kogunõudlust. Question 4 Kui keskpank tõstab diskontomäära, siis Complete Select one or more: Mark 1 out of 1 laenuintressid tarbijatele alanevad raha pakkumine kahaneb rahabaas kasvab raha pakkumine kasvab Diskontomäär on keskpanga poolt kommertspankadele antavate laenude intressimäär. Kui keskpank seda tõstab, muutub raha kallimaks nii kommertspankadele kui tavatarbijatele ning mõlemad soovivad vähem laenu võtta. Question 5 ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuuluvad Complete Select one or more: Mark 2 out of 2 diskontomäära langetamine kohustusliku reservimäära alandamine
d) tagatiseks on teise inimese hoius. 5) Kuidas nimetatakse teenust, kui kauba eest tasub pank ja inimene hakkab väiksemate summade haaval pangale maksma? a) Laen; b) Liising; c) Järelmaks; d) Rent. 6) Mis on keskpanga ülesanne? a) Raharingluse korraldamine; b) Raha usaldatavuse säilitamine; c) Panganduse järelvalve; d) Kõik eelpool mainitu on keskpanga ülesanded. 7) Mida valuutakomitee tohib teha majanduse reguleerimiseks? a) Anda laenu riigile ja kommertspankadele; b) Müüa reserve; c) Väljastada raha, mis pole välisvaluutaga kaetud; d) Muuta kommertspankade kohustusliku reservi määra. 8) Mitu miljardit krooni ringleb Eestis sularaha? a) 5; b) 10; c) 15; d) 20. 9) Mis asi on jooksevkonto? a) pangakonto eraisiku või ettevõtte jooksvate tehingute sooritamiseks; b) maksebilansi osa, mis sisaldab ülevaadet kaupade ja teenuste ekspordist ning impordist; c) maksebilansi osa, mis sisaldab infot investeeringutest ja laenudest;
garanteeritud sularaha, mis võib asuda keskpangas, kommertspangas või sularahana ringluses. Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 11 Punktid: 1 Kui keskpank tõstab diskontomäära, siis Vali üks või enam vastust. rahabaas kasvab raha pakkumine kahaneb laenuintressid tarbijatele alanevad raha pakkumine kasvab Diskontomäär on keskpanga poolt kommertspankadele antavate laenude intressimäär. Kui keskpank seda tõst Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 12 Punktid: 2 ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuuluvad Vali üks või enam vastust. valitsuse võlakirjade ost keskpanga poolt diskontomäära tõstmine valitsuse võlakirjade müük keskpanga poolt diskontomäära langetamine
garanteeritud sularaha, mis võib asuda keskpangas, kommertspangas või sularahana ringluses. Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 11 Punktid: 1 Kui keskpank tõstab diskontomäära, siis Vali üks või enam vastust. rahabaas kasvab raha pakkumine kahaneb laenuintressid tarbijatele alanevad raha pakkumine kasvab Diskontomäär on keskpanga poolt kommertspankadele antavate laenude intressimäär. Kui keskpank seda tõst Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 12 Punktid: 2 ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuuluvad Vali üks või enam vastust. valitsuse võlakirjade ost keskpanga poolt diskontomäära tõstmine valitsuse võlakirjade müük keskpanga poolt diskontomäära langetamine
välisvaluuta reservid. Kui reserv suureneb, siis võib lasta ringlusesse vastava hulga kohalikku raha. Kui reserv väheneb, siis tõmbab emiteerija raha ringlusest ära. 8. Millised on keskpanga funktsioonid? 7 tk. -raha emissioon ja valuutareservi hoidmine -riigi kulla- ja valuutareservi hoidmine -järelvalve kommertspankade majandustegevuse üle -kommertspankade kohustuslike ja teiste reservide hoidmine -kommertspankadele laenu andmine -pankadevahelised tasaarveldused -riikliku raha- ja panganduspoliitika teostamine -valitsuse laenude organiseerimine 9. Raha loomine on: -raha trükkimine keskpangas -raha kujundamine kaskpangas -majanduses ringleva raha hulga suurendamine kommertspankade kaudu-õige vastus -raha pakkumise suurendamine keskpanga laenude kaudu 10. Mida näitab kohustuslik reservimäär?
tüüpiline keskpank Müües eemaldatakse sularaha ringlusest väheneb pankade (finantsvahendajate) võime raha luua Ostes pannakse raha ringlusesse suureneb pankade (finantsvahendajate) võime raha luua Seega, valitsuse väärtpabereid... müües majandust jahutatakse ning intresse tõstetakse ostes toetatakse majanduskasvu ning alandatakse intresse Diskontomäär Diskontomäär keskpanga poolt kommertspankadele ja teistele finantsvahendajatele antavatele laenudele kehtestatud intressimäär Diskontomäära muutused Keskpank tõstab diskontomäära see mõjutab kommertspankade laenuressursi hinda pangad tõstavad laenuintressi Keskpank alandab diskontomäära pangad alandavad klientidelt nõutavaid laenuintresse Kõrgema intressimäära korral tõrjutakse laenajad turult ning vastupidi, millest tulenevalt laenude hulk...
Tuntumad ankurvaluutad on euro, dollar. Valuutakomitee süsteemi iseloomustavateks märksõnadeks on konverteeritavus, rahvusvaheline aktsepteeritavus. Esimene tähendab, et valuutakomitee süsteem tagab piiramatu vahetuse ankurvaluuta vastu. Valuutakomiteel on garantiiks loodud valuuta reservid. Teine märksõna viitab sellele, et ankurvaluutat valitakse selle stabiilsuse ja rahvusvahelise aktsepteeritavuse järgi. Peaks ka mainima, et valuutakomitee süsteemis ei laenata ei valitsusele ega kommertspankadele. Valuutakomitee süsteem sobib riikidele, mis on : väikese avatud majandusega, kuid kus pole finantsturg väga arenenud või keskpanganduse kogemus on väike Samuti riikidele, kes soovivad kuuluda laiemasse kaubanduse või valuutapiirkonna koosseisu Ka Eesti enne euro vastu võtmist oli seotud valuutakomitee süsteemiga. Eesti kroon oli algselt seotud Saksa margaga, hiljem euroga. Valuutakomiteel on mitmeid eeliseid ja puuduseid. Eelisteks on:
Refinancing Policy -The Purchase of Bill of Exchange -The Extension of Loans against Collaterial (Lombard Policy)- keskpank annab laenu väärtpaberite tagatisel- laen(tähtajaline)tagasiostmisel on hind kõrgem. Open Market Policy- riigi väärtpaberite ost-müük. Foreign Exchange Policy(välisvaluuta poliitika- on kohustatud hoidma +-1,5%) -Foreign Exchange Rate Policy -Swap Policy- tulevikutehingud, valuutalaenud. Minimum Reserve Policy.(reservipoliitika- keskpank kehtestab kommertspankadele kohustusliku reservimäära) 5. Mida näitab avatud valuutapositsioon? (mõiste) Avatud valuutapositsioon on valuutavarade ja valuutakohustuste vahe. Kui varad on suuremad kui kohustused - pikk positsioon. Kui varad on väiksemad kohustustest- lühike positsioon. 6. Kommertspankade osa raha loomises seisneb: -hoiusta vastuvõtmises ja intresside maksmises -hoiuste vastuvõtmises ja laenude väljaandmises -hoiuste vastuvõtmise ja raha hoiustamises keskpangas
põhines seisukohast, et valitsus peaks loobuma vaba ettevõtluse soosimisest ja asuks aktiivselt majandustsükleid korrigeerima. Rahapoliitika - vabaturu operatsioonid (valitsuse väärtpaberid) reguleerimisvahendid - diskontomäära muutused - kohustuslik reservimäär Diskontomäär Diskontomäär on keskpanga poolt kommertspankadele ja teistele finantsvahendajatele antavatele laenudele kehtestatud intressimäär. Valuutakomitee Valuutakomitee on alternatiiv keskpangale, kuna tal puudub võimalus tegelda aktiivse rahapoolitikaga. Valuutakomitee korral on keskpanga reservid ja rahamass omavahel 1:1 seotud, mis tähendab, et iga rahatähe kohta
määratud raha ostujõu ja kaupade väärtusega Keskpanga funktsioonid: raha emissioon ja raharingluse korraldamine riigi kulla ja valuutareservi hoidmine järelvalve kommertspankade majandustegevuse üle kommertspankade kohustuslike ja muude reservide hoidmine kommertspankadele laenu andmine pankadevaheliste arvelduste teostamine riikliku raha ja panganduspoliitika teostamine valitsuse laenude organiseerimine On antud järgmised andmed suletud majanduse kohta (õpik ül.13, lk 114) Tarbimiskulutused C=100+0,6(Y-T); Sääst S=Y-T-C; Kogutulu Y=C+I+G; Investeerimiskulutused I=9; Avaliku sektori kulutused G=16; Maksud T=15
muutust. Tarbijahinnaindeks näitab, mitme protsendi võrra on hinnad mingil perioodil tõusnud või langenud, ehk milline on olnud inflatsioon. THI = (18,67/16,45)*100 = 113,5 [(113,5-100)/100]*100% = 13,5% Seega inflatsioonimäär on 13,5% 2. Jüri hoiustas pangas kaheks aastaks 500 eurot. Mitu korda võib sellest hoiusest pankade laenutegevuse tulemusena maksimaalselt suureneda rahapakkumine majanduses, kui kommertspankadele kehtestatud reservimäär on 1%? Milline oleks maksimaalne võimalik summa? Rahaloomekordisti arvutamiseks jagatakse 100 varuteguriga, milleks meil on 1% ehk 1. See tähendab, et meie rahakordaja on 100, sest 100/1=100. Seega 500*100= 50 000 ehk maksimaalne võimalik summa. 3. Kes saab inflatsioonist kasu, kes kahju? a. ettevõtlus saab kahju e. laenuandjad saavad kahju ............ b. hoiustajad saavad kahju f
diskontomäär, pankade kohustuslikud reservid keskpangas. 1) Avaturuoperatsioonid sooritades müüb või ostab keskpank teatud väärtpabereid eesmärgil mõjutada kommertspankade reserve (arved keskpangas), rahamassi ja intressitaset. Väärtpabereid pankadelt kokku ostes suurendab keskpank nende eest makstes pankade reserve ja seega rahamassi. Väärtpaberite müüki paiskamine vähendab rahahulka. 2) Diskontomäär on intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele. Kui keskpank suurendab diskontomäära, siis laenavad kommertspangad keskpangast vähem raha ja väljastavad seetõttu ka tarbijatele vähem laene, mistõttu rahapakkumine väheneb Diskontomäära alandades on võimalik keskpangal rahapakkumist suurendada. 3) Pankade kohustuslikud reservid keskpangas-kommertspangad hoiavad teatud osa hoiustest keskpangas. Keskpank saab mõjutada rahapakkumist kohustuslikku reservimäära muutes.Kui reservimäära tõstetakse, siis
eurot. · Asutada võib 5 füüsilist isikut ja äriühingut, kelle alalised asukohad on vähemalt kahes liikmesriigis. · Olemuselt võrreldav aktsiaseltsiga. · EÜ määrus 1435/2003 on kõikides EL liikmesriikides otsekohalduv, siiski peavad liikmesriigid täpsustama mõningaid määruse rakendamise üksikasju. Keskpank (1) · Keskpanga funktsioonid: · Kodumaise raha emiteerimine; · Laenuandmine kommertspankadele; · Otsene rahapoliitika; · Pangandusjärelevalve; · Valitsusele laenu andmine. 9 Keskpank (2) · Kodumaise raha emiteerimine. Kuna Eestis kehtib 2011.aasta algusest euro, siis Eesti Pangal enam seda funktsiooni pole. Samas on jäänud kupüüride trükkimise, transpordi ja hoiustamise ülesanded. · Riiklike rahatagavarade juhtimine. Taasise- seisvumisel saadi tagasi 11,3 tonni kulda, mis
4.7 Valuutakomitee Keskpank ei sekku majandustegevusse. Valuutakomitee on loodud raha stabiilsuse tagamiseks. Valuutakomitee stabiilsuse tagamise süsteem. Süsteemi tunnusjooned: 1. Raha kurss on fikseeritud;.............................................................................................................. 2. Sularahal on 100% kattevara;......................................................................................................... 3. Keskpank ei tohi anda riigile ja kommertspankadele laenu;.......................................................... 4. Raha kattevara müümine on keelatud;........................................................................................... 5. Majanduse mõjutamiseks võib suurendada kohustusliku reservi määra........................................ Krooni katevara 1. Kuld................................................................................................................................................ 2
väärismetalli kogusega. Intress ( % ) ehk kapitali hind – näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. Kapitali hinda mõjutavad: - tootmisvõimalused - tarbimise/säästmise eelistamine - risk - inflatsioon Paljudes riikides juhib riigis kehtivat intressimäära keskpank. Juhtimine toimub sel teel, et keskpank kehtestab intressimäära, millega ta annab laenu kommertspankadele. Euribor – on intressimäär, millega suured Euroopa pangad pakuvad üksteisele eurodes lühiajalist laenu. Eestis on tavaliselt inimeste laenude intressimäärad seotud 6 kuu euriboriga. Euribori tähtsaim mõjutaja on Euroopa Keskpank. Keskpanga poliitika eesmärk on inflatsiooni vaos hoidmine. Euribori arvutatakse 1999.a. algusest. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 3 Inflatsioon.
· Levinuim automaatne stabilisaator on tulumaks. Rahapoliitika · Rahapoliitika mõjutab majandust rahapakkumise ja krediidi kättesaadavuse kaudu ning teda saab kasutada maksebilansi juhtimiseks, tööhõive taseme mõjutamiseks, hindade stabiliseerimiseks ja üldise majanduskasvu stimuleerimiseks. · Rahapoliitika võib olla automaatne või situatsioonikohane (otsuseid teeb kekspank). Rahapoliitika vahendid · Dikontomäär kommertspankadele kehtestatud kapitalihind · Kohustusliku reservi nõue kommertspankade kohustuslik seposiiy keskpangas. · Avaturu operatsioonid keskpank ostab või müüb varasid avatud turgudel. Rahapoliitika efektid 2 · Efektid saavutatakse põhimõtteliselt reguleerides kogunõudlust ja kontrollides selle abil sissetulekute taset majanduses.
mõõdetakse rahaagregaatide abil 46. Raha ringluskiirus- on näitaja, mis mõõdab iga rahaühikuy keskmist kasutamiskordade arvu teatud ajaperioodil 47. Kohustuslik reservinõue on hoiuste protsentuaalne osa mida kommertspangad on seadusega kohustatud hoidma sularahas või deposiitidena keskpangas 48. Automaatne rahapoliitika on teatavate ettemääratud reeglite kogum, mida keskpank ei saa oma igapäevaste tegevustega muuta 49. Diskontomäär on keskpanga poolt kommertspankadele antavatelt laenudelt küsitav intressimärr 50. Rahapoliitika on keskpanga tegevus majanduse finatstingimuste mõjutamisel 51. Keskpank- on pankade pank. Tavaliselt on keskpank valitsusest suhteliselt sõltumatu insitutsioon, mille põhiliseks eesmärgiks on rahapakkumise ja finantssüsteemi juhtimine 52. Heidutatud töötajad on sellised inimesed, kes on loobunud aktiivsetest tööotsingutest, sest nad arvavad, et vabu töökohti ei ole. 53
pakkuja. • Keskpanga rahapoliitilised muutused mõjutavad lõpuks näitajaid nagu toodangumaht ja hinnad. Pikema aja möödudes, st majanduse kohanedes, näitab majanduses olev raha kogus end vaid hindades, mitte püsivalt kogutoodangus. Keskpanga võimalused rahapakkumise reguleerimiseks: 1. Ostes ja müües valitsuse võlakirju - saab keskpank raha ringlusse lisada või sealt ära võtta. 2. Kommertspankadele mõeldud laenu intressimäära muutmine 3. Kohustusliku reservimäära muutmine - keskpank mõjutab väljastatavate laenude mahtu ja sedakaudu rahapakkumist. Kommertspangad on kohustatud hoidma teatud osa saadud hoiustest reservina keskpangas (kohustusliku reservi määr), et neil oleks hoiustajate nõudmiste rahuldamiseks piisavalt raha. Mida väiksem on kohustusliku reservi määr, seda rohkem saavad pangad raha välja laenata
• Valuutakomitee süsteemi ◦ Valitsuse ja Keskpanga mõju väiksem ◦ Kommertspankade laenutegevuse mõju rahapakkumisele (M1) suurem M0=15.6466* Eesti Panga valuutareservid Baasraha pakkumist (M0) mõjutab: • Muutused valuutareservides (välismajandustegevus) • Reservvaluuta kurss teiste valuutade suhtes Rahabaasi muutus kajastub: • Valitsusvõla muutuses • Keskpanga välisreservide muutuses (maksebilansi või kaubandusbilansi saldo) • Kommertspankadele antud laenudes Kommertspangandus • Kommertspanga majanduslikud funktsioonid: ◦ Klientide raha hoiustamine ◦ Laenuandmine ja investeerimine kui kasumi teenimise allikad ◦ Maksete (ülekannete) teostamine • Kommertspangandus Eestis: ◦ Pankade arv on oluliselt kahanenud ◦ Panganduses oligopoolne turg ◦ Kommertspangad välisomanduses Rahapakkumine M1 • Rahabaas M0 = sularaha + reservid (M0= CU + R)
Käsitlus II lisaks eelnevatele komponentidele on ka pangaarved . Emissioon- väljalaskmine, ringlusesse suunamine. Antud kontekstis siis sularaha ringlusesse suunamine keskpanga poolt. Raha loomise protsess Kommertspankade tegevus , mille käigus nad annavad laenudena välja panka hoiustatud raha. Kuna seda kasutatakse mingite tehingute eest tasumiseks jõuab see osaliselt või kogumahus tagasi panka. Selleks et keskpangal oleks ülevaade raha loomise protsessi üle kehtestab keskpank kommertspankadele kohustusliku reservi nõude- see on seaduslik summa mida kommertspangad peavad kohustuslikus korras hoidma keskpangas Finantssüsteem- selle moodustavad pangad jt rahaasutused koos nendevaheliste suhetega, kes oma teenuste pakkumisel tegutsevad finantsturgudel ( intuitsioon , kus raha liigub nendelt , kellel on selle ülejääk neile kellel on tekkinud ajutine raha puudujääk) Intressimäär- hind, mida makstakse raha laenuksvõtmise eest ja saadakse raha
taseme alandamiseks. devalveerimine koduse raha väärtuse alandamine teiste valuutade suhtes e. kursi tõstmine diskonteerimine - veksli müümine pangale enne tähtpäeva saabumist; nominaalväärtusest ostja kasuks mahaarvamine seoses müügitehingu ennetähtaegse soodustamisega; tulevikus teostatava tehingu oleviku väärtuse määramine; hinnaalanduse saamine ostja poolt diskontomäär e. ootusemäär intressimäär, millega keskpank annab laenu kommertspankadele dividend aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa, või ka omanikutulu ettevõtte osanikele jaotatavast puhaskasumist. eelarve plaan, mis koostatakse tulevaste situatsioonide prognoosimisel eelarve ülejääk - situatsioon, kus valitsuse tulud ületavad kulusid eelarvedefitsiit situatsioon, kus valitsuse kulud ületavad tulusid eelarvepoliitika valitsuse (maksu)tulude kujundamise ning kulude kaudu kogunõudluse
tõstmiseks. Seda metoodikat kasutavad enamasti vastloodud riigid. 1973 aastal läks enamik maailma juhtivatest riikidest üle reguleeritult ujuvale valuutakursside süsteemile. 2) INTRESS- näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. Suurriikides juhib riigis kehtivat intressimäära keskpank. See tähendab, et keskpank määrab intressimäära millega ta annab laenu kommertspankadele.Eesti intressimäärad on otseses sõltuvuses finants- turgudest.Madalad intressimäärad viivad majanduse arengule. 3) INFLATSIOON- on üldine hinnatasemetõus või surve selleks, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine.Inflatsioon on majanduslik nähtus, mis kaasneb majanduskasvuga. Seda püütakse hoida teatud tasemel. Seda juhitakse intressimääradega.
a. välisfirmade topeltmaksustamine, kuna nendel olid kasumid suuremad kui Eesti firmadel b. liberaalne ja avatud majandus c. suurte välislaenude võtmine ja nende efektiivne kasutamine d. tariifsete ja mittetariifsete tolliprotseduuride kasutamine 39. Eesti pangal, kooskõlas valuutakomitee süsteemi kasutamisega a. on õigus väljastada laene kõigile soovijatele ainult välisvaluutas b. on õigus väljastada laene ainult tegevuslitsentsi omavatele kommertspankadele c. ei ole õigust väljastada laene valitsusele d. on õigus väljastada laene ainult valitsusele 40. Tänapäeval hinnatakse, 1929- 1932 a. suure majanduskriisi tagajärgi ränkadeks seetõttu, et a. USA Keskpank (Föderaalreserv) alandas intressimäära ja suurendas seeläbi raha pakkumist b. ettevõtjatel ei jätkunud julgust investeerida c. USA Keskpank suurendas intressimäära ja vähendas seeläbi raha pakkumist d
valuuta Valuutakomitee süsteem · Valitsuse ja Keskpanga mõju väiksem · Kommertspankade laenutegevuse mõju rahapakkumisele (M1) suurem Baasraha pakkumist (M0) mõjutab · Muutused valuutareservides (välismajandustegevus) · Reservvaluuta kurss teiste valuutade suhtes Rahapoliitika instrumendid · Kodumaise raha emiteerimine · Avaturuoperatsioonid (väärtpaberite ost ja müük avalikkuselt) · Välisvaluutatehingud · Laenamine kommertspankadele diskontomäära alusel · Kommertspankade kohustuslikud reservid keskpangas (Eestis varem 15%, EL-s 2%; alla 10% pole Eestis langenud) Keskpanga peamised rahapoliitilised strateegiad · Rahamassi juhtimine · Laenumahu juhtimine · Vahetuskursi juhtimine · Inflatsiooni juhtimine NB! Mitut vahe-eesmärki samaaegselt (tavaliselt) saavutada ei saa! Kommertspanga majanduslikud funktsioonid · Klientide raha hoiustamine · Laenuandmine ja investeerimine kui kasumi teenimise allikad
ühendab väärtpaberite regulatsioonidega tegelejaid. 10 Pangasaladuse poliitika oli FATFi ja ELi poolt nimetatud oluliseks probleemiks ja seda poliitikat peeti rahapesule kaasaaitavaks. Samas on see poliitika panganduse aluseks. 2000. aastal võttis Wolfsberg Group koos 12 suurima rahvusvahelise panga ja rahvusvahelise organisatsiooniga Transparency International initsiatiivi, mis viis vabatahtliku kommertspankadele rahvusvahelise rahapesu tõkestamise juhendi loomiseni. See juhend oli pankade reaktsiooniks taastada oma reputatsiooni mitmete otseste või kaudsete rahapesu kahtlustuste vastu. KOKKUVÕTE Kokkuvõttes teen järelduse, et rahapesul on märgatav mõju nii riikide majandusele kui ka ühiskonnale laiemalt. Samuti on kuriteod ja sellega koos ka rahapesu rahvusvaheliseks probleemiks. Rahapesu globaalsemad mõõtmed on andnud põhjust ja alust ka rahvusvaheliseks
Investeerimisotsuste vastuvõtmisel kasutatav näitaja nn. ajaldatud puhasväärtuse kriteerium iseloomustab: a. kapitali pakkumishinna ja kapitali nüüdisväärtuse vahet b. ajaldatud loodetava kasumi suurus ja kapitali pakkumishinna vahet c. ettevõtte võimet kulutada ajaühikus raha d. rahahulka, mis jääb ettevõttel panka iga ajaühiku järel Milline on lihtsa rahakordaja arvväärtus, kui keskpanga poolt kehtestatud kohustuslik reserv kommertspankadele on 10 %? 10 Kas disinflatsiooni põhjuseks on äärmiselt suure tõenäosusega keskpanga aktiivne tegevus rahapakkumise suurendamise suunas? Верно Неверно Kitsendav fiskaalpoliitika on: a. majanduspoliitika, mis surub alla igasugused kõrvalekaldumised optimaalsest b. majandustegevuse reguleerimine maksude suurendamise ja avaliku sektori kulutuste vähendamise teel c. majanduse iseregulatsiooni võimet täielikult eitav majanduse suunamise viis d
o laenuandmine ja investeerimine kui kasumi saamise allikad o pangatehingute(maksed, valuutavahetus) teostamine o keskpanga funktsioonid: o kodumaise raha emiteerimine: o tehniline emissioon o kodumaise rahakursi juhtimine, selle määramine o riiklike rahatagavarade juhtimine o keskpank kui pankade pank, viimane laenuandja kommertspankadele o otsene krediidi-ja rahapoliitika o järelvalve kommertspankade tegevuse üle o keskpank kui riigipank o Eesti rahasüsteem: o valuutakomitee süsteem o Baasraha pakkumist mõjutavad Eestis järgmised tegurid: o valuutareservi muutused, mida kajastab maksebilanss o reservvaluuta ja teiste valuutade vahelise kursi muutused, mis mõjutavad valuutareservide väärtust Raha pakkumist mõjutavad järgmised tegurid:
majandussüsteemi endasse ja nad kindlustavad avaliku sektori kulutuste automaatse muutumise, kui muutub kogutulu või töötus. Rahapoliitika mõjutab majandus rahapakkmise ja krediidi kättesaadavuse kaudu ning teda saab kasutada maksebilansi juhtimiseks, tööhõive taseme mõjutamiseks, hindade stabiliseerimisesk jaüldise majanduskasvu stimuleerimiseks. Rahapoliitika võib olla automaatne või situatsioonikohane. Rahapoliitika vahendeid: Diskontomäär kommertspankadele kehtestatud kapitali hind; Kohustusliku reservi nõue kommertspankade kohustuslik deposiit keskpangas. Avaturu operatsioonid keskpank ostab või müüb varasid avatud turgudel Rahapoliitika efektid saavutatakse reguleerides kogunõudlust ja kontrollides selle abil sissetulekute taset majanduses. Erinevad efektid saavutatakse erinevate ekspansiivse ja kitsendava e. range rahapoliitikate rakendamisel. Kitsendav rahapoliitika : Vahendid : avaturu müügid,
on omakapital suht madal ja seetõttu on piiratud nende välja laenamine. Keskpanga poliitika- kui nt määrab laenuintresimäärad kõrgeks, siis keegi raha ei taha laenata ja rahaloomine väheneb. Samuti kui kohustusliku reservi tõsta nt 10-lt % -lt 12-le. Raha mõõtmine Lk 46 Tegurid, millega raha pakkumist mõõdetakse M0- baasraha, siia kuulub ringluses olev sularaha. Ka pankade kassades olevad rahad ja keskpanga deposiidid, mis on avatud kommertspankadele. M1= M0 + ND sularaha ringluses ja nõudehoiused ( ND- nõudedeoposiidid) Iga järgmine mõõt lisab juurde midagi vähem likviidset. M2= M1+SH+TH+HKV ( SH- säästuhoiused, TH- tähtajalised hoiused lühiajalised, võib lisada veel muid summasid, nt HKV-hästi konverteeritav valuuta; jne) M3= M2 + .... siin võivad mängu tulla ka mitterahalised varad nt väärimetallid Inflatsioon Inflatsioni mõõtmiseks pole maailmas paika pandud ühtseid mängureegleid.
algse rahasummaga võrreldes mitmekordistuda. Seda nimetatakse raha multiplikaatoriks. 52. Monetaarpoliitika e rahapoliitika mõju majandusele. Riigi rahapoliitika ehk monetaarpoliitika kolm põhilist vahendit on: diskontomäär; kohustuslik reservinõue; avaturu operatsioonid. Diskontomäär e pangamäär on intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest. Kohustuslik reservinõue on keskpanga poolt kommertspankadele kehtestatud nõue, mis sätestab miinimumi, kui suure osa hoiuste kogusummast peavad kommertspangad reservi jätma. Avaturu operatsioonid tähendavad, et keskpank ostab või müüb varasid avatud turgudel. Sarnaselt fiskaalpoliitikale võib ka monetaarpoliitika olla kas majandust laiendav (ekspansiivne) või kitsendav. Ekspansiivne rahapoliitika tähendab diskontomäära alandamist, kohustusliku reservinõude suurendamist ja valitsuse võlakirjade kokkuostmist avatud turgudelt
22. Dollari kursi langus: a. põhjustab Eesti omatoodetud kaupade hinnatõusu b. mõjub soodsalt USA kaupade maaletoojatele c. toob kaasa USA kaupade hinnatõusu Eesti turul d. ei mõju Eestile, kuna Eesti kroon on seotud EUROga 23. Milline alljärgnevast on kitsendav rahapoliitika: a. diskontomäära alandamine b. pankade kohustusliku reservi vähendamine c. võlakirjade müük kommertspankadele d. võlakirjade müük keskpanga poolt 24. Deflatsioon all mõistetakse: a. hinna tõusu pidurdumist b. inflatsiooni vastandsündmust, hindade pidevat alanemist c. püsiv hinnataseme tõus ilma hinnaproportsioonide muutuseta d. majandusmuutujate väärtust jooksevhindades 25. Barterkaubandus on: a. kaubavahetus ilma osapoolte kontaktita e. läbi vahendajate b. kauplemine ilma rahata, kaup - kauba vastu c
46. Raha ringluskiirus- näitab,mitu korda kasutatakse ühte ja sama rahaühikut ostu-müügi tehingutes teatud aja, nt.aasta jooksul 47. Kohustuslik reservinõue – protsentuaalne osa hoiustest, mida kommertspangad on kohustatud hoidma deposiitidena 48. Automaatne rahapoliitika – teatud ettemääratud reeglite kogum, mida keskpank ei saa oma igapäevase tegevusega muuta. 49. Diskontomäär – intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele. Kui keskpank tahab suurendada raha massi, siis ta alandab diskontomäära, mille tulemusel kommertspangad võtavad keskpangast rohkem laenu. Rahahulga kasv alandab üldist intressimäära riigi majanduses. 50. Rahapoliitika – Rahapoliitika - Riigi majanduspoliitika üheks osaks on rahapoliitika ehk monetaarpoliitika. Rahapoliitika peab aitama tagada hindade stabiilsuse, kõrge tööhõive, maksebilansi tasakaalu, majanduse stabiilse kasvu jne
Hansapank, Ühispank, Krediidipank jne). Esimesel astmel kantakse hoolt hinnastabiilsuse eest ja juhitakse mitmesuguste instrumentide abil raha hulka, mis läheb ringlusse kommertspankade kaudu. Teisel astmel tegeldakse pangaklientide teenindamisega. Pangateenused võib jagada 4 suurde rühma: hoiuteenused, laenuteenused, arveldusteenused ja lisateenused. Eesti Pangal puuduvad muud kliendid peale kommertspankade. Eesti Panga poolt kommertspankadele makstavaks reserviintressimääraks ja hoiustamise püsivõimaluse intressimääraks on aruandekuu viimasel pangapäeval kehtinud Euroopa Keskpanga deposiidiintressimäär. Finantsturgudele ei kehtesta Eesti Pank ühtegi protsenti. Eesti panga finantssektori sh panganduspoliitika eesmärk on tagada Eesti finantssektori usaldusväärsus ja täielik valmisolek ühinemiseks Euroopa Liidu ja Euroopa ühise turuga. Loomist
a. keskpank otsustab raha pakkumist mõjutada ostes või müües spetsiaalseid väärtpabereid (bonde) b. keskpank hakkab müüma finantsturgudel oma reserve(kulda, kõikvõimalikke väärtpabereid jne.) c. keskpank hakkab müüma Balti jaama turul oma vara (kirjutuslaudu, arvuteid jne.) d. keskpank nõuab turu liberaliseerimist, et väliskapital saaks vabalt siseneda riiki Keskpanga diskontoprotsendiks kutsutakse: a. protsendimäära, millega ta laenab raha kommertspankadele b. millest kõrgemat ei tohi kommertspangad klientidelt küsida c. protsendimäära, millega keskpank ise laenab raha sisse d. protsendimäära, mis võetakse kasutusele siis, kui ei suudeta omavahel kokku leppida laenutingimustes Kommertspankade kohustusliku reservimäära suurendamine a. vähendab raha hulka, mida pangad saavad välja laenata. b. suurendab raha hulka, mida pangad saavad välja laenata. c. ei mõjuta rahaturgu d
Raha võib akumuleerida suuremate ostude tegemiseks. Kui raha ei ole kasutatav maksevahendina, siis keegi raha akumuleerima ei hakka. Kogunemine. 4) Raha tulevikuväärtuse funktsioon – peab arvestama, kuidas raha võib tulevikus muutuda, muidu võib halva tehingu teha. Arengud on kiired. Kohustuslik reserv – keskpanga poolt nõutav rahasumma, mida tuleb kohustuslikus korras hoida Kekpangas reaalselt hoiuste ja laenude kattevarana. Keskpank annab Kommertspankadele kohustusliku reservimäära 10% (hoiustest ja muudest kaasatud vahenditest) Arvutatakse kolme dekaadi keskmisena. 10 päeva kaupa, kuu lõpp kaob ära. 25. nov toimib reserv, mis on arvutatud 30, 16, 20 kuupäeval 30 nov. Toimib reserv, mis on arvutatud 30,20,10 kuupäeval Raha loomise protsessis osalevad üksnes finantsasutused, kes võtavad vastu hoiuseid ja annavad neid välja laenudena. D K Kassa 100 hoius 100 Kassa 90 hoius 100
D IT Kolledz 20 K k Keskpank k jja raha h pakkumine kk i Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 21 Rahaturu reguleerimine Vabaturu operatsioonid Suurem osa raha ppakkumise igapäevasest g p kontrollist teostatakse riiklike väärtpaberite ostu ja müügi kaudu kommertspankadele. Vabaturu operatsioonid mõjutavad pangareservide taset ja seetõttu ka ringluses oleva l raha h kogust. k t Kui keskpank otsustab raha pakkumist suurendada, siis ta ostab väärtpabereid rohkem, hk k kuii müüb. üüb See suurendab rahabaasi (MB) ja ka raha pakkumist (Ms). Vastupidine juhtub siis, kui keskpank müüb väärtpabereid rohkem kui ostab.
analüüsimisel. 46. Raha ringluskiirus näitab,mitu korda kasutatakse ühte ja sama rahaühikut ostu-müügi tehingutes teatud aja, nt.aasta jooksul 47. Kohustuslik reservinõue - protsentuaalne osa hoiustest, mida kommertspangad on kohustatud hoidma deposiitidena 48. Automaatne rahapoliitika teatud ettemääratud reeglite kogum, mida keskpank ei saa oma igapäevase tegevusega muuta. 49. Diskontomäär - intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele. Kui keskpank tahab suurendada raha massi, siis ta alandab diskontomäära, mille tulemusel kommertspangad võtavad keskpangast rohkem laenu. Rahahulga kasv alandab üldist intressimäära riigi majanduses.
(globaliseerumisvastased konservatiivid) a suundusid fasismi b suundusid kommunismi c olid halvatud 30 Kaasaegset globaliseerumist (kaupade ja raha liikumist maailmas) on suunanud enim a ÜRO b erinevate majandusühenduste koostöö c tehnoloogia ja liberaalne majanduspoliitika 31 Kaasaegne vabakaubandus põhineb praegu tunduvalt püsivamatel institutsioonidel kui varem, tänu a WTO-le b ÜRO-le c rahvusvahelistele kommertspankadele 32 (Majandus)blokkidesisene integratsioon on a sama kiire kui blokkidevaheliste suhete areng b aeglasem kui blokkidevaheliste suhete areng c kiirem kui blokkidevaheliste suhete areng 33 Vabakaubandustsoon muutub tolliliiduks, kui a kõik kaubandusbarjäärid liikmete vahel on kõrvaldatud b tegu on ühtse kaubanduspoliitikaga mitteliikmesriikide suhtes
(globaliseerumisvastased konservatiivid) a suundusid fašismi b suundusid kommunismi c olid halvatud 30 Kaasaegset globaliseerumist (kaupade ja raha liikumist maailmas) on suunanud enim a ÜRO b erinevate majandusühenduste koostöö c tehnoloogia ja liberaalne majanduspoliitika 31 Kaasaegne vabakaubandus põhineb praegu tunduvalt püsivamatel institutsioonidel kui varem, tänu a WTO-le b ÜRO-le c rahvusvahelistele kommertspankadele 32 (Majandus)blokkidesisene integratsioon on a sama kiire kui blokkidevaheliste suhete areng b aeglasem kui blokkidevaheliste suhete areng c kiirem kui blokkidevaheliste suhete areng 33 Vabakaubandustsoon muutub tolliliiduks, kui a kõik kaubandusbarjäärid liikmete vahel on kõrvaldatud b tegu on ühtse kaubanduspoliitikaga mitteliikmesriikide suhtes
paljudes arenenud maades on lubatud nende üleliigsete vahendite investeerimine finantsinstrumentidesse, millest enamlevinud on nn üleöölaenud. Mõnes riigis maksab keskpank positiivse kontojäägi korral ka intresse. Eesti Pank alustas kontojääkidele intresside arvestamist 1996. aastast, kuid keskpanga poolt makstav intressimäär on suhteliselt madal, jäädes alla vastavale rahaturu intressimäärale, millega kommertspankadele tekitatakse majanduslik surve likvideerida oma positiivsed kontojäägid ja suunata raha ringlusesse. Keskpangal on võimalus rakendada ka oma viimase laenaja rolli, mis seisneb selles, et kui mõnel kliiringsüsteemis oleval pangal tekib kliiringpäeva lõpuks korrespondent kontol käibevahendite puudujääk, mida ei ole suudetud katta isegi pankadevaheliselt üleöö laenuturult, võimaldab keskpank probleemsele pangale tavaliselt väärtpaberite
Avaturuoperatsioone sooritades müüb või ostab keskpank teatud väärtpabereid (riigi võlakirjad) eesmärgil mõjutada kommertspankade reserve (arved keskpangas), rahamassi ja intressitaset. Väärtpabereid pankadelt kokku ostes suurendab keskpank nende eest makstes pankade reserve ja seega rahamassi. Väärtpaberite müüki paiskamine vähendab rahahulka. Diskontomäär Diskontomäär on intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele. Kui keskpank suurendab diskontomäära, siis laenavad kommertspangad keskpangast vähem raha ja väljastavad seetõttu ka tarbijatele vähem laene, mistõttu rahapakkumine väheneb Diskontomäära alandades on võimalik keskpangal rahapakkumist suurendada. Kohustusliku reservi määr (kui palju deposiitidest peab olema reservis) Keskpangad nõuavad kohustuslikus korras kommertspankadelt teatud osa hoiustehoidmist reservidena keskpangas.
kehtestatud kindlapiirilist rahapoliitikat, mis tähendas Eesti Krooni kursi stabiilsuse kindlustamist ning fikseeritud kurssi saksamaal seega jäi Eesti Pank range rahapoliitika juurde, mis piiras võimalust kommertspankasid liigselt rahastada. Samas jäid mitmed teised rahaturu tegevust mõjutavad faktorid kommertspankade ehk rahaturu määrata. Suhteliselt piiramatud olid ka laenude mahud. 93ndal aastal mõjutas panganduse arengut oluliselt rahareformi komitee dekreet, millega kommertspankadele pandi kohustus uuendada tegevuslitsensid. Positiivne on ka Eesti Panga nõue viia aktsiakapitali minimaalmäär 1. Jaanuariks 1993 vähemalt 6 miljoni kroonini. Kui enne nimetatut nõuet tegutses Eestis üle 40 kommertspanga, siis 1993 aasta lõpuks jäi neid alles 21. Kehtestatud uued nõueded piirasid ka uute kommertspankade teket ja takistuseks oli kindlasti ka asutamiskulude kõrge tase. 1993 aasta aprillis kehtestab Eesti Pank stabiliseerimisperioodi kuni
kursi tõstmine diskonteerimine - veksli müümine pangale enne tähtpäeva saabumist; nominaalväärtusest ostja kasuks mahaarvamine seoses müügitehingu ennetähtaegse soodustamisega; tulevikus teostatava tehingu oleviku väärtuse määramine; hinnaalanduse saamine ostja poolt diskontoga emiteeritavad võlakirjad on võlakirjad, mille emiteerimishind on nimiväärtusest madalam diskontomäär e. ootusemäär intressimäär, millega keskpank annab laenu kommertspankadele diskontovõlakiri võlakiri, millelt kupongi ei maksta, sellised võlakirjad müüakse investoritele odavamalt (diskontoga) ning ostetakse tagasi kallimalt {nimiväärtusega), võlakiri, millelt võlausaldaja saab tulu ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. dividend aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa, või ka omanikutulu ettevõtte osanikele jaotatavast puhaskasumist.
54. suureneb suureneb / väheneb. Kui raha ringleb kiiremini, on surve intressimäära tõusuks väiksem Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 55. Allpool on toodud pankade likviidsustaseme kontrollimise meetodid: () (i) vabaturu operatsioonid; p (ii) keskpank muudab oma laenude suurust kommertspankadele; (iii) raha paigutamine fondidesse; (iv) kommertspankade kohustusliku reservi miinimumi muutmine. Seosta alltoodud keskpanga tegevus eeltoodud kontrolli meetoditega ja selgita igal juhtumil, kas raha pakkumine suureneb või väheneb (eelda kõigil juhtumitel, et aktsioon ei ole seotud avaliku sektori raha vajadustega). a) müües rohkem valitsuse bonde, kuid vähendatakse valitsuse võlakirjade (Tresor Bill)
emissiooni mahtudest. Emissioon tähendab väljalaskmist, ringlusesse suunamist. Käesoleva teema raames käsitletakse emissioonina just sularaha ringlusesse suunamist keskpanga poolt. Raha loomise protsessiks nimetatakse kommertspankade tegevust, mille käigus nad annavad laenudena välja panka hoiustatud raha. Kuna raha emissioon on keskpanga prioriteet, siis peab ta saama ülevaate raha loomise protsessi üle ja saama seda ka kontrollida ja juhtida. Selleks kehtestab keskpank kommertspankadele kohustusliku reservi nõude. Finantssüsteem ja selle funktsioonid Finantssüsteemi moodustavad pangad ja teised rahaasutused koos nendevaheliste suhetega, kes oma teenuste pakkumisel tegutsevad finantsturgudel. Finantsturg on institutsioon, kus raha liigub nendelt, kellel on selle ülejääk neile, kellel on tekkinud ajutine raha puudujääk. Raha laenamise selline moodus on otsefinantseerimine. Otsefinantseerimine tähendab seda, et raha liigub
6. välisvaluuta reservide stabiilsus Rahapoliitika teostamise vahendid: · Vabaturu operatsioonid - keskpank ostab või müüb riigi võlakirju. Kui keskpank müüb võlakirju, siis kommertspankade reservid vähenevad, seega raha pakkumine väheneb. Kui keskpank ostab valitsuse võlakirju, siis raha pakkumine suureneb. Selle tulemusena võlakirjade hinnad tõusevad ja intressimäärad langevad. · Diskontomäär - intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele. Kui keskpank tahab suurendada raha massi, siis ta alandab diskontomäära, mille tulemusel kommertspangad võtavad keskpangast rohkem laenu. Rahahulga kasv alandab üldist intressimäära riigi majanduses. · Kohustusliku reservi nõue - see osa kommertspankade reservidest, mida nad on kohustatud hoidma keskpangas. Rahapakkumise suurendamiseks võib keskpank reservikohusust vähendada ehk kommertspankadel tekivad lisareservid raha väljalaenamiseks.
üldistavat hinda ning maksimeerib lihtaktsiate sisehinda (firma väärtust). Kapitali struktuur ei saa olla liiga riskantne. Liiga madal omakapitali osakaal = suurem riskisus panga jaoks = kõrgem laenuraha intress. Omakapitali hind (omanike tuluootus) on üldjuhul kõrgem kui võõrkapitali hind (tavamõistes võõrkapitali all mõeldud kommertspanga laenuhinda, mitte riskikapitali hinda) Sama kasumi juures tagab madalam omakapitali osakaal kõrgema ROE (NB! Üks põhjus miks kommertspankadele ei meeldi näiteks kapitaliadekvaatsuse määra tõstmine keskpankade poolt). Ettevõtte eesmärk on maksimeerida omanike kasum Eesmärk minimeerida WACC optimaalse kapitalistruktuuri juures 37. Kapitali struktuuri mõju ettevõtte väärtusele Võlakordaja (debt/equity ratio, D/E ) iseloomustab finantsvõimenduse kasutamise suurust. · Probleem: kas ettevõtte väärtus oleneb sellest, kuidas seda finantseeritakse?
Nt sularaha hoiustamisel panka muutubki see pangaarvel kajastatavaks pangarahaks. RAHA FUNKTSIOONID Vahetusvahend maksevahend Arvestusühik mõõtühik kõikide varade väärtust hinnatakse rahas Akumulatsiooni ja laenamise vahend täna säästetud raha saab kasutada tulevikus Raha loomise protsessiks nim kommertspankade tegevust, mille kõigus nad annavad laenudena võlja panka hoiustatud raha. Keskpanl kehtestab kommertspankadele kohustusliku reservi nõude. Kohustuslikuks reserviks on seadusega kehtestatud rahasumma, mida kommertsoangad peavad kohustuslikus korras hoidma keskpangas. Pangatomingud (31.05.10) 1. Toimingud 1. Panka hoiustatakse sularaha 100 2. Panga hoius 100 2.Toimingud 1.Arvestatakse kohustuslik reserv 10 2.sularaha jääk (100-10=90) 3.tomingud 1. antakse välja sularaha laen 90 2.Pana laenunõue 90 4.tomingud 1.välljastatud laen laekub pangaarvele 90 2
Täidetud: Inflatsioonimäärade sarnasus, Kaubaturgude integratsioon Ei ole täidetud: Tootmistegurite mobiilsus (tööjõud, kapital), Fiskaalne ja poliitiline integratsioon Nii ja naa: Majanduse avatus ja suurus Eurotsoon ei ole antud hetkel optimaalne valuutapiirkond… 29. Euroopa rahapoliitika põhimõtted. Efektiivsus - Rahapoliitiliste otsuste võimalikult kiire ja täpne mõju lühiajalistele intressimääradele. Võrdne kohtlemine- Kõigile kommertspankadele kehtestatakse võrdsed reeglid, kohelda neid võrdväärsetena. Kohapealne elluviimine - Tegelikke tehinguid viivad läbi rahvuslikud keskpangad. Lihtsus, läbipaistvus, järjepidevus, turvalisus, säästlikkus- Rahapoliitiliste otsuste tagamaad ja põhjused muudetakse arusaadavaks. 31. Rahapoliitika ülekandemehhanismi olemus (selgitada intressikanali näitel). 7 32
Raha loomise protsess eeldab seda, et raha hoiustatakse ja laenatakse välja. Oletame, et otsustasime panga teha. Seega esimeseks huviks on kliendid, kes raha tooks. Võimalikult palju deposiite. Esimene klient deponeerib meie panka 100 €. Seega kassa on meil siis 100 ning hoius/deposiit on samuti 100. V(ara) K(ohustus) Kassa: 100 Hoius: 100 7 Keskpank on kommertspankadele kehtestatud kohustusliku normatiivi 10%. See hulk rahast/hoiustest, mis tuleb reaalselt panna keskpanga reservi. Ehk see tuleb võtta raha ringlusest välja, see on piltlikult külmutatud. Ehk siis: V K Kassa: 100 Hoius: 100 Kassa: 90 Hoius: 100 Kohustuslik reserv: 10 Edasi on panga huvi raha välja laenata, et intressi teenida. Oletame, et pank laenab nüüd kogu selle raha välja
annaabi.ee 
