Paljasseemnetaimed Ehituse iseärasused Seemnealgmed katmatult seemnesoomustel Peamiselt puud ja põõsad Suguline paljunemine Rühmad (jagunemine) Palmlehikud Hõlmikpuud Vastaklehikud Jugapuud Okaspuud Õistaimed Õis ja sellest areneb vili Täiuslikumad juhtsooned Enamike liike on heitlehised või suvehaljad Kaheidulehelised Idus kaks lehte Sammasjuurestik Sulg-või sõrmroodsed Üheidulehelised Idus üks iduleht Narmasjuurestik Õied kolmetised see on kõik, lisan siia ka mida õpetaja soovib meil töös, et me teaksime! Taimed 1. Taimerakk 2. Õistaimede süsteem a) ristõielised b) roosõielised c) liblikõielised d) sarikalised e) maavitsalised f) korvõielised 3. Sammaltaimed, tunnused ja jagunemine. 4. Sõnajalgtaimed tunnused ja jagunemine. Sõnajalgtaimede jagunemine (kuna me ei olnud seda kirjutanud ennem kirjutan siia sulle ka) 1) sõnajalgtaimed 2) kollad 3) osjad 5. Paljasseemnetaimed, tunnused ja jagunemine. 6
Karoliina Esop 8.a Metsmaasikas Metsmaasikas on 5-20cm kõrgune. Juurmised lehed on kolmetised ja asuvad pikkadel karvastel leherootsudel. Õied on valget värvi, kuni 17 mm läbimõõduga ja asuvad väheseõielises õisikus. Õieraod on siidiläikeliselt liduskarvased. Tupplehed on tagasi käändunud ja ei ümbritse marja. Metsmaasika viljad ei ole marjad, vaid koguviljad, mida nimetatakse maasikateks. Need on kirgaspunased, munajad kuni peaaegu kerajad, pinnal asetsevate seemnistega ja aromaatsed. Ta kasvab kuivadel puisniitudel, loodudel, raiesmikel, teeservadel, põllupeenardel
hallikasrohelised ja pehmekarvased Õied- valged, paiknevad üksikult või sarkjate kimpudena, Viljad- luuvili, punakas, kollakas, violetne JUUDAPUU (LEHIK) Cercis Mullastik- Niiskus- Valgus- Haljastusväärtus- Meil haljastuslikku väärtust ei oma Puu võra- Lehed- vahelduvad, lihtlehed, teravaservaga, neerjad Õied- dekoratiivsed, Viljad- lame, piklik kaun KULDVIHM Laburnum Mullastik- lubjarikas Niiskus- Valgus- päiksepaistelistel Haljastusväärtus- dekoratiivne Puu võra- Lehed- kolmetised liitlehed Õied- pikkades rippuvates või püstistes kobarates, kollased Viljad- kuni 10 cm pikad kaunad. Mürgised LUUDPÕÕSAS Cytisus Mullastik- ei talu lubjarikast mulda Niiskus- Valgus- poolvarju Haljastusväärtus- sageli kasutatud Puu võra- Lehed- kolmetised, vahelduvad liitlehed võib olla ka lihtlehti Õied- kollased, valged või punakad pruunid, pööristes või peajates Viljad- piklikud, kahe õmblusega kaunad UBAPÕÕSAS Chamaecytisus Mullastik- vähenõudlik Niiskus- Valgus-
Vastasel juhul tuleb maasikad säilitada hoidistena. 4 1. Liigid Maasikas kuulub roosõieliste Rosaceae sugukonda , kibuvitsaliste Rosideae alamsugukonda ja maasika Fragaria perekonda. Marjade tootmises ja selektsioonis on tähtsad järgmised maasikaliigid. Tabel 1. Liikide eritunnused Liigi nimetus Puhma Vili Leht Õis kõrgus Metsmaasikas 6-20 cm Väikesed, munajad Kolmetised, Väikesed, Fragara vesca kõrgune kuni ümmargused. pikkade kahesugulised. Punased harvem rootsudega, kollakasvalged. kaetud siidjate karvadega. Kuumaasikas Kuni 30 Suuremad kui Õisi on õisikus Fragara vesca cm metsmaasikal, rohkem var
Viljaks õiepõhjast moodus- tunud ebavili (harilik kibuvits, mets- E kibuvits, kurdlehine roos jt.) R E Maran K Mitmeaastased rohttaimed. Õied väikesed, korrapärased, viietised. O Varred peened, sageli roomavad. Lehed enamasti liitlehed (hanijalg, N tedremaran, roomav maran jt.) D Maasikas Mitmeaastased rohttaimed. Õied valged, lehed kolmetised. Viljaks õiepõhjast moodustunud ebavili pinnal olevate pähklikestega (maasikas, muulukas). Süstemaatika alused Roos Kurdlehine roos L I Tihe, 1- 1,5 m kõrgune põõsas. Õis korrapärane viietine, tume- lillakas- I punane, suur. Lehed tumerohelised, kurrulised. Kasvab peamiselt K mererannikul liivaluidetel aga ka kultuuristatult koduaedades ilu- põõsana. Viljad suured, oranz-
Metskits on üks tavalisemaid ulukeid, keda võib metsas, metsaservades ja põldudel kohata. Ta on üldiselt paigatruu loom. Metskitsede populatsioon Eestis on stabiilne Metskitsede arvukust määravad kiskjalised. Metsmaasikas Metsmaasikas (Fragaria vesca) Välimus Õied asuvad väheseõielises kännases. Õieraod on pikad, lidus karvadega. Vili valminult helepunane, meeldivalt lõhnav ja maitsev. Taimel on kolmetised liitlehed. Lehed on hambulise serva ja lidus karvadega, pealt tumerohelised, alt sinakad. Ülemised varrelehed harilikult hambulised lihtlehed. Vars püstine või tõusev. Risoom on lühike, horisontaalne või viltune, tihedalt kaetud vanade lehtede ja abilehtede jäänustega. Rohkete lisajuurtega. Koht ökosüsteemis Metsmaasikas kasvab sega- ja lehtmetsades, raiesmikel, rohtunud nõlvadel, põõsastikes,
1600 liigist Eestis leidub 3 liiki paaritusulgjad liitlehed õied koondunud kobaratesse Paaritusulgjate liitlehtede, kõitraoga liblikõielised perekond hernes Pisum, põlduba Faba bona, lääts Lens culinaris, seahernes Lathyrus Väga levinud grupp abilehed sulglehekestest suuremad õied üksikult või kahekaupa Kolmetiste lehtedega väänduvate vartega liblikõielised harilik aeduba Phaseolus vulgaris, õisuba Phaseoulus coccineus ka levinud pikarootsulised kolmetised lehed, väänduvad varred õied kaenlasisestes kobarates, õitseb juunist-septembrini kaunad rippjad Nuttidesse ja kobaratesse koondunud õitega liblikõielised perekond ristik Trifolium, lutsern Medicago, mesikas Melilotus, koldrohi Anthyllis, nõiahammas Lotus, jooksjarohi Ononis, liikidest niidu-asparhernes Tetragonolobus maritimus väga rikkalik perekondade ja liikidega taim, kasvab ka Eestis palju metsikult
*kaheidulehelised - Idus kaks idulehte - idujuur areneb peajuureks, kujuneb sammasjuurestik - lehed sulg või sõrmroodsed - õied neljatised või viietised - korvõielised, roosõielised, liblikõielised, tulikalised Näited:Angervaks, kanarbik, kassiristik, kassitapp, kollane mesikas, kollane ülane, naat, kortsleht, palderjan, pääsusilm *Üheidulised - Idus üks iduleht - idujuur taandareneb - lehed rööp- või kaarroodsed - õied kolmetised - kõrrelised, lülialised, käpalised - Maisi lehed, rööp või kaarroodsed Näiteks; Orashein, Inimene ja taimed- floora ja kultuur Pärandkooslus- kooslus, mis on kujunenud pikaajalise mõõduka inim'tegevuse tulemusena. - Inimese keha on ehitatud peamiselt taimsetest orgaanilistest ainetest taimse energia jõul. - Majandus tugineb taimedele: põllumajandus, karja-ja heinamaad. Fossiilsed kütused, puit ja kütteõli, mida saadakse praegu kasvavtest taimedest. Taimne tooraine on aluseks
Haploidsel maasikal on 7 kromosoomi, aga enamik maasikaliike on polüploidsed: mõned on diploidsed (2 komplekti ehk 14 kromosoomiga), mõned tetraploidsed (4 komplekti ehk 28 kromosoomiga), heksaploidsed (6 komplekti ehk 42 kromosoomiga), oktoploidsed (8 komplekti ehk 56 kromosoomiga) või dekaploidsed (10 komplekti ehk 70 kromosoomiga). Üldreeglina on need liigid, millel rohkem kromosoome, vastupidavamad ning kasvatavad suuremad taimed suuremate marjadega. Maasika lehed on kolmetised ja pikkade, kuni 10 cm pikkuste lehevartega. Võsud on roomavad ja vastu maapinda puutudes juurduvad kergesti. Niimoodi ongi neid suhteliselt kerge paljundada: võsu juurdumise kohale kasvab tütartaim ning kui emataime ja tütartaime vaheline võsu läbi lõigata, saab tütartaime ümber istutada. Juurestik on narmaline ja ulatub kuni 25 cm sügavusele. Õielehed on valged, vahel ka kollakad. Õies on palju tolmukaid ja emakaid. Õisi tolmeldavad putukad. Maasikad
lehtedega taimed suudavad kinni püüda kasvamiseks piisaval hulgal valgust. Tüüpilised taimed on jänesekapsa, laanelill ja leseleht. Laanemetsa all leidub enamasti rikkalikult samblaid. Vahel polegi maapinnal näha muud kui lausalist rohetavat samblavaipa. Tüüpilised samblad on laanik ja kaksikhammas. Harilik jänesekapsas Harilik jänesekapsas on jänesekapsaliste sugukonda jänesekapsa perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Jänesekapsa taime kõrgus on 7–15 cm. Taime kolmetised juurmised lehed meenutavad ristikulehti ja on maitselt hapud, jänesekapsal kõlbab süüa nii lehed, varred kui ka õied. Lehekesed vajuvad longu ka tärkavad valguse, temperatuuri ja niiskuse muutumise mõjul. Lehed püsivad rohelisena ka lume all. Jänesekapsa õied on valged. Kui talvisel ajal laanemetsa all lumi maapinnalt ära kraabib, ilmuvad välja jänesekapsa taimed. Lehed on küll külmast longus, kuid sama rohelised ja peaaegu sama hapud kui suvel. Jänesekapsas säilitab
lehtedega taimed suudavad kinni püüda kasvamiseks piisaval hulgal valgust. Tüüpilised taimed on jänesekapsa, laanelill ja leseleht. Laanemetsa all leidub enamasti rikkalikult samblaid. Vahel polegi maapinnal näha muud kui lausalist rohetavat samblavaipa. Tüüpilised samblad on laanik ja kaksikhammas. Harilik jänesekapsas Harilik jänesekapsas on jänesekapsaliste sugukonda jänesekapsa perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Jänesekapsa taime kõrgus on 7–15 cm. Taime kolmetised juurmised lehed meenutavad ristikulehti ja on maitselt hapud, jänesekapsal kõlbab süüa nii lehed, varred kui ka õied. Lehekesed vajuvad longu ka tärkavad valguse, temperatuuri ja niiskuse muutumise mõjul. Lehed püsivad rohelisena ka lume all. Jänesekapsa õied on valged. Kui talvisel ajal laanemetsa all lumi maapinnalt ära kraabib, ilmuvad välja jänesekapsa taimed. Lehed on küll külmast longus, kuid sama rohelised ja peaaegu sama hapud kui suvel. Jänesekapsas säilitab
paiknevad teravnurga all. Suhkruvahtra mahl on umbes 3 % suhkrusisaldusega. Talub linnade gaase, tahma ja muud saastet üsna halvasti, tänu tugevale peajuurele on tuule- ja põuakindel, noorelt aeglasekasvuline. On varjutaluvamaid liike vahtrate hulgas. Mandzuuria vaher (Acer mandschuricum) meil enamasti kõrgem püstine põõsas, milline kasvab looduslikult Venemaa Kaug-Idas, Korea poolsaare põhjaosas ja Kirde-Hiinas. Võrsed punakaspruunid, paljad, pungad teravad. Lehed kolmetised liitlehed, lehekesed lantsetjad, pikalt teritunud tippudega, tömpsaagja leheservaga, pealt paljad, alt noorelt roodudelt pikkade karvadega, sügisvärvus punane. Kaksiktiibviljad 3...3,5 cm pikad, kinnituvad nürinurga all kuni horisontaalselt, tihti kohtab ka kolmetiivulisi vilju. Haljastuses väärib kasutamist, ilus lehtede sügisvärv ja külmakindel liik, kahjustudes vahel hiliskülmade läbi, karmidel talvedel kannatavad ka viimase aasta võrsed. Väärtuslik
· Leheroots ---taime lehe varretaoline osa, mis ühendab lehelaba või labasid varre või oksaga · leherood ----lehelabas kulgevad juht- ja tugikoekimbud. · lihtlehe ja liitlehe tüübid-----lihtleht koosneb ühest lehelabast ja leherootsust.Sulgjas ja sõrmjas lihtleht. Liitleht-koosneb pearootsust millele kinnituvad iseseisva rootsuga lihtlehed. Liitlehed jagunevad sulgjad liitlehed(paaritusulgjad, pihlakas; paarissulgjad, s.läätspuu), sõrmjad(kolmetised- liblikõielised, neljatised-v.läätspuu, viietised-metsviinapuu). · abilehed-----leherootsu alusel olevad lehesarnased väljakasved. Tavaliselt on nad väiksemad kui lehed, varisevad esimestena. JUUR · kasvuvööde--pikenemis- ehk kasvuvööde. Selle vöötme rakud poolduvad harva, küll aga toimub nende pikenemine. · imikarvad---nende ülesanne on vett imeda, nad on lühiealised.
[2] Mägi-pajulill on püstine kuni 80 cm kõrgune taim. Lehed kitsasmunajad, vastastikku asetsevad, kuni 8 cm pikkused, hambulise servaga. Õied paiknevad üksikult ülemiste lehtede kaenaldes, heleroosad, kuni 1 cm pikad. Õitseb juunist augustini 45 päeva. Meeproduktiivsus kuni 350 kg/ha. [2] 5 Naat on 50-100 cm kõrgune, jämeda, palja, seest õõnsa varrega umbrohi. Lehed kaheti kolmetised, laikolmnurksed. Valged õied on 20-25 erinevas pikkuses kiirega liitsarikas. Õitseb juunis-juulis. Meeproduktiivsus 200 kg/ha. [2] Ahtalehine põdrakanep on 25- 150 cm kõrgune taim. Pealt tume-, alt sinakasrohelised süstjad lehed, asetsevad vahelduvalt. Õied lillakasroosad, lõhiroalised, pikas rohkeõielises hõredas tipmises kobaras. Õitseb juunist septembrini 46 päeva. Meeproduktiivsus kuni 400 kg/ha. [2]
ee/?et/istikute_nimekiri/p %C3%BCsikud/darmera_peltata_kilpleht.html http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/kilpleht.htm http://www.valgeanso.ee/index.php? page_id=178&lang_id=et&sid=f3172095bf6329cb9e389e1dc4e5bdde&nocache =1307401789 1.9 Kukekannus (Delphinium) Konkreetne liik: Kõrge kukekannus (Delphinium elatum) Taime kõrgus ja läbimõõt: kuni 1,5 meetri kõrgune, ruumi vajab kuskil 40cm Taime välislaadi kirjeldus: tugeva varrega tornikujuline püsik Lehed: Lehed on suured, kolmetised kuni viietised hõlmjagused. Õied või õisikud: Õied on lillakassinised, väikesed, 1,5...3 cm läbimõõduga, tumeda silmaga harunemata või lopsaka kasvu korral harunenud kobarõisikus Liigi eritunnused: mürgised, on üsna tavaline vanades aedades Kasvukoha nõuded: Eelistab päiksepaistelist kasvukohta, kuid talub ka poolvarju. Kasutamine haljastuses: soolotaimena aedades, oma kauni värvivalikuga õisikute tõttu väga kauni väljanägemisega. Kasutatud kirjandus: http://www.aiasober
Ta kasvab 2-5 m kõrguseks, tema korvõisik ehk korvik on aga 8-40 cm-se läbimõõduga. Taime hargnenud sammasjuur võib tungida 3-4 m sügavusele. Päevalille seemneid süüakse ja neist saab ka õli. Teda kasvatatakse Argentiinas, Rumeenias, Põhja- ja Kesk-Ameerika. 2 Tööstuskultuur Kautsukipuu on heitleheline piimalill. Lehed kolmetised, väikesed ühesugulised kroonlehtedeta õied asetsevad pööristes, vili on suur 3-seemneline kupar. Kautsukipuu piimmahl sisaldab lateksit. Sellest tehakse kummi. Peamised kasvatusalad: malaka poolsaar. Malai saarestik, tseiloni saared. Viigipuu on mittesöödav taim, roheliste lehtedega, tillukeste õitega mis on täielikult suletud. Kasvutingimustena vajab vähest valgust, kuid pidevat valgust. Kaitsma peab teda külma ja põua eest
Näärmekarvad on elusrakkudega ja toodavad eeterlikke aineid Lehtede jaotumine Lihtleht koosneb ühest lehelabast ja leherootsust, sügisel langeb leht tervikuna n arukask Liitleht koosneb pearootsust ja sellele üksikult iseseisva rootsuga kinnituvatest lihtlehtedest, mis sügisel langevad osadena Liitlehtede jaotumine Sulgjad liitlehed a) paaritusulgjad n pihlakas, saar b) paarissulgjad n suur läätspuu Sõrmjad a) kolmetised n liblikõielised b) neljatised n väike läätspuu c) viietised n metsviinapuu Lehekujud Soomusjas n elupuu, hiibapuu Okas n mänd, kuusk, nulg Lineaalne n eerika Süstjas n enelas, liguster Elliptiline n harilik toomingas, laukapuu Lehekujud Munajas n harilik sirel Äraspidimunajas n must lepp, harilik kikkapuu Ümar n harilik haab Kolmnurkne n kanada pappel Südajas n pärn Mõlajas n harilik näsiniin Lehekujud
Viited..................................................................................................................................................10 2 Harilik kuldvihm Laburnum anagyroides Harilik kuldvihm on tavaliselt meie oludes 5-6 m kõrguseks kasvav laiuv põõsas, pärit Lääne-Euroopa tammikute ja männikute alusmetsarindest, päikeselistelt nõlvadelt, armastades lubjarikkaid muldi. Lehed on kolmetised, ovaalsed kuni elliptilised, 3-7 cm pikad, altküljelt noorelt siidkarvased, võrsed tumerohelised, karvased. Õied on kuldkollased ja paiknevad rippuvates kuni 20 cm pikkustes kobarates, õitseb juunis. Viljad on kuni 8 cm pikad, veidi karvased. Linnatingimusi taluv dekoratiivne ja mürgine (sisaldab alkaloid cytisiini) dekoratiivne põõsas. Karmidel talvedel veidi külmub, kuid taastub hästi. Sobib nii üksikistutusteks kui grupiti. Sordid: 'Aureum' - lehestik kollakasroheline;
Cananga odorata - lõhnav kananga ehk ilang Klass: ÜHEIDULEHELISED Monocotyledoneae Sünapomorfsed tunnused: omapärane torujas iduleht, narmasjuurestik, lehed on piklikud, rööp- või kaarroodsed, varte juhtkimbud asetsevad hajusalt. Teiskasv esineb harva (enamasti rohttaimed) ja ei toimu ksüleemi ja floeemi vahel nagu kaheidulehelistel, vaid varre parenhüümis. UV-s fluorestseeruv feerulahape rakuseintes. Rafiidid (nõeljad kristallid) lehtedes. Õied on kolmetised, s.t. 3+3 õiekattelehte, 3+3 tolmukat ja üks 3 viljalehega emakas. Üheiduleheliste nektaariumid on enamasti septaalsed, s.t. asetsevad sigimiku vaheseintes Basaalne rühm Selts Acorales Kalmuselaadsed Sugukond Acoraceae kalmuselased o Sõsarrühm kõigile teistele üheidulehelistele Sugukonnas on ainult 1 perekond Acorus - kalmus Säilinud primitiivsed tunnused (mitte omased üheidulehelistele) Sisaldab eeterlikke õlisid
Aasristik Trifolium pratense Aasristik ehk teisisõnu metsik punane ristik, millest on aretatud põllukultuur - punane ristik, kasvab igal pool: puisniitudel, niitudel, karjamaadel, võsastikes, teeservadel, põllupeenardel ja elamute ümbruses. Aasristik on mitmeaastane rohttaim, tal on 2-5 tõusvat vart, noores eas on need sõlmkohtade alt karvased, hiljem hõredakarvased. Juured on tugevad, paljude külgjuurtega. Lehed on kolmetised, pealt helerohelised, punakaspruuni laiguga keskel. Alumised lehed on pikarootsulised ja moodustavad sageli kodariku, ülemised lehed lühirootsulised. Abilehed on munajad, sulglehekesed äraspidimunajad või elliptilised. Õisikuid on l või 2, õietupp on karvane, hele- või tumepunased, vahel ka lillakad ja väga harva valged õied moodustavad tiheda nuti. Aasristik õitseb juunist septembrini. Ravimina kasutatakse aasristiku õisi koos ülemiste lehtedega. Neid kogutakse
..11 lehekesega. Viimased on ovaalsed kuni ümarad, peenelt saagja servaga, paljad, 0,5...2 cm pikad. Lehe pikkus on 4...6 cm. Rubus idaeus – harilik vaarikas Lehed 3-5 lehekesega, kuni 20 cm pikad, lehekesed piklikmunajad, kuni 8 cm pikad, terava tipuga, kahelisaagja servaga, alt viltjate karvadega. Üheaastased võrsed kaetud väikeste ogadega, helepruunid, vanemad võrsed hallid. Rubus nessensis – kitsemurakas Lehed viietised või seitsmetised, viljuvatel kstel ka kolmetised. Lehekesed on munajad, teritunud tipuga, ühtlasedlt saagja srevaga, pealt hõredalt, alt tihedamalt karvased. Keskmine leheke on pika rootsuga. Leheroots on väikeste ogadega. Prunus domestica – harilik ploomipuu Lehed on elliptilised või äraspidimunajad, tömbi või teravneva tipuga, täkilissaagja servaga, pealt paljad, alt pehmekarvased, 4...8 cm pikad ja 2,5...5 cm laiad. Leheroots on 1...2 cm pikk, karvane, sageli 1...2 näärmega lehelaba läheduses. Prunus cerasifera var
LILLEKASVATUS LÄVENDIPÕHISED TAIMED ELIISABET OJAR ACONITUM NAPELLUS – SININE KÄOKING • Tulikaliste sugukonnast, mitmeaastane. Õitsva taime kõrgus on 50 kuni 150 (200) cm. Tugevad püstised varred on harunenud ja paljad. Lehed sõrmjagused kuni kolmetised. Tumelillad, mõnikord peaaegu mustad või valkjad õied on viietised, ülemine kroonleht kumer. Õitseb pikalt: juulist septembrini. Sinine käoking on väga mürgine, juba taime puudutamisest võib tekkida allergiline lööve. • Kasvab hästi ja lausa eelistab poolvarju. Päikse käes kasvades peab muld olema piisavalt niiske. Väga vähenõudlik ja külmakindel. Armastab niiskemat, viljakat mulda. Talle meeldiks, kui see oleks kergelt happeline.
Siia kuulub veerand õistaimedest Hästi eristunud monofüleetiline rühm, mida toetavad sünapomorfid on: - üksik iduleht - idujuur või peajuur hävib, selle asemele tekib hulgaliselt lisajuuri (moodustub narmasjuurestik) - juhtkimbud varre ristlõikel hajusalt - enamasti rohttaimed, teiskasvu praktiliselt ei toimu (kambium puudub), kui toimub, siis varre välimises parenhüümis - lehed piklikud, paralleelsete roodudega - õied kolmetised P3+3 A3+3 G(3) - nektaariumid septaalsed, st asuvad sigimiku vaheseintes liitunud viljalehtede vahel Üheiduleheliste fülogeneesi võib vaadelda kolme järjestikuste harude reana: I. veetaimed – o. Acorales: Acoraceae o. Alismatales: Araceae, Alismataceae, Potamogetonaceae II. suureõielised sugukonnad - o. Liliales: Liliaceae, Colchicaceae o. Asparagales: Iridaceae, Orchidaceae, Alliaceae, Asparagaceae III. väga spetsialiseerunud sugukondade rühm (nimetatakse
toitainerikas kude seemnes areneva idu jaoks, moodustab sageli suurema osa seemnest) ja sügoot. o Puiduosas lisaks trahheiididele ka trahheed. o Katteseemnetaimed jaotatakse üheidulehelisteks ja kaheidulehelisteks. · Esindajad · Klass üheidulehelised Üks iduleht Narmasjuurestik Hajusad juhtkimbud Puudub primaarne kambium Õied enamjaolt kolmetised, peamiselt rohttaimed Lehed rööp- või kaarroodsed, abilehed puuduvad Eralduvad: veekeskkonnaga seotud taimede sugukonnad, väljapaistvate õitega taimede sugukonnad ja tugevalt spetsialiseerunud taimede sugukonnad. On monofüleetiline rühm! o Selts konnarohulaadsed · Sugukond võhalised · Flamingolill · Soovõhk
toitainerikas kude seemnes areneva idu jaoks, moodustab sageli suurema osa seemnest) ja sügoot. o Puiduosas lisaks trahheiididele ka trahheed. o Katteseemnetaimed jaotatakse üheidulehelisteks ja kaheidulehelisteks. Esindajad Klass üheidulehelised Üks iduleht Narmasjuurestik Hajusad juhtkimbud Puudub primaarne kambium Õied enamjaolt kolmetised, peamiselt rohttaimed Lehed rööp- või kaarroodsed, abilehed puuduvad Eralduvad: veekeskkonnaga seotud taimede sugukonnad, väljapaistvate õitega taimede sugukonnad ja tugevalt spetsialiseerunud taimede sugukonnad. On monofüleetiline rühm! o Selts konnarohulaadsed Sugukond võhalised Flamingolill Soovõhk
TEDREMARAN Nimi: Potentilla erecta potentia võimsus, tugevus, toime; erecta püstine. Roosõieline. Kasvukoht: niihästi happelisel turbamullal kui ka neutraalsel huumusel ja lubjapinnasel. Tedremaranat leiame rabamätastelt, niitudelt, hõredatest metsadest, nõmmedest ja loodudest. Tugeva pikaealise risoomiga 20-30 cm kõrgune püstpüsik. Risoom on muguljalt jämenenud, mustjaspruun, seest punakas. Lehed sõrmjad liitlehed, kolmetised kuni viietised. Õied väikesed, kollased, neljatised. Nektar kättesaadav putukatele, õitseb juunist augustini. Õisi hakkab kandma 5-7 aasta vanuselt. Vili koosneb mitmest pähklikesest; loomlevi. Kasutamine: seest punane risoom sisaldab parkaineid, värvaineid; kasutatakse värviandva lisandina alkohoolsetes jookides, on ka kasutatud lõnga värvimisel musta ja punase tooni saamiseks. Ravimtaimena tuntud mao ja kaksteistsõrmiku haavandtõve
on suured. Punased, oranzikad, Lehed nahkjad, munajad, ovaalsed. Ida-Aasia. roosad, valged.Õitsevad enne lehtimist. Õied asuvad teise aasta võrsetel Lehed hõlmised lihtlehed või kolmetised Põhja-Ameerika; üksikult või õisikus; tavaliselt kuni seitsmetised sõrmjad või sulgjad Kesk-Euroopa; kahesugulised, valged ja liitlehed. Kaukaasia. roosakaspunased;
pikkuselt ületada peajuure (aeduba, sojauba) -juurtel on moodustuvad mügarad, kus arenevad mügarbakterid -Igale kaunviljaliigile on kohanenud mügarbakterite eri rassid, Seeme(vt pilte konspkt) ·Sigimikust moodustub vili kaun ·Seemnekest on tihe, vett raskesti läbilaskev ·Seeme kinnitub kauna külge varrega ·Varrekese kinnituskohale seemnel jab igale liigile iseloomuliku kuju ja värvusega laik - seemnevarre arm ehk seemnenaba Lehed 1) sulgjad 2)kolmetised 3) sõrmjad -Sulgjad liitlehed paarissulgjad ja paaritusulgjad -Sõrmjate lehtedega -Kolmetiste lehtedega Õied -Kaunviljade õisik on kobar -Liblikjas õiekrooni ehitus: a) Puri - ülemine kõige suurem ja eri värvi kroonleht b) Tiivad - 2 külgmist kroonlehte c) Laevuke - 2 osaliselt kokkukasvanud kroonlehte 22. Herne kasvatamine puhas- ja segukülvides Herne kasvatamine puhaskülvis Puhaskülvis kasvatamine võimaldab: · kasutada herne saagivõimet paremini kui segukülvides
Punane hobukastan ‘Briotii’ Aesculus x carnea 'Briotii' Harilik kuldvihm Laburnum anagyroides AREAAL Lääne-Euroopa kesk- ja lõunaosa. SUURUS 3-7 m. VÕRA Kõrge põõsas või madal, sageli mitmetüveline laiuva võraga puu. KOOR, VÕRSED Sile, tumehall, vanas eas vaoline. Noored võrsed hallikasrohelised, karvased. Pungad laimunajad, siidkarvased, alusel ümbritsetud tumeda tugeva lehepadjaga. LEHED Vahelduvad kolmetised pikarootsulised liitlehed. Lehekesed elliptilised, 3-7 cm pikad, hallikasrohelised, ümaratipulised, terveservalised, noorelt alt valgete siidjate karvadega. ÕIED, VILJAD Õitseb juunis. Õied kuldkollased, umbes 2 cm pikad, paiknevad tipmistes kuni 20cm pikkustes rippuvates kobarates. Vili on kaunvili, 5-8 cm pikk, lineaalne, lapik, kahvatupruun, karvane. Kaunad valmivad augustis. Seemned mustad, veidi läikivad.
Üheidulehelised, kaheidulehelised, päriskaheidulehelised Üheidulehelisedveerand õistaimi, hästi eristunud monofüleetiline rühm, mida toetavad sünapomorfid on: - üksik iduleht - idujuur või peajuur hävib, selle asemele tekib hulgaliselt lisajuuri (moodustub narmasjuurestik) - juhtkimbud varre ristlõikel hajusalt - enamasti rohttaimed, teiskasvu praktiliselt ei toimu (kambium puudub), kui toimub, siis varre välimises parenhüümis - lehed piklikud, paralleelsete roodudega - õied kolmetised P 3+3 A 3+3 G (3) - nektaariumid septaalsed, st asuvad sigimiku vaheseintes liitunud viljalehtede vahel Kaheidulehelised ei moodusta monofüleetilist rühma. ¾ õistaimedest. Kaheidulehelistel on üks peajuur ja ühe ringina asetsevad juhtkimbud , mille kambium võimaldab varre teiskasvu . Lehed on enamasti sulg, sõrm või võrkroodsed , terveservalised või lõhestunud . Õied on põhiliselt viietised või neljatised.
Lehelaba aluse kuju järgi: südajad, ümardunud, kiiljad, nooljad, odajad Leheserva kuju järgi: teravaservalised, saagjad, kahelisaagjad, hambulised, täkilised Lihtlehed – lõhestunud lehed Väljalõigete sügavuse järgi: ◦ Hõlmised – väljalõiked kuni veerandini poole lehelaba laiusest ◦ Lõhised – väljalõiked vähemalt kolmandikuni poole lehelaba laiusest ◦ Jagused – väljalõiked ulatuvad keskrooni Väljalõigete asetuse järgi: ◦ Kolmetised ◦ Sõrmjad ◦ Sulgjad Liitlehed Lehekeste asetuse järgi rootsul: ◦ Sõrmjad – lehekesed rootsu ülemises otsas, ühel tasandil, lahknevad radiaalselt ◦ Sulgjad – lehekesed paiknevad piki rootsu, rootsu tipus üks (paaritusulgjas) või kaks (paarissulgjas) lehte ◦ Kolmetised – leht koosneb ainult kolmest lehekesest Lehe mikroskoopiline ehitus Ehitus suhteliselt ühetaoline, tulenevalt põhiülesannetest: fotosüntees, transpiratsioon ja hingamine
Gametofüüdifaas väga lühike. Puidus lisaks trahheiididele ka trahheed. Klass üheidulehelised - Üheiduleheliste fülogeneesi võib vaadata kui hargnemiste rida, kus esmalt eralduvad: vee keskkonnaga seotud taimede sugukonnad (konnarohulised, penikeelelised, võhalised) siis väljapaistvate õitega sugukonnad (käpalised, liilialised, laugulised) ja lõpuks tugevalt spetsialiseerunud sugukonnad (kõrrelised, lõikheinalised). Tunnused: üks iduleht, õied kolmetised, narmasjuurestik, rohttaimed, juhtkimbud hajusalt, primaarne kambium puudub, lehed rööp- v. kaarroodsed, abilehti pole. Eestis põhiliselt 4 seltsi: konnarohulaadsed, kõrreliselaadsed, asparilaadsed, liilialaadsed. Sk. Liilialised sibultaimed. Lehed: rööproodsed, männases v. vastakud. Õis: õiekate lihtne, kolmetine, *P3+3 A 3+3 G(3), aktinomorfne, sigimik ülemine. Vili: kupar, seemned lapikud. N: sügislill, kuldtäht, tulp, kirju püvilill, kirju liilia. Sk
Eluiga (aastat) Kümned kuni tuhanded Kümnendik kuni sajad (tuhanded) Eluvorm Puittaimed Roht- ja puittaimed Liike à 1000 ~1/4 miljonit Hõimkond katteseemnetaimed: iseloomustus - on monofüleetiline rühm s.t. liikide rühm, kuhu kuulub nende ühine esivanem ja kõik sellest kujunenud taksonid kl. üheidulehelised- üks iduleht; õied kolmetised; narmasjuurestik; rohttaimed; juhtkimbud hajusalt; primaarne kambium puudub; lehed rööp- v. kaarroodsed, abilehti pole; kaheidulehelised(päriskaheidulehelised) - kolmeavaline tolmutera; tupp- ja kroonlehtedeks eristunud viietine (on erandeid) õiekate; lihtsate perforatsiooniplaatidega trahheed; juhtkimbud ringina, kambium olemas. Sugukondade iseloomustus ja esindajad: tulikalised - rohttaimed, harva liaanid v. poolpõõsad; lehed juurmised v. varrel vahelduvalt; abilehti pole; lehed
Boccaccio lisas sõna ,,jumalik". Teos on jagatud kolmeks (põrgu, puhastustustuli, paradiis) ja igas osas on 33 laulu. Kirjas on tertsiinides (värsimõõt kolmele). Seal on numbri- ja värvisümboolika (punane- halastus, armastus; valge- usk, puhtus, süütus). Koos sissejuhatusega on 100 laulu. Põrgus on 9 ringi, puhastusmäel on 9 tasandit, ümber maa tiirleb 9 planeetide taevast ja üle selle 10. taevas, kus on kristliku Jumala asupaik. Kõige sügavamas põrgukihis on Lucifer (kolmetised lõuad, mille vahel on 3 suuriamt reeturit: Juudas, Brutus (Caesari poeg), Cassius (Caesari sõber). Autor näitab teed täislikkuseni. Teos seisneb Dante ja Vergiliuse rännakutel kõigepealt läbi põrgu (eelpõrgu, kus parmud ja sääsed ja jumalas kahtlejad; I ringis ristamata lapsed ja Antiikkreeka suurmehed; II ringis algab pärispõrgu: liiderdajad, abielurikkujad mustade lindudena igavese tuule käes; III ringist alates on rängad piinad ja Kerberos valvab, nt.
on soovitatav taimed sügisel siduda. Jugapuude väetamisel on oluline, et sügisene kasv lõppeks õigeaegselt, tuleb vältida lämmastiku üledoseerimist (Green team 2010). 4. LEHTPÕÕSAD 4.1. Berberis vulgaris Harilik kukerpuu 4.1.1. Kirjeldus Harilik kukerpuu (Berberis vulgaris) (joonis 2) on kukerpuuliste sugukonda kukerpuu perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine ühekojaline põõsaliik (Vikipeedia). Ta kasvab umbes 2...3(5) m kõrguseks. Tema õied on kolmetised, mis paiknevad 15...25 kaupa 4...6 cm pikkustes rippuvates kobarõisikutes. Need on värvuselt kollased, mis sisaldavad rohkesti nektarit. Harilik kukerpuu õitseb mais ja juunis. Hariliku kukerpuu vili on 0,8...1,2 cm pikkune piklik hapukas mari, punane, kahe seemnega. Viljad valmivad septembris-oktoobris (Pedaste et al 2005).See põõsas on külma- ja põuakindel, mulla suhtes vähenõudlik, kuid eelistab lubjarikkamaid muldi. Samuti on ta ka valgusnõudlik
Itaalias kasutatakse ruutu Grappa maitsestamiseks. Eestikeelne nimetus on Harilik aniis Ladinakeelne nimetus on Anisum vulgare (Pimpinella anisum) Sugukond sarikalised Botaaniline iseloomustus - Kuni 50 cm kõrgune rohttaim. Õitseb juulis-augustis. Kogu taim aroomikas, eriti aga viljad. Jahedal suvel viljad meil ei valmi. Ta on väga sarnane mürgiste sarikalistega. VARS - Ümmargune vars on ülevalt hargnev. LEHT - Alumised lehed on lõhenenud, hambulised, aga ülemised kahe- ja kolmetised ÕIS - 7-15 õisikut ühe äärislehega. Õisikutes on väikesed valged õied, mida ümbritsevad väikesed lehekesed. Õitseb juulist septembrini. SEEMNED - Tärkab 2-3 nädalaga. Ajalugu - Aniis on pärit idamaadest. Juba rohkem kui 3000 aastat tagasi oli aniis Vahemere idapoolsetes rannikumaades armastatud vürts. Teda kasvatatakse laialdaselt Venemaal, Indias, Lääne- Euroopas (peamiselt Vahemeremaades, Ameerikas. Kasvab ka Saksamaa aedades.
· Lehed mitmesugused · Õisik liitsarikas · Õied heledad valged, roosad, kollased, violetsed · Vili on kaksikseemnis, valminud viljad on kerajad, piklikümmargused kollakashallid, pruunid · 1000seemne kaal 7- 10 g · Eeterõli 0,2-1,2%on kanalites, viljade seinte siseküljel, igal viljal 2 kanalit · Rasvõli 18-20% Aniis · Üheaastane, 25-60 cm · Sammasjuureline · Vars ülalt hargnev · Juurmised lehed on pikarootsulised, varre keskosas kolmetised · Õisik on liitsarikas, värvuselt valge · Viljad on munajad või pirnikujulised, koosnevad kahest mittepakatuvast seemnisest · Viljadel on 10 heledat pikiribi, milles eeterõli kanalikesed · 1000 s kaal 3,5 4 g · 2,5-3% aniisiõli, 25-30% rasvõli Köömen · Kaheaastane · Vars 30 -80 cm · Õisik liitsarikas · Viljad on lapergused h.pruunid koosnevad kahest viljakesest · Vilja pinnal on 10 õlgkollast pikiribi, milles on eeterõli kanalikesed · Viljad sisaldavad 4-6 %
valkjasroosad kuni tumepunased, lõhnavad, õitseb juunist septembrini. · Viljad kuni 4 cm läbimõõdus, lapikkerajad, söödavad, oranzid. 56. Kitsemurakas (Rubus nessensis) ja näärelehine kibuvits (Rosa pimpinellifolia) Rubus nessensis - Lääne- ja Kesk-Euroopa. Meil esineb hajusalt Põhja- ja Kagu-Eestis, teede ääres, metsaservades, põllupeenardel jm. Kuni 1,5 m kõrgune lookjate võrsetega põõsas. · Lehed viietised või seitsmetised, viljuvatel kstel ka kolmetised. Lehekesed on munajad, teritunud tipuga, ühtlasedlt saagja servaga, pealt hõredalt, alt tihedamalt karvased. Keskmine leheke on pika rootsuga. Leheroots on väikeste ogadega. · Õied valged, viljad pruunpunased, valminult mustpruunid, mahlased, söödavad. Maitselt hapukasmagusad, pisud mõrkjad, kasutatakse mahla ja keediste valmistamiseks. Rosa pimpinellifolia - Kesk- ja Lõuna-Euroopa, Väike- ja Kesk-Aasia, Lääne-Siber. Kõrgus alla 1,5 m.
kindlaid termineid (nt. munajas, eliptiline, lineaalne jne.). Enamikul puudel ja põõsastel on sümmeetrilise labaga lehed, lehelaba asümmeetriat esineb harvem (harilik jalakas, künnapuu jne.). Kui ühisele rootsule kinnitub iseseisvate rootsudega kaks või rohkem lehelaba, nimetatakse lehte liitleheks. Liitlehed jaotatakse lehekeste paiknemise alusel sulgjateks ja sõrmjateks. Sõrmjad liitlehed võivad vastavalt lehekeste arvule olla: kolmetised, neljatised (nt. väike läätspuu), viietised (nt. harilik metsviinapuu), seitsmetised (nt. harilik hobukastan) jne. Sulgjad liitlehed jaotatakse liht- ja liitsulgjateks. Lihtsulgjad (ühelisulgjad) liitlehed jaotatakse omakorda kahte rühma: paaritusulgjad ja paarissulgjad. Paaritusulgjad liitlehed on näiteks harilikul saarel, mille ühisele rootsule kinnituvad vastakute paaridena lehekesed ja leherootsu tipus on üksik leheke
3. Tiheda puhmikuline jusshein, luhtkstevars, punane aruhein ja lamba-aruhein. 70) Liblikõieliste heintaaimede võrsete kasv ja areng Öiblikõieliste taimede arenemised. Esmalt areneb idujuur ja siis iduvars koos idupungaga. Kõikkidel liblikõielistel on 2 idulehte. 4-6 päeva möödudes ilmub mulla pinnale ristikutel 2 õmarat iduehte, lutsernil ja idakitsehernel 2 ovaalset idulehte. Iga 7-10 päeva möödaudes hakkavad arrenema pärislehed mis on ristikutel ja lutsernil kolmetised, idakitsehernel paaritu sulgsed. Kui mulla pinnale on tekkinud 3 päris lehte, siis iduvars mulla sees hakkab paksenema ja iduvarrele moodustuvad külgpungad. Punasele ja roosale ristikule arenevad külgpungad jämenenud iduvarre peale ja siit kasvavad ülesse taime varred. Selliseid põstiste vartega nimetatakse puhmikulise võrsumis tüübiga. Maapinnale mood puhjaid võrseid punane-, roosa istik ja hübriid lutsern. Sellised varred moodustuvad külviaastal ainult punasle ristikule
kõrguseks kasvav laiuv põõsas. Pärineb Lääne-Euroopa tammikute ja männikute alusmetsarindest, päikeselistelt nõlvadelt , armastades lubjarikkaid muldi. Kuldvihmad kuuluvad liblikõieliste sugukonda, olles sugulased näiteks herneste ja ubadega! Nad on heitlehised väikesed puud või kõrged põõsad. Kollased õied paiknevad ülipikkades rippivates kobarates, meenutades õitsemise ajal kuldse vihma sadamist. Lehed on kolmetised, ovaalsed kuni elliptilised, 3-7 cm pikad, altküljelt noorelt siidkarvased. Joonis 12. Harilik kuldvihm (Laburnum anagyroides) (www.tihemetsa.ee) 80 Hariliku kuldvihma võrsed on tumerohelised ja karvased. Õied on kuldkollased ja paiknevad rippuvates kuni 20 cm pikkustes kobarates, õitseb juunis. Viljad on kuni 8 cm pikad, veidi karvased. Harilik kuldvihm on ka meetaim. Linnatingimusi taluv dekoratiivne ja mürgine
Harilik kuldvihm on tavaliselt meie oludes 5-6 m kõrguseks kasvav laiuv põõsas. Pärineb Lääne- Euroopa tammikute ja männikute alusmetsarindest, päikeselistelt nõlvadelt , armastades lubjarikkaid muldi. Kuldvihmad kuuluvad liblikõieliste sugukonda, olles sugulased näiteks herneste ja ubadega! Nad on heitlehised väikesed puud või kõrged põõsad. Kollased õied paiknevad ülipikkades rippivates kobarates, meenutades õitsemise ajal kuldse vihma sadamist. Lehed on kolmetised, ovaalsed kuni elliptilised, 3-7 cm pikad, altküljelt noorelt siidkarvased. Hariliku kuldvihma võrsed on tumerohelised ja karvased. Õied on kuldkollased ja paiknevad rippuvates kuni 20 cm pikkustes kobarates, õitseb juunis. Viljad on kuni 8 cm pikad, veidi karvased. Harilik kuldvihm on ka meetaim. Linnatingimusi taluv dekoratiivne ja mürgine (sisaldab alkaloid Cytisiini) dekoratiivne põõsas. Peab mainima, et kõik taimeosad on mürgised! Karmidel talvedel
1) Spiraalselt (mittetsükliline=atsükliline õis) (magnolia) 2) Tsükliliselt – männastena, tavaliselt 5 ringi: tupplehed, kroonlehed, 2 ringi tolmukaid ja emakad (nt kukeharjad, õunapuu) 3) Pooltsükliliselt (=hemitsükliliselt) - ühed õie osad paiknevad ringidena, teised spiraalselt (vesiroos, maasikas, kibuvits, kurekell) Reeglipäraselt on kõigis ringides võrdsel arvul õie osi – enamasti kas 3 (üheidulised), 4 või 5 (kaheidulised) – õied on kas kolmetised, neljatised või viietised. Spiraalselt paiknevaid õie osi on enamasti palju (>12). Õie osade paiknemise süsteem väljendub ka õie sümmeetrias. Sümmeetrias eristatakse 4 tüüpi (kile joonisega. Õieg võivad olla 1) Kiirja sümmeetriaga (ka korrapärane; 3 kuni palju sümmeetriatelgi, ka paljude õieosadega õied, kus on raske sümmeetriatelgi näha, aga kõik osad on ühesugused) – tulp, ülane, õunapuu, kukehari.
oksad. Harvendada 3-5 aasta järel. HARILIK KULDVIHM (Laburnum anagyroides) Joonis 21. Harilik kuldvihm. http://www.aavikuemand.ee/images/products/puudpoosad_eestis/12.06.2013(4).JPG Iseloomustus Harilik kuldvihm on tavaliselt meie oludes 5-6 m kõrguseks kasvav laiuv põõsas, pärit Lääne- Euroopa tammikute ja männikute alusmetsarindest, päikeselistelt nõlvadelt, armastades lubjarikkaid muldi. Lehed on kolmetised, ovaalsed kuni elliptilised, 3-7 cm pikad, altküljelt noorelt siidkarvased, võrsed tumerohelised, karvased. Õied on kuldkollased ja paiknevad rippuvates kuni 20 cm pikkustes kobarates, õitseb juunis. Viljad on kuni 8 cm pikad, veidi karvased. Linnatingimusi taluv dekoratiivne ja mürgine (sisaldab alkaloid cytisiini) dekoratiivne põõsas. Karmidel talvedel veidi külmub, kuid taastub hästi. Sobib nii üksikistutusteks kui grupiti
2) tsükliliselt - männastena, tavaliselt 5 ringi: tupplehed, kroonlehed, 2 ringi tolmukaid ja emakad (nt. kukeharjad, ka õunapuu). 3) pooltsükliliselt (=hemitükliliselt) ühed õie osad paiknevad ringidena, teised spiraalselt (vesiroos, kurekell, maasikas, kibuvits). Reeglipäraselt on kõigis ringides võrdsel arvul õie osi - enamasti kas 3 (üheidulised) 4 või 5 (kaheidulehelised) - õied on kas kolmetised, neljatised või viietised. Spiraalselt paiknevaid õie osi on enamasti palju (>12). Õie osade paiknemise süsteem väljendub ka õie sümmeetrias. Sümmeetrias eristatakse 4 tüüpi (kile joonisega). Õied võivad olla 1) kiirja sümmeetriaga (ka korrapärane; 3 kuni palju sümmeetriatelgi, ka paljude õieosadega õied, kus on raske sümmeetriatelgi näha, aga kõik osad on ühesugused) -
(mittetsükliline=atsükliline õis) (magnoolia) 2) tsükliliselt - männastena, tavaliselt 5 ringi: tupplehed, kroonlehed, 2 ringi tolmukaid ja emakad (nt. kukeharjad, ka õunapuu). 3) pooltsükliliselt (=hemitükliliselt) ühed õie osad paiknevad ringidena, teised spiraalselt (vesiroos, kurekell, maasikas, kibuvits). Reeglipäraselt on kõigis ringides võrdsel arvul õie osi - enamasti kas 3 (üheidulised) 4 või 5 (kaheidulehelised) - õied on kas kolmetised, neljatised või viietised. Spiraalselt paiknevaid õie osi on enamasti palju (>12). Õie osade paiknemise süsteem väljendub ka õie sümmeetrias. Sümmeetrias eristatakse 4 tüüpi (kile joonisega). Õied võivad olla 1) kiirja sümmeetriaga (ka korrapärane; 3 kuni palju sümmeetriatelgi, ka paljude õieosadega õied, kus on raske sümmeetriatelgi näha, aga kõik osad on ühesugused) - tulp, ülane, õunapuu, kukehari 2) sügomorfsed