100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liiiiiiisu
Õppematerjali autor
Biolooogia Sammaltaimed: Brüloogia- samblaid uuriv teadusharu Tallus-taimkeha, mis ei ole eristunud lehtedeks ja varteks.Täidab nii lehtede kui varte funktsiooni. Risoidid-kinnitusfunktsiooni täitvad niitjad ,,juured". Miks samblad ei saa kasvada suureks? V: Vesi liigub koos selles lahustunud ainetega sammaldes aeglaselt, neil pole juhtkimpe. Vähe võimalusi reguleerida vee aurumist. Pole puitunud rakukestaga tugikudesid, mis võimaldaksid varsi püsti hoida. Kuidas liigub sammaldes vesi? V: Imavad kogu keha pinnaga, kapillaarselt. Vee liikumine toimub pindmiselt. Kuidas samblad levivad? V: Vegetatiivselt, talluse või varre harunemise teel, äramurduvate lehetippudega. Suguliseks
ebaühtlaselt kõigil mandritel. Osad samblaliigid kasvavad teistel taimedel, vähesed elavad vees. Evolutsioonis lahknesid nad sõnajalgade ja vetikate eellastest ca 500 miljonit aastat tagasi, kambriumi ajastu lõpus. Sammalde üldtunnused · Sammaldel on tallused, mis täidab lehe ja varre funktsiooni; · Sammaldel on risoidid, kuid puuduvad juured; Risoidid on varre väljakasvud. · Erinevalt õistaimedest pole neil spetsiaalseid juhtkudesid; · Samblad põlvnevad arvatavasti rohevetikatest; · Samblad on eostaimed; · Sammalde suguline põlvkond ehk gametofaas* on pikemaajalisem, kui suguta põlvkond ehk sporofaas*; Gametofaas ehk haplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal haploidne (ühekordne, igat kromosoomi on vaid üks, neil puuduvad paarilised). Sporofaas ehk diplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal diploidne (kahekordne, igal
TAIMERIIGI MITMEKESISUS Taimedega tegelev teadusharu on botaanika. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid. Nende rakud on kaetud tselluloosse kestaga ja sisaldavad plastiide ning vakuoole. Varuainena kasutavad tärklist. Taimed jaotatakse elutsükli ja ehituse järgi 2 rühma: 1. sammaltaimed pole juhtsooni 2. soontaimed on juhtsooned. Jagunevad:seemneteta taimed, seemnetega taimed, katteseemnetaimed (õistaimed) Suurus kasvu võimaldavad tugikoed, juhtsooned (ainete transport). Peab olema suur õhuniiskus. Puud ja liaanid suurimad Maal elavad organismid. Vahemaa juurtest lehtedeni ~100 m (hiidsekvoiad, mammutipuu). Kõige pisem taim Eestis on sammalde seas - 1mm (sale tiivik). Taimedel nii elusad kui surnud rakud (puud). Vegetatiivne e klonaalne paljunemine (maasikas, maikellukesed). Kloon on ühe raku või organismi vegetatiivne järglaskond tekib rakkude mitootilise paljunemise tulemusena. Kõik klooni osa
Sammaldel puudub juur, selle asemel on ühe- või mitmerakulised väljakasvud – risoidid Puuduvad õied ja seemned (eostaimed) Omastavad toitu ja vett kogu taime pinnaga Paljunemine: suguliselt (protsessi lõpptulemus on eoskuparde moodustumine) või mittesuguliselt (vegetatiivselt ja eostega). Sporofaas (diploidne periood) on lühiajaline, gametofaas (haploidne) pikaealine jagatakse samblad 3 hõimkonda: 1. Helviksamblad –väikesed, alla 10 cm pikkusega fotosünteesivad, sageli tallusjad taimed. Toodavad lima. Risoidid üherakulised. Liikide arv ca´10000, Eestis 128. 2. Kõdersamblad - tallused rosetjad, kudedeks diferentseerumata. Seega ei ole neil pealispinnal näha võrgustikku. Eoskupar on pikk ja jalata. Eestis teada 2 liiki, millest üks on väga haruldane. 3. Lehtsamblad – keha koosneb varrest, lehtedest ja harilikult
Eosed on ühesuurused. Gametofüüdid on ühekojalised, saavad täiskasvanuks 1-15 aasta jooksul. Eelleht areneb mulla sees koostöös seenega Gametofüüdid on väikesed, mõne millimeetri suurused, rohelised, ühe- või kahekojalised.Viljastamine toimub veekeskkonnas. Hõimkond jagatakse neljaks klassiks: ürgkidad, talblehikud, kalamiidid ja osjad. Esimesed kolm klassi on välja surnud. Samblad. Nende iseloomustus, mitmekesisus. Sammalde arengutsükkel. Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed. Maiilmas tuntakse kokku umbes 16 000 liiki sammaltaimi. Eestis kasvab umbes 560 liiki, millest enamik on lehtsamblad. Samblad on jaotatud kolme eri rühma: Lehtsamblad, maksasamblad ja kõdersamblad. Sammaltaimed põlvnevad arvatavasti ürgsetest rohevetikatest. Sammaltaimedel puuduvad õied ja seemned, nende lihtsa struktuuriga lehed katavad peent vart. Enamiku oma
GAMETOFÜÜDI JA SPOROFÜÜDI ERINEV OSATÄHTSUS KÕRGEMATE TAIMEDE HÕIMKONDADES, SELLE VÕIMALIKUD EVOLUTSIOONILISED PÕHJUSED. Sammaltaimede, nagu teistegi kõrgemate taimede elutsüklis toimub kahe faasi sporofüüdi ja gametofüüdi vaheldus. Valdav on gametofüüt, kõigil teistel kõrgematel taimedel domineerib aga sporofüüt. Paljasseemnetaimed on heterospoorsed taimed. Nagu sõnajalgtaimedel, valitseb nende arenemistsüklis sporofüüdifaas. 6. SAMBLAD. NENDE ISELOOMUSTUS, MITMEKESISUS. SAMMALDE ARENGUTSÜKKEL. (HK KÕDERSAMMALTAIMED). HK MAKSA- SAMMALTAIMED=HELVIKSAMMALTAIMED. HK LEHTSAMMALTAIMED: TURBASAMBLAD JA PÄRISLEHTSAMBLAD. Ehitus: Sammaltaimede, nagu teistegi kõrgemate taimede elutsüklis toimub kahe faasi sporofüüdi ja gametofüüdi vaheldus
neid sisaldama. Teised olulisemad rohevetikate harud on Parasinophycaceae, rohevetikad kitsamas mõttes, Ulvophycaceae ja mändvetikad (viimased on lähimad maismaataimedele ja neid ühendatakse koos maismaataimede ja mõne teise rohevetikate rühmaga harusse Streptophyta). Algelisimaks maismaataimede (embrüofüütide) rühmaks on sammaltaimed. Osad sammaltaimed (kõdersamblad) on veel kudedeks eristumata tallusega, arenenumad samblad aga juba üsna keerulise ehitusega. Sammaltaimede hulka kuulusid ka sõnajalgtaimede eellased, niisiis on ka sammaltaimed parafüleetiline takson. Kokku on sammaltaimi ja sõnajalgtaimi käsitletud eostaimedena (nimetus viitab nende paljunemisele eoste abil) (Sporophyta). Neile vastandati nö alamad taimed (Thallophyta), mis hõlmas erinevaid vetikatehõimkondi. Taoline süsteem pole siiski kooskõlas tänapäeva teadmistega taimede põlvnemisest.
gametofüüt paikneda samal isendil. Nii on see sammaltaimedel ja kõigil kõrgematel taimedel. 23. Helviksamblad, kõdersamblad, lehtsamblad Helviksamblad, kõdersamblad, lehtsamblad (sammaltaimed) Saavad alguse ühisest eellasest Tunnused: - Arengutsüklis domineerib haploidne gametofaas - Juured puuduvad, nende asemel risoidid - Juhtkoed ja tugikoed puuduvad - Toitaineid omastavad kogu keha pinnaga - Lehed enamasti üherakukihilised, rootsutud - Esineb poikilohüdrilisus - st. samblad on võimelised peale läbikuivamist taastama fotosünteesi ja normaalse ainevahetuse - Olemas hulkraksed paljunemisvahendid - Paksuseinalised spoorid - Viljastumiseks vaja vett PALJUNEMINE Suguline ja vegetatiivne Suguline paljunemine toimub eoste abil Vegetatiivne paljunemine: - keha tükkidest regenereerumine - paljude taimede teke ühest eelniidist - spetsiaalsete paljunemisvahendite abil (sigikehad, sigioksad, siginiidid) Hmk helviksammaltaimed (Marchantiophyta)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid