1. Miks varisesid Kesk-ja Ida-Euroopa kommunistlikud režiimid kokku? Sisuliselt sellepärast, et Nõukogude Liit st Venemaa hakkas vaikselt koost lagunema. Nõukogude majandus käis üha enam alla ning see viis ka idabloki inimeste elujärje languseni, mis tähendas rahulolematust inimestes. Sotsialistlike riikide omavaheline kaubavahetus ei toimunud, tunti puudust erinevatest toodetest ja kaupadest. Nõukogude Liit ei suutnud aidata enam kohalikel kommunistidel võimul püsida ega ka oma riigis olukorda kontrolli all hoida. Kõik kokku kasvatas elanikes trotsi ja nad soovisid muutusi, seda näidati välja rohkete massiliikumistega. Kuna jäik ideoloogiline surve hakkas kaduma, tekkisid poliitilised opositsioonid, kus tõusid esile juhid, kes rahvale meeldisid. Samuti tekkisid erimeelsused kommunistlikes parteides ning tekkisid reformimeelsed jõud. 2. Võrrelge sotsialismi kokkuvarisemist Kesk-ja Ida-Euroopa riikides. Millest
kehvemaks minema. Nimelt valitsused ja nendega koos ka riigivanemad hakkasid liiga kiiresti vahetuma. See oli tingitud sellest, et oli palju väikeseid erakondi, kus iga partei soovis oma tahtmist läbi suruda ning seetõttu tekkisid lahkhelid, mis viisid mitmete valitsuskriisideni. Just täna valitsuse pidevale vahetumisele hakkasid inimesed demokraatias kahtlema ning tekitas rahva seas rahulolematust. Samal ajal aga oli kommunistidel loodud Moskvas eriline organisatsioon, mis tahtis Eestit ning ka teisi Euroopa riike enda alluvusse saada. Tänu sellisele olukorrale, mis Eestis just kriisi ajal toimus, oli hea võimalus kommunistidel pöörata ka Eesti kommunistlikuks riigiks. Kommunistid tekitasidki lõpuks mässu, kuid Eesti suutis nad siiski maha suruda. Välispoliitikas oli Eesti Vabariik juba algusest peale aktiivne. Peale üht aastat olles iseseisev astus Eesti Rahvasteliitu ja arendas sealset tegevust
Põhjendage. NSV Liidu ja lääneliitlaste suhete jahenemine. Stalini soov kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle 3. Hinnake Trumani doktriini ja Marshalli plaani edukust. Marshalli plaan 17 riigile majanduslik ja tehniline abi, 13milj. Dollari väärtuses Rahvuslik toodang tõusis neljandiku võrra Trumani doktriin Vabade rahvaste toetamine nii sise-kui ka välissuhete vahel 4. Loetlege põhjusi, miks õnnestus kommunistidel Hiinas võim haarata. Kommunistid alustasid kodusõda Rahvusliku Rahvapartei vastu Esialgu ülekaal Guomindangi poolel, hiljem initsiatiiv kaldus kommunistidele Toimus kodusõja pööre, kommunistid asusid pealetungile, vallutasid enamus Hiina 5. Kas Ida-Euroopa minemist NSV Liidu mõjusfääri oleks saanud takistada? Põhjendage oma seisukohta. Ma arvan, et kui Ida-Euroopa riigid oleksid liitunud NATOga, siis oleksid
- Eesti, Läti, Leedu. Mis on totalitaarne diktatuur?- Vägivaldne, väikese grupi võim Nimeta 3 totalitaarse diktatuuriga riiki ja nende juhid.- NSV liit-Stalin/Lenin, Saksamaa-Hitler, Itaalia- Musselini Nimeta 5 diktatuurile iseloomulikku joont.- Vägivald, väikese grupi võim, Koondus-laagrid, Salapolitsei, hirmuvalitsus. Millal kehtestati NSV Liidus, Itaalias ja Saksamaal diktatuur?- NSV-1917, Itaalia-1922, Saksamaa-1933. Miks ja kuidas õnnestus kommunistidel NSV Liidus, fašistidel Itaalias ja natsidel Saksamaal võimule pääseda?- NSV-Vägivaldne riigipööre, Itaalia/Saksamaa-Rahva toel, valimised. Diktatuurid NSV Liidus, Itaalias ja Saksamaal (Mis ideoloogiatel põhinesid? Kes juhtisid? Välispoliitilised eesmärgid).- NSV-Kommunism, Lenin/Stalin, Kommunistlik maailma revolutsioon, hiilguse taastamine. Itaalia-Fašišm, Mussolini, hiilguse taastamine. Saksamaa-Natsionaal sotsialism, Hitler, Versailles` süsteemi
ministrist. Praegu 14 Valimisõiguslikud vähemalt 20 aastased, praegu 18. 2. Kirjelda mis toimus 1.detsembril 1924?(eesmärgid, käik, tagajärjed) · Toimus riigipöördekatse. Algatajad: kommunistlik internatsionaal, juhiti Moskvast. Eesmärgid: ette valmistada kommunistlikku maailmarevolutsiooni, liita Eesti NSV liiduga. Käik: 350 mässulist hõivasid Toompea lossi, sõjaväelennuvälja, raudteejaamad ning peapostkontoriTagajärjed: taastati kaitseliit ja populaarsus kommunistidel kadus. 3.Iseloomusta vabadussõdalaste liikumist Eestis1930ndatel (eesmärgid tegevus)Nõudma tugevamat korda eestis. Vapsid hakkasid kritiseerima kehtivat korda 4.Miks sai Eestile 1930nd aastatel saatuslikus et demokraatlik kord kaudus vaikival ajastul Kuna II MS säilitasid vabaduse just demokraatiale truuks jäänud riigid(Soome) 5.Võrrelge 1920a ja 1938 eesti põhisedust ning tooge välja peamised erinevused? 1920. ühekojaline 100 liikmeline, riigipea riigivanem 1938 kahekojaline,
Venemaal!24.veb 1917. Võimult kukutatakse valitseja (tsaar) et luua demokraatliku korraga riik. Rahva ülestõus valitseva korra vastu soov omada rohkem õigusi ja võrdsust ühiskonnas. 7.Milles väljendus rev situatsioon Aasias i MS järel? Rahvas hakkab soovima endale rohkem õigusi ja võrdusust. Ei taheta alluda enam imperialistlike riikide kontrolli alla. India autonoomia soovimus tahe. Hiina 4. Mai revolutsioon kus kukutati keisri võim ja peeti kodusõda. 8.Miks õnnestus kommunistidel Venemaal võimu haarata? 1)Demokraatia puudumine- rahvas soovis rohkem õigusi ja levis äärmuslike rühmituste pooldamine.2)Lubasid I MS lahukda- Rahvas kurnatud kuna toodand ja elu käis sõja ümber.3)Tsaari võimu kukutamine- võimaldas poliit vangidel ühiskonda tagasi tulla. 4)Maa reformi korraldamise lubamine- Lubati maa riigistada ja jagada maad talupoegade ja vaesema rahvaklassi seas.
1949 VMN- Vastasikuse Majandusabi Nõukogu- NSVL- aitab sotsialistlikel riikidel majandada 1955 VLO-Varssavi Lepingu Organisatsioon- NSVL oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliitriikidega- ühendas relvajõudusid sots. riikide vahel. HIINA KODUSÕDA Aeg: 1946-1949 Osalejad: Kirde ja Põhja- Hiina (kommunistid)- NSVL abi vs kodanik Rahvuslik Rahvapartei (Guomindagi)- USA abi Põhjus: kommunistid tahtis ülimvõimu Hiinas Käik: *algselt ülekaal Guomindagi poolel *1947 initsiatiiv kommunistidel *agraarreform aitas kommunistidel tugevneda *1948 kodusõjas pööre *kommunistid vallutasid suurema osa Hiinast *1949 kommunistidel Naking, lahingud kandusid Lääne-Hiinasse *Guomindangi liider Kaishek taandusvägedega Taivani saarele *1 okt 1949 kuulutati välja Hiina Rahvavabariik eesotsas kommunistide liider Mao Zedong Tulemus: tugevnes kommunistide positsioon maailmas ja nende mõjuvõim laienes Aasias.
Pärnus toimus eraldi kooliõpetaja Jaan Rea organiseeritud mäss. 1. detsembri hommikul kella 10-ks oli mäss maha surutud, kuid mässajate jälitamine kestis veel mitu päeva. Jaan Anveltil õnnestus põgeneda Venemaale, kuid 11. detsember 1937 ta hukati ülekuulamisel. Karl Rimm hukati terroriorganisatsioonis osalemise eest 22. augustil 1938. aastal. 1924. aasta riigipöördekatse ebaõnnestus, kuna: 1) kommunistidel oli vähe mässajaid järgi jäänud sama aasta novembris oli 149 kommunisti hukatud ning 30 sunnitööle määratud 2) Vene kommunistid proovisid kehtestada kommunistide ülemvõimu kogu maakeral; sissetungid olid suures osas läbimõtlemata, kommunistid soovisid lihtsalt peale tungida ja kõik omastada kui nad kuulsid mõne sissetungi ebaõnnestumisest, nad põgenesid; Toompea lossi lõksujäänud aga hüppasid akendest välja Schnelli tiiki jne, näiteid võib leida lõputult
vastupanuvõitljaid e modzaheede moodsate relvadega ja õpetas neid välja. NSVL-i soomuskopterite vastu saadeti afgaanidele Stingeri rakette. Reagan toetas ka Poolat aidates põranda alla läinud Solidaarsusel rasked hetked vastu pidada ja seejärel uuesti jalule saada. Poola vastupanuliikumist aitas ka USA välispoliitiline toetus. Ühendriikide survel oli Jaruzelski sunnitud vabastama mitmeid Solidaarsuse eest karistatud inimesi. Poola hakkas liikuma kaksikvõimu poole: üks võim kommunistidel ja vaimne võim Walesal ja Johannes Paulus II. Ühendriigid hakasid senisest tõhusamalt toetama vastupanuliikumist ka mujal maailmas, mis tõi kaasa kommunistide võimu kukutamisele ja raudse eesriide hukutamisele. Ühendriikide majandussõda NSV Liidu vastu Reagan takistas NSVL-il gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse, keelates USA-l müüa selleks vajalikke juppe (viidates Poolas toimunule). Gaasijuhtme projekt saigi läbi kukutatud.
Hetkel kui Hitler võimule tuli, hakkas ta tegema muutusi Saksamaa majanduses ja tööstustes. Ta vandus, et hakkab võitja riikidele vastu seisma ja Saksamaa oma algsesse hiilgusesse taastama. Hitler tegi suuri muutusi tööstustes ja pani rohkem rõhku relvade tootmisesse ja lasi ehitada autotee läbi riigi, et saaks sõjamasinaid kiiremini ühest kohast teise viia. Samas kui Saksamaa võitles töötusega olid Nõukogude venemaal sarnased probleemid majanduse- ja tööstustega. Venemaa kommunistidel olid suured plaanid maailma vallutamisega ja kõik riigid kommunistlikeks teha. Stalin algatas industrialiseerimise, mille peaeesmärgiks oli sõjatööstuse viimine sellisele tasemele, mis suudaks käigus hoida tohutut armeed, mis on võimeline vallutama kogu Euroopa ja hiljem ka maailma. Kogu Nõukogude Liidu majandus töötas alates 30-ndate aastate keskpaigast sõjatööstuse võimsuse suurendamise heaks. Kui 1923. aastal oli Punaarmees 550 000 meest, siis 19. augustil 1939 oli neid 2
Kandidatuur võimaldab talle suurt kampaaniat ja palju kõnesid ehk tänu sellel kogub ta palju populaarsust. Presidendiks valitakse siiski Hindenburg, kes üritab konservatiive panna võimule. · 1932. aastal alguses toimuvad uued Riigipäeva valimised (II), kus nüüd saavad natsid 230 kohta (eelminekord 170 umbes 500st), moodustades suurima fraktsiooni Riigipäevas. Sotsialistidel ja kommunistidel on kokku rohkem hääli, aga nad ei tee omavahelist koostööd. Kommunistidel on Moskva poolt keelatud igasugune koostöö sotsialistidega. · 1932. aasta novembris taaskord enneaegsed Riigipäeva valimised (III). Selgub, et natside pooldajaskond on vähenenud ja kommunistide pooldajaskond tõusnud. Hindenburg mõistab, et natsid on ainus jõud kommunistide vastu. (Hindenburg kartis,
rahvademokraatiamaadega Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. d. Euroopa Söe- ja Teraseühendus 1952. aastal moodustasid Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland ESTÜ. Selle eesmärgiks oli edendada majanduslikku- ja poliitilist koostööd ning hoida ära III-dat maailmasõda. 6. Kuidas ja millal tekkisid Hiina Vabariik ja Hiina Rahvavabariik? Miks õnnestus kommunistidel Hiinas võim haarata? Hiina Vabariik (mitteametlikult Taiwan) on Taiwani saart ja lähisaari kontrolliv, mandri-Hiinast sõltumatu riik. Pekingis asuv Hiina Rahvavabariigi valitsus peab Taiwanit Hiina RV osaks, eitades Hiina Vabariigi eksistentsi jätkumist. Taibeis asuv Hiina Vabariigi valitsus, mis pärast lüüasaamist kodusõjas 1949. aastal evakueerus Taiwanile, peab end kogu Hiina seaduslikuks valitsuseks. Vastuolu tõttu Hiina Rahvavabariigiga on Hiina
Prantsusmaa • Majanduse areng: riiklik rekonstruktsiooniprogramm 1945/46 • Prantsusmaa on koos Saksamaaga Euroopa integratsiooni eestvedaja. • Sisepoliitika: IV vabariik 1946-1958 V vabariik 1958 Sõjajärgne Prantsuse riik kasvas välja vastupanuliikumisest, mille eesotsas oli seisnud kindral Charles de Gaulle,kes moodustas maa vabastamise järel 1944.a. Ajutise Valitsuse. Valitsesid pahempoolsed meeleolud, kommunistidel oli üsna suur mõju. 1946.a. koostati ja referendumil kiideti heaks IV vabariigi põhiseadus, mille kohaselt sai Prantsusmaast parlamentaarne vabariik. Selle järgi juhiti Prantsusmaad kuni 1958. a.-ni. Uus poliitiline süsteem osutus aga ebakindlaks ja ebapüsivaks. Kiiresti vahetusid valitsused. Kommunistidega koostööst teised erakonnad keeldusid. Prantsusmaal sai võimule tsentristlikud erakonnad. * Koloniaalimpeeriumi lagunemine. Selle kooshoidmiseks pidas
suurem vabadus. Riiklike ettevõtteid hakati erastama. Oluline oli väliskapitali kaasamine ja turumajandust soosiva seadusandluse väljatöötamine. Poliitilised muutused. Ida-Euroopa riikide poliitiline areng on kulgenud erinevalt. Iseloomulikeks joonteks on olnud uue riigikorra ülesehitamine, demokraatliku valimissüsteemi juurutamine ja püüda intergreeruda Euroopaga. Mõnes riigis on säilinud kommunistlide mõju, mõnedes kohtades õnnestus kommunistidel võimule jääda ja ümberkorraldusi takistada.Tekkisid ka uued riigid, Tsehhoslovakkiast, Tsehhi Vabariik ja Slovakkia. Tsehhi presidendiks sai Vaclav Havel, kelle eestvedamisel on Tsehhi edukalt integreerunud Euroopasse, Slovakkia pole suutnud sellist arengutempot pidada. 1991-1992 lagunes ka endine Jugoslaavia. Iseseisvusid Horvaatia,Slovakkia,Makedoonia,Bosnia ja Hertsogoviina. Jugoslaavia koosseisu jäid üksnes Serbia ja Montenegro
• Juuli esimestel päevadel saadeti laiali Riigikogu • ENSV 4. Nõukogude okupatsioon 1940-1941 suvi MAJANDUS • Riigistamine, ettevõtete natsionaliseerimine • Kaotati eraomand • Kroon asendus rublagakaupade defitsiit • Rasketööstus (metallitööstus) • Talude max suurus 30 ha • SOTSIALISM- 14.06.1941 massiküüditamine vangilaagritesse, Siberisse - 14. juuni 1920 massirepressioonid- KÕIGE SUUREM KÜÜDITAMINE!!! POLIITIKA • Võim kommunistidel • Eesti ametnikud vahistati • Uus Nõukogude põhiseadus • Riigikogu-> Ülemnõukogu • Valitsuse uus nimi Rahvakomissoride nõukogu, peaminister Johannes Vares-Barbarus • Maakonnad->rajoonid • Muutus kohtuvõim • Ainuke partei-EKP, esimene sekretär Karl Säre<- riigi kõige tähtsam mees KULTUUR • Range tsensuur • Sotsialistlik realism • Koolides õpiti Vene kultuuri ja ajalugu • EV kultuuri väärtuste hävitamine • Lõhuti monumente
· Toimus riigipöördekatse. Algatajad: kommunistlik internatsionaal, juhiti Moskvast. Eesmärgid: ette valmistada kommunistlikku maailmarevolutsiooni, liita Eesti NSV liiduga. Käik: 350 mässulist hõivasid Toompea lossi, sõjaväelennuvälja, raudteejaamad ning peapostkontori. Ebaõnnestus sõjaministeeriumi ja sõjakooli hõivamine. Tagajärjed: taastati kaitseliit ja populaarsus kommunistidel kadus. 3. Kuidas mõjutas kommunistide mässukatse Eesti avalikku arvamust? · Eestlaste enamus meelestus kommunistide vastu. Kaitseliit taasloodi rahuaegse vabatahtliku maakaitseväena. 4. Mis olid Suure Majanduskriisi tagajärjed Eestile? · 1) Eesti krooni devalveerimine. 2) Eesti majandus orienteerub Lääne- Euroopast Saksamaale(peamine siht-turg kaupadele). 3) Demokraatia lõpp Eestis(K.Pätsi autoritaarne võim)
· Toimus riigipöördekatse. Algatajad: kommunistlik internatsionaal, juhiti Moskvast. Eesmärgid: ette valmistada kommunistlikku maailmarevolutsiooni, liita Eesti NSV liiduga. Käik: 350 mässulist hõivasid Toompea lossi, sõjaväelennuvälja, raudteejaamad ning peapostkontori. Ebaõnnestus sõjaministeeriumi ja sõjakooli hõivamine. Tagajärjed: taastati kaitseliit ja populaarsus kommunistidel kadus. 3. Kuidas mõjutas kommunistide mässukatse Eesti avalikku arvamust? · Eestlaste enamus meelestus kommunistide vastu. Kaitseliit taasloodi rahuaegse vabatahtliku maakaitseväena. 4. Mis olid Suure Majanduskriisi tagajärjed Eestile? · 1) Eesti krooni devalveerimine. 2) Eesti majandus orienteerub Lääne- Euroopast Saksamaale(peamine siht-turg kaupadele). 3) Demokraatia lõpp Eestis(K.Pätsi autoritaarne võim)
eksitav tekst või filmi katkendile eksitav kommentaar. Nälgitud surnukehade hunnikud ei tähenda seda, et inimesed tapeti gaasiga või et nad näljutati surnuks tahtlikult. Tegelikult olid need vohavate epideemiate ohvrid või sõja lõpus valitsenud toiduainepuuduse tekitanud traagiliste näljasurmade ohvrid. Kuidas on holokausti-legendist kasu juutidele tänapäeval? Ta aitab kaitsta juute kui inimrühma kriitika eest. Mis kasu sellest oli kommunistidel? Ta juhtis tähelepanu kõrvale Nõukogude Liidu sõjaõhutamisest ja julmustest enne Teist maailmasõda, selle ajal ja pärast seda. Mis kasu sellest on Suurbritannial? Paljuski sarnaselt sellega, nagu tast oli kasu Nõukogude liidule.
ülesehitamisega. · Põhja-Vietnamil oli suur arvuline ülekaal. · Põhja-Vietnam ei olnud huvitatud kompromissist. · USA-l puudusid suuremad liitlased ja kardeti Hiina sekkumist. Ronald Reagani arvamus · Vietnami sõda oli Ronald Reagani arvates ainult üks sündmus vabaduse ja totalitaarse riigikorra vahelisest järjepidevast võitlusest. · Vietnami sõja tragöödia ei seisnenud Reagani meelest mitte ameeriklaste osalemises, vaid faktis, et USA lasi kommunistidel võita. My Lai veresaun · 16. märts 1968 · 300-500 relvastamata lõuna vietnamlase massimõrv, sealhulgas naised ja lapsed. · Massimõrva korraldamises süüdi mõistetud William Calley kandis vaid 3 aastat oma eluaegsest karistusest. Ho Chi Minhi rada · Ho Chi Minhi rada oli maantee, mida mööda toimetati Vietnami sõja ajal kommunistliku Põhja vägedele sõjamoona vaatamata selle pidevale ründamisele Lõuna ja USA vägede poolt.
vägedele hulgaliselt ohvreid. Sõja lõpp Ülejäänud sõda hõlmas väikest ala ning oli rohkem pikaldane rahuläbirääkimiste periood, mis sai alguse 10. juulil 1951. toimusid lahingud edasi ka läbirääkimiste käigus. Suur probleem läbirääkimistel oli reparatsioonimaksude küsimus. Kommunistid nõustusid vabatahtlikult reparatsioonimaksudega vaid ühel tingimusel, et enamus sõjaeelsetest aladest, mis olid kommunistidel, ka neile tagastataks. See soov lükati kohe tagasi. Sõda kestis seni, kuni kommunistid sellest soovist loobusid. 29. novembril 1952 valiti Dwight Eisenhower USA presidendiks. Valimislubadust täites sõitis ta Koreasse, et leida lahendus konflikti lõpetamiseks. 27. juulil 1953 saavutati relvarahu. Selleks ajaks oli rindejoon peaaegu samas kohas, kus enne oli Lõuna ja Põhja piir jooksnud. Rahulepingut pole tänapäevani alla kirjutatud. Click to edit Master text styles
vasakpoolsete vastu. Ta lahkus Mehhikosse, kus kohtus kuubalastest vendade Fidel ja Raúl Castroga, kes valmistusid kukutama Kuuba presidenti Fulgencio Batistat. Guevara ühines Castro vägedega, mis saabusid Kuubasse Oriente provintsi novembris 1956. Kui Castro väed olid 2. jaanuaril 1959 vallutanud Havanna, sai Guevara Kuuba kodanikuks ning töötas põllumajandus- ja agraarreformiosakonnas. Need edukalt peetud lahingud aitasid kommunistidel saareriigis võidule tulla ja tegid Guevara maailmakuulsaks. Hiljem oli ta Kuuba Riigipanga president 19591961 ja tööstusminister 19611965. Pärast kommunistide võimuletulekut Kuubal lasi Guevara Havannas oma kabineti rajada kohale, kust avanes vaade ka kukutatud president Fulengo Batista käsilaste hukkamistele. Guevara usk n-ö uue kommunistliku inimese tulemisse oli nii suur, et talle ei tekitanud 1965. aastal Kuubalt lahkudes probleeme ka abikaasa ja nelja lapse puupaljastena maha
tungis NSVL ja Hiina mõjutusel kallale Lõuna-Koreale ja vallutas suure osa sellest. USA oli abis Lõuna-Koreal ja oma osa suudeti tagasi vallutada ja siis seisis rinne 2aastat kuni 1953 sõlmiti vaherahu, mis kestab tänini. NSVL mõjuvõim vähenes. 1953 Berliini ülestõus Ida-Berliin hakkas streikima halbade elutingimuste pärast ja lootuses vabaneda NSVL võimu alt. Lääs ei julgenud appi minna, sest hindasid NSV Liitu üle ja jätsid asja saatuse kätte. See võimaldas kommunistidel ülestõusu kiirelt maha suruda. 1956 NLKP XX kongress pidas Hrustsov kõne, kus mõistis osaliselt hukka Stalini isikukultuse ning kuriteod ja see vapustas teise kommuniste kogu maailmas. 1956 Ungari ülestõus oli meeleavaldus Poola toetuseks, mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks. Samal ajal nimetati ametisse Imre Nagy, kes lubas Ungaris üles ehitada demokraatia ja Nõukogude väed välja saata kuid taas polnud lääneriigid abis ja NSV Liit surus ülestõusu maha.
parlamenti korraga suur hulk erakondi ja koalitsiooni oli keerukas moodustada. Seetõttu hakati kehtivat põhiseadust peagi kritiseerima ja juba 1920. aastate lõpus oli tõsiselt päevakorral selle muutmine. Majanduslikult oli riigi seis esialgu vilets, kuid abi saadi mitmetelt lääneriikidelt. 1923. aastal puhkes aga majanduskriis, mis andis võimaluse teha edukamat propagandatööd Nõukogude Liidu poolt toetatavatel kommunistidel. Viimased püüdsid 1924. aasta 1. detsembril koguni riigipööret korraldada, kuid see kukkus siiski läbi. Selleks ajaks oli Eesti positsioon välispoliitilisel areenil ka kindlustunud, sest 1922. aastaks olid riiki tunnustanud olulisemad lääneriigid, sealhulgas USA, ja Eesti võeti Rahvasteliidu liikmeks. Peagi paranes ka majanduslik olukord, Eesti muutus oluliseks toiduainete Lääne-Euroopasse eksportijaks. 1929. aastal algas aga ülemaailmne majanduskriis, mis tabas valusalt ka Eestit
Toodud kirjad annavad selge kujutuse raskustest, millega küüditatuil tuli võidelda. Masendav on olukord, mida kirjeldab haritlase sulg või vaevaliselt kritseldab paberile lihtsa tööinimese harjumatu käsi. Küüditatult meestelt pole saabunud kirju. Kuna nad arvati arreteerituteks, siis polnud neil kirjade saatmine lubatud. Paanikohaselt oli Eestist väljasaatmisele määratud esimese küüditamisega 11 102 isikut. Selle plaani täitmine kommunistidel 100%-selt ei õnnestunud. Paljusid küüditamisele määratuid ei saadud kätte. Äraviidud ja mobiliseeritud eestlaste registreerimise keskuse (ZEV) poolt 15. märtsiks 1943 kogutud andmeil küüditati Eestist 9728 isikut(umbkaudu 3512 meest, 3024 naist ja 3067 last). Suurem osa küüditatutest saadeti Kirovi oblastisse(4000 isikut) ja Novosibirski(3700 isikut). Seda julma terrorit Eesti inimelude kallal ei suudeta unustada lähemate aastakümnete jooksul.
Järg. ohver oli Poola. 31. märts 1939 teatasid Prant. ja Suurbrit, et kaitsevad Poola puutumatust ja alustasid läbirääkimisi Nsv Liiduga, lootes teda kaasata Sx.-vastasesse liitu. Hitlerit ähvardas sõda kahel rindel. Et Poolat rünnata, pidi tal olema kindel seljatagune ning selleks võis olla Stalin. Molotovi-Ribbentropi pakt: Lääneriikide ebaõnnestunud poliitika tõttu olid 1939. a suveks kõik trumbid Stalini kätte läinud. Stalin veendunud, et rahu tingimustes ei õnnestu kommunistidel kusagil võimule tulla. Stalin lootis vallutada kogu Euroopa. 1939. a suvel olid liidust Staliniga huvitatud nii lääne demokraatlikud riigid kui ka Hitler. Stalin pidas kogu suve läbirääkimisi Ingl. ja Prant-maaga ning lõi salajasi kontakte Hitleriga. 23. aug. 1939 suureks üllatuseks sõlmiti Moskvas Sx. ja Nsv Liidu vahel mittekallaletungileping. Üksteisele lubati teineteist mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus (10 a jooksul). Lepingu oluline osa oli
võitlusvaim. Tagala, sest polnud kuskilt võtta uusi sõdureid juurde ja polnud korralikku sõjavarustust, näiteks tankid puudusid. VI 1. miks puhkes Venemaal kodusõda? Paljud Venemaa piirkonnad keeldusid Pertogradi uusi kommunistlikke võimumehi tunnustamast. Esialgu suutsid enamlased vastuhakud maha suruda, kuid 1918.a kevadel puhkes uus kodusõda. Tekkisid ,,valged" valitsused, mis tuginesid enamlaste poolt laiali aetud Asutava Kogu liikmetele. 2. miks õnnestus kommunistidel Venemaal püsima jääda? Neil õnnestus punaarmee muuta võitlusvõimeliseks sõjaväeks. 3. punaste ja valgete propagandat, milliseid väärtusi kumbki pool tõhutas ? Valged- eesmärgiks oli ,,ühtse ja jagamatu" Venemaa taastamine.
Kommunistlike režiimide kokkuvarisemise järel on Ida-Euroopa riikide poliitiline areng kulgenud erinevalt. Iseloomulikuks jooneks on olnud uue riigikorra ülesehitamine, demokraatliku valimissüsteemi juurutamine ning püüd integreeruda Euroopaga. Mitmel pool on aga esile tulnud piirkondlik eripära, mille põhjuseks on erinev majanduslik arengutase ja poliitilised erimeelsused. Mõnel pool on säilinud ka nn. värvi vahetanud kommunistide mõju. Mitmes riigis (Rumeenia, Bulgaaria) õnnestus kommunistidel võimule jääda ning ümberkorraldusi takistada. Endise idaploki riikide baasil on tekkinud ka uued riigid. 1992. aasta lõpul toimus nn. sametlahutus, millega loodi senise Tšehhoslovakkia asemele kaks iseseisvat riiki: Tšehhi Vabariik ja Slovakkia. Tšehhi presidendiks sai Vaclav Havel, kelle eestvedamisel on Tšehhi edukalt integreerunud Euroopasse. Slovakkia pole suutnud sellist arengutempot pidada. Aastatel 1991-1992 lagunes ka endine Jugoslaavia: iseseisvusid Sloveenia,
( inimesi saab kontrolli all hoida vaid hirmuga). 4. Riigistatud majandus, tööstus ja kaubandus. Eriline tähelepanu rasketööstuse arendamisel. 5. Sõjaväestatus suur. Sotsialistlik maailmasüsteemi rajamine · Okupeerimine. · Okupeeritud riigis moodustati ajutine valitsus, kus jõuministeeriumid anti kommunistidele. · Populaarsed ümberkorraldused maade ümberjagamine. · Dikteeritud valimised moodustati erinevatest pahempoolsetest erakondadest rahvarinne, kus kommunistidel oli juhtpositsioon. Pärast valimisi ühinesid sotsiaaldemokraadid kommunistidega ühtseks parteiks, teistest jäeti alles vaid need, mis sellele ühendparteile allusid. · Saavutanud võimutäiuse, natsionaliseeriti kogu tööstus ja kollektiviseeriti põllumajandus. · Likvideeriti kõik, kes ilmutasid iseseisvat mõtlemist ega soovinud Moskvale alluda. Ida-Euroopa poliitilise ja majandusliku elu võimalikult Nõukogude Liidu sarnaseks muutmist nimetatakse sovetiseerimine.
riike, Mõlemad taotlesid ülemaailmset võimu, 11. NSV Liit ja Hispaania kodusõda Hispaanias kasvas välja verine kodusõda, mis muutus kiiresti rahvusvaheliseks. NSV Liidust hakkasid vabariiklaste poolele saabuma relvad, sõjaväespetsialistid ning vabatahtlikud. Kommunistlik propaganda kuulutas Hispaania sõja ,,sõjaks ülemaailmse fasismiga". Kodusõja tingimustel õnnestus Hispaania kommunistidel võim enda kätte koondada, kes pääsesid ka valitsusse. Parempoolsed nõudsid, et NSV Liit ja ,,ülemaailne kommunism" lõpetaksid osalemise Hispaania kodusõjas. Tegelik põhjus miks NSV liit Hispaania kodusõjas osales oli see, et nad soovisid katsetada oma relvi. 12. Mille poolest erines NSV Liidu majandus kapitalistlike riikide majandusest? Plaanimajandus, eraomand puudus, vangidest tööjõud. kapitalistlikud riigid panid
Riigivolikogu valis rahva, riiginõukogu valis K. Päts. Et midagi muuta, oli vaja mõlema poole nõusolekut, aga riiginõukogu hääletas alati Pätsi järgi, seega see polnud mitte demokraatia, vaid nn "juhitav demokraatia". 37. Miks jäi Soomes ja Rootsis demokraatia püsima, aga Eestis mitte? Sest Baltimaad vajasid kindlat juhti, kes suudaks riigi väiksese majanduse viia kasvuteele ja seda ka jätkata, samas oli kõigis riikides kommunistidel omad võimalused tulla võimule, mis oleks tähendanud NV-ga liitumist, mida äsja iseseisvuse saavutanud riigig mitte kuidagi teha ei tahtnud. 38. Miks võib väita, et Rootsi oli juba 20. sajandi algul heaoluühiskond? Sest oli saavutatud enamike kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus. 39. Miks tahtis Soome olla Skandinaavia riik? Sest Skandinaavia riigid olid enamasti rohkem arenenud kui Baltiriigid. 40. Kas Kemal Atatürgi aegne Türgi oli juba Euroopa riik?
Poliitjulgeoleku tegevus: · NSVL-s oli selleks KGB · Kõrvaldas kommunismivastased ja ,,ohtlikud" inimesed, kontrollis inimeste eraelu. Ainupartei: · Ainuke partei, mis oli NSVL-s lubatud, oli Kommunistlik Partei. Teised parteid keelustati. Rasketööstuse eelisarendamine(sõjatööstus): · Sõjaväekohustuse elluviimine. Sellest kõrvaleviilijad kuulutati tagaotsitatavaks ja nimetati riigivaenlasteks. · Eelisarenduses seetõttu, et kommunistidel oli ikka plaan viia ellu kommunistlikku maailmarevoltsiooni ja nende välispoliitika oli agressiivne. · Loodi kommunistlik Punaarmee ja sõjaväekohustus. · Inimesed olid näljas(1932-1933), sest nõudlus oli liiga suur, aga enamus kergetööstuse toodangust oli suunatud Punaarmee toitmiseks. Agressiivne välispoliitika: · Soovisid maailma muuta ühtseks nõukogude vabariikide föderatsiooniks.
riigipöördekatsest osavõtnud. Põrandaaluste kommunistide arv küündis Eestis enne 1940.aasta juunit 120-130 inimeseni. Pärast juunipööret tühistas Johannes Varese valitsuse sisekaitseülem Harald Haberman Eesti Kommunistliku Partei keelustamise 4.juulil 1940. Et suurendada kiiresti EKP liikmeskonda, võttis ÜK(b)P Poliitbüroo 10.märtsil 1941 vastu otsuse ÜK(b)P allorganisatsiooni ajutise vastuvõtmise korra. Nii anti võimalus soovijatena esineda Nõukogude Liidust saabunud kommunistidel. Sama korra alusel võis parteisse vastu võtta ka isikuid, kes olid Eestisse saabunud Nõukogude Liidust. 8.oktoobril 1940 nimetati EKP ümber Eestimaa Kommunistlikuks (bolsevike) Parteiks (EK(b)P) ja ÜK(b)P Keskkomitee otsusega sai EK(b)P Üleliidulise Kommunistliku (bolsevike) Partei allorganisatsiooniks. Sellel liikmeskonna kiire suurendamise ajal liitus parteiga ka "ebasoovitavaid inimesi". Juba 1940.aasta novembris-detsembris toimus parteipiletite vahetamise käigus ridade puhastus
Lisaks sellele kavatses Nixoni administratsioon korraldada Põhja-Vietnamile diplomaatilise rünnaku, luues heanaaberlikud suhted Hiina ja NSV Liiduga, ning seeläbi vähendada nende toetust Põhja-Vietnami sõjalistele püüetele. 4.6 Sisenemine Kambodzasse Koos kiires tempos kulgeva vietnamiseerimisega hakkas olukord Kagu-Aasias märgatavalt halvenema. Siiani oli Kambodza juht prints Noradoon Sihanouki säästnud oma riiki hullematest sõjakahjudest, lubades kommunistidel piirialasid kasutada ja vaadates liitlaste sissetungidele piirkonda läbi sõrmede. Ometi õnnestus 1970. aasta märtsis ameerikameelsel kindralile Lon Nolil Sihanouk kukutada ja sundida põhja-vietnamlasi Kambodzast lahkuma. Põhja-vietnamlased aga ei kavatsenudki lahkuda ja jätta oma turvapaika ja logistilisi alasid maha ning seetõttu võtsid nad ühes Kambodza kommunistlike punakhmeeridest mässulistega südameasjaks Lon Noli valitsus hävitada. Nixon, kes nägi
kehtestamist) TEINE MAAILM Riigid, kus võimul kommunistid ja kommunistlikud parteid. (ka ,,sotsialistlikud riigid") 1. RIIGID NSVL, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, Põhja- Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia) (13). 2. ÜHISED TUNNUSED Ühe partei võim, kodanikel puudusid demoraatlikud vabadused ja õigused. Kultuurielu kommunistide võimu all, kontroll riigi üle samuti kommunistidel. Tohutu võim julgeolekuorganeil. Kommunistide võim püsis kas otsese terrori või selle tekitatud hirmu abil. Majanduslik tööstus, kaubandus- valdavalt riigistatud käsumajandus. Sõjaväestatus suur- suured kulutused riigikaitsele- madal elatustase. 11 ORGANISATSIOONID VMN- Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (oli sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd
Poolas Tsehhoslovakkias · Mõisnikele kuulunud maade jagamine · Natsionaliseeriti suurtööstus ja konfiskeeriti · riigistati tööstus ja pangad suurmaaomandid · septembris 1945 moodustati Rahvarinne · valimised 1946. mais kommunistidel 1/3 häältest · 1948 loodi Poola Ühendatud Töölispartei · 1948. riigipöördega haarasid kommunistid võimu · natsionaliseerimine ja kollektiviseerimine 3) Missugused asjaolud soodustasid kommunistide võimule tulekut?
Kommunistlike reziimide kokkuvarisemise järel on Ida-Euroopa riikide poliitiline areng kulgenud erinevalt. Iseloomulikuks jooneks on olnud uue riigikorra ülesehitamine, demokraatliku valimissüsteemi juurutamine ning püüd integreeruda Euroopaga. Mitmel pool on aga esile tulnud piirkondlik eripära, mille põhjuseks on erinev majanduslik arengutase ja poliitilised erimeelsused. Mõnel pool on säilinud ka nn. värvi vahetanud kommunistide mõju. Mitmes riigis (Rumeenia, Bulgaaria) õnnestus kommunistidel võimule jääda ning ümberkorraldusi takistada. Endise idaploki riikide baasil on tekkinud ka uued riigid. · 1992. aasta lõpul toimus nn. sametlahutus, millega loodi senise Tsehhoslovakkia asemele kaks iseseisvat riiki: Tsehhi Vabariik ja Slovakkia. Tsehhi presidendiks sai Vaclav Havel, kelle eestvedamisel on Tsehhi edukalt integreerunud Euroopasse. Slovakkia pole suutnud sellist arengutempot pidada.
Röhm. SS H. Himmler · Osalemine Reichstagi valimistel üha enam kohti · 1930 murrang: majanduskriis, tööpuudus, pankrotid. · 1932. a u 8 mln töötut. Saksamaa peatas reparatsioonimaksed. · Lagunevad valitsused, erakorralised dekreedid. · Rahva rahulolematus. Natsidel 107 kohta parlamendis · Seega riigis majanduskriis ja poliitiline kriis. · 1932. Riigipäeva valimised natsidel 230 saadikukohta sotsialistidel 133, kommunistidel 89 · 1932. a presidendivalimised Hitler kandideeris presidendiks jäi Hindenburgile alla · 30. jaan 1933 president Hindenburg nimetas Hitleri riigikantsleriks Hitleri tõusu ja languse tähtsamad momendid: · 30. jaan 1933 president Hindenburg nimetas Hitleri riigikantsleriks · 1934 Hindenburgi surm, Hitler ühitas kantsleri ja presidendi ametid Füürer · Lepingu rikkumine: Kohustuslik sõjaväeteenistus, Austria liitmine 8
2) inimõiguste kaitse on tagatud, 3) lubatud on tegutseda erinevatel parteidel Demokraatia laienemise näiteid: Venemaast eraldusid uued riigid: Eest, Läti, Leedu - olid demokraatlikud. Naistele anti valimisõigus. Rahvaste Liidu loomine. Peamised demokraatlikud liikumised: 1) Sotsiaaldemokraadid 2) Konservatiivid 3) Liberaalid Kommunistide, fasistide ja natsionaalsotsialistide vaadete sarnasused: Hirmutamine, inimelu tähtsusestus, sõjakus. erinevused: kommunistidel oli oluline klassivõitlus, rahvus ei loe. natsionalismi ja fasismi puhul on rahvus aga tähtis. Suurbritannia majandusprobleemid - tööstus vajas uuendusi, oli aegunud. Rahvusvahelised kriisid 1935. Etioopia (Abessiinia kriis) - Itaalia vallutas Etioopia. Rahvasteliit püüdis Itaaliat majanduslike sanktsioonide abil korrale kutsuda ent see ei andnud tulemusi. Itaalia astus Rahvasteliidust välja.
Kõige paremini on turumajandusega kohanenud Tsehhi, Ungari ja Poola. Kuid mitmes riigis (Rumeenia, Bulgaaria jm.) on see üleminek olnud keeruline ning loodetud majanduslikku tõusu ei ole seni toimunud. Ida-Euroopa riikide poliitilise arengu kulgenud iseloomulikuks jooneks on olnud uue riigikorra ülesehitamine, demokraatliku valimissüsteemi juurutamine ning püüd integreeruda Euroopaga.. Mitmes riigis (Rumeenia, Bulgaaria) õnnestus kommunistidel võimule jääda ning ümberkorraldusi takistada. Endise idaploki riikide baasil on tekkinud ka uued riigid. 1992. aasta lõpul toimus nn. sametlahutus, millega loodi senise Tsehhoslovakkia asemele kaks iseseisvat riiki: Tsehhi Vabariik ja Slovakkia. Aastatel 1991-1992 lagunes ka endine Jugoslaavia: iseseisvusid Sloveenia, Horvaatia, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina. Jugoslaavia koosseisu jäid üksnes Serbia ja Montenegro. Eesti taasiseseisvumine: 1
1950ndate a. algul nõrgenevat riiki, mis maailmaga sammu pidamiseks vajas kiireid reforme. Satelliitriigid Kesk- ja Ida-Euroopa olid okupeeritud NSVL'i poolt. 1948 a. allutas kogu piirkonna kommunistlikule diktatuurile. See kõik kehtestati kindla skeemi põhja, rajati Ajutised Valitsused. Ajutine Valitsus tegi mõned ümberkorraldused, maareformid. Siis korraldati valimised, milleks moodustati erinevatest pahempoolsetest erakondadest rahvarinne, kus kommunistidel oli juhtpositsioon. Valimistel järel sots.dem.ühinesid kommunistidega ning alles jäid vaid need erkonnad, mis pooldasid kommuniste. Kommunistid natsionaliseerisid kogu tööstuse ja kollektiviseerisid põllumajanduse. Sellisel kombel tõusid kommunistid võimule Poolas, Tsehhoslovakkias, Rumeenias, Ungaris ja Bulgaarias. Analoogse skeemi järgi üritati kommunistlikku korda kehtestada ka Ida-Saksamaal, kuid see ebaõnnestus ning 1949a. kuulutati välja Saksa
Berliini Kriis: NSV Liidus tekkinud segadused ja võimuvõitlus tekitasid sakslastes lootuse võõra võimu alt vabaneda. 1953. Toimub avalik vastuhakk Juunis alustasid Ida-Berliini ehtustöölised streiki, mis kasvas üle massimeeleavalduseks. Lääneriigid ei suuda aga adekvaatselt reageerida, lubades küll sõnalist abi ei ole nad tegelikult valmis sekkuma Lääneriigid ülehindasid NSV Liidu tugevust ja jätsid ülestõusnud saatuse hooleks. See võimaldas kommunistidel ülestõusu kiiresti maha suruda välja kuulutati sõjaseisukord, tänavatele toodi tankid. Meeleavaldajad aeti jõuga laiali, hukkus ligi 1000 inimest. Kuuba Kriis: Kuubal haarab võimu enda kätte F.Castro, kes maa demokratiseerimise asemel kuulutab välja oma diktaruuri. USA on tegevusest häiritud, suhted halvenevad ja USA ei osta enam Kuuba käest suhkrut, mis võib riigile surmava hoovi anda kuid NSV Liit lubab suhkru ise ära osta USA lähedusse tekib N. Liidu satelliit riik.
1917 aasta juuns saadeti Lavrenti kui armee hüdrotehnikakooli praktigant Odessasse, seejärel aga Rumeeniasse, kus ta töötas Negulestõ küla metsabrigaadis. Pärast rinde kokuvarisemist läks ta tagasi Bakuusse , kus lõpetas 1919 aastal tehnikakooli.LK25 sitpeale on tervelt üksteist aastat Lavrenti Pavlovits elust seotud tsekistitööga. Enne tsekaasse astumist aga pole Berial nagu ka suuremal enamikul teistel päandaalustel kommunistidel arvel midagi eriti silmapaistvat. LK31 TAGA-KAUKAASIA TsEKISTIDE JUHT Tuleb oletada, et Aserbaidzaani tsekaa salajase operatiivosakonna ülemana ei näidanud Lavrenti Pavlovits end just halvast küljest. Aserbadzaani tsekaas saatis Beria palju korda. Uhkusega märkis ta aurobiograafias, et võttis aktiivselt osa muhameedliku organisatsiooni Itthaad purustamisest, kuhu tema väitel kuulus ''kümneid tuhandeid liikmeid'', ning Taga-Kaukaasia parempoolsete orgasiatsioni likvideerimistest
kommunisti, õnnestus kohaliku komitee juhil Jaan Real (1896-1938) kaduda põranda alla. 30. novembri õhtul koondatigi kõik Pärnu võitlussalgad Lina tänava koonduskorterisse. Võitlejaid saadi loodetud 100 asemel ainult 40. Asja rikkus paljugi endise TÜV liikme Jaak Nanilsoni mõrv 16. augustil. Nanilson oli 1923. aastal valitud Riigikokku, kuid ta läks üle iseseisvate sotsialistide poolele, mispärast ta arvatavasti tapetigi. Relvastuseks oli kommunistidel ainult 10 revolvrit ja 20 vintpüssi. Mäss pidanuks toimuma siis, kui Tallinnast jõuab kohale teade riigipöördest. Oodates mässu puhkemist, jagati omavahel ära Pärnu linna kõrgeid ametikohti. Selle käigus mindi ka tülli, kuid üks juhtidest peatas tüli, öeldes, et Venemaal saabuvad abilised saavad niikuinii paremad kohad endale. Koostati ka mahalaskmisele määratud kodanike nimekiri ja üks voorimees määrati tribunali esimeheks. Surmamõistetute nimekirjas oli umbes 1200
ettevalmistusi Afg-st lahkumiseks Kesk- ja Ida-Eur, eriti Poola – Reagan andis korralduse varustada põrandaalust Solidaarsust moodsa side- ja trükitehnikaga, aitas taas aktiivselt tegevusse astuda avalik välispol toetus Poolale, Reagan kehtestas Poola suhtes majsanktsioonid, mis nõrgestasid Jaruzelski režiimi, pidi vabastama mitmeid Solidaarsuse tegelasi, sh Walesa → omalaadne kaksikvõim, kus jõud kommunistidel, vaimne autoriteet aga Walesal ja paavstil hakati rohkem toetama ka vastupanuliikumisi mujal Eur-s ja NSVL-s → andis tõuke suurtele muudatustele, mis mõne a pärast kukutasid kommunistide võimu Eur-s ja rebisid raudse eesriide Ühendriikide majandussõda NSVL vastu: Reagan asus takistama uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Eur-sse, viidates vägivallale Poolas keelati USA firmadel ja nende filiaalidel gaasijuhtme jaoks seadmeid müüa →
Selle tulemusel kommunistid tõmbusid linnadest tagasi maapiirkondadesse, nende peale oli suuratu Rahvuspartei armee, selle asemel et võidelda jaapanlastega või teha midagi muud, rakendasid seda kommunistide tagaajamiseks. Sellepärast alustasid need Komparteiga seotud jõud nn. pika looderetke, marssisid Lõuna-Hiinast läbi Kesk- Hiina. Neil puudus varustud, toidumoon, pidid tohutu vahemaa läbima, et jõuda põhja provintsidesse. Paljude meelest üritus, mis aitas hiljem kommunistidel võimule tulla. Mitu liini, kus liikusid. Tegemist polnud ühtse organiseeritud manöövriga, olid erinevad salgad, mis liikusid enam vähem ühes suunas, selleks et ühe korraga kätte ei saaks. Mille poolest pikk looderetk niivõrd oluline? Oma rännakus läbi Hiina said kommunistid kontakti maal elavate hiinlastega. Nendel oli võimalus seal inimestega rääkida. Kirusid olukorda, mis riigis oli, süüdistasid kõiges Rahvusparteid.
Teda ähvardas sõda kahel rindel. Ründamaks Poolat, vajas ta kindlat seljatagust. Seda võis talle pakkuda ainult NSV Liidu juht Stalin. MRP Lääneriikide ebaõnnestunud poliitika tõttu olid 1939. aasta suveks kõik trumbid Stalini kätte läinud. Nõukogude Liit oli juba mõnda aega valmistunud sissetungiks Euroopasse, selleks oli üles ehitatud maailma suurim armee. Stalin oli jõudnud veendumusele, et rahu tingimustes ei õnnestu kommunistidel kusagil võimule tulla. Seetõttu lootis ta Euroopa riigid üksteisega sõtta lükata, et neid piisavalt nõrgestada, ning siis sobival hetkel ülekaalukate jõududega ise sekkuda ja kogu Euroopa vallutada. 1939. aasta suvel olid liidust Staliniga huvitatud nii lääne demokraatlikud riigid kui ka Hitler. Oma hinna üleskruvimiseks pidas Stalin kogu suve Prantsusmaa ja Inglismaaga läbirääkimisi, luues samal ajal salajasi kontakte Hitleriga. Stalin oli
1917.a tõusis valitsuse etteotsa Päts. Lisaks saadi luba rahvusväeosade loomiseks. Oktoobri algul jõudis sõda Eesti pinnale. Pärast Oktoobripööret Petrogradis võtsid kommunistid 9.novembril 1917.a võimu üle ka Tallinnas. Ninameesteks olid Viktor Kingissepp ja Jaan Anvelt. Nad asusid demokraatlikke vabadusi piirama, keelates koosolekud, sulgedes ajalehti.Ka Maapäev saadeti laiali. Paljud majandusettevõtted (pangad, suurärid, hotellid jm) riigistati. Mõisnikelt võeti ära maa. Kommunistidel oli eitav suhtumine rahvuslikesse väärtustesse ja kirikusse. Demokraatia asemele tuli diktatuur. Olukorras, kus Saksa väed alustasid pealetungi otsustas Maapäev välja kuulutada Eesti iseseisvuse 24.veebruaril 1918 koos Päästekomiteega, kes avaldas iseseisvusmanifesti. Esimeseks peaministriks sai Päts. 25.veebruaril jõudsid Eestisse Saksa väed ja ei tunnustanud Eesti iseseisvust. Toimus saksastamine.Algas Vabadussõda,Eesti vägesid juhatas Johan Laidoner. 1919.a alustati
Poola. Ekslikult pidas Hitler demokraatlikke riike liiga nõrgaks ning 31. Märtsil 1939.a. teatasid Suurbritannia ning Prantsusmaa, et kaitsevad Poola puutumatust, alustades läbirääkimisi NSV Liiduga. Ka Hitler leidis, et kindlat seljatagust võiks pakkuda talle NSV Liidu juht Stalin. 1.6 Molotov Ribbentropi pakt Nõukogude Liit oli juba mõnda aega valmistanud sissetungiks Euroopasse ja üles ehitanud maailma suurima armee. Kuna Stalin oli veendunud , et rahu tingimustes ei õnnestu kommunistidel kusagil võimule tulla, siis lootis ta Euroopa riigid üksteisega sõtta lükata ning sobival hetkel ise sekkuda ja kogu Euroopa vallutada. 1939.a. suvel olid liidust Staliniga huvitatud nii lääne demokraatlikud riigid kui Hitler. Kogu suve pidas Stalin läbirääkimisi Prantsusmaa ja Inglismaaga, luues samal ajal salajasi kontakte Hitleriga. Stalin vajas maailmarevolutsiooni süütamiseks uut maailmasõda. 23. Augustil 1939.a
Inglismaa ja Pr kaotavad oma suurmõju. Võim oli peamiselt Venemaal ja USAl. Rahvastiku koosseis: rahvaste ümberränne, nt sakslased juuriti välja Ida- Euroopast. 2. Berliini blokaad põhjustas Külma sõja. NL põhjustas, lõigates Ida-Berliini muust maailmast, hoides neid ilma nt elektirta. Üldiselt hakkas NL oma võimu liigselt kehtestama Euroopas. 3. Edukas plaan oli Marshalli plaan, pakkus abi riikidele. 4. Kommunistidel oli sõjaline eelis, kuna NL aitas sõjaliselt. Kommunistide maareform aitas ka sellele kaasa, 80% hiinlasi elas maal ja kommunismid pakkusid maad, nii saadi rahva poolehoid. 5. Oleks, kuna näiteks tuuma-ülekaal oli USAl kuid seda ei kasutatud. Võibolla selle kartusel oleks Stalin oma võimud ja väed Ida-Euroopast välja toonud. 6. Kuna mõlemal poolel oli tuumapomm, hoiti tuumasõda ära. NL elanikkond
poliitilisel maastikul. Elame, näeme. MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Kust pärineb komme jagada poliitikud parem- ja vasakpoolseteks? Kas nende erinevus oli kohe sama suur kui praegu? 2. Millal hakkasid parempoolsed poliitikud kardinaalselt vasakpoolsetest erinema? Milles see erinevus seisnes? 3. Millist Eesti erakonda võib pidada tsentristlikuks? Kes on Eestis tsentristide juht? 4. Mida tähendab sõna ultra? Kelle kohta seda võib tarvitada? 5. Milline vahe on sotsialistidel ja kommunistidel? 6. Kas tänapäeva maailmas on ultravasakpoolseid (kommunistlikke) riike? 7. Millise erakonna liige oli Toomas Hendrik Ilves enne Eesti Vabariigi presidendiks saamist? 8. Keda nimetatakse Eesti poliitilisel maastikul oravateks ja miks? 9. Millised Eesti erakonnad moodustavad praegu valitsuskoalitsiooni (valitsusliidu)? 10. Millised Eesti erakonnad moodustavad meie parlamendis opositsiooni (vastasleeri valitsusele)? 11
annaabi.ee 
