1. detsember 1924 - riigipöördekatse (0)

1924. aasta riigipöördekatse
1. detsembri riigipöörde üheks ajendiks oli arvatavasti 10.-27. novembril toimunud 149 protsess, millega mõisteti 149 kommunisti surma ning 30 sunnitööle. See oli üks Eesti Vabariigi suurimaid kohtuprotsesse.
Riigipöörde plaani koostajateks olid kommunist Jaan Anvelt ning Vene kodusõja veteran Karl Rimm. Plaan nägi ette esiteks sissetungimist Tallinnasse, ning seejärel sooviti korraldada võimuhaaramised Tartus, Narvas, Pärnus, Viljandis , Rakveres, Kundas ja Kohilas.
Ülestõus pidi algama 1. detsembri hommikul kell 5.15. Ülestõusnutel oli käes üle 250 erineva relva. Arvati, et töölised ning sõdurid ühinevad ülestõusuga ning koos haaratakse võim Tallinnas enda kätte.
Järjest üritati vallutada sõjakool, kaitseväe kasarmud, sõjaministeerium, Lasnamäe sõjalennuväli ja lennuväedivisjon, Auto- Tanki divisjon, kitsarööpmelise raudtee Tallinn-Väikse peajaam, peapostkontor, politsei ratsareserv, eeluurimisvangla, Toompea võimuasutused ning Balti jaam.
Vallutuste ajal tapeti suurel hulgal nii kommuniste kui ka eestlasi, kuid enamus vallutuskatseid ei läinud korda.
Et Tallinna aktsioon oli kogu riigipöördekatse seisukohalt keskse tähtsusega, siis jätsid kommunistid selle läbikukkumise järel ära planeeritud väljaastumised Tartus ja mujal Eestis.
Pärnus toimus eraldi kooliõpetaja Jaan Rea organiseeritud mäss.
1. detsembri hommikul kella 10-ks oli mäss maha surutud, kuid mässajate jälitamine kestis veel mitu päeva. Jaan Anveltil õnnestus põgeneda Venemaale, kuid 11. detsember 1937 ta hukati ülekuulamisel. Karl Rimm hukati terroriorganisatsioonis osalemise eest 22. augustil 1938. aastal.
1924. aasta riigipöördekatse ebaõnnestus, kuna:
1) kommunistidel oli vähe mässajaid järgi jäänud – sama aasta novembris oli 149 kommunisti hukatud ning 30 sunnitööle määratud
2) Vene kommunistid proovisid kehtestada kommunistide ülemvõimu kogu maakeral; sissetungid olid suures osas läbimõtlemata, kommunistid soovisid lihtsalt peale tungida ja kõik omastada – kui nad kuulsid mõne sissetungi ebaõnnestumisest, nad põgenesid; Toompea lossi lõksujäänud aga hüppasid akendest välja Schnelli tiiki jne, näiteid võib leida lõputult
3) eestlastest spontaanselt moodustunud relvasalgad likvideerisid riigipöördekatse mõne tunniga ehk eestlased suutsid piisavalt kiiresti moodustada tugeva vastuseisu kommunistidele
4) kommunistid hindasid oma jõudu mitmekordselt üle, eestlasi peeti nõrgaks ning ei kaasatud piisavalt ründajaid
5) mässu ebaõnnestumise puhuks ei olnud mingit plaani