Tähtsaks konservatiivsed väärtused, ei propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide lahendusena, riigikorraldus pole diktatuur Totalitaarses riigis on riigikorraldus diktatuur. Võim koondunud ühe juhi ja tema alluvate kätte, kontroll kogu inimese elu üle. Hirmuvalitsus. Pidevalt rikutakse inimõigusi, kõrgemaiks seaduseks on diktaatori suva. Eredamad näited on Hitleri diktatuur Saksamaal ja Stalini diktatuur NSV Liidus Fasistlik dikatatuur Itaalias Lääne-Euroopas kehtestati esimene dikatatuur Itaalias. Itaalia oli pettunud Pariis rahukonverentsi tulemustes Kommunistide vastu astus välja endisi sõdureid ja töötuid ühendanud fasistide liikumine, mida juhtis Benito Mussolini. Lubas taastada riigis korra, ning muuta Itaalia sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium Mussolini õpetuses oli tähtsamail kohal rahvusluse terviku heaolu, klassihuvid tuli
Kordamine Demokraatiad ja diktatuurid 1920.-1930. aastatel 1. Demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned (lk. 30) Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on rahva osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. 2. Diktatuuri mõiste ja iseloomulikud jooned (lk. 44-46, vihik) – ole valmis demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda võrdlema. Diktatuur on valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. 3. Peamised demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920- 30ndail – nimetus, selgitus (lk. 31-32) Liberalism (vabameelne- inimesevõrdõiguslikkus, vabadus) konservatism (alahoidlik- järgitakse traditsioone ja ajalooline järjepidevus) ja sotsialism (sotsiaalnevõrdsus). Mittedemokraatlikud on kommunism (ühiskond, kus inimesed on varaliselt võrdsed, pole erinevaid ühiskonna klas
Mõisted: DOMINIOON- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. MAJANDUSLIK LIBERALISM- seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. MAFFIA- kuritegelik organisatsioon. PROPAGANDA- uudised, teava, kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Kommunism Poliitiline õpetus mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust töölisest valitsuse abiga. Selle eesmärgiks on täielik võrdsus ja eraomandi puudumine. Fasism (Itaalia) Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Natsionaalsotsialism (Saksamaa)- Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Dominioon Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Majanduslik li
Diktatuurid Autoritaarne võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval pole õigust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarne võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, inimeste pidev hirmu all hoidmine, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Diktatuurile iseloomulik: · Juhikultus · Ühe ideoloogia ainuõiguslik seis · Poliitilised ühendused olid keelustatud · Piirati kodanikuõigusi · Riik oli terve ühiskonna helge tuleviku kindlustaja · Rahvast hirmutatakse vaenlastega · Loodi võimsad salaorganisatsioonid ( Gestapo, NKVD ) · Propaganda uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna ini
TEEMAD JA MÄRKSÕNAD Diktatuuride tekke põhjused üldiselt ja näitena Itaalias ja Saksamaal Demokraatia kriis:1)Uute, kergemni manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu(uute valimissüsteemide kogenematust ja rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada) 2)Pettumine Versailles’ süsteemis(paljud rahvad pidasid Versailles’ rahu tingimusi ülekohtuseks ning toetaisd juhte, eks lubasid ebaõigluse jõuga heastada) 3)Pettumine demokraatlikus riigikorralduses(valimiskünnise ja traditsioonide puudumine tekitas tugeva riigisisese võimuvõitluse, mia kahjustas demokraatia autoriteeti ning tõi kaasa igatsuse nö kõva käe valitsuse järele) 4)Majanduslikud raskused(tulevased diktaatorid lubasid võimule pääsedes elujärje kiiret paranemist) Itaalia: Saksamaa: Autoritaarse ja totalitaarse süsteemi võrdlus Autoritaarne:Enamik võimust on koondatud ühe i
AJALUGU II MS SÜNDMUSED KUUPÄEVADEGA: 1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: · STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel. · HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor. · CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija. ·
Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel (pt 11-13, 18 47-50, 54-66, 68,-74, 91) 1. Millised Euroopa riigid läksid 1920.-30.aa üle diktatuurile, millistes säilis demokraatia? Mis põhjustel? Millised on demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse valitsemise tunnused. Demokraatia: · Iirimaa · Suurbritannia · Prantsusmaa · Holland · Taani · Norra · Rootsi · Soome · Austria · Sveits · Tsehhoslovakkia Põhjused/eeldused · Paljud I maailmasõja võitjariigid v neutraalsed. Pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kergemini üle jm Tunnused · Sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlament, mitme partei konkurents, juhtide vahetumine. Diktatuur: · 1917 Venemaa - Lenin · 1922 Itaalia Mussolini · 1926 Poola, Leedu, Portugal · 1933 Saksamaa - Hitler · 1934, Eesti, Läti · 1939 Hispaania- Franco Põhjused · Tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsion
1. Miks tekkisid diktatuurid? Nimeta vähemalt 6 põhjust ning seleta need lahti Muutused ühiskonnas(noored+naised+töölised said valida), sõja mõju, pettumine Versailles süsteemis, majanduslikud raskused, teravd riigisisene võimuvõitslus, valimskümnise puudumine. 2. Mille poolest erineb totalitaarne diktatuur autoritaarsest diktatuurist? Kuivõrd levinud olid diktatuurid Euroopas 2 maailmasõja vahelisel ajal? (vt kaarti lk 44) Autoritaarses (parem) riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalust osaleda valitsemises. Totalitaarses lisaks rühmale või isikule koondunud võimule on seal ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väjendusvõimaluset üle. Enamus olid diktaktuurid. 3. Nimeta diktatuurile iseloomulikke tunnuseid (vähemalt 7) ning võrdle neist tunnustest lähtuvalt diktatuuri ja demokraatlikku ühiskonda. Too näiteid diktatuurile iseloomulike tunnuste kohta Itaaliast, Saksamaalt või NSV Liidust 2 maa
Kõik kommentaarid