Turunduskommunikatsioon lugemispäevik nr. 8.2 (0)

Turunduskommunikatsioon- TMM0860
Tallinna Tehnikaülikool
2016
Kaisa -Kirti Niit kirjutas artikli „Eesti tudengite väärtused 1990. aastatel“ , mis peamiselt põhines Schwartsi väärtusteooria uuringu põhjal, mille ta viis läbi aastatel 1990. Samuti nagu ka artiklis kirjutas on ka minu arvates väärtused põhinenud kolmele tingimusele, mis on omased kõigile inimestele ja ühiskondadele:

Indiviidide kui bioloogiliste organismide vajadused

Koordineeritud sotsiaalse interaktsiooni nõuded, ja

Gruppide sujuva funktsioneerimise ja püsimise tingimused.
Artiklis toodi välja ka väärtustüübid, mis on enesemääratlemine, stimulatsioon , hedonism , saavutus, võim, turvalisus, konformsus , traditsioon, hingelisus, heasoovilikkus ja kõikehaaravas. Varasemalt ei oleks ma arvanud, et neid tüüpe võib nii palju olla.
Schwarts tegigi uuringu just nendele väärtustüüpidele põhinedes aastatel 1992 ja 1999 Eesti tudengitele. Käesolev uuringu kokkuvõttes tuli välja, et seitsme aastaga toimus väga suur väärtushinnangute muutus paremuse poole. Näiteks saavutus, hedonism, kõikehaaravas, traditsioon, turvalisus ja hingelisus on 1990. aastatel tähtsust juurde kogunud, stimulatsioon on noorte jaoks endiselt oluline väärtustüüp. Selline muutus näib olevat kooskõlas riigis toimunud ja toimuvate majanduslike ja ühiskondlike muutustega . Kui see uuring teha uuesti aastal 2016 siis kindlasti oleks need kõik näitajad jällegi väga muutunud paremuse poole ja kindlasti lisaks ka veel palju sarnasem kui enne USA-ga võrreldes. Selle kõik on põhjustanud tänapäeva ülemaailmne interneti ja tehnoloogia areng. Järjest enam ja enam on tänapäeva Eesti noorte maailmavaated ja väärtushinnangud ning kõik muu sinna juurde kuuluv, üha enam sarnasem Ameerikaliku eluviisi vms moodi. Seda selle tõttu, et meie eludesse on lihtsalt nii suurel määral sisenenud ameerikalik elu kui selline. Meie praegu 20-ndates noored on kasvanud ülesse nähes päevast päeva, milline elu on Ameerikas, läbi meedia ja interneti. Varasemalt aga selliseid võimalusi polnud, ei olnud interneti ja nii meeletut tehnoloogia arengut. Eesti oli veel alles mõnikümmend aastat tagasi raudse eesriide taga ja selle ajastu inimestel ei olnud selliseid teadmisi, nemad ei puutunud kokku sellise maailmavaatega nagu on Ameerikas, need inimesed, kes on aga sündinud ja elanud raudse eesriide taga on kokku puutunud peamiselt Venemaa elustiiliga. Nagu ka artikli autor kirjutas arvab Schwatz, et põlvkonna vahetusega kaasnenud vaikne revolutsioon . Nõustun sellega täielikult. Tunnen seda erinevust ka ise enda peal, olen samuti muutunud järjest enam Ameerikaliku eluviisi aktsepteerijaks, kuna näen et see on tuleviku trend kui selline.
Kokkuvõttes öeldes tuleb tõdeda, et väärtushinnangud muutuvad ajaga , muutuvad kultuuriliselt ja muutuvad erinevates olukordades . Seda tõestab just see uuring, kuna seda viidi läbi nii aastal 1992 kui ka 1999 ja mõlemal korral enamus asjad muutusid ja seda just enam ameerikaliku eluviisi ja väärtushinnangutele lähemale ja sarnasemaks. Tegelikult on väärtushinnangud iga päevaselt veidi erinevad, mitte küll olulisel määral kuid siiski, selle muutuse ongi põhjustanud erinevad situatsioonid ja läbi elamised.