Teise maailmasõja majanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed tagajärjed? (1)

Teise maailmasõja majanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed tagajärjed?
II maailmasõda lõppes 2. septembril 1945. a Jaapani kapitulatsiooniga. Ei enne ega pärast pole olnud sõda, mille tulemused ja tagajärjed oleksid olnud nii ulatuslikud . Kuigi II maailmasõjas olid USA, Inglismaa jt lääneriigid ühises Hitleri-vastases koalitsioonis NSV Liiduga, algasid vastuolud juba sõja ajal ning päädisid külma sõja, ehk suurima II maailmasõja poliitilise tagajärjega.
II maailmasõja tagajärjel kujunesid välja kaks üliriiki – USA ja NSVL ning külm sõda oli enneõike vastuolu nende kahe riigi vahel, meetodeiks sel sõjal olid vastastikune luuretegevus, üksteiselt liitlaste ületrumpamine, konfliktide ja kriiside vallapäästmine, võidurelvastumine ja nii avalikud kui ka varjatud ähvardused. Positiivse külje pealt võiks välja tuua, et tänu vastaseisule ja soovile üksteist üle trumbata, soodustas külm sõda tehnoloogilist ja teaduslikku arengut.
Vastuolusid põhjustasid erinev ideoloogia ja maailmavaade – lääneriigid esindasid demokraatiat, NSVL kommunismi. Lisaks sellele põhjustas pingeid NSV Liidu tegevus okupeeritud aladel Ida-Euroopas ning erimeelsused Saksamaa osas – demokraatlik SLV vs kommunistlik SDV.
II maailmasõja tagajärjel alanud külm sõda kestis aastakümneid, pinge küll kahanes, küll kasvas, jõudes haripunkti 1962. a Kuuba kriisi ajal, mil maailm seisis tuumasõja lävel. Külma sõja lõpuks peetakse perestroika algust, Saksamaa ühinemist nind NSVL poolt okupeeritud Ida-Euroopa riikide iseseisvumist.
Lisaks üliriikide USA ja NSVL tekkimisele ning nendevahelisele külmale sõjale oli II maailmasõjal ka teisi poliitilisi tagajärgi, nt Euroopa kaardi muutumine – Saksamaa jagunemine, riigipiiride „ nihutamine “ (Ungari, Poola, NSVL), okupatsioon Ida-Euroopa riikides ja ka mõne väikeriigi iseseisvumine.
Samuti vähenes II maailmasõja tagajärjel selliste riikide mõju maailmas nagu Prantsusmaa ja Inglismaa. Nimelt nõrgenesid nende riikide koloniaalimpeeriumid, mis mõne aja pärast võimaldas see iseseisvust riikidele nagu India ja Alžeeria, lisaks paljud Aafrika riigid.
Seoses II maailmasõjale järgnenud rahusooviga maailmas loodi ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon , mille eesmärgiks pidi olema rahu kindlustamine maailmas. Lisaks loodi ka teisi organisatsioone nagu NATO , VLO ja Prantsusmaa ning Saksamaa vahel Euroopa Söe- ja Teraseühendus, millest sai Euroopa Liidu eelkäija.
Sõjad on alati mõjutanud tehnika ja teaduse ning seeläbi majanduse käekäiku ning II maailmasõda polnud erand – sõja tagajärjena toimus teaduslik-tehniline pööre, mis viis tööstusühiskonnast postindustriaalse ühiskonna kujunemiseni.
Riigid nagu USA, Jaapan ja Saksamaa asusid oma majandust moderniseerima, mis tõi kaasa uute tehnoloogiate kasutuselevõtu ja majanduskasvu, millele aitas kaasa ka Marshalli plaan ehk USA majanduslik abi sõjas kannatanud Euroopa riikidele. NSVL sõjajärgse majanduse märksõnadeks olid plaani- ja käsumajandus, kolhoosid ning viisaastakuplaanid.
Tänu II maailmasõjale järgnenud majanduslikele muutustele toimusid ka suured sotsiaalsed muutused – Läänes tekkis heaoluühiskond, mida iseloomustasid kõrge elustandard, sotsiaalse turvalisuse kasv ning pidevalt suurenevad sissetulekud; arenes riiklik haridus -, tervishoiu ja sotsiaalabisüsteem.
Inimeste ostujõud oli kõrge, toimus linnastumine , levima hakkasid autod, kodumasinad, televiisorid, tänu millele suurenes pop- ja massikultuuri mõju inimestele – hiljem mõjutas ja võimaldas see seksuaalrevolutsiooni, hipi- ja munstanahaliste õiguste liikumist. Muutuvatest vaadetest andis tunnistust juba 1948. a ÜRO poolt vastu võetud Inimõiguste deklaratsioon . Ka NSV Liidus toimus heaolu kasv, kuid sellist taset nagu Läänes siin ei saavutatud.
II maailmasõja järel toimunud sotsiaalsete muutuste tagajärjel toimus nihe inimeste mõttemaailmas – tänu raadio ja televisiooni levikule tekkis suurem teadmine elust mujal ja kui ühelt poolt tõi see kaasa massikultuuri, tekitas see „uus ühiskond“ paljudes vastumeelsust – tajuti ebavõrdsust, levisid eksistensiaalsed meeleolud (Satre), Euroopas suurenes poolehoid kommunismile, hiljem tekkis uusvasakpoolsus (Foucault).
Kui enne II maailmasõda oli esmatähtis kogukond , siis pärast sõda levivate meeleolude ja linnastumise tõttu suurenes individualism, n.ö võõrandumine naabritest, üksikisiku ja tema soovide olulisuse suurenemine. Arvan, et just tänu individualism ja üksikisiku väärtusena tajumise suurenemine võimaldas inimõigusliikumisi ning seksuaalrevolutsiooni, mille mõju tänapäeva inimesele on hindamatu.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et II maailmasõja tagajärjed olid ulatuslikud, puudutades nii poliitikat – külm sõda, demokraatia ja kommunismi vastasseis, jõuvahekordade muutumine maailmas; majandust – teaduslik-tehnoloogiline pööre, majandusorganisatsioonid ; kui ka sotsiaalseid suhteid / ühiskonda kogu maailmas – postindustriaalse ühiskonna algus, massimeedia , heaoluriigid, inimõigusliikumised.