Julm, kuid edasiviiv I maailmasõda (0)

Julm, kuid edasiviiv I maailmasõda
Esimene maailmasõda, mis mõjutas suurt osa maailmast, kestis 28. juunist 1914 kuni 11. novembrini 1918. Sõja, kus konfliktseteks poolteks olid Keskriigid ja Antant, vallandas Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandile korraldatud atentaat. Nagu elus üldse, on ka sõjas nii, et pole head ilma halvata. Nende sõjaaastate jooksul kaotati palju, kuid ka võidukarikas ei jäänud päris tühjaks.
Esimene maailmasõda oli julm. Ohvrite arvu poolest on seda ületanud vaid Teine maailmasõda, kus hukkus väidetavalt ligikaudu 62 miljonit inimest. Kokku oli Esimeses Maailmasõjas rindel langenuid üle 9 miljoni, lisaks veel umbes 20 miljonit haavatut. Näiteks kõige verisem oli Verduni lahing, mis kestis ligikaudu 10 kuud. Seal jahvatati nn. sõja „hakklihamasinas” läbi ligikaudu miljon meest. Sõja ohvriteks võib lugeda ka nn. „kadunud sugupõlve”. Esimene maailmasõda oli jõhker ja ebainimlik. Saadi aru, et tapmises ei ole midagi romantilist ning sõda ei ülistatud enam. Kui need mehed argiellu tagasi tulid, jäid nad elust kõrvale ja sulgusid endasse. Samuti tundsid nad, et riik on neid reetnud, kuna nende toodud ohvreid ei tunnustatud piisavalt.
Esimese ilmasõja sõja julma kategooriasse kuuluvad minu arvates ka esimesed tsiviilisikute massimõrvad, mis 20. sajandil aset leidsid . Näiteks venelaste korraldatud julmad juudiprogrammid, Türgi vägede poolt korraldatud etniline puhastus ehk Armeenia genotsiid, mille toimumist Türgi veel tänapäevalgi eitab. Selle käigus hukati ligikaudu poolteist miljonit inimest. Samuti oli väga karm okupatsioonirežiim Belgias, kus vastupanuliikumise mahasurumiseks võtsid sakslased pantvange ja korraldasid hukkamisi.
Samuti oli julm argielu sõja ajal. Polnud ju arvestatud, et sõda kestab nii kaua ja muutub nii ulatuslikuks. Tänu sellele puudusid igasugused varud. Kitsas oli käes tarbekaupadega, seati sisse ranged normid. Piirama pidi toiduainete, näiteks munade ja kalatoodete tarbimist. Samuti oli kehv lugu käes kartuli ja suhkruga. Näljale ja pidevale puudusele lisandusid haigused, mis lisaks sõduritele vaevasid ka tsiviilelanikke.
Edasiviivuse poole pealt on kõige olulisem relvade ning sõjapidamise areng. Esimene uuendus oli positsiooni- ehk kaevikusõja kasutuselevõtt. Samuti kasutati kaitseliinide kindlustamiseks okastraati ja betooni. Inglaste poolt võeti kasutusele Maximi poolt leiutatud raske kuulipilduja. Aasta enne tankide rindele ilmumist Somme´i lahingus 1916. aastal, võtsid sakslased Ypresi lahingus, Belgias, kasutusele mürkgaasi. Samuti leidsid sõjas rakendust lennukid . Algselt sõjavarustuse transpordiks , hiljemalt juba hävitus-ja pommituseesmärgil. Sakslased kasutasid sõjas allveelaevu, millede abil lasti põhja reisi-, kauba- ja sõjalaevu.
Samuti oli Esimene maailmasõda edasiviiv naiste aspektist vaadatuna. Soorollid muutusid, kuna naised olid aastateks oma meestest lahutatud. Lisaks igapäevastele toimetustele ja pere eest hoolitsemisele tuli hakkama saada töödega, mis varem olid meeste õlgadel. Paljud naised asusid teenima kaevandustesse ja tehastesse, saades vähem palka kui mehed. Lisaks ennekuulmatule asjale, et naine käbi tööl, said nad ka valimisõiguse. Näiteks suutis Prantsusmaa end tänu naiste tublile ulatuslikule tööjõule ise ära toita.
Kuna koloniaalimpeeriumid lagunesid, tekkis Esimeses Maailmasõjas väikeriikidel võimalus iseseisvuda. Venemaast eraldusid näiteks Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Soome. Ka Austria-Ungarist said kolm eraldiseisvat riiki : Austria, Ungari ja Tšehhoslovakkia.
Esimene maailmasõda oli minu arvates nii üht kui teist, nii julm kui edasiviiv. Inimkaotused – nii reaalselt hukkunud , kui sõjast alles jäänud inimvared , rahvuste vastu pandud kuriteod ja pidev nälg ning puudus nõrgestasid rahvast. Samas arenes tänu sõjale tehnika, kiirenes naiste positsiooni paranemine ning väikeriigid, kes veel kaua võõrvõimu all oleksid olnud, said võimaluse iseseisvuda. Kindlasti oli sõda äärmiselt kurnav ja raske, kuid inimesed ei oska ju rahus elada, ning peagi kogeti kõiki sõjakoledusi taas.