5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 21 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
39 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Raivo Saia
Õppematerjali autor
Korea sõda Korea poolsaar asub Kaug-Idas, Hiina ja Jaapani vahel. Ühise Korea lõhenemine kaheks, Põhja- ja Lõuna-Koreaks, sai alguse juba Teise maailmasõja lõpus, kui 1945. aastal vabastasid Nõukogude Liidu väed Jaapani poolt okupeeritud Korea põhjaosa ning USA väed poolsaare lõunaosa. Korea jagati kaheks mööda 38. paralleeli. Külma sõja ajal puhkesid mitmetes piirkondades sõjalised kokkupõrked ja poliitlised kriisid, mis oleksid võinud kasvada ka suureks ilmasõjaks. 1950. aastate algul toimus ka Korea sõda, kus hukkus ligi 3 miljonit inimest ning mis peeti ikkagi tulemusteta. Sõda algas 1950. aasta 25. juulil, kui 135 000 sõdurist koosnev Põhja-Korea vägi ületas 38. paralleeli. Kuna väed olid Nõukogude Liidult
Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi, määrasid kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks, saavutasid kokkuleppe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla ning esitasid Jaapanile ultimaatiumi tingimusteta kapituleerumise nõudega. KÜLM SÕDA (inglise Cold War, vene ) Laiemas tähenduses peetakse külmaks sõjaks mistahes poliitilist sõda.[viide?] Kitsamas tähenduses mõistetakse Külma sõja all konkreetset ajaloolist sündmust, milleks oli Ida--Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. TRUMANI DOKTRIIN oli USA välispoliitiline doktriin, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsustele sõjaväelist ja majandusabi, vältimaks nende riikide langemist Nõukogude Liidu mõjusfääri. Doktriini tegi avalikuks president Harry S. Truman 12. märtsil 1947 ettekandega Kongressile.
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Hanna-Liis Karp KÜLMA SÕJA KRIISID Referaat Tallinn 2015 SISSEJUHATUS Külm sõda on ajaloosündmus, mis leidis aset pärast II maailmasõda ning oli põhiliselt USA ja Nõukogude Liidu vastasseis. See toimus aastatel 1947-1991, kuid siiski pole ei alguasaeg ega lõppaeg kindlalt määrateltud. Külma sõda peetakse poliitiliseks ja majanduslikuks sõjaks, kus suurem sõjaline konflikt puudus, kuid tegelikkuses toimus mitmeid relvastatud kokkupõrkeid lääneriikide ja Nõukogude Liidu vahel, kus lääneriigid võitlesid kommunistliku riigikorra levitamise vastu. Külma sõja põhirelvaks oli tuumarelv ning sellega hirmutamine ei viinud lõpliku järjekordse maailmasõjani. Mõiste Külm Sõda võeti kasutusele esimesena USA riigiteadlase B.Baruh-i poolt.
tulemusena ei õnnestunud saavutada õiglast maailmakorda. Saavutati küll võit natsismi üle, kuid kommunistliku diktatuuri mõju kasvas. NSVL võimu alla jäid Balti riigid, kontrolliti Kesk- ja Ida- Euroopat moodustus kommunistlik blokk. Teine maailmasõda ületas oma ulatuselt ja purustustelt Esimese maailmasõja. Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit. Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest. Maailm lõhestus, algas külm sõda. Külma sõja olemus ja selle kujunemise põhjused Seniste liitlaste suhted teravnesid. Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas. NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. Seal rakendati stalinistliku vägivallapoliitikat. Rumeenias toimus esimene küüditamine 1945. Sellele järgnesid teised Ida-Euroopa riigid. See omakorda tõi kaasa totalitaarse
suruda ning endaga liita. Lääne-Berliin aga ei alistunud. USA suutis koos liitlastega õhusilla abil tagada Lääne-Berliini varustamise ning 324 päeva pärast andis NSV Liit alla. Saksamaa oli jagatud USA, Inglismaa, Prantsusmaa ja NSV Liidu vahel okupatsioonideks. Berliini blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatlikku ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna. Esiteks, prooviti vastasest edestada uute võimsate relvade tootmises ehk võidurelvastumises, teiseks soovisid USA ja NSV Liit saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu ning kolmandaks
Võisteldi ka õhu- ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. 1948 märtsis sõlmisid UK, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luksemburg koostöölepingu ehk Lääneliidu. 1949 asutasid UK, Holland, Belgia, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, Kanada, USA Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO. 1949 asutas NSVL Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ja 1955 sidus NSVL oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Hoidmaks ära uut sõda ning reguleerimaks riikidevahelisi suhteid, asutati võitjariikide kokkulepe järgi 1945. aastal 23. juunil Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. (Praegu kuulub sinna üle 200 riigi). Peamised organid on: Peaasamblee- ühendab liikmesriikide delegatsioone ja käib regulaarselt koos, ning pidevalt tegutsev Julgeolekunõukogu. Pärast Hiina kodusõda lainenes kommunistlik liikumine Indohiinas ja Korea poolsaarel, kus tekkis kaks Korea riiki. Korea sõda 1950-1953
Truman reageeris üleskerkivatele problemidele kiiresti. Impulsiivse inimesena suutis ta võtta vastu kiireid otsuseid. Tema töölaual Valges Majas oli silt, mis on sestpeale ameerika poliitikas kuulsaks saanud: "The Buck Stops Here," deviis, mis iseloomustas Trumani valmisolekut võtta vastu otsuseid ja ka tehtu eest vastutada. Tema otsustustel ja reageeringutel suhetes Nõukogude Liiduga oli tähtis mõju külma sõja algusele. Hüüdnimi "Give 'Em Hell Harry" Külm sõda Külm sõda kasvas välja kauaaegsetest lahkarvamustest Nõukogude Liidu ja Ameerika Ühendriikide vaheI Teise maailmasõja ajal leidsid kaks riiki teineteist Iiitlastena ja eirasid oma erimeelsusi, et võidelda ähvardava natsismi vastu. Sõja lõpul kerkisid aga vastuolud uuesti esile. Ühendriigid lootsid teiste riikidega jagada oma vabaduse, võrdsuse ja demokraatia põhimõtteid. Suutmata unustada suure majanduskriisi (1929-1940) tagajärgi, arendas Ameerika nüüd edasi
Guomindangi vägede riismed põgenesid Taivani saarele USA mereväe kaitse alla, kus jäi püsima Hiina Vabariik. Selline lõhestatus püsib kahe Hiina vahel tänaseni. KRIISID JA SÕJAD PÄRAST II MS (LK 24-29) 5. DEFINEERI E SELGITA MÕISTE, NIMETUS VM JA ISELOOMUSTA JA DATEERI INTERVENTSIOON ühe või mitme riigi (vägivaldne) sekkumine teise riigi siseasjadesse. KUULUTATI VÄLJA IISRAELI RIIK 1948 kuulutati välja Iisraeli riik. PALESTIINA SÕDA Palestiina sõda, araabia riikide ja Iisraeli sõda 1948–49. 1947 NSV Liidu ja USA toetusel vastu võetud ÜRO Peaassamblee otsuse alusel kuulutati 14. V 1948 välja Iisraeli riik. ÜRO oli tühistanud Suurbritannia Palestiina-mandaadi ja otsustanud asutada kaks iseseisvat riiki: Iisraelile eraldati 14 100 km2 suurune ala (umbes 56% Palestiinast), seal elas 498 000 juuti ja 497 000 araablast (palestiinlast), Palestiina Araabia riigile anti 11 100 km2, seal elas 725 000
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid