Külm sõda, raudne eesriie (6)

Külm sõda, raudne eesriie
Külm sõda tähendab lääne demokraatia ja ida kommunismi vastasseisu ilma otsese sõjata.
Teine maailmasõda muutis igal pool riigipiire ja seetõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma. Sõda muutis ka jõudude vahekorda, USA tõusis esile ja Prantsusmaa, Suurbritannia osatähtsus langes. Maailmapoliitikat määravaks jõuks sai USA kõval ka NSV Liit, kes eraldas oma alad raudse eesriidega, tõkestades sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega.
Pärast Hitleri surma sai selgeks, et Stalin valmistus konfliktiks läänega. Samal ajal kutsus USA läänt üles kommunismile vastu seisma. Kuna lääs ei tahtnud uut konflikti, oldi valmis Stalinile järele andma. Sellest innustust saanud Stalin unistas maailmavallutusideest ja likvideerid igasugused demokraatia jäljed raudse eesriide taga ning valmistus sõjaks. Pikkamööda hakati seda ikka tähele panema .
1947 Trumani doktriin seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui välissurve vastu ehk siis kommunistlikke võimuhaaramiskatsete vastu.
1947 Marshalli plaan abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele ja sellega loodeti nõrgestada kommunistlikku mõju. Anti majanduslikku abi.
1948juuni Berliini blokaad Nõukogude Liit lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast ( elekter , kütus, toit), lootes linna nii endale saada. USA suutis õhusilla abil Lääne-Berliini varustada ja NSV Liit oli sunnitud blokaadi lõpetama. Ametlik külma sõja algus.
1948 moodustati Lääneliit, et seista vastu Nõukogude Liidule, aga sellest jäi väheks ja moodustati hoopis..
1949 NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon – kui ühte selle osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. 10Euroopa riiki + Kanada ja USA. Et aidata teineteist ka majanduslikult loodi 1952 Euroopa Söe- ja Teraseühendus.
1949 VMN (Vastastikuse Majandusabi Nõukogu) selle asutas NSV Liit vastukaaluks lääne tihenevale koostööle.
Kui 1955 sai NATO liikmeks ka Saksamaa, sidus NSV Liit oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga, moodustades VLO (Varssavi Lepingi Organistatsiooni).
1953 suri Stalin ja tema järglaseks sai Beria, kes üritas läbi viia muudatusi NSV Liidus, mis paljudele ei meeldinud. Ta tapeti ja asemele tuli Hruštšov. Algas sulaperiood ehk liberaliseerimine (vabameelsus).
Kriisid ja sõjad pärast II MS
1950-53 Korea sõda esimene suurem kokkupõrge külma sõja käigus, kui Põhja-Korea tungis NSVL ja Hiina mõjutusel kallale Lõuna-Koreale ja vallutas suure osa sellest. USA oli abis Lõuna-Koreal ja oma osa suudeti tagasi vallutada ja siis seisis rinne 2aastat kuni 1953 sõlmiti vaherahu , mis kestab tänini. NSVL mõjuvõim vähenes.
1953 Berliini ülestõus Ida- Berliin hakkas streikima halbade elutingimuste pärast ja lootuses vabaneda NSVL võimu alt. Lääs ei julgenud appi minna, sest hindasid NSV Liitu üle ja jätsid asja saatuse kätte. See võimaldas kommunistidel ülestõusu kiirelt maha suruda.
1956 NLKP XX kongress pidas Hruštšov kõne, kus mõistis osaliselt hukka Stalini isikukultuse ning kuriteod ja see vapustas teise kommuniste kogu maailmas.
1956 Ungari ülestõus oli meeleavaldus Poola toetuseks , mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks. Samal ajal nimetati ametisse Imre Nagy , kes lubas Ungaris üles ehitada demokraatia ja Nõukogude väed välja saata kuid taas polnud lääneriigid abis ja NSV Liit surus ülestõusu maha.
1956 Suessi kriis kui 1952 Egiptuses monarhia kukutati, riigistas 1956 Nasser inglastele kuulunud Suessi kanali. See tõi kaasa konflikti lääneriikidega. Soodsat olukorda nähes kuulutas NSV Liit, et toetab Nasserit ja varustas teda relvadega. Sügisel ründas inglaste õhutusel Egiptust Iisrael ja kohe liitusid ka Suurbritannia ja Prantsusmaa, kes lootsid taastada kontrolli Suessi kanali üle. USA ja NSVL sundisid sõdivaid pooli lõpetama. Prantsusmaa ja Suurbritannia osatähtsus langes.
Balti riigid Teises maailmasõjas
Balti riigid oli Nõukogude okupatsiooni all kuni 1941 asendus see Saksa omaga ning pärast sõda uuesti Nõukogude omaga. Atlanti harta järgi oleksid pidanud Balti riigid iseseisvuma, aga kuna sellega liitus ka Stalin siis Teherani konverentsiga 1943 otsustati, et Balti riigid lähevad NSV Liidule.
1944 uue Nõukogude okupatsiooniga jäi Eesti ilma 5% maast ja kommunistid tulid võimule (Eestis Karotamm). Jälle massilised repressioonid, mõrvad, Siberisse saatmised.
1961 Berliini müür üleöö ehitatud müür, mis eraldas Lääne- ja Ida-Berliini, sest sealt põgenesid inimesed idast läände pidevalt. Müürist sai külma sõja sümbol ja näitas NSV Liitu veel halveminigi ja sotsialismileer kujutas endast tõesti vaid hiiglaslikku vanglat.
1962 Kuuba ( Kariibi ) kriis aastal 1959 tuli Kuubal võimule diktaator Castro , alustati ümberkorraldusi ja suhted USA-ga halvenesid. USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut ja see ähvardas riigi majanduslikku laostumist kuni NSVL otsis ise suhkru ära ning Kuubast sai NSVL satelliitriik, mis häiris USA-d. Hruštšov sai sellest innustust ning paigaldas Kuubale maa-tüüpi raketid , ise väites, et tegu pole relvadega. USA sai sellest teada ja Kennedy teatas sellest kogu maailmale 1962 ja nõudis rakettide eemaldamist ning valmistus rünnakuks. Lõpuks andis NSVL alla.
1964-75 Vietnami sõda 1954 jagunes Vietnam nagu Kuubagi kaheks ja Põhi oli NSV Liidul ja Hiina toetusega ning Lõuna USA mõju all. Lõunas puhker partisanisõda, mida tõetas Põhi ning see läks väga veriseks. Maailm nõudis sõja lõpeta,ost ja 1973 sõlmiti tänu Nixonile Pariisi rahuleping . Kodusõda kestis edasi ja 1975 liideti lõuna põhjaga ning kehtestati kommunism.
1968 Tšehhoslovakkia kriis ja Praha kevad võimule tuli Dubcek, kes kehtestas omanäolise sotsialismi, millele lisas turumajanduslikke elemente, näiteks väikeettevõtlus, tsensuuri kaotamine jne. Kõik toimus vägivallatult. See andis lootust rahvale ning Dubceki reforme nimetati Praha kevadeks . Aga NSV Liidule see ei meeldinud ning Tšehhoslovakkia eksperimendid lõpetati jõuga ning Brežnev kehtestas ruttu ka Brežnevi doktriini, mis tähendas, et NSV Liidul on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal. Prahasse sisenesid tankid .
1970te algus Pingelõdvendus (détente) lääs mõistis, et jõud ei käi NSV Liidust üle ja üritati omavahel suhteid parandada. Olulised lepped sõlmiti USA ja NSVL vahel. 1972 lõpiti kokku, et kumbki pool ei ehita raketitõrjesüsteeme. Strateegilise relvastuse piiramine SRP1 ja SRP2. 1979 oli pingelõdvendus lõppenud.
1973-75 Helsingi protsess oli pingelõdvenduse sümboliks ehk Euroopa jõugeoleku ja koostöönõupidamine. Selle allkirjastasid 33Euroopa riiki, USA ja Kanada. 1.Euroopa julgeolek, 2.majandus-, teadus-, tehnika jne, 3.inimõigused. Kuna lõpuks kaotas NSV Liit nõupidamiste vastu huvi, siis jooksid need liiva.
1979 NSVL sissetung Afganistani Nõukogude Liit oli majanduslikes raskustes, aga ei lõpetanud välispoliitilisi avantüüre. Poldud enam rahul, et mõjuriigid tegid nende tahtmisi, vaid taheti mõni riik täielikult endale allutada. 1979 tekkis Afganistaanis vaenulike grupeeringute vahel konflikt, kuhu NSVL kohe appi tõttas. Afganistaanis tehti riigipööre ja uus valitseja saadeti otse Moskvast. 27dets sisenesid väeüksused. USA ja lääne reageering oli järsk, 1980 aasta Moskva olümpiamänge boikoteeriti ja NSVL käitumist ei mõistetud. Afganistanis algas sissisõda (organiseeritud vastuhakk ), mis käis Nõukogude vägedele üle jõu.
Lääs võidab külma sõja USA president Reagan oli kindel, et kommunism tuleb hävitada, NSVL majanduslikult nurka suruda ja samas talle peale suruma uue, kõrgtehnoloogilise võidurelvastumise laine, et NSVL lõplikult laostada. Asuti toetama ka Afganistaani ja Poolat. Järjest rikkus USA kõik NSVL katsed midagi majanduslikult korda saata, näiteks uue gaasijuhtme ehitamine Euroopasse, naftahindade allasurumine. Seega jäi NSVL rahata ja ei saanud enam relvi toota. Siis alustas USA võidurelvastumise uut etappi , tähtede sõda 1983. Lõpuks oli NSVL nii laostunud, et pidi oma väed Afganistaanist välja viima ja oli võidurelvastumise kaotanud.
Perestroika 1985 tuli võimule Gorbatšov, kes oli veendunud, et riik vajab ümberkorraldamist. Ta tahtis päästa käsumajandust ja impeeriumi. Hakati uuendama majandust (perestroika) aga läbimõtlematult. Peagi ilmus kõvale ka glasnost ehk avalikustamine . Hakati rääkima, mis oli tegelikult toiminud, eriti Stalini valitsusajal. Üritati ka parandada suhteid läänega ja NSVL tegi järelandmisi likvideerides rakette ning viies vägesid välja. Eestis 1988 Laulev revolutsioon, Balti kett.
Kardeti kommunismi langemist ja NSVL muutus aina nõrgemaks. Langes Berliini müür 1989 ja Saksamaa taasühinemine 1990.