Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Valuutakomitee süsteemist Argentiina näite varal (0)

1 Hindamata
Punktid
Valuutakomitee süsteemist Argentiina näite varal
Valuutakomitee süsteem on rahasüsteem, millega tagatakse vahetuskursi stabiilsus, võttes baasrahana kasutusele kindel varuvaluuta. Nii loodetakse säilitada rahvusvaluuta ostujõud ja kodumaiste hindade stabiilsus. Näiteks oli naelsterling Suurbritannia kolooniate baasvaluutaks. Tuntumad ankurvaluutad on euro, dollar .
Valuutakomitee süsteemi iseloomustavateks märksõnadeks on konverteeritavus, rahvusvaheline aktsepteeritavus. Esimene tähendab, et valuutakomitee süsteem tagab piiramatu vahetuse ankurvaluuta vastu. Valuutakomiteel on garantiiks loodud valuuta reservid . Teine märksõna viitab sellele, et ankurvaluutat valitakse selle stabiilsuse ja rahvusvahelise aktsepteeritavuse järgi. Peaks ka mainima, et valuutakomitee süsteemis ei laenata ei valitsusele ega kommertspankadele.
Valuutakomitee süsteem sobib riikidele, mis on :
  • väikese avatud majandusega, kuid kus pole finantsturg väga arenenud või keskpanganduse kogemus on väike
  • Samuti riikidele, kes soovivad kuuluda laiemasse kaubanduse või valuutapiirkonna koosseisu
Ka Eesti enne euro vastu võtmist oli seotud valuutakomitee süsteemiga. Eesti kroon oli algselt seotud Saksa margaga, hiljem euroga.
Valuutakomiteel on mitmeid eeliseid ja puuduseid. Eelisteks on:
  • Inimeste usaldus – kuna valuutakomitee süsteemis on valuuta seotud rahvusvaheliselt tunnustatud valuutaga, siis on see inimestele tagatiseks ning nende usaldus valuuta vastu tõuseb
  • Lihtne rahapoliitika- valuutakomitee rahapoliitika on läbipaistev, välistades vahetuskursi kaitsetuse poliitiliste mõjutuste eest.
  • Valuuta püsikurss
Puudusteks aga:
  • Sõltuvus baasvaluutast – valuutakomitee süsteemi valuuta on seotud ankurvaluuta riigi rahapoliitikaga
  • Liigne jäikus – võrreldes teiste vahetuskurssidega
  • Kohustuslikud ressursid ja normatiivid krediidiasutustele – krediidiastused peavad järgima valuutakomitee süsteemi rahapoliitika reegleid (valuuta peab olema kaetud ankurvaluutaga, reservid)
Argentiina seadis valuutakomitee sisse aastal 1991, et maha suruda hüperinflatsioon . See oli aga tekkinud sellest, et sealne valitsus armastas kulutada rohkem kui teenis ja puudujääv raha trükiti juurde.
Argentiina ankurvaluutaks võeti Ameerika dollar. Peale valuutakomitee sisse seadmist algasid Argentiina jaoks head ajad, sest inflatsioon suruti maha. Tekkis siiski suur probleem, sest riigivõlg laenamisest oli suur, kuid valuutakomitee ei luba valitsusele laenata ega raha juurde trükkida.
Suur Argentiina kriis algas 2001. aastal, kuid juba paar aastat varem algas Argentiina allakäik. Nimelt 1999 aastal devalveeris Brasiilia oma valuuta ning sellega vähenes Argentiinas eksport 28%. Riiki tabas majanduslangus . Peale ekspordi kannatas ka tööhõive ning toodangumaht . Lisaks vahetus valitsus tihti ning kadus ka poliitiline stabiilsus. Samal ajal kallines ka USA dollar, mis omakorda muutis peeso kallimaks ning langesid eksportartiklite hinnad (vili).
Juhtunu oli selle riigi kõige suurem majanduskriis , mis mõjutas suuresti elanikke, kes lõpuks pottide-pannidega tänavatele räuskama läksid. Nimelt paljud olid kaotanud töö, tänu panganduse krahhile ei saanud inimesed oma raha pankadest kätte, tõusis vaesunud inimeste arv.
Valitsus proovis kriisist väljuda devalveerides peeso (jaanuar 2002). Ühest kasutatud allikast lugesin välja, et valitsuse vahetuskursi poliitika-aitas kõige enam Argentiinal kriisist väljuda. Valitsus tugevndas välisvaluuta vahetuse kontrolli ja sekkus välisvaluuta vahetuse turule, et stabiliseerida valuutat(müüdi dolllareid)
Samuti nõudis valitsus, et ekspordist saadud dollarid (ületades 1 miljonit) pidi lisama keskpanga reservi - suurendades dollari reservi ning stabiliseerides peesot.
Kasutatud allikad:
http://cancaseiro.homelinux.com/kirjutised/valuutakomitee.html
http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=77051
http://luup.postimees.ee/luup/02/04/maja2.sht m
http://vahurkoorits.blogspot.com/2009/10/lati-must-stsenaarium-i-osa-kollaps.html
http://www.webcitation.org/6AO8ciH2R
http://www.guardian.co.uk/world/2001/dec/09/globalisation.argentina
Valuutakomitee süsteemist Argentiina näite varal #1 Valuutakomitee süsteemist Argentiina näite varal #2 Valuutakomitee süsteemist Argentiina näite varal #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor NyLily Õppematerjali autor
Valuutakomitee süsteem Argentiina näitel

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Rahanduse aluste arvestuse vastused
5
doc

Rahanduse aluste arvestuse vastused

Sellist vahetussüsteemi nim deviisistandardiks. 14. Bretton Woods'i süsteem USA-s Bretton Woodsis moodustatud valuutaliidu otsusega jäi kulla alusele USA dollar. St USA kohustus ostma kulda hinnaga 35 dollarit unts. (kulla-dollari fikseeritud suhe) 15. eesti rahasüsteem Eesti rahapoliitika põhineb fikseeritud vahetuskursi süsteemil, mida toetab valuutakomitee põhimõtetel tuginev rahapoliitiline raamistik. Seaduslik maksevahend Eesti kroon, mille vahetuskurss on fikseeritud euro suhtes (1EUR=15,6466EEK). Kehtiv vahetuskurss on ekvivalentne 1992.a rahareformiga kehtestatud Eesti krooni vahetuskursiga Saksa marga suhtes. Kroon on vabalt konverteeritav, st puuduvad piirangud kapitali vabale liikumsele Eesti ja välisriikide vahel. 16. eesti krooni reservvääring EURO 17. Eesti Vabariigi rahaseadus

Rahanduse alused
Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis
30
doc

Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis

......................................................................................................6 1.3. Raha funktsioonid....................................................................................................8 2. EESTI RAHA..............................................................................................................11 2.1. Eesti rahareform....................................................................................................11 2.2 Valuutakomitee seosed Eesti rahasüsteemiga.......................................................13 2.3. Eesti Pank..............................................................................................................16 3. EESTI RAHAPOLIITIKA..........................................................................................19 3.1. Rahapoliitika eesmärgid.........................................................................................19 3.2. Rahapoliitika instrumendid.............

Makroökonoomika
Vahetuskurss
118
ppt

Vahetuskurss

Vahetuskurss Ulvi Vaarja, Sügis 2004 Vahetuskursisüsteemid • Valitakse vahetuskursisüsteem, mis määrab vahetuskursi, mille tasemel toimuvad valuutatehingud • Vahetuskursisüsteemiga kaasnevad institutsionaalsed ja majanduspoliitilised valikud peavad olema kooskõlas valitud vahetuskursisüsteemiga Vahetuskurss • Vahetuskurss - välisvaluuta hind kohalikus valuutas Reaalne vahetuskurss - kohaliku valuuta ja riigi tähtsamate kaubanduspartnerite valuutade vahetuskursside kaalutud keskmine, kus kaalud määratakse sellega kui suur on iga kaubanduspartneri osakaal riigi väliskaubanduses Eesti krooni kurss Vahetuskursirežiimide kronoloogia Valuutakursside volatiilsus 1881- 1995 Inflatsioon 1881-1995 Vahetuskursirežiimid • IMFi klassifikatsioon: – Eraldi valuutat ei ole (dollariseerumine, euroiseerumine) – Valuutakomitee süsteem

Diplomaatia
Rahanduse alused arvestus
8
doc

Rahanduse alused arvestus

t. USA kohustus ostma kulda hinnaga 35$ unts. 1970-dateks aastateks oli Bretton Woodsi süsteem oma aja ära elanud ning 1971. aasta augustis loobus ka USA kulla-dollari fikseeritud suhtest. 15. Eesti rahasüsteem Eesti raha pakkumise seisukohalt omavad tähtsust kolm makrotasandi raamatupidamise dokumenti:1)Eesti maksebilanss 2)Eesti Krooni kattevara bilanss 3)Eesti Panga bilanss Krooni kattevara bilanss vastavus: 1)100% valuutakomitee 2)üle 50% fikseeritud kurss 3)ujuv kurss (EURO puhul) Eesti Panga bilanss on dokument, mis fikseerib panga varade struktuuri ning kodu- ja välismaised kohustused. 16. Eesti krooni reservvääring EURO 17. Eesti Vabariigi rahaseadus Vastu võetud 20.05.1992. Rahaühik Eesti kroon, käibib paber- ja metallrahana. EK-i emiteerimise ja käibelt kõrvaldamise ainuõigus kuulub Eesti Pangale (ka kujundus + nimiväärtus). Ainus seaduslik maksevahend EV-s on EK

Rahanduse alused
Rahanduse aluste KT küsimuste vastused
6
doc

Rahanduse aluste KT küsimuste vastused

17. Eesti krooni reservvääring EURO 18. Eesti Vabariigi rahaseadus 1) rahaülhik; 2) emiteerirnine; 3) maksevahend; 4) EV raha piiranguteta vastuvõtmise kohustus 5) Eesti krooni vahetatavus teiste valuutadega; 6) vigastatud ja rikutud raha; 7) vastutus raha järeletegemise eest; 8) seaduse jõustumine 19. Eesti krooni bilanss Eesti krooni kattevara bilanss kajastab muudatusi Eesti krooni stabiilsust ja konverteeritavust tagavas ning Eesti Panga hallatavas krooni kattevaras 20. Valuutakomitee süsteemi olemus Valuutakomitee süsteemiga riigis peab olema tasakaalus eelarve. valuutakomitee süsteemi olemus-fikseeritud kursi süsteem, mille puhul raha pakkumine ei s6ltu riigi keskpangast ning kogu ringlev paberraha on täielikult kaetud kulla. konverteeritava valuuta (ankurvaluuta) vm varaga 3 ühisjoont: 1) ankurvaluuta suhtes fikseeritud vahetuskurss 2) valuutakomitee kohustused-sularaha ja hoiused-on täielikult kaetud intressikandvate

Rahanduse alused
Rahvusvaheline majandus eksami materjal
10
doc

Rahvusvaheline majandus eksami materjal

-kohustuste vahet Vahetuskursi otsene noteerimine. Vahetuskursi kaudne noteerimine · Vahetuskursse võib noteerida kahte moodi: ­ Otsene noteering · Välisvaluuta hind koduvaluutas ­ Kaudne noteering · Koduvaluuta hind välisvaluutas Valuuta kallinemine ja odavnemine · Vahetuskursi muutused: ­ Koduriigi valuuta odavnemine (depreciation) · Välisriigi valuuta hinna kallinemine koduriigi valuutas · Koduriigi kaubad muutuvad välismaalaste jaoks odavamaks ja välisriigi kaubad muutuvad kodumaiste tarbijate jaoks kallimaks ­ Koduriigi valuuta kallinemine (appreciation) · Välisriigi valuuta odavnemine koduriigi valuuta suhtes · Koduriigi kaubad muutuvad välismaalaste jaoks kallimaks ja välisriigi kaubad

Rahvusvaheline majandus
Rahanduse arvestus-kordamisküsimused
19
docx

Rahanduse arvestus-kordamisküsimuse d

Kasutatakse teiseriigi valuutat (paralleelselt oma valuutaga).Riigis tegutsev keskpank loobub iseseisvast rahapoliitikast. Valuutaliidu moodustamine nendes riikides tegutsevatest keskpankadest. (eurosüsteem ­ euro) Valuutakomitee ehk sõltumatu emiteerija süsteem ­ Keskpanga kohustus vahetada koduvaluutat välisvaluuta vastu seadusega kinnitatud kursiga. Traditsiooniline kursi fikseerimine ankurvaluuta suhtes. Keskpank seob oma valuuta teise keskpanga valuutaga. 12. Valuuta stabiliseerimise põhimeetodid Devalveerimine ehk devalvatsioon ­ valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes. Revalveerimine ­ rahvusvaluuta ametliku hinna tõstmine välisvaluutade või kulla suhtes. Nullifitseerimine ­ käibelolevate rahamärkide tunnistamine täiesti väärtusetuteks ja uute käibele laskmine, kusjuures vanu rahamärke välja ei osteta või makstakse nende eest ainult tühist hüvitist. 13. Kullastandardi olemus

Rahanduse alused
Eesti pank ja kroon
10
doc

Eesti pank ja kroon

50 krooni Rudolf Tobias Estonia teater 100 krooni Lydia Koidula Põhja ­ Eesti paekallas 500 krooni Carl Robert Jakobson Suitsupääsuke Eesti rahasüsteem 5 Eesti Panga esmane eesmärk on tagada hinnastabiilsus, mida saavutatakse stabiilse vahetuskursi abil. Eestis rakendatakse vahetuskursi juhtimisel valuutakomitee põhimõtteid. Eesti kursil puuduvad piirangud kapitali vabale liikumisele. Eestis on kasutatud valuutakommiteed alates 1992. aastast. Valuutakomitee on rangetel reeglitel põhinev automaatne süsteem. Eesti Pank tegeleb muudest riigiasutustest sõltumatult. Eesti Pangal ei ole õigust krooni vahetuskurssi devalveerida. Rahapoliitika instrumentide, mis on keskpanga käsutuses, püütakse tagada likviidsussüsteemi häireteta

Majandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun