Arutlus ''Külma sõja võitjad ja kaotajad'' (0)

Külma sõja võitjad ja kaotajad
Külm sõda oli poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt Ida ja Lääne vahel Teise maailmasõjajärgsel rahuperioodil. Piiritledes aastatega 1946-1991. „Sõdivatel“ pooltel oli kummalgi eesmärgiks toetajaskonna suurendamine : NL tahtis mõjusfääre laiendada ning levitada kommunistlikku ideoloogiat , lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas.
Oli selge, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. Sellele andis kinnitust 1946. aasta Stalini kõne, kus ta mainis, et valmistuda tuleb sõjaks lääne imperialistidega. Sama aasta märtsis pidas kõne ka W.Churchill, kus kutsus läänt üles kommunismi levikule vastu seisma. Esialgu ei tahtnud lääneriigid konflikti NSV Liiduga ja olid valmis järeleandmisteks, kuid 1947.aastal hakati NSV Liidu agressiivsusele reageerima ja USA president Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis Ühendriikide välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise kommunistide võimuhaaramise vastu. Avaliku külma sõja alguseks võib pidada Berliini blokaadi, kus NL lõikas Lääne-Berliini ära elektrist, kütusest ja toiduainetest, lootes sel viisil linna põlvili suruda ja endaga liita.
Külma sõja olulisteks võtmesõnadeks olid võidurelvastumine, majanduslik-ideoloogiline võitlus ning välispoliitika. Kumbki osapool üritas välja töötada uusi ja võimsamaid relvi . NSV Liidule kuulus ülekaal tavarelvastuses ( tankid , kahurid, lennukid ). Ühendriikidel oli jällegi tollane kõige võimsam relv -tuumapomm. Hakati tootma ka ballistilisi rakette, mis olid võimelised tuumapea toimetama igasse maailma nurka. Tuumarelvad seadsid ühelt poolt kogu maailma hävimise ohtu, teiselt poolt ei oleks selles sõjas olnud võitjaid. Seega aitasid need ära hoida uue maailmasõja puhkemise. Peale võidurelvastumise käis võitlus ka majanduses, poliitikas, kultuuris ja teaduses . See oli võitlus demokraatia ja kommunismi vahel- kumb on edukam.
Kindlasti oli Külmal Sõjal väga tugev mõju sõjatööstusele ja teadusele. Tuumarelvade arendamine andis tõuke ka rahumeelse tuumaenergeetika arengule. Ballistiliste rakettide katsetamine ja tootmine on mõjutanud kosmoselendude arengut.
Üheks Külma Sõja sümboliks võib ka nimetada Raudset eesriiet. Kesk- ja Ida-Euroopa riikides kehtestati kommunistlik riigikord - katkestati inimeste võimalus suhelda läänemaailmaga Kõik, mis toimus NL jäigi Nõukogude Liitu ning mis väljaspool seda, ei pääsenud sisse. Elati täielikus teadmatuses .
Kahtlemata oli Külmal Sõjal suur mõju kolmandatele riikidele, mis sattusid mõlema osapoole huviorbiiti. Oma mõjuvõimu lisaks Euroopale üritati laiendada ka kolmandas maailmas. Teise maailmasõja järel hakkasid lagunema senised koloniaalimpeeriumid ning kumbki osapooltest üritas kas säilitada oma mõju neis (näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa) või laiendada sinna oma mõjusfääri (näiteks NSV Liit, Hiina RV või USA). Nii tõmmati külma sõtta ka arengumaad e.kolmanda maailma riigid.
Seismaks vastu Nõukogude Liidu kasvavale agressiivsusele, asutasid 10 Euroopa riiki koos Kanada ja USA-ga 1949 Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni, ehk NATO . Lepingu aluseks oli lihtne põhimõte: kui ühte selle osalist rünnatakse, siis astuvad teised tema kaitseks välja. Kui 1955 astus NATO liikmeks ka Saksamaa, vastas Nõukogude Liit omalt poolt Kesk- ja Ida-Euroopa riikide endaga sidumisega, moodustades Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Moodustusid vastandlikud sõjalised blokid.
Mina leian, et Külmasõja võitjaks võib lugeda Lääneriike, kelle süsteem jäi püsima ja kaudselt ka Baltiriike. Nad küll sõjas ei võidelnud, kuid said tagasi iseseisvuse. Kaotajaks jäi aga NL, kelle ideoloogia jäi alla.