Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Külm sõda, raudne eesriie (6)

5 VÄGA HEA
Punktid
Külm sõda-raudne eesriie #1 Külm sõda-raudne eesriie #2 Külm sõda-raudne eesriie #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 249 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lisku Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
28
docx

KÜLM SÕDA , RAUDNE EESRIIE

KÜLM SÕDA , RAUDNE EESRIIE(LK 6-12) 1. DEFINEERI EHK SELGITA MÕISTE, NIMETUS VM JA ISELOOMUSTA  RAUDNE EESRIIE oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega, nagu piiride hermeetiline sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll, tsensuur jm. "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel.  KÜLM SÕDA oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt

Ajalugu
thumbnail
1
docx

Külm sõda ja raudne eesriie

PTK külm sõda ja raudne eesriie. Külm sõda ­ kauakestev pingeseisund riikide (nsvl ja tema liitlased ühelt poolt, teiselt poolt USA ja Lääne-Euroopa maade)vahel, mis ähvardas kasvada tegelikuks sõjaks aastatel 1945- 1990. Külma sõja vormid/milles võis väljenduda külm sõda: *luuretegevus *võidurelvastumine *ideoloogiline võitlus ja propaganda *doktriinid *konkreetsetes konfliktides ja kriisides riikide vahel Sotsialismileer ­ kujunes pärast II MS-i lõppu kui NSVL kehtestas oma mõjuvõimu Ida- Euroopa maades. Kommunistid tulid võimule: Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Ungaris, Jugoslaavias ja Albaanias. Veidi hiljem langes Moskva kontrolli alla Saksa Dem Vabariik ehk Ida-Saksamaa, Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea. 1959-Kuuba

Ajalugu
thumbnail
7
rtf

KÜLMA SÕJA KRIISID

USA nõuab ÜRO-lt agressoriks kuulutamist ­ saab. ÜRO väed maanduvad tagalas, lõikavad Põhja- Korea väed. ÜRO väed liiguvad Põhja-Korea aladele. 1950 nov NL relvadega hiinlased ÜRO-le kallale. Rinne jääb 38 laiuskraadil 2-ks aastaks seisma. · Tagajärjed: 1953 sõlmiti VAHERAHU (kestab tänaseni) 38. laiuskraad. Suurim kaotaja NSVL ­ kaotab oma autoriteeti Aasias ja Euroopas. Rahvas lõhestatud, vastasseis tõsine siiani. Külm sõda võib muutuda kuumaks. 3. KUUBA KRIIS · 1962 · Põhjused: 1959.a. tulid Kuubal võimule F.Castro juhitud ülestõusnud, Castri ise oli diktaator. Uus valitsus alustas reformidega, viidi läbi maareform, millega likvideeriti suurmaavaldused. Suhted USAga teravnesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut (Kuuba sai kogu tulu suhkrust). Suhkru ostab aga NSVL ning seejärel, toetatuna NSV Liidust, riigistati USA ettevõtted Kuubal

Ajalugu
thumbnail
1
docx

Külm sõda / spikker

külm sõda-ajajärk rahvusvahelistes suhetes,mida isel üliriikide ideoloogiline,poliitiline ja maj vastasseis;külma sõja vormid:ideoloogiline võitlus,võidurelvastumine,võitlus mõjusfääride laiendamise pärast, maj võitlus,diplomaatiline võitlus;1948-Berliini blokaad,1949-kahe Saksamaa riigi väljakuulutamine,1950-53-Koera sõda,1956-Ungari ülestõus,Suessi kriis,1961-essa inimene kosmoses,Berliini müüri ehitamine,1962-Kuuba kriis,1969-essa inimene kuul,1964-73-Vietnami sõda,1970-kahe saksamaa leppimise algus,desarmeerimise ajajärk,pingelõdvendus,1979-Afganistani sõda,,1985-Gorbatsovi võimuletulek NSVL-is(Perestroika,glastnost), 1991-NSVL lagunemine;külma sõja alguseks on 2 plaani e doktriini:Trumani doktriin-seoses Kreekat ja Türgit ähvardava NSVL survega teatas USA,et annab maj ja sõjalist abi riikidele,mida ähvardab sattumine Moskva kontrolli alla;Marshalli plaan e Euroopa taastamise programm nägi ette,et kõik riigid,mis toetavad USA välispoliitikat,võiv

Ajalugu
thumbnail
74
ppt

KÜLMA SÕJA KRIISID

KÜLM SÕDA VASTANDLIKE LEERIDE KUJUNEMINE  Lääneriigid (SB, Pr, USA) – eesmärgiks demokraatia taastamine.  NSVL – eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas.  Vastuolude olemasolu deklareeriti 1946. aastal: J. Stalin – veebruaris W.Churchil – Fultoni kõnes märtsis  Esimene samm NSVL poolt – Moskva-meelsete nukuvalitsuste moodustamine Ida-Euroopa riikides (repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE  Termin võeti kasutusele 1947.a.  NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine).  Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine.  Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL

Ajalugu
thumbnail
36
docx

Külma sõja kriisid

8 Kim II- Sungi Põhja-Korea armee, relvastatud nõukogude tankidega, sõitsid üle Lõuna-Korea piiri ja kohe saabusid USA väed appi Lõuna-Koreale. Kindral Douglas MacArthur, kes oli jälginud Teise maailmasõja järgset okupatsiooni Jaapanis, käskis USA vägedel hoida Põhja-Korealased eemale Pusanist, Korea kõige lõunapoolsemast osast. Kuigi Korea polnud strateegiliselt oluline Ameerika Ühendriikidele, oli Külma sõja etapis oluline mitte jääda poliitilises 5 Külm sõda. (2006) Korea sõda. Kättesaadav: www.kooligaseotud.pbworks.com/f/Külm %20sõda.doc (11.01.2015) 6 Kriisid ja sõjad pärast Teist maailmasõda. (2012) Korea sõda 1950-1953. Kättesaadav: http://www.polvayg.edu.ee/wp-content/uploads/2011/09/Ajalugu12kl.Kriisid-ja-s %C3%B5jad-p%C3%A4rast-Teist-maailmas%C3%B5da.pptx (11.01.2015) 7 VII. RAHVUSVAHELISED SUHTED II MAAILMASÕJA JÄREL. (2011) Korea sõda (1950-1953) Kättesaadav:http://www.yle.edu.ee/wp-content/uploads/2011/08/7

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Külma sõja kriisid

mis tekitas põgenikevoole lääne suunda. Eestist põgenes ligi 80000 inimest. Tuhanded linnad, külad ja alevikud olid täielikult või osaliselt hävinud. Rohkem kui poole võrra vähenes kariloomade arv, põllumaad olid hävinud suures osas. Vähenes Prantsusmaa ja Inglismaa osatähtsus. Üliriigiks muutus USA, kes oma majandusega teistest ees oli. NSV Liit saavutas ülemvõimu Ida-Euroopas ja suures osas Aasias. 2. Külma sõja olemus ja kujunemise põhjus Külm sõda oli ideoloogia ja propaganda sõda USA ja NSV liidu vahel. See toimus aastatel 1940-1990. Põhjuseks oli vastasseis kapitalismi ja kommunismi vahel. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. USA oli NSV Liidu mõjuvõimu vastu Ida-Euroopas. NSV Liit tahtis aga kontrolli inimeste üle kõikides elusfäärides

Ajalugu
thumbnail
10
docx

Külma sõja kriisid

NSVL olukord. 1985.a. tuli NSV Liidus võimule M.Gorbatšov, kes asus suhteid lääneriikidega parandama. Tihenesid otsekontaktid mõlema üliriigi juhi vahel. Asuti ka tuumarelvastust vähendama. 1987.a. lepiti kokku, et likvideeritakse kesk- ja lähimaaraketid. Nõukogude Liit asus ära tooma oma vägesid Afganistanist ja Ida- Euroopast. Loobuti nn Brežnevi doktriinist. 1989.a. kukkusid kokku NSVL nukurežiimid Ida-Euroopas. 1990.a. ühines Saksamaa. Formaalselt kuulutati külm sõda lõppenuks 1990.a. OSCE poolt, seoses sotsialismileeri kadumisega Euroopas (viimane sündmus: Saksamaade ühinemine). Samal aastal kirjutati Pariisis toimunud Euroopa riikide tippkohtumisel alla tavarelvastuse vähendamise leppele. Külma sõja lõpetas sisuliselt NSV Liidu kadumine maailmakaardilt 1991.a. Asemele ilmus 15 iseseisvat riiki Euroopas: Venemaa FV, Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina, Moldova, Taga Kaukaasias: Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaan; Aasias: Kasahstan,

Ajalugu



Lisainfo

Kogu Lähiajalugu II õpiku kokkuvõte, hästi lühidalt, vaid tähtsaim.

Kommentaarid (6)

Laural147 profiilipilt
Laural147: tsipa lühikeseks jäi 180 lk kohta, aga sai tähtsaimad välja noppida
18:01 09-04-2011
MSA profiilipilt
S K: Ei sisaldanud mulle vajalikku, aga kellegile kindlasti
18:52 04-03-2009
kolllane profiilipilt
Liina Loit: päris hea, mulle sobis :)
20:01 13-03-2012





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun