Idabloki lagunemine. (1)

Nõukogude Liidu taandumine. Kõige olulisemaks välisteguriks oli Nõukogude Liidu mõju taandumine. Järk-järgult nõrgenes Moskva kontroll Ida-Euroopa riikide üle. Gorbatsov ei pidanud enam vajalikuks sekkuda sotsialismileeri riikide siseasjadesse ja ta heitis ette mitmele sotsialismileeri riigile, et need ei suuda ühiskonna uuenemisega kaasas käia. Tema lähedased seda heaks ei kiitund, et ei sekkuta, nad nõudsid korra jaluleseadmist. 1990.a lakkas eksisteerimast ka Varssavi Lepingu Organisatsioon . 1990.a keskpaigaks viidi kõikidest Ida-Euroopa riikidest Nõukogude väed välja.
Sotsialismi ammendumine Ida-Euroopas. Sotsialismimudel oli end sisemiselt ammendanud. Kommunistlikud reziimid ei suutnud enam rahuldada ühiskonna vajadusi. Majandustaseme allakäik tõi kaasa elatustaseme languse. Sotsialistlik jaotussüsteem ja sotsialistlike riikide omavaheline kaubavahendus enam ei toiminud . Puudust tunti alates tualettpaberist lõpetades teleritega. Tsehhoslovakkia ja Ida-Saksamaa 1989.a keelustasid lasterõivaste ja osade toiduainete eksprodi teistesse sotsialismileeri riikidesse. Nõukogude L. Vastas sellele külmikute ja pesumasinate väljaveo keeluga. Suurenes rahulolematus , hakkasid tekkima massiliikumised. Kiirenes poliitilise opositsiooni tekkimine. Tõusid esile juhid, keda rahvas toetas. Valitsevates parteides tekkisid erimeelsused ja tugevnesid reformimeelsed jõud.
Kuidas Idablokk lagunes ? Enamikus Moskva kontrolli all olevates maades varises kommunistlik reziim kokku rahulikul teel. Sotsialismileeri riigid olid poliitilisteks muudatusteks erinevalt valmis,see sõltus algul eelkõige nende juhtide uuendusmeelsusest. Enamik juhte olid vanameelsed ja ei kiirustanud reformidega. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari. Poolas sai peaministriks mittekommunist. 1990. Sai tagasi kindral Jaruzelik ja presidendiks suure toetusega Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1989.a sügisel kõrvaldati rahvaliiikumiste survel ka võimult Tsehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. Tsehhoslovakkias on hakatud seda nim. Sametirevolutsiooniks, sest partei taandus vägivallata. Inimõiguste eest võitleja Vaclav Havel sai presidendiks kelle eestvedamisel hakati üles ehitama demokraatiat. Rumeenias valitses isepäine diktaator Nicolae Ceausescu . Ta oli kujundanud Rumeeniast sotsialismileeri kõige karmima reziimiga riigi. 1989.a nõudis Ceausescu Moskvalt ja teistel liitlasriikidelt sõjajõu kkasutamist, et lämmatada vabaduspüüdlused Poolas ja ka teistes riikides., 1989.a dets vallandunud rahvaülestõus ei suutnud Ceausescu enam maha suruda. Vihatud diktaator arreteeriti, mõisteti kiirustades süüdi ja hukati koos võimuka naise Elenaga, sama aasta lõpus. See oli kõige verisem kommunistliku reziimi taandumine Ida-Euroopas.
Berliini müüri langemine . See oli üks olulisemaid tugipunkte, samuti Euroopa lõhestatuse sümbol. Eric Honecker ei läinud kaasa uuendemisprotsessiga ja põüüdis valitsevat reziimi kindlustada. 1989.a vallandus Ida-Saksamaal ulatusliku massiliikumise. Eriti mõjutas Saksa DV sisepoliitilist arengut Ungari valitsuse otsus samal aasta septembris avada piir Austriaga. See lihtsustas idasakslaste pagemist Läände. 1989.a oktoobris astus Honeker tagasi ja 9.nov lõhkus rahvamass Berliini müüri. See tõi kaasa ulatuslikud poliitilised muudatused ja päevakorrale tõusis hiljuti veel mõeldamatu küsimus-kahe Saksamaa ühinemine. Nõukogude L. Nõustus Saksamaa jäämisega NATO liikmeks. Ühinemisläbirääkimised algasid 1990.a veb ja jõudsid lõpule 3.oktoobril poliitilise ühinemisega. Kahe Saksamaa ühinemine kulges kiiresti,kuid mitte probleemideta.
Üleminek turumajandusele. Tuli teha suuri jõupingutusi. Tuli üle saada finantskaosest, pidurdada indlatsiooni ja peatada elatustaseme langus. Samal ajal tuli hakata rajama uut, turumajandusele tuginvat majandusmudelit. See sai toimuda vaid majanduse liberealiseerimise kaudu, toetades eraomanduse arengut, ettevõtlust ja majanduslikku konkurentsi. Riigi osa majanduses pidi vähenema, ettevõtetele anti äritegevuses senisest suurem vabadus. Riiklike ettevõtteid hakati erastama. Oluline oli väliskapitali kaasamine ja turumajandust soosiva seadusandluse väljatöötamine.
Poliitilised muutused. Ida-Euroopa riikide poliitiline areng on kulgenud erinevalt. Iseloomulikeks joonteks on olnud uue riigikorra ülesehitamine, demokraatliku valimissüsteemi juurutamine ja püüda intergreeruda Euroopaga. Mõnes riigis on säilinud kommunistlide mõju, mõnedes kohtades õnnestus kommunistidel võimule jääda ja ümberkorraldusi takistada.Tekkisid ka uued riigid, Tsehhoslovakkiast, Tsehhi Vabariik ja Slovakkia . Tsehhi presidendiks sai Vaclav Havel, kelle eestvedamisel on Tsehhi edukalt integreerunud Euroopasse, Slovakkia pole suutnud sellist arengutempot pidada.
1991-1992 lagunes ka endine Jugoslaavia . Iseseisvusid Horvaatia ,Slovakkia, Makedoonia ,Bosnia ja Hertsogoviina. Jugoslaavia koosseisu jäid üksnes Serbia ja Montenegro. Slobodan Milosevic hakkas ajama natsionalistliku poliitikat eesmärgiga rajada Suur-Serbia riik. Balkan muutus plahvatusohtlikuks pingekoldeks. Rumeenias on säilinud paljugi kommunistlik võim, see on takistanud demokraatlike ümberkorraldusi. Lisaks ei ole Rumeenia loobunud soovist tagasi saada põhiliselt rumeenlastega asustatud Bessaraabiat, mis kuulub Moldovale.