida kogukonna seisukohalt olulised sündmused;
    3) pidada registreid ning koostada selle baasil ette otsustamiseks vajalikku onformatsiooni.
    • Avalik haldus - poliitiliste otsuste igapäevane ja plaanipärane täideviimine riigi- ning omavalitsusinstitutsioonide poolt.
    • Avalikud teenused on kõigile kättesaadavad ja tagatud riigi poolt või avaliku halduse asutuse poolt (riigiasutused, omavalitsused ).

  • Miks on vaja teostada kontrolli ametnikkonna üle, mis on korruptsioon ?
    • Kontrolli on vaja teostada, et kontrollide, ega ükski ametnik ei kuritarvita mingil moel oma positsiooni.
    • Korruptsioon on ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil.

  • Parkinsoni seadus ja Peteri printsiip?
    • Parkinsoni seadus ütleb, et kui ei teostata kontrolli tehtava töö üle, siis looderdatakse ja viivitatakse töö valmis saamisega kuni antud tähtajani. Kehtestama peab kindlad piirangud, et ei esineks looderdamist.
    • Peteri printsiip ütleb seda, et edutakse neid, kes arenevad pidevalt. Igal inimesel on arenemine individuaalne, seega mingil hetkel ei jõua kõik enam silma paista ja seega neid ei edutata.

  • Mis on kohtuvõimu (kohtute) ülesanded ja roll?
    • Kohtuvõim on õigust mõistev võim, seadusandliku ja täidesaateva võimu kõrval kolmas võim. Kohus seisab selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud.
    • I astme kohutus (Harju, Viru, Pärnu maakohus ja halduskohus ) arutatakse tsiviil- ja kriminaalõiguslikke asju. Apellatsioon läheb otse II astme kohtusse.
    • II astme kohtus (Tallinna ja Tartu ringkonnakohus ) vaadatakse üle I astme otsus, mis kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. Edasi saab kaevata kassatsioonikaebuse III astme kohutusse.
    • III astme kohtus ( Riigikohus ) vaadatakse üle eelnevate kohtuotsuste seaduslikkus, misjärel otsus kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. Riigikohtu otsus on lõplik.

  • Mis eristab Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemi?
    ANGLO-AMEERIKA
    MANDRI-EUROOPA
    Kohtusüsteem ühtne
    Mitmeharuline süsteem (3-astme kohus)
    Pole konstitutsioonikohust
    Konstitutsioonikohus (riigikohus, mis kontrollib, kas otsus on põhiseadusega kooskõlas)
    Kohtunikud valitakse rahva poolt ( kohtunik töötab rahva ja kodanike heaks)
    Valitsus nimetab kohtuniku ametisse (kohtunik töötab riigi heaks)
    Kohtuniku saab rahvas maha hääletada või ametiaega pikendada
    Kohtunik on eluaegne
  • Milliseid kohtuid eksisteerib Eestis, millal saab pöörduda Euroopa Inimõiguste kohtu poole?
    • Maa- ja halduskohus, ringkonnakohus, Riigikohus (vaata küs. 6!)
    • EU Inimõiguste kohtusse võib pöörduda isik siis, kui liikmesriigi kohtusüstee, ei kaitse konventsiooniga talla tagatud õigusi ja kõik siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta on ammendatud . Samuti saab riik esitada kaebuse teise riigi vastu.

  • Miks/kuidas kujunesid kohalikud omavalitsused, millised on nende ülesanded ja kuidas erineb nende sõltumatus keskvõimust? Kahe- ja kolmeastmeline kohalik omavalitsus ?
    • Kohalikud omavalitsused (KOV) kujunesid selleks, et kohalikku elu korraldavaid ja otsustavaid küsimusi ei peaks hakkama ajama valitsuse kaudu ning et territoriaalne erinevus ja sellest sõltuvalt teised vajadused oleks hõlpsamini esindatud . KOVi ülesanne on korraldada ja hallata kohalikku elu ja olu, haridust, sotsiaalküsimusi ja transporti
    • Kaheastmeline kohalik omavalitsus - esimese tasandi moodustavad regionaalvõim ja keskvõim , mis on keskvalitsuse käepikenduseks, ning teise tasandi kohalikud omavalitsused.
    • Kolmeastmeline kohalik omavalitsus - igal tasandil (kesk-, regionaal- ja kohalikul võimul) on oma pädevus , ülesanded ja poliitika. Regionaalvõim ei ole keskvalitsuse seisukohtade elluviija vaid kujundab oma poliitikat. Näites: ühes omavalitsuses on lastepäevahoid tasuta, teises saavad toetust vähemjõukad või paljulapselised perekonnad.

  • Milline on Eesti Vabariigi haldusjaotus ?
    • EV territooriumi haldusjaotus jaguneb: maakond (teostatakse riiklikku haldamist), maakond jaguneb valdadeks ja linnadeks (teostatakse kohalikku omavalitsust). Vallas ja linnas võib moodustada osavaldu ( alevik , küla) ja linnaosi, seda seaduses sätestatud korras. Haldusüksuste nimistu kinnitav Vabariigi Valitsus.

  • Kes on maavanem ja mis on maavalitsus ?
    • Maavanem on riigi seaduslik esindaja kohtus tsiviil- ja kriminaalasjades kannatanu ja tsiviilkostjana oma pädevuse piirides. Maavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse, tegutseda ettevõtja ega prokuristina, töötada ühelgi teisel tasustataval ametikohal, välja arvatud teaduslik ja pedagoogiline töö. Maavanem ei või olla ka valla- või linnavolikogu liige.
    • Maavalitsus on maavanemat teenindav ning maavanema juhtimisel töötav valitsusasutus, mis korraldab maavanema asjaajamist ja tehnilist teenindamist.
  • Ühiskonnaõpetus I #1 Ühiskonnaõpetus I #2 Ühiskonnaõpetus I #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ragggne Õppematerjali autor
    Küsimused-vastused gümnaasiumis I perioodi ühiskonna kordamisküsimustele.
    Kordamisküsimused ja -teemad (23-33) arvestustööks

    Sarnased õppematerjalid

    Ühiskonna arvestuse kordamisteemad ja vastused
    20
    docx

    Ühiskonna arvestuse kordamisteemad ja vastused

    1. Mis on ühiskond, millised on nüüdisühiskonnale omased tunnused? Mis on ühishüve? Ühiskond on suurte inimhulkade korrastatud kooselu viis. NÜÜDISÜHISKONNALE OMASED TUNNUSED: ● Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus ● Tööstuslik kaubatootmine ● Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises ● Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus ● Inimõiguste tunnustamine Ühishüve Riik, mille oleme valinud end juhtima, kogub makse, mis hüvitab meile meie vajadusi. Mittemajanduslik: Majanduslik: -haridus ja tervishoid -riigimeedia -politsei ja kaitsejõud -teed ja tänavad -kohus -ühistransport jne 2. Milline on ühiskonna struktuur? ● avalik sektor (riigisektor)(tegeleb juhtimisega)

    Inimene ja ühiskond
    Ühiskonna õpetus-Eesti ja valitsus
    8
    doc

    Ühiskonna õpetus: Eesti ja valitsus

    Ühiskonna II Perioodi KT 12.klassile 1. Erinevate võimude ülesanded lähtuvalt võimude lahususe põhimõttest Riigikogu on Eestis seadusandlik võim, kelle ülesanne on seadusi välja töötada ja vastu võtta ning esindada kodanike huve. Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande. Otsustab rahvahääletuse korraldamise. Valitsus on Eestis täidesaatevvõim, kelle ülesanne on seaduste elluviimine ja riigi igapäevase toimimise korraldamine. Koostab riigieelarvet ja esitab selle Riigikogule. Korraldab suhtlemisi teistee riikidega. Kohtusüsteemil on Eestis kohtuvõim, kelle ülesanne on seaduse kuulekuse tagamine, järelevalve võimu üle ning sõltumatu ja aus õigusemõistmine.  Hoolimata lahutatusest kontrollivad võimud üksteist ning täidavad kohati ka teineteise funktsioone 2. Põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism- Demokraatlik valitsemine, mis tugineb seadusega m?

    Ühiskond
    VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS
    26
    docx

    VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS

    VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS ÕPIK PTK 4.1.-4.7. + TUNNIKONSPEKTID NING LISAMATERJALID SISUKORD 1.Võimude lahusus ja tasakaalustatus............................................................................3 Võimude lahusus.......................................................................................................... 3 Võimude tasakaalustatus............................................................................................. 3 2.Presidentaalne, poolpresidentaalne ja parlamentaarne valitsemine – ülesehitus ning plussid ja miinused......................................................................................................... 3 3.Presidendi roll presidentaalses ja parlamentaarses riigis.............................................4 4.Eesti Vabariigi presidendi ülesanded, tingimused kandideerimisel ja ametisseastumisel.......................................................................................................... 4 ÜLESA

    Avalik haldus
    Valitsemine
    3
    rtf

    Valitsemine

    Valitsemine ja haldamine: Valitsemine ja haldamisega kaasneb tavaliselt 3 olulist probleemi: 1.kes valitseb?, sellele küsimusele saab vastuse valimiste ajal 2.kuidas valitsetakse?, vastuse sellel küsimusele saab põhiseadusest 3.mida otsustatakse? otsuste tegemine on poliitika, mis sõltub võimul olevatest erakondadest või mõjukatest survegruppidest. Huvide vormistamine seadusteks ja määrusteks on poliitilise protsessi esimene etapp. Selle teine etapp on nedne seaduste ja määruste ellu rakendamine, siin sõltub kõik ametnikest ehk bürokraatiast. Teine etapp ongi avalik haldus. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine: Demokraatia on piiratud põhiseadusega. Need piirangud on: -sisulised piirangud - keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. Nt. ei tohi valitsus võtta vastu riigieelarvet. -protseduurilised piirangud - tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. Nt võib valitsus võtta laenu, kuid laenulepingu peab rati

    Ühiskonnaõpetus
    Riigivõimu institutsioonid
    3
    docx

    Riigivõimu institutsioonid

    1. Riigivõimu institutsioonide ülesanded Riigikogu- seaduste väljatöötamine ja otsuste vastuvõtmine Vabariigi valitsus-seaduste elluviimine Kohtud-õiguse mõistmine Omavalitsused-korraldada sotsiaalabi ja ­teenuseid, noorsootööd, vanurite hoolekannet, heakorda jne 2. Parlamendi moodustamise tsensuslik printsiip-Õiguse kuuluda ülemkotta annab ametikoht. Ülemkojal on parlamendis nõuandev ja kinnitav roll Parlamendi moodustamise territoriaalne printsiip-Suure territooriumiga föderatiivriikides esindab ülemkoda piirkondlikke huve. Ülemkoja saadikud valitakse kas piirkonna elanike poolt või määratakse omavalitsuse otsusega. 3.Miks muudeti 1937.a põhiseadusega Riigikogu kahekojaliseks?- Sest alamkoda pidi esindama rahva meeleolusid ja ülemkoda pidi peegeldama riigimehe tarkust 4.Riigikogu valimised ja koosseis. Kuidas riigikogu töötab? Riigikogu juhatus-korralab parlamendi tööd. Sinna kuuluvad: esimees-Nestor; l aseesimees-Jüri R

    Ühiskond
    Ühiskonna valitsemine ja haldamine
    10
    doc

    Ühiskonna valitsemine ja haldamine

    Ühiskonna valitsemine ja haldamine Ühiskonna valitsemine on riigi kui terviku juhtimine. Ühiskonna haldamine on administreerimine (parlamendi ja valitsuse otsuste ellu viimine). Demokraatia laiemalt tähendab elustiili, kindlaid väärtusi ja suhtlemispõhimõtteid. Otsene demokraatia - klassis hääletame ja vähemus peab alluma enamusele. Esindusdemokraatia - Eestis valitseb esindusdemokraatia, valitakse esindajad Demokraatia nurgakivid: 1) tuginemine põhiseadusele 2) võimude lahusus 3) kodanikuvabaduste ja -õiguste tagamine, kõigi võrdsus seaduste ees 4) regulaarne vabade valimiste korraldamine Põhiseaduslik valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse, seadusega määratud viisil. Piirangud: a) sisulised ja b) protseduurilised Riike (umbes 200) Erinevad võimu korralduselt: 1) monarhiad a) piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia (Suurbritannia) b) absoluutne monarhia (Brunei, Saudi Araabia) 2) diktatuurid (piiramatu võim) a) konstitu

    Ühiskond
    Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine-kodanikuosalus
    10
    doc

    Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine, kodanikuosalus

    II TEEMA: Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus monarhia, vabariik, unitaarriik, föderatsioon-see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigivõimu toimemehhanism

    Ühiskond
    Demokraatliku ühiskonna valitsemine-kodanikuosalus
    30
    doc

    Demokraatliku ühiskonna valitsemine, kodanikuosalus

    II TEEMA: Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus monarhia, vabariik, unitaarriik, föderatsioon-see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kin

    Ühiskond




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun