Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lapseea perioodid - Keskmine kooliiga 12-15a (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


LAPSEEA  PERIOODID
KESKMINE KOOLIIGA 12-15 AASTASED
KOOSTAJAD: RAIDI LEMMIK,  URVE  ANNASK, AIREEN LAANISTO
KESKMINE KOOLIIGA EHK  MURDEIGA
MÜRSIKU EHK MURDEIGA PEETAKSE ÕNNELIKU 
LAPSEPÕLVE LÕPUKS. MÜRSIKUEAS TOIMUB KÕIGE 
ROHKEM MUUTUSI, KUS ARENEVAD VÄLJA SOOTUNNUSED 
NING KASV ON KIIRE. MUUTUVAD SUHTED VANEMATE 
NING EAKAASLASTEGA JA LAPS MUUTUB ISESEISVAMAKS.
FÜÜSILINE ARENG
• FÜÜSILINE KASV KIIRE – FÜÜSILINE JA FÜSIOLOOGILINE KÜPSUS 
TÜDRUKUTEL 12. ELUAASTAL, POISTEL 13. ELUAASTAL. POISTE JA 
TÜDRUKUTE  ARENGUKIIRUS  ON ERINEV - TÜDRUKUD ON ARENGUS 
EES, VÕRDSUSTUB U 18 ELUAASTAKS. ARENGU KIIRUS VÕIB 
TEKITADA SEKUNDAARSEID PROBLEEME
• HORMONAALNE MUUTUS – EMOTSIONAALNE TASAKAALUTUS. 
SUGUORGANITE ARENG, KARVADE KASV
• SEKSUAALNE ARENG – KUJUNEB SEKSUAALNE  IDENTITEET
KOGNITIIVNE  ARENG
• ALATES 12A KUJUNEB ABSTRAKTNE JA LOOGILINE 
MÕTLEMINE.  MURDEEAS  VÕRRELDAKSE END  TEISTEGA
VARASES MURDEEAS SUHTLEMISOSKUSI, HILISES 
MURDEEAS HOIAKUID, ELUFILOSOOFIAT, EESMÄRKE JM. 
• VÄGA OLULISED ON SUHTED EAKAASLASTEGA 
(NOOREMAS MURDEEAS SAMASOOLISED, HILJEM 
VASTASSOOLISED SÕBRAD). TEKIVAD ARMUMISED, 
SEKSUAALSUHTED.
IDENTITEEDI KUJUNEMINE
• KELLENA END TULEVIKUS ETTE KUJUTATAKSE
• MIDA TAHETAKSE SAAVUTADA
•  ELUKUTSE  VALIK ( MURDEEA  LÕPUL)
• IDENTITEET KUJUNEB KIIREMINI NEIL, KELLELE EI 
SURUTA  ARVAMUSI  PEALE, NT VANEMATE POOLT
• KUI IDENTITEETI EI SAAVUTATA, TEKIB ROLLISEGADUS JA 
Vasakule Paremale
Lapseea perioodid - Keskmine kooliiga 12-15a #1 Lapseea perioodid - Keskmine kooliiga 12-15a #2 Lapseea perioodid - Keskmine kooliiga 12-15a #3 Lapseea perioodid - Keskmine kooliiga 12-15a #4 Lapseea perioodid - Keskmine kooliiga 12-15a #5 Lapseea perioodid - Keskmine kooliiga 12-15a #6 Lapseea perioodid - Keskmine kooliiga 12-15a #7 Lapseea perioodid - Keskmine kooliiga 12-15a #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-12-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Aireen1 Õppematerjali autor
PowerPoint esitlus keskmisest koolieast 12-15a

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

MURDEIGA

MURDEIGA Tüdrukutel algab murdeiga 1-3 a varem kui poistel. 10-12 a - üleminek murdeikka 12-14 a - varane murdeiga 15-16 a - keskmine murdeiga 17-18(20) a - hiline murdeiga Arenguülesanded 12-18 ea: Füüsiline kasv Formaalne mõtlemine Identiteedi kujunemine Emotsionaalne kasv Osalemine eakaaslaste gruppides Suhted vastassooga Füüsiline areng Toimuvad suured muutused, füüsiline kasv on väga kiire - see kurnab ja väsitab organismi. Saavutatakse füüsiline ja füsioloogiline küpsus (T 12-a, P 13-a). Hormonaalsed muutused tekitavad emotsionaalset tasakaalutust.

Murde- ja noorukieapsühholoogia
thumbnail
4
docx

Lapse sotsiaalne areng murdeeas

Igal lapsel on oma sünnipärased eeldused ja puudused, võimalused ja piirangud, unistused, huvid ja hirmud, usk, lootus, armastus, tahe ja kindlusetunne. Lisaks pärilikele eeldustele on õpe ja kasvatus tingitud elukeskkonnast selle sõna kitsas ja laias tähenduses. Kasvatus ja kasvukeskkond saab sünnipäraseid eeldusi mõnevõrra võimendada ja kompenseerida puudusi. Murdeea periood (u 12-18 a). 10-12 a ­ üleminek murdeikka 12-14 a ­ varane murdeiga 15 -16 a ­ keskmine murdeiga 17-18 a ­hiline murdeiga Tütrukutel algab murdeiga 1-3 a varem kui poistel. Inimese isiksuslikku arengut kirjeldab Erik Eriksoni (1902-1994) teooria. Eriksoni teooria kohaselt on inimese elutsüklis kaheksa astet, millest kuus jääb kooliikka, k.a.kõrgkool. Eriksoni arenguteooria 5.aste, mida kirjeldatakse kui identiteedi kujunemise ja hajumise konflikti, kajastab noorukiea alguses tekkivat

Lapse sotsiaalne areng
thumbnail
9
doc

Arengupsühholoogia eksami konspekt

seltskondlik, Elutute asjade vs suhete uurimiseks, Spontaanne vs reeglitel põhinev. Siirdeobjektid e mänguasjad e sild lapse ja ema vahel  Joonistamine – algul kritseldused, siis kujundid ja siis kujutised  Sõprus – oluline, et sõbral on mänguasjad, kuidas käitub ning siis sõbra iseloomuomadused  Agressiivsus – õpib end kehtestama – löömine, hammustamine, norimine, asjade võtmine, 13. Keskmine lapseiga Arenguülesanded:  Füüsiline – kasvab aastas 5-8 cm, areneb peenmotoorika, füüsiline jõud, jääv hambad  Kognitiivne – mõtlemine areneb on konkreetne, põhjused-tagajärjed, tekib metamälu e teadmised mälu toimimise kohta  Psühhosotsiaalne – edukus vs kompetentsus või alaväärsus, oluline eduelamus ja kiitmine  Sotsiaalne ja emotsionaalne – sotsiaalne võrgustik areneb, saavutusvajadus,

Sotsiaaltöö
thumbnail
68
docx

Arengupsühholoogia loeng

Huvitutakse ka lapse integreerumisest sotsiaalsesse maailma ning püütakse seletada, kuidas omandab laps perekonnas ja laiemalt ühiskonnas kehtivad väärtused. Kõik need arengud on üksteisega seotud. Arengupsühholoogia jälgib erinevaid arenguperioode: imikuiga - sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2 eluaaastat), varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7.eluaastat) ­ arengupsühholoogias kõige enam uuritud iga. keskmine lapseiga ehk kooliga (7.-12.eluaastat), murdeiiga (12.-19.eluaastat), varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad), keskmine täisiga 40.-50.nda eluaastad), hiline täisiga (pärast 60.eluaastat), vanuriiga (70+) ­ nooremad (alla 75), keskmised (75-84) - füüsiline ja vaimne nõrkus, vanemad (üle 85). Vanurite/eakate uurimine on uus suundumus tänapäeval. Igal psühholoogil on teatud teemad või arenguperiood, mida uuritakse. Vahe on selles, et ühed

Arengupsühholoogia
thumbnail
90
doc

Nimetu

Nimetatakse noorukiteks, noorteks, noor (Youth teenage). Nooruki ja noore kohta ing. keeles Youth on kasutusel teaduskirjanduses, erinevad lähetused. Enamusel juhtudel Youth tähistab hilises noorukieas olijat. Kui eesti keeles kasutatakse noor siis seda üldiselt mõeldakse üliõpilase tähistamiseks. Teine seoses selle ealistega peame vaatama kuidas autor kasutab seda terminit. Teismelise eas 11-19 a indiviidid või teine võimalus märgistab teismelise terminit ehk murdeea(varajane keskmine iga). Nii on enamikus kirjanduses kasutatakse erinevalt. Nooruk on täisea ja lapseea vahel. *Primaarsete sugutunnuste areng (arengupsüholoogia lähenemine)- esmase menstruatsiooni algus.Poistel ka algab midagi. Primaarste sugutunnuste areng on vaevu märgatav. Raske defineerida väliselt.Murdeea keskmine sündmus. *Sekundaarsete sugutunnuste areng – lõpp, keha on nüüd väliselt täiskasvanu keha kujuga. *Lähenemine, kus noorukiiga jaguneb 3-ks

Arengupsühholoogia
thumbnail
36
docx

Arengupsühholoogia konspekt

arengus läbi kogu liigi arengu). · Thorndike- sünnipärased eeldused määravad kõik · Ch.Bühler- ka kõlbeline areng ette määratud · Stern- laps elab läbi ühiskonna arengu etapid: o Imikuea I pool võrdub imetaja arenguga o Imikuea II pool võrdub ahvi arenguga o 1.-5.-aastane-ürginimese areng o algklassid- vanatestamentlik ellusuhtumine o keskmine kooliiga- keskaeg, kristlik kultuur o küpsusiga- uusaeg Õppimisteooriad. Vaatlevad inimest kui reageerivat olevust ja inimloomust mehhanistliku ja deterministlikuna. o Põhineb usul, et keskkond vormib ja kujundab inimese käitumist õppimise põhimõtete kohaselt Biheiviorism. Klassikalise tingrefleksi (klassikaline tingitus) korral esitatakse neutraalset stiimulit (N.Kellahelinat) paaris tingimatu stiimuliga (õhujoa surve), mis kutsub esile

Üldaine arengupsühholoogia
thumbnail
524
doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun