1. detsember 1924 - riigipöördekatse (0)

Sarnased õppematerjalid

4

docx

1924. aasta riigipöörde katse Eestis

1924. aasta riigipöörde katse Eestis Tallinn 2008 1. detsembri riigipöördekatse oli 1924. aasta 1. detsembril Eestis toimunud ebaõnnestunud kommunistide riigipöördekatse. Umbes 350 mässajast sai tulevahetustes 125 surma, kuid hiljem vahistati veel üle 500 inimese. Valitsusele ustavate sõjaväelaste ja tsiviilisikute seas oli 26 ohvrit. Riigipöörde plaani koostajateks olid Jaan Anvelt ja Vene kodusõja veteran Karl Rimm. Plaan nägi ette pealöögi andmise Tallinnas ning seejärel võimuhaaramised Tartus, Narvas, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Kundas ja Kohilas. Relvastatud ülestõus pidi algama 1. detsembri hommikul kell 5.15. Ülestõusnud olid

Ajalugu

32

docx

1924. aasta kommunistide riigipöördekatse

Tallinna Järveotsa Gümnaasium Harles Jahnson 11.a klass 1. DETSEMBRI KOMMUNISTIDE RIIGIPÖÖRDEKATSE Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Vootele Hansen Tallinn 2013 SISSEJUHATUS 1. detsembril 1924 toimus Tallinnas kommunistide riigipöördekatse. Selle käigus hõivasid 347 kommunisti kell 5 hommikul mitmeid tähtsaid kohti nagu Auto-Tanki divisjoni, sõjaministeeriumi, Lasnamäe sõjalennuvälja ning Balti ja Tallinn-Väike raudteejaamad. Tänapäeva Eestis on see aga saamas unustatud sündmuseks, kuigi sellest oleks toona võinud suuresti sõltuda Eesti tulevik. Seepärast otsustasingi seda uurida. Hüpoteesiks on, et mäss oli suuresti välisriigist (ehk Nõukogude Liidust) organiseeritud ja kohalikud kommunistid pidid

Ajalugu

2

docx

Riigipöörded Eesti Vabariigis

Riigipöörded Eesti Vabariigis 1. detsember 1924 ­ riigipöörde katse Eestis e detsembrimäss 1. detsembril 1924. aastal toimus Eestis ebaõnnestunud kommunistide riigipöördekatse. Umbes 200 mässajast sai tulevahetustes 13 surma ning hiljem vahistati üle 500 inimese. Mässu käigus hävitati mitmeid sildu ja kaaperdati 2 lennukit. Lisaks hukkus tulevahetuses 26 valitsusele ustavat sõjaväelats ja tsiviilisikut. Riigipöörde plaani koostajateks olid Jaan Anvelt (kes oli ka riigipöörde poliitiline juht) ja Vene kodusõja veteran Karl Rimm. Plaan nägi ette pealöögi

Ajalugu

15

docx

Eesti teel iseseisvusele. I Eesti Vabariik.

ühtseks rahvuskubermanguks, baltisakslaste eesõiguste piiramist ning riigimaade jagamist rahvale); 2. Jaan Teemanti juhtimisel (nõudsid valitsuse korralduste boikoteerimist, nekrutikohustuse eiramist, maksude tasumisest loobumist, seniste omavalitsuste laialisaatmist ja revolutsiooniliste komiteede loomist, riigi-, rüütelkonna- ja kirikumaade jagamist rahvale ning sõjaväe ja politsei asendamist relvastatud rahvamiilitsaga) * 24. detsember 1905 ­ sõjaseisukorra väljakuulutamine kogu Eestis (põletati mõisasid, lõhuti viinavabrikuid, vangistati mõisnikke) 1905. a. revolutsiooni põhjused: Revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev ­ rahumeelse demostratsiooni tulistamine Peterburis (9. jaanuar 1907) * taotleti eesti keele kasutusala laienemist * taotleti omavalitsuse-, kooli-, maa- ja kirikureformi * Vene-Jaapani sõjas lüüasaamine * poliitika * rahvuslus * modernse ühiskonna taotlemine

Ajalugu

86

doc

Eesti uusima aja ajalugu

Eestlaste poliitilise ärkamise aeg ­ 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood ­ 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad ­ eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi koosseisu. 15.11.1917

Eesti uusima aja ajalugu

204

pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................

Ajalugu

147

docx

Eesti XX sajandi algul

Valitsejal seadusandlik võim, mida jagab parlamendiga ­ Riigiduuma ja Riiginõukoguga. Nimetab ametisse ja vabastab valitsuse, kutsub kokku ja vajadusel saadab laiali parlamendi, juhib välispoliitikat, armeed ja sõjalaevastikku. Keisril ka kitsendused, tema erakorralised seadused vajasid parlamendi kinnitust. Riigiduuma tähtis eesõigus riigieelarve kinnitamine. Riiginõukogu on ülemkoda, pool koosseisust mitmesugused asutused ja poole nimetab keiser. 1. detsember 1905 valimisseadus. Valimised Riigiduumasse polnud üldised (kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest). ühetaolised ( igal valijal on võrdne arv hääli ja need lähevad ka võrdselt arvesse) ega otsesed (kandidaatide üle otsustamine peab toimuma vahetult osa võtnud isikute tahteavalduse alusel, mitte aga valijameeste või mõne muu organi poolt). Esinduse said aga kõik elanike kihid, ka alamrahvas (töölised ja talupojad) ning

Ajalugu

43

pdf

Eesti uusima aja ajalugu

EESTI UUSIMA AJA AJALUGU 04.09.12 Kohustuslik kirjandus Eesti ajalugu V ja VI. Viiendast köites käsitletud osa (20. sajandi algus) ta loengus ei käsitle kuni veebruarirev, VI osa kultuur ja Eesti II maailmasõjas. Neist kahest teosest peaks piisama - teisi ÕISis pole väga vajalik. 1917. aasta Sõtta oli mobiliseeritud Eestist u 100 000 meest, neist iga kümnes ei pöördunud kunagi tagasi. Nähes, et sõda ei taha lõppeda, asendus esialgne sõjavaimustus sõjavastasusega. Praktiliselt iga perekond oli sõjas kuidagi puudutatud. Sellega seoses meeleolud rahva hulgas tasapisi langesid. Ooteti, et sõda mingisuguse lõpplahenduse leiaks. Samamoodi sõjategevus oli mõjutanud ka majandust. Need 100 000 meest tähendas seda, et tekkis tööjõupuudus. Lisaks meestele kutsuti sõjaväeteenistusse ka hobused. Vene transpordiolukord oli nigel, raudteed olid rakendatud sõja jaoks. Tehase vabrikud töötasid ennekõike sõjaväe tarbeks. Esmatarbekaupade puudus läks iga aastaga teravamak

20. sajandi euroopa ajalugu

Kommentaarid (0)