SÕJAJÄRGNE MAAILM (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

odt

Euroopa majanduse ajalugu

kommunistlik süsteem kukutada. 11.Miks ei õnnestunud Ida-Euroopa sotsialistlikel riikidel vabaneda NSV Liidu mõjusfäärist? Ei õnnestunud, sest Lääneriigid andsid lubadusi, et nad tulevad appi, aga tegelikult polnud mitte mingit abi oodata. 12.Missuguse 1950.aastatel puhkenud kriisi ajal oli rahu maailmas kõige ohustatum? Põhjendage oma valikut. Arvan, et selleks oli Ungari ülestõus 1956. aastal, sest lääneriigid andsid NSVLe Kesk- ja Ida-Euroopas vabad käed. Maailm vaatas osavõtmatult seda tragöödiat pealt, kuigi oli oht maailmasõjaks. 13.Kuidas tegutsesid lääneriigid NSV Liidu mõjusfääri jäänud Ida-Euroopa kriiside ajal? Lääneriigid andsid NSVLe vabad käed. 14.Mida tehti Baltikumis ühiskonna sovetiseerimiseks? Taheti taastada iseseisvus, aga Nõukogude Liit hõivas riigi uuesti. 15.Kuivõrd reaalsed olid Teie arvates Balti rahvaste võimalused taastada pärast Teist maailmasõda iseseisev riik? Põhjendage oma seisukohta.

Ajalugu

14

docx

Sõjajärgne maailm

valmis. Maailmasõda kartes ruttasid nad NSV Liidule kinnitama, et ei kavatse sekkuda Kesk- ja Ida-Euroopas toimuvasse. Olles jõudnud veendumusele, et lääneriigid annavad NSV Liidule Kesk- ja Ida-Euroopas vabad käed, otsustas NSV Liit ülestõusu jõuga maha suruda. 4.novembril 1956 alustasid 200 000 punaarmeelast 2500 tanki toetusel rünnakut Budapestile. Ungarlased osutasid ründajatele meeleheitliku vastupanu ning pöördusid abipalvega ÜRO poole. Maailm vaatas Ungari tragöödiat osavõtmatult pealt. Vastupanu Budapestis jätkus 7.novembrini, lõplikult suruti Ungari ülestõusu maha kuu keskpaigaks. Enne seda jõudis Ungarist põgeneda 180 000 inimest. Lahingutes langes vähemalt 3000 ungarlast, vahistati 20 000 inimest, kelles osa lasti järgnenud terrori käigus maha. Arreteeriti ka Imre Nagy, kellele pakuti elu, kui ta mõistab ülestõusu avalikult hukka. Nagy keeldus ning poodi 1958.aastal üles. Suessi kriis

Ajalugu

2

doc

Uus jõudude vahekord maailmas

SÕJAJÄRGNE MAAILM 1.Uus jõudude vahekord maailmas-Saksam. idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule.Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad. Albaania sai taas iseseisvaks. Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938.a.piiridesse.Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades juurde Ungari alasid.Iseseisvus Island.NSV Liit võttis Soomelt piire, sh Viiburi linna.Poolast, Tsehhist,jne.aeti välja sakslased.Üliriigiks sai USA.Inglism ja Prantsusm osatähtsus vähenes.II määrav jõud oli NSV Liit, kelle mõju all oli Kesk-ja Ida-Euroopa ja suur osa Aasiast.Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid muust maailmast nn.raudse eesriidega(raudne eesriie oli nõukogude poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjualavõõrmajutuste eest mitmesuguste abinõudega).tõkestades nende läbirääkimist ja suhtlemist lääneriikidega.Külm sõda-Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis. 3.Külma sõja algus-Stalini soov kehtestada kontroll üle Euroopa ja purustada

Ajalugu

5

docx

Ajaloo kontrolltöö- Külm sõda, külma sõja kriisid

vastu. Kuna lääneriigid olid Suessi kriisiga hõivatud, siis NSVL tekkis võimalus ülestõus Ungaris maha suruda. Ungarlased osutasid vastupanu ja pöördusid abipalvega ÜRO poole. Vastupanu suruti maha 7 nov 1956. Berliini kriis (1958-1961) NSVL oli saanud üheks maailma kahest üliriigist. Eesmärgiks oli kommunistliku süsteemi kehtestamine kogu maailmas. Kõige selgemalt avaldus ülemaailmne vastasseis Saksamaal. SLV ning kogu demokraatlik maailm keeldusid tunnustamast SDVd. Lääs ei suutnud päästa idatsiooni ning NSVL ei suutnud alla neelata Lääne-Berliini. NSVL ei meeldinud see, et idasakslased põgenesid Lääne-Berliini kaudu läände. 1961. Aastal rahas Hrustsov Berliini müüri. Kui inimesed üritasid üle müüri saada, siis lasti nad hoiatamata maha. Müür oli külma sõja sümbol, mis mõjus NSVL mainele halvasti. Kariibi ehk Kuuba kriis (1962.aastal) 1959

Ajalugu

4

docx

Külm sõda, Hiina kodusõda, Kriisid pärast 2 maailmasõda

Esialgu oli ülekaal Guomindangi poolel . 1949 aasta arillis toimus kodusõjas pööre ja kommunistid asusid pealetungile ja vallutasid suurema osa Hiinast. Nähes olukorra lootusetust taandus Guomindangi liider Chang Kaishek koos 200 000 mehelise sõjaväega Taivani saarele, kus ühendriikide kaitse all säilis Hiina vabariik. 1. Oktoobril 1949 kuulutas kommunistide liider Mao Zedong Pekingis välja Hiina Rahvavabariigi. Demokraatlik maailm euroopa ja Ameerika Ühendriigid India vabanemine Teise maailmasõja järel taastati enamikus Lääne Euroopa riikides demokraatlik kord, sellele teele suunasid ameeriklased ka Jaapani. Demokraatia valisid ka mitmed Kolmanda Maailma riigid. Poliitilises elus sai osaldeda üha enam inimesi. Sõjakogemus andis mõista ,et demokraatiat tuleb kaitsta mis tahes äärmuste eest. Riigivalitsemine muutus stabiilsemaks, stabiliseerus ka erakondlik süsteem

Ajalugu

4

doc

Külma sõja põhjalik kokkuvõte

1. Külma sõja kujunemine Külmaks sõjaks nimetatakse pärast II maailmasõda väljakujunenud USA ja NSV Liidu vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises, propaganda- ja prestiizhivõitluses. Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. Ajastu relvaks tõusis tuumarelv, mis ühest küljest pidi vastaseid hirmutama, kuid teisest küljest takistas külmal sõjal kuumaks muutuda, sest sellises sõjas poleks ellu jäänud ei võitjaid ei kaotajaid. Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. ajavahemikus märts 1945-veebruar 1948 kukutati kõigis Nõukogude okupatsiooni riikides demokraatlikud valitsused ning asendati need kommunistlike diktatuurivalitsustega, millised alustasi

Ajalugu

2

docx

Külma sõja kujunemine - arutlus

Arutlus Külmasõja kujunemine : Miks said endistest liitlastest vaenlased? Teine maailmasõda lõppes 1946. Aastal Pariisi rahukonverentsiga. Teine maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Üliriigiks muutus USA, kes asus demokraatliku Lääne etteotsa. Teiseks maailmapoliitikat määravks jõuks sai Nõukogude Liit, kelle mõju alla sattusid Kesk ­ja Ida- Euroopa ning suur osa Aasiast. Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid muust maailmast nn raudse eesriidega, tõkestades sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega. NSV Liidu ja lääneliitlaste suhete jahenemine sai alguse juba sõja lõpul. Lääneliitlastele hakkas järjest rohkem tunduma, et Hitleri purustamise kõrval püüab Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Need kahtlused said kinnitust sõja järel, kui NSV Liit seadis Kesk ­ja Ida ­Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile ning keeldu

Ajalugu

4

doc

Rahvusvahelised suhted 1950-1970

Raudne eesriie- Nõukogude Liidu riikide eraldatus muust maailmast, tõkestades oma liitu kuuluvate riikide läbikäimist ja suhtlemist lääneriikidega. 1947 Trumani doktriin- USA välispoliitika eesmärgiks oli vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. USA toetab kõikide oma vahenditega demokraatia levikut ja takistab sotsialistliku ideoloogia levikut. 1947 Marshalli plaan- USA abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti aidata Euroopa majandust ja nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. 1948 Berliini blokaad- NSV L lõikas Lääne- Berliini ära välismaast. Jättis ilma elektrist, kütusest, toidust, lootes linna endaga liituma. USA ehitas õhusilla, mida varustas aasta aega. NSV oli sunnitud lõpetama blokaadi. 1949- Saksamaa Demokraatlik Vabariik- IDA & Saksamaa Liitvabariik- LÄÄNE Külm sõda- Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiki elu valdkondi. 1)Võidurelvastumine 2)Euroopas poliitli

Ajalugu

Kommentaarid (0)