Alates 1921. aastast oli ta Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht, 1933. aastast riigikantsler ja 1934. aastast natsionaalsotsialismi ajal "füüreri ja riigikantslerina" samaaegselt Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea. Aastaarvud: 1. NSVL-i loomine-1922.aastal 2. Stalini, Hitleri ja Mussolini võimuletulek : Stalin 1927.aastal ; Hitler 1921. Aastal ; Mussolini 1922. Aastal. 3. Vene kodusõda 1917-1920 4. kollektiviseerimise algus NSVL-s 1920 5. Weimari vabariigi aastad 1919 -1933 4. Kelle vahel ja miks puhkes kodusõda Venemaal? Kes võitis ja miks? Venemaa kodusõda puhkes punaste ja valgete (poliitilised jõud) vahel. Puhkes ta kuna teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid ei olnud rahul enamlaste võimuletulekuga ja ümberkorraldustega. Võitsid selle ikkagi punased (enamlased), kuna: 1)Hea paiknevuse tõttu, punased olid riigi keskel ja valged olid ümberringi.
Kommunistlik Venemaa ja Nõukogude Liit 7. Stalini võimule tulek tõi kaasa industrialiseerimise, mis oli suurtööstuse eelisarendamine, jättes elanikkonna vajadused ja teised majandusharud teisele kohale. Tõi kaasa veel massilise kollektiviseerimise, mis oli eraomandusel tuginevate talumajapidamiste vägivaldne ühendamine ühismajanditesse e. Kolhoosidesse. Plaanimajandus oli plaan mis määras selle, kui palju mingi tööstus midagi tootma peab(viisaastakuplaanid). See ei olnud lõppkokkuvõttes majandusele hea. 8.Stalini kaasatoodud suured muudatused muutsid Venemaa kiiresti tööstusriigiks. Paljud talupojad olid kollektiviseerimise tulemusena sunnitud linna tööle tulema. Stalini ainuvõim tugevnes veelgi,
varustamiseks sõja ajal. 6 Mis oli nep? Miks ta kehtestati ja hiljem likvideeriti? Nep oli uus majanduspoliitika. Ta kehtestati, et leevendada majanduslikku olukorda ja lepitada talupoegi. Hiljem see likvideeriti, sest see oli liiga kapitalistlik. 7 Kes oli V.Lenin ja J.Stalin? Lenin nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei tegelik juht. Stalin kommunistliku partei peasekretär, kellest hiljem sai riigi juht. 8 Mis oli kollektiviseerimise eesmärk ja kes oli kulak? Kollektiviseerimise eesmärk oli toita tööliskonda ja sõjaväge. Kulak oli rikaste talupoegade klass. 9 Miks nõukogude inimene on nõus vägivallaga? Sest ta kardab vastu hakata. 10 Miks Itaalia oli I maailmasõja tulemustest pettunud? Sest Itaalia võitis vaid ühe lahingu ning neid ei koheldud Pariisi rahukonverentsil võrdsetena. 11 Mis on Mussolini õpetuse seisukohad, kuidas fasistid võimule saavad? Üksikisik ei ole oluline,
Mindi üle käsumajandusele. Moskvast anti käsud ja keelud, mida ettevõtted järgisid. Alustati üliindustrialliseerimist, peamiselt rasketööstust. Üliindustrialliseerimise eesmärgiks oli saavutada NSVL majanduslik sõltumatus kapitalistlikest riikidest ja viia ellu aktiivset ning agressiivset välispoliitikat. Kehtestati plaanimajandus (1928. kinnitati esimene 5-aastaku plaan) 1929.a. algas talurahva massiline ja vägivaldne kollektiviseerimine. Kollektiviseerimise käigus likvideeriti kukakud, vaesemad sunniti ühismajanditesse. Kollektiviseerimise käigus hukkus 10-14 miljonit inimest. Mindi üle kaardisüsteemile. Alustati Punaarmee moderniseerimisega. Lubatud oli ainult üks partei-ÜK(b)P /hiljem NLKP. Staalini võimalike rivaalide väljaheitmine parteist, süüdimõistmine ja hukkamine. Admisnistratiiv-bürokraatliku süsteemi kujunemine. Terrori rakendamine teatud ealnikkonna gruppide suhtes. Terrori eesmärgiks oli saavutada totaalne
sovietiseerimine- võim oli koondatud Moskva-meelsete kommunistide kätte, kes alustasid NSV Liidu eeskujudele tuginedes reforme- natsionaliseeriti tööstus, alustati põllumajanduse kollektiviseerimist, kehtestati üheparteiline diktatuurireziim, represseeriti kommunistide poliitikaga mittenõustujaid jne. · 1953.a. (seega peale Stalini surma) sai Urgari peaministriks I.Nagy, kes alustas ühiskonna teatavat liberaliseerimist (näiteks kollektiviseerimise peatamine, massirepressioonide lõpetamine). See viis võimuvõitluseni kommunistide ladviku hulgas,sest vanameelsed (Moskva-meelsed) jõud ei olnud sellega nõus. Võimuvõitlus viis I.Nagy tagandamiseni 1955.a. Nagy tagandamine ja vanameelsete kommunistide naasemine võimule viis võimudevastase meelepaha kasvule (kaasa aitasid ka kehvad majandusolud), mis tipnes 1956.a. oktoobris lahvatanud rahvaülestõusuga Moskva-meelse valitsuse vastu. Nagy sai taas peaministriks ja
riigist välja ning hiljem ta mõrvati Stalini käsul. INDUSTRIALISEERIMINE JA KOLLEKTIVISEERIMINE •1930. aastail pidas Stalin eri ametikohti, nagu Rahvuste rahvakomissar ja Tööliste ja talupoegade inspektsiooni rahvakomissar. •Jossif Stalin viis peasekretärina ellu Vladimir Lenini poliitikat, mille eesmärk oli kehtestada sotsialistlik ühiskonnakord. •Selleks arendas ta industrialiseerimise loosungi all võimsa sõjatööstuskompleksi. •Kollektiviseerimise käigus muutis Stalin korduvalt AINUVÕIM JA ISIKUKULTUS •1930.aastatel muutus Stalini ainuvõim nii püsivaks, et võib rääkida tema diktatuurist. •Stalinit peeti nii ületamatuks riigi- ja väejuhiks kui ka geniaalseks filosoofiks ja teadlaseks. •Stalini järgi nimetati nii laevu, asutusi, linnasid, haldusüksuseid kui ka rahvusvahelisi auhindasid. STALIN TEISES MAAILMASÕJAS •Stalini algatusel sõlmiti 23.augustil 1939 Molotovi- Ribbentropi pakt, mida võib lugeda 2
Selle tagajärjel toimusid nendes riikides kõikehõlmavad muutused, alates eraettevõtluse likvideerimisest tsensuurini ja küüditamiseni välja . Kolmest räägin ka pikemalt : Eesti NSV Eestis lõpetati eraettevõtlus 1947 aastal . Enne seda toimus ka maareform , mille käigus jaotati ümber põllumajanduslik maa . Peale seda rajati palju kolhoose ning sovhoose . Viis esimest kolhoosi tehti 1947 aastal ja esimene 6. septembril Saaremaal Sakla külas . Kollektiviseerimise käigus toimus ka 1949 aastal märtsiküüditamine, kui küüditati umbes 21 tuhat inimest . Nagu ka teistes kommunistlikes riikides, oli ka Eestis majanduslik tegevus kavandatud viisaastakuplaanide järgi , mis lähtus NSV üldisest plaanist . Eriti hoogsalt arendati põlevkivitööstust . Ka oluline oli elektrifitseerimine kui 1951 aastal rajati ühtne Eesti energiasüsteem , mis esialgul ühendati Venemaaga .
SUURBRITANNIA Esimese maailmasõja järel: Kaotas liidrikoha. Teise maailmasõja järel: Suurbriannia hakkas majanduslikult võimsamaks muutuma. Suured purustused. Majandus kasv jääb alla Prantsusmaale. VENEMAA/NSV LIIT Esimese maailmasõja järel: Täielikult laostunud. Kommunistlik diktatuur. Sõja kommunismi poliitika. Teise maailmasõja järel: Rasketööstus on kõrgel tasemel. Suured sõja purustused. Plaani majanduse kollektiviseerimise ja industiviseerimise pealesurumine NSV Liidu liidetud aladele ja IdaEuroopale. SAKSAMAA Esimese maailmasõja järel: Suured reparatsioonid. Tohutu inflatsioon. Paljude alade kaotamine. Teise maailmasõja järel: Suured purustused. Okupatsiooni tsoonid kuni 1949, mil tekib 2 saksa riiki. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Esimese maailmasõja järel: Rahvasteliit Teise maailmasõja järel: Maailmapank. Rahvusvaheline valuuta fond. ÜRO.
· Enda vastased inimesed lasi ta tappa või saata koonduslaagritesse · Lõi sõjalis-tööstusliku kompleksi · Kui Hitler ja tema järgijad hakkasid kodusõda kaotama tegi Hitler Berliinis enesetapu JOSSIF STALIN · Elanud 1878 1953 · Nõukogude Liidu diktaator · Nime Stalin kasutas esimeste korda 1913. aastal · Õppinud Gori kirikukoolis · Lasi surmata ühe oma suurima konkurendi Lev Trovski · Algatas industraliseerimise ja kollektiviseerimise · Isikukultus tema järgi nimetati laevu, asutusi kui ka linnu · Maailmarevolutsiooni idee · Üks Teise Maailmasõja algatajatest · Suitsetas piipu ja armastas Gruusia veine · Tema eluajale ei võinud Stalinist raamatuid kirjuatada
Diktatuuriajastu pärast I maailmasõda sai tegelikult alguse juba 1917. aastal Venemaal Oktoobrirevolutsiooni ajal, mil enamlased tegid relvastatud riigipöörde. Bolsevike võim põhjustas suurt rahulolematust nii lääneriikides kui ka riigisiseselt. Algas kodusõda, millest väljusid võitjatena siiski enamlased. 20ndate teisel poolel pääses võimule J.Stalin, kes elimineeris kõik poliitilised vastased ning hakkas läbi suurtööstuse arendamise ja kollektiviseerimise valmistuma kommunistlikeks maailmavallutusteks. Kuigi NSV-l polnud eelnevat demokraatiakogemust, mille poole niivõrd püüelda, oli see siiski kolmest suuremast diktatuurist ainus, mis algas ja suutis edasi kesta vaid totaalse koduterrori tõttu. Teine suurem diktatuur tekkis Itaalias pärast 1921. aasta parlamendivalimisi, kus võidutsesid fasistid eesotsas B.Mussoliniga. Fasistid olid rahva hulgas äsjakaotatud sõja tõttu ja välispoliitilise
Stalini ise pidas oma kõige tähtsamaks ülesandeks põllumajanduse kollektiviseerimine. Kollektiviseerimine võimaldas: *kontrollida toiduainete tootmist; *hankida vahendid riigi sõjalise võimsuse aluseks oleva rasketööstuse arendamiseks industrialiseerimiseks. Talupoegade massilise ja sunniviisilse kollektiviseerimisega alustati 1929. aastal. Kõik talupojad pidid oma kariloomad ja masinad kolhoosidele üle andma, vastasel korral lubati neid karmilt karistada. Kollektiviseerimise käigus tapeti umbes 5 miljonit jõukamat talupoega ehk kulakut. Olemasoleva põllumajadusliku tootmisviisi järsk purustamine tõi endaga kaasa toodangu kiire languse 1930. aastate alguses langes põllumajanduslik kogutoodang NL-is kuni 15%, samas aga suurenes teravilja eksport üle 10 korra (1927. aastal eksportis NL 4,3 milj. ts. teravilja; 1931. aastal oli sama näitaja 50,8 milj. ts.). Kõige selle tagajärjeks oli 1932.-1934. aasta suur näljahäda. Nälja ohvrite
31 tonni. Esimene jõevähi katkulaine tabas Eestit 1896-1903 aastal Peipsi järve ja Võrtsjärve vesikonnas. Järgneval 40 aastal hävitas katk enamiku häid vähi populatsioone Eesti mandrialal. Viimane katk, või katkulaadne suremine, registreeriti 1985-1986 aastal kui vähk kadus 8 heast vähiveekogust. Eesti saartel Saaremaa, Hiiumaa ja Muhumaa ei ole täheldatud vähi massilist suremist. Perioodil 1950 - 1980 rikuti paljude jõgede ja ojade looduslik sang. Kuivendamine oli üks osa kollektiviseerimise programmist, et saada juurde uusi põllumajanduslikke maid. Seega on vähi arvukuse vähendamisel kaasa aidanud nii elukeskkonna rikkumine kui ka reostus.
Erakorralise maksuga maksustati talupojad. Propageeriti hoogtööd ja algasid riigilaenukampaaniad. Toidukaupade hinnad tõusid ja samas rubla ostujõud vähenes. Tööstuse kogutoodangult möödus NSVL Suurbritanniast, Prantsusmaast ja Saksamaast jäädes maha vaid USA-st. Tehnoloogiline tase, tööviljakus ja toodete kvaliteet ei vastanud maailmastandartidele. 5 6 SUNDKOLLEKTIVISEERIMINE Kõige rohkem oli kollektiviseerimise vastu talupoegade jõukam kiht, mis otsustati hävitada. Kulaklikuks majapidamiseks loeti neid, kus: 1. Kasutati regulaarselt palgalist tööjõudu. 2. Oli mehaanilise jõumasinaga veski või meierei. 3. Üüriti põllutöömasinaid, ruume või tegeleti liigkasuvõtmise ning kauba vahendamisega. Tegelikult loeti kulakuteks juba ka 2-3 lehma ja hobuse omanikke. Täpsemalt määratlemata oli kulaku käsilase kategooria, kuhu võis arvata igaühe, kellele kolhoos ei meeldinud.
üle trumbata. Majanduskriisi tõttu oldi tol ajal jagama kitsi ja seda tehti vaid uhkustamiseks. Käo Paul ostis Aiaste talu oskionil ära lambad ja tööriista, mille tahtis Taavetile jõukuse väljendamiseks tagasi kinkida. Taaveti uhkus ei lubanud aga kingitust vastu võtta. Arvan, et period 20. sajandi algusest keskpaigani on olnud eestlaste, kui rahvuse elus väga raske ja õnnetu. Paljud said sõjas surma, paljud küüditati ning ei tulnud enam kunagi tagasi. Oli ka kollektiviseerimise aeg, kus vastutahtmist tehti tööd ja puudus initsatiiv. Samuti rabeleti iseseisvunud Eestis majanduskriisis. Kõik need murrangulised südmused on meid mõjutanud ja kaasa aidanud tänapäeva eestlase loomisele - ta on töökas, uhke, ettevaatlik ja hirmunud võõra ees ning õnnelik, et tal on oma kodumaa.
enne oli olnud. 3. Mis said ametlikult tunnustatud kirjanduse peateemadeks (3)? Revolutsioon, kodusõda, klassivõitlus. 4. Missugustkangelast vajas uus kirjandus? Sellist kangelast, kes on jäägitult andunud revolutsioonile ja parteile, kuid julm ja halastamatu vaenlase vastu. 5. Nimeta ajakirju, mis ilmusid 1920. aastatel (5) ? Novõi Mir, Zvezda, Oktjabr, Molodaja Gvardija, Krasnaja Nov. 6. Mida nõuti kirjanduses 1930 aastail? Nõuti kollektiviseerimise, industrialiseerimise, viisaastakute edusammude kajastamist, Nõukogude riigi tugevuse ja ühtsuse ülistamist. 7. Mis olid totalitaarses reziimis keelatud ? Missuguste autorite loomingus seda siiski esines (5) ? Keelatud oli satiir ja nõukogude korra kriitika, kuid seda esines Zostsenko, Ilfi, Petrovi, Bulgakovi ja Platonovi loomingus. 8. Millal toimus kirjanike liidu I kongress? (2) Missuguse meetodi pidi see ellu viima ? 1934
elemendiks. Repressioonid lõppesid Jossif Stalini surma järel 1953. aastal. Eraettevõtete tegevus lõpetati ENSVs 1947. aastaks. 1945-1945 toimus maareform, mille käigus jaotati ümber umbes 30 protsenti põllumajanduslikust maast. Pärast maareformi hakati ette valmistama põllumajanduse kollektiviseerimist. Viis esimest kolhoosi tehti 1947 aastal ja esimene 6. septembril Saaremaal Sakla külas. Kollektiviseerimise käigus toimus 1949. aastal märtsiküüditamine. Kogu majandusliku tegevuse kavandamine toimus viisaastakuplaanide alusel, mis lähtusid NSV Liidu üldistest plaanidest. Eriti hoogsalt arendati põlevkivitööstust. 1948 valmis Kohtla-Järve - Leningradi gaasijuhe ja 1953 Kohtla-Järve - Tallinna gaasijuhe. 1975. aastal oli viiendik ENSV ettevõtetest rohkem kui 1000 töötajaga (1964 aastal 6,4%).
eriti I viisaastakut (19281932) ja II maailmasõja perioodi käsitletakse Nõukogude ajaloos tavaliselt stalinistlikuna. Jossif Stalin viis peasekretärina ellu Vladimir Lenini poliitikat, mille eesmärk oli kehtestada sotsialistlik ühiskonnakord. Selleks arendas ta industrialiseerimise loosungi all võimsa sõjatööstuskompleksi. Vahendeid selleks saadi NSV Liidu kodanike ekspluateerimisest kollektiviseerimise, töönormide kehtestamise ja sotsialistliku võistluse arendamise (stahhanovlus), tööd saboteerivate kahjurite vastaste kampaaniate ning vangide tööjõu massilise rakendamise teel. Stalin muutis korduvalt poliitilist kurssi. Nii tühistas ta Lenini algatatuduue majanduspoliitika (NEP, novaja ekonomitseskaja politika), mis lubas areneda kollektiivmajanduse kõrval ka eraettevõtetel, hiljem keelatieraettevõtlus Nõukogude Liidus sootuks
Selle saavutamiseks asendati toiduainete loovutamise kohustus toitlusmaksuga ning lubati ajutiselt erakaubandust. Sellest omakorda pidi toimuma üleminek sotsialismile, mis tähendas loomulikult väliskapitali tõrjumist ja riik võttis "ohjad jälle enda kätte" Pärast sotsialismi pidigi tulema rõõmus, õnnelik ja ühtne perekond kommunistlik ühiskond. Millegi pärast aga see ei tahtnud kuidagi õnnestuda. Kollektiviseerimise käigus 1929-1933 võeti inimestelt käest eraomandid ja nad suunati ühiskooperatiividesse. Kes ei olnud nõus, küüditati koonduslaagritesse. Minuarust tekib siin väga suur vastuolu, pealtnäha õilsat eesmärki aetakse taga väga veriste ja julmade moodustega. Võibolla sellepärast kommunismi ei saavutatudki. Et lääs koguaeg arenes, tekkis nõukogude liidul kannulpüsimisega tõsiseid raskusi ja midagi tuli muuta. Koos Gorbatsovi võimuletulekuga 1985. aastal tuligi uute
maailmast kaasnes ulatuslik infosulg:Lääne vaimsest arengust ei tohtinud siin keegi midagi teada. Majandus Eraettevõtete tegevus lõpetati ENSVs 1947. aastaks. 1945 toimus maareform, mille käigus jaotati ümber umbes 30% põllumajanduslikust maast. Pärast maareformi hakati ette valmistama põllumajanduse kollektiviseerimist. Viis esimest kolhoosi tehti 1947.aastal ja esimene Saaremaale Sakla külla. Kollektiviseerimise käigus toimus 1949. aastal ka märtsiküüditamine. Kogu majandusliku tegevuse kavandamine toimus viisaastakuplaanide alusel, mis lähtusid NSV Liidu üldistest plaanidest. Eriti hoogsalt arendati põlevkivitööstust. 1948. valmis Kohtla-Järve - Leningradi gaasijuhe ja 1953 Kohtla-Järve - Tallinna gaasijuhe. Oluline oli elektrifitseerimine ja seetõttu loodi ühtne Eesti energiasüsteem, mis 60ndate algul ühendati Venemaaga.
Vastus: Venemaale tuli loovutada Petserimaa ja Narva jõe tagused alad. 4. Mil moel osutasid Eestis inimesed aktiivset vastupanu nõukogude võimule sõjajärgsetele aastatel? Selgita, kes olid metsavennad. Vastus: Metsavendadega osutati vastupanu. Metsavennad olid vabatahtlikud võitlejad, kes võitlesid Nõukogude režiimi vastu ning varjasid end metsades punkrites. 5. Mis olid 1949. aasta suurküüditamise eesmärgid ja kuivõrd võimudel õnnestus neid eesmärke täita? Vastus: Kollektiviseerimise lõpule viimine, mis ei olnud seni andnud erilisi tulemusi ja metsavendluse nõrgendamine, mis oli saanud toitainete näol toetust majapidamistest. 6. Selgita nõukogude majanduspoliitika iseloomulikke jooni Eesti NSV näitel. Mis oli iseloomulik tööstuses ja põllumajanduses? Kuidas toimus majanduse juhtimine? Vastus: Tööstus: Suretati välja erasektor, toimus jõuline rasketööstuste eelisarendamine, valitsevaks muutusid suurettevõtted.
kehtestati plaanimajandus (1928.a. kinnitati esimene 5-aastaku plaan); plaanid kehtestati tavaliselt utoopilised / liialt kõrged, mida täita oli väga raske või suisa võimatu. Seetõttu täideti 5-aastaku plaane kas statistika võltsimise teel või erakorraliste maksude, riigilaenude jne.abil. talurahva massiline ja vägivaldne kollektiviseerimine (algas 1929)- põllumajanduses eraomandi kaotamine ja ühismajandite- sovhooside / kolhooside loomine. Kollektiviseerimise käigus likvideeriti kulakud (jõukad talupojad), riik rekvireeris neilt kogu vara ning küüditas Siberisse. Ülejäänud talupojad (keskmised ja kehvikud) sunniti ühismajanditesse ülikõrgete maksude kehtestamise ning repressioonidega. Ühismajanditele kehtestati kohustuslikud varumisnormid; riiklikud kokkuostuhinnad olid madalad; kolhoosnike liikumisvabadus oli piiratud (passid korjati ära / ilma passita liikuv inimene võis sattuda vangilaagrisse)
Tahtis taastada sama võimsat riiki nagu seda oli olnud VanaRooma keisririik. Hitler Natsliku Saksamaa diktaator. Tahtis luua nn Kolmandat riiki. Kiusas taga juute. Kõrvaldas nö mittesobivad inimesed, nt halvatud, vaimuhaiged. Eesmärk oli aaria rassi (sakslaste) tähtsaimaks rassiks muutmine. 3.Aastaarvud. NSVLi loomine 1922. Stalini võimuletulek 1922. Hitleri võimuletulek 1934. Mussolini võimuletulek 1925. Vene kodusõda 19181920. kollektiviseerimise algus NSVLs 1929. Weimari vabariigi aastad 19191933. 4.Kelle vahel puhkes Vene kodusõda, kes võitis, miks? Venemaa kodusõda puhkes valgete(antant) ja punaste(kommunistid) vahel. Valged olid tsaaririigi taastamise poolt, Antant. Punased olid kommunistliku riigi ja maailmarevolutsiooni poolt, 1919 loodi komintern. Kodusõja sepitsejad olid Lenin ja Lev Trotski. Võitsid punased, sest: 1. Punased koos, valged pikal rindel laiali. 2. Punaste käes tööstuspiirkonnad. 3
Kuna inimesed pidid plaanimajanduse tõttu loovutama suurema osa oma viljast riigile, ei jäänud inimestele endale eriti midagi kätte ja seetõttu tekkis ka nälg. Terved piirkonnad surid otsekui välja ning esines ka kannibalismi. Riik oleks võinud tegutseda ka paremini, kuid olukorra päästmiseks rakendati majanduslikke meetmete asemel veel karmimat terrorit. Tulemus - tookord suri nälga 6-7 miljonit inimest. 4. Miks hakati kollektiviseerimise käigus hävitama/represseerima jõukamat talurahvast? Talurahva jõukam kiht tuli hävitada, sest rikkaid kuulati alati rohkem ja neid usuti. Seega tuli kõik võimalik teha, et neid keegi kuulda ei võtaks. Sunniviisiline kollektiviseerimine polnud kooskõlas ei talurahva huvidega ega riigi majanduslike võimalustega ja kuna jõukam talurahvas hakkas kollektiviseerimisele vastu oli seega vaja nad kõrvaldada.
sõjajärgsetele aastatel? Selgita, kes olid metsavennad. Metsavennad-Eesti, Läti ja Leedu partisanid, kes võitlesid aastatel 1944-48 nõukogude võimu vastu ja varjasid end metsades. 1944-53 oli Eestis peamiseks vastupanuvormiks aktiivne relvavõitlus-metsavendlus. 5. Mis olid 1949. aasta suurküüditamise eesmärgid ja kuivõrd võimudel õnnestus neid eesmärke täita? (25.03.1949.) -Kollektiviseerimise lõpuleviimine -Nõrgestada metsavendlust, mis oli saanud toiduainete näol toetust majapidamistest. 6. Selgita nõukogude majanduspoliitika iseloomulikke jooni Eesti NSV näitel. Mis oli iseloomulik tööstuses ja põllumajanduses? Kuidas toimus majanduse juhtimine? Tööstus-Toimus suurettevõtetele tuginedes rasketööstuse eelisarndamine ja riigistati ettevõtted. Põllumajandus-Suundkollektiviseerimine, sureti välja erasektor
8. Industrialiseerimine, selle eesmärk ja tagajärjed. Industrialiseerimise eesmärgiks oli muuta Venemaa lühikese ajaga võimsaks tööstusriigiks ja tagada riigi sõjalise võimsuse kiire kasvu. Tagajärjed : 1) Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile, kehtestati plaanimajandus. 2) Väike ettevõtted likvideeriti, erasektor kadus. 3) Tekkis toiduainete ja tarbekaupade puudus. 9. Kollektiviseerimine, selle eesmärk ja tagajärjed. Kollektiviseerimise eesmärgiks oli luua suurmajandid, et tagada toiduainete olemasolu pidevalt kasvavale töölisklassile ja sõjaväele. Tagajärjed : 1) Likvideeriti talupojad. 2) Küüditati umbes 9 miljonit talupoega. 3) Põllumajandus laastati. 4) NSV- Liitu tabasid näljahädad. 10. Miks talusid nõukogude inimesed ühiskonnas toimuvat vägivallapoliitikat? Inimesed talusid vägivallapoliitikat, kuna :
sovietiseerimine- võim oli koondatud Moskva-meelsete kommunistide kätte, kes alustasid NSV Liidu eeskujudele tuginedes reforme- natsionaliseeriti tööstus, alustati põllumajanduse kollektiviseerimist, kehtestati üheparteiline diktatuurireziim, represseeriti kommunistide poliitikaga mittenõustujaid jne.1953.a. (seega peale Stalini surma) sai Urgari peaministriks I.Nagy, kes alustas ühiskonna teatavat liberaliseerimist (näiteks kollektiviseerimise peatamine, massirepressioonide lõpetamine). See viis võimuvõitluseni kommunistide ladviku hulgas,sest vanameelsed (Moskva-meelsed) jõud ei olnud sellega nõus. Võimuvõitlus viis I.Nagy tagandamiseni 1955.a.Nagy tagandamine ja vanameelsete kommunistide naasemine võimule viis võimudevastase meelepaha kasvule (kaasa aitasid ka kehvad majandusolud), mis tipnes 1956.a. oktoobris lahvatanud rahvaülestõusuga Moskva-meelse valitsuse vastu
pärisorjus Venemaal; 1905.aasta revolutsioon, mille tagajärjel moodustati Venemaa esimene parlament Duuma, mis tegutses kuni 1917.aastani.(lisa2) Suurima õitsengu aastatel (1914) oli Vene Impeeriumi pindala ligi 22000000 km2 ning ta jagunes neljaks põhiregiooniks: Venemaa, kuhu kuulus kogu Ida-Euroopa, Soome Suur vürstiriik ja suurem osa Poolast; Kaukaasia; kogu Põhja-Aasia territoorium ja Siber; Venemaa Kesk-Aasia.(lisa2) Pärast 1917.aasta revolutsiooni elas Venemaa läbi kodusõja, kollektiviseerimise, 1930-ndate repressioonid, 1941-1945.aastate Suure Isamaasõja.(lisa2) Pärast NSVL-i lagunemist 1991.aastal sai Venemaast sõltumatu riik. Vene Föderatsiooni uusimast ajaloost peetakse tähtsaimateks 1991.aasta augusti putshi ja 1993.aasta parlamendi ja valitsuse vastast kriis, mis lõppes sama aasta oktoobris presidendi ja parlamendi pooldajate vahelise relvastatud vastasseisuga.(lisa2) JÕED JA JÄRVED Jõed Venemaa pikimad jõed on Siberis, Kaug-Idas
Finlandiseerumine- Soome välispoliitiline suund, tahtis olla NL-iga heades suhetes, et kindlustada Soome iseseisvus. Hoiduti koostööst läänega, kehtis mõningane tsensuur riigis, et vältida NL-i pahameelt. Praha kevad- Tsehhoslovaki A.Dubceki liberaliseerimisprotsess, alustas reforme, et kehtestada kultuuri- ja isikuvabadusi. Selle peatasid lõpuks NL ja VLO. (1968). Inimnäoline sotsialism- Dubceki poliitika, mis soovis uusi reforme ja vabadusi. Ühiskonna liberaliseerimine- kollektiviseerimise peatamine, massirepressioonide lõpetamine, seda alustas I.Nagy Ungaris. Raudne eesriie- NL-i poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala, sulges selleks piiri ida ja lääne vahel, et ei leviks teave, kaubandus ja inimeste ränne üle piiride. Parim näide on Berliini müür (1961-89). Doominoteooria- USA teooria, et kui üks riik langeb kommunismi võrku, võivad järgneda sama rada pidi ka teised lähedal asuvad riigid, st. kui kukub üks, kukuvad ka järgemööda teised.
1922.a. Seejuures säilitas iga vabariik oma iseseisvuse. Föderatsioon läks NSV Liidu koosseisu 30.detsembril. Stalini valitsusajal oli riigis kehtestatud diktatuur, millega kaasnes põllumajanduse kollektiviseerimine, industrialiseerimine (sihitud rasketööstusele ja sõjatööstusele), urbaniseerumine, julm religiooni tagakiusamine ja ,,parteilise liini" ametlik kehtestamine kõigis eluvaldkondades. Aastal 1936 deporteeriti Kesk-Aasiasse umbes 25 tuhat armeenlast, kes võitlesid kollektiviseerimise poliitika vastu. Stalinistlike puhastustööde käigus hukkus Armeenia kompartei esimene sekretär Agasi Handzyan, katoolikos Horen Muradbekyan, rida valitsuse ministreid, silmapaistvad armeenia kirjanikud ja poeedid (Yeghishe Charents, Axel Bakunts ja teised). Aastal 1936 likvideeriti Taga-Kaukaasia SRSF, aga selle koosseisu kuulunud Armeenia, Gruusia ja Aserbaidzaan kuulutati iseseisvateks liiduvabariikideks NSVL kooseisus.
majandite (sovhooside) või riigile allutatud kooperatiivsete ühismajandite (kolhooside) vahendusel. · Kulakuks tuli kuulutada 3-5% majapidamistest. · 1932.a. passiseadus maarahval polnud passe puudus õigus liikuda NSVL-s · 1932.a. Stalini "Sotsialistliku omandi kaitse seadus" ("viie viljapea seadus") · Kahjurite protsessid "vaenuliku elemendi hävitamine" · 1932.a. nälg. Ohvreid u.6-7 miljonit · 1929-33 küüditati u.9 mln. talupoega · Kollektiviseerimise ohvreid kokku u.10% talumajapidamistest ehk 10-14 miljonit inimest Sisepoliitika 1930-ndatel · Passiseadus +sissekirjutus liikumisvabaduse kontroll · 1934.a. massiterror · Stalini terrori õitseaegadel, aastatel 1937 1938 hukati NKVD poolt kuni 40 tuhat inimest kuus (480 tuhat aastas) · 1939.a. keelati lahkuda ilma võimude loata · Isikukultus · Rahvavaenlasi peab olema 4,6% elanikkonnast Välispoliitika 1930-ndatel
paljajalu käidi lumeni Oli hinnatud sõber, koolikaaslane, Leonid Iljitš Brežnev Haridus Brežnev alustas kooliteed 1913. aastal - kihelkonna kool 2 aastat - gümnaasium 7 aastat Kooliperiood oli raske - kannatas vaesuskompleksi all - karmid karistused iga kaebuse eest, mis koolis esitati 1923. aastal astus Leonid maaparandustehnikumi (Kurskis), mille järel sai ta põllumajandusosakonna juhataja asetäitja kohale Poliitilise karjääri algus Kollektiviseerimise kõrgajal sõitis Leonid Uuralitesse, kus ta valiti Sverdlovski ringkonna Bisertski rahvasaadikuks Andis avalduse parteisse astumiseks (Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei) 1931. aastal pöördus tagasi sünnilinna Industrialiseerimis perioodil avati palju uusi vabrikuid ja tehaseid, mille tõttu suundusid paljud noored tehnikakõrgkoolidesse Astus ka ise metallurgiainstituuti ja oli aastatel 1936-37 kooli direktor 1937
a. kinnitati esimene 5-aastaku plaan); plaanid kehtestati tavaliselt utoopilised / liialt kõrged, mida täita oli väga raske või suisa võimatu. Seetõttu täideti 5-aastaku plaane kas statistika võltsimise teel või erakorraliste maksude, riigilaenude jne.abil. talurahva massiline ja vägivaldne kollektiviseerimine (algas 1929)- põllumajanduses eraomandi kaotamine ja ühismajandite- sovhooside / kolhooside loomine. Kollektiviseerimise käigus likvideeriti kulakud (jõukad talupojad), riik rekvireeris neilt kogu vara ning küüditas Siberisse. NSVL -i välispoliitika 1920.-1930.aastatel: järk-järgult sõlmiti diplomaatilised suhted Suurbritannia, Itaalia, Hiina, Prantsusmaa ja Jaapaniga. 1934.a. võeti NSVL Rahvasteliidu liikmeks. 1939.a. sai uueks välisministriks Vjteslav Molotov, kellega algas uus suund välispoliitikas: NSVL alustas lähenemist natslikule Saksamaale
Kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. Kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis. Partei kontrollis riigiaparaati ja kõiki ühiskondlikke organisatsioone. Kõrgemad ametnikud a juhid kommunistid või nende poolt ametisse nimetatud. Kommunistide kontrolli all ka kultuurielu. Tohutu võik julgeolekuorganitel. Hirm. Majandus, tööstus ja kaubandus valdavalt riigistatud. Mõnes riigid piiratud kujul lubatud eraettevõtlus ja põllumaj. Kollektiviseerimise tase. Majanduse juhtimine tsentraliseeritud, kehtis käsumajandus. Sõjaväestatus oli suur. Elatustase madal. Liiduvabariigid (15) Eesti NSV, Läti NSV, Leedu NSV, Valgevene NSV, Ukraina NSV, Moldaavia NSV, Gruusia NSV, Aserbaidzaani NSV, Armeenia NSV, Kasahhi NSV, Kirgiisi NSV, Tadziki NSV, Türkmeeni NSV, Vene NFSVEesti NSV, Läti NSV, Leedu NSV, Valgevene NSV, Ukraina NSV, Moldaavia NSV, Gruusia NSV, Aserbaidzaani NSV,
Paul von Hindenburg-Saksamaa sõjaväelane ja riigitegelane, president aastatel 1925-34. Lev Trotski-Lenini soovitatud järgmine kompartei juht, kuid Stalin eemaldas ta 1927 aastal kompartei juhtkonnast Jossif Stalin-Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht; viis peasekretärina ellu Lenini poliitikat, mille eesmärk oli kehtestada sotsialistlik ühiskonnakord. Selleks arendas ta industrialiseerimise loosungi all võimsa sõjatööstuskompleksi. Vahendeid selleks saadi NSV Liidu kodanike kollektiviseerimise, töönormide kehtestamise ja sotsialistliku võistluse arendamise ning vangide tööjõu massilise rakendamise teel. Vjatšeslav Molotov-Stalini truu toetaja, kes pooldas Stalini tegemisi juba enne ta võimule tulekut, 1930-41 oli Nõukogude Liidu valitsusjuht
Vastus: Venemaale tuli loovutada Petserimaa ja Narva jõe tagused alad. 4. Mil moel osutasid Eestis inimesed aktiivset vastupanu nõukogude võimule sõjajärgsetele aastatel? Selgita, kes olid metsavennad. Vastus: Metsavendadega osutati vastupanu. Metsavennad olid vabatahtlikud võitlejad, kes võitlesid Nõukogude režiimi vastu ning varjasid end metsades punkrites. 5. Mis olid 1949. aasta suurküüditamise eesmärgid ja kuivõrd võimudel õnnestus neid eesmärke täita? Vastus: Kollektiviseerimise lõpule viimine, mis ei olnud seni andnud erilisi tulemusi ja metsavendluse nõrgendamine, mis oli saanud toitainete näol toetust majapidamistest. 6. Selgita nõukogude majanduspoliitika iseloomulikke jooni Eesti NSV näitel. Mis oli iseloomulik tööstuses ja põllumajanduses? Kuidas toimus majanduse juhtimine? Vastus: Tööstus: Suretati välja erasektor, toimus jõuline rasketööstuste eelisarendamine, valitsevaks muutusid suurettevõtted.
Stalin. · 1.detsember - Kommunistide ebaõnnestunud riigipöördekatse Tallinnas. · 1928 · Rahareformiga Eestis võeti markade asemel kasutusele kroonid ja stabiliseeriti rahandussüsteem. · NSV Liidus kaotati NEP, alustati üliindustrialiseerimist ja võeti kasutusele plaanimajandus. · 1929 · Massilise vägivaldse kollektiviseerimise algus NSV Liidus. · USA-s algas majanduskriis, mis levis järgmiseks aastaks teistesse riikidesse. · Eestis asutati Vabadussõdalaste Keskliit. · 1932 · NSDAP sai suurimaks parteiks Saksamaa parlamendis Reichstagis. · 1933 · A.Hitler sai Saksamaa kantsleriks. · 1934 · 12.märts K.Pätsi ja J.Laidoneri juhitud sõjaväeline riigipööre Eestis. · A
Eestis oli kokku umbes 136 000 talumajapidamist. Talupoegadel olid põllumajandussaaduste riigile müümise kohustused. 1947 algas kolhooside loomine. Kolhoosidesse sunniti inimesi sellega, et talupoegadele pandi peale kõrged maksud. Jõukamad talupojad "tehti" kulakuteks (pandi neile kõrgemad maksud). Hirmutavalt mõjus 1949. aasta küüditamine 1951. aastaks oli kollektiviseerimine enam-vähem lõpetatud. Esialgu loodi palju väikseid kolhoose, siis paljud ühinesid. Kollektiviseerimise tagajärjeks oli põllumajanduses suur allakäik. Eestiski kehtis plaanimajandus, sisuliselt käsumajandus. Eesti majandus allus üleliidulistele ministeeriumidele. Sellel olid rasked tagajärjed. Ei arvestatud kohalikke vajadusi, tavasid. Muutus demograafiline seis, palju toodi sisse võõrtööjõudu. Siiski võib öelda, et 1950. aastate teisel poolel ja 1960. aastatel majandus arenes, elatustase paranes. 1970. aastatel ekstensiivne majandamine ammendas end. 1970
1943 · 25.07 kõrvaldatakse Mussolini võimult, Itaalia väljus sõjast 1944 1947 viiakse Eestis läbi sõjajärgne maareform 1945 · Tuumaajastu algus (16. juuli lõhkas USA esimese tuumalaengu) · 4-11.02 Jalta tippkohtumine · Aprill ÜRO loomine · 2.09 II MS lõpp 1946 · Pariisi rahukonverents (juuli-oktoober) 1947 · Märts Trumani doktriin · Veebruar kirjutatakse alla Pariisi rahulepingule · Kollektiviseerimise algus Eestis: Saaremaal loodi esimene kolhoos 1948 · Aprill Marshalli plaani realiseerimise algus · Juuni Berliidi blokaadi algus 1949 · Jaanuar VMN moodustamine · Mai Berliini blokaadi lõpp · Aprill NATO moodustamine · 25. märts suurküüditamine Eestis, massilise sundkollektiviseerimise algus · NL lõhkas esimese tuumalaengu 1955 · VLO moodustamine · Tööd alustab ETV 1958 · Berliini II kriisi algus
15), linnades täitevkomiteed , külanõukogud, 3 oblastit. · Maaelu hakkas hääbuma, linnastumine · Algas industrialiseerimine. Võõrtööliste sissetoomine ja rõhk oli rasketööstuses 6. Millal ja miks hakati looma kolhoose? Mida kujutas endast kolhoos? Kolhoos oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev majand. Kolhooside loomine toimus Nõukogude Liidus aastatel 19291933 kollektiviseerimise teel. Ametlikult oli kolhoosi minek vabatahtlik. Selle käigus hukkus nälja ja repressioonide tagajärjel ligikaudu 6 miljonit inimest. Küüditati kümneid miljoneid. Pärast küüditamist mõistsid inimesed, et tuleb kolhoosi minna. Kes ikka ei mõistnud, neid karistati mingil teisel otsitud ettekäändel. Eestis loodi esimene kolhoos 22. septembril 1940. aastal, peamine kollektiviseerimine toimus pärast märtsiküüditamist aastatel 19491952. 7
riigile müümise vorme. 1948 hakkasid sellele talupojad vastu ja alles jäi 195 kolhoosi. Talupoegade vastupanu murti küüditamisega. Peale seda suurendati maksukoormust, kõrvale jäänud talude asutamine ühismajanditesse või majapidamise likvideerimine, sp läksid talupojad linna. Igal aastal pidid kolhoosid kohustlikus korras andma riiginormina enamiku põllusaagist ja loomapidamissaadustest. Kolhooside töötasu oli väga väike. Kollektiviseerimise algul loodi peaaegu igas külas või paari-kolme küla kohta omaette kolhoos. Väikeste, oma küla ühismajandite loomine oli vähem valulisem, sest saadi abi ja toetust. Aga 1950 hakati neid hävitama. Tagajärg: talupojad läksid linna. Inimestel kadus tööind ja põllumajandus käis alla. Põldude viljakus, kariloomade arv ja tervaviljasaagid langesid. Üliindustrialiseerimine- NSVL majanduse eesmärgiks oli rasketööstuse eelisarendamine
Enamlased kuulutasid välja punase terrori, eesotsas Leniniga. Sõjakommunism- kogu majandus allutati riigi kontrollile, kaotati palgad ja tasu teenuste eest. NSV LIIT: Ukraine, Valgevene, Taga-Kaukaasia (sotsialistlikud vabariigid). 11. Kes oli J. Stalin ja kuidas tal õnnestus haarata enda kätte juhtohjad NSV Liidus? Mida kujutas endast Stalini isikukultus? Miks loobus Stalin NEPi-poliitikast ja algatas industrialiseerimise ning kollektiviseerimise? Milliste meetoditega need läbi viidi ja mida saavutati? Mis oli GULAG, kelle vastu ja miks rakendati riiklikku vägivalda 1930. aa NSV Liidus? Lenin suri ja ohjad haaras enda kätte peasekretäri kohal olnud Jossif Stalin. GULAG- NSV liidu Siseasjade Rahvakomisarriaadi Laagride peavalitsus 1882 Kolmikliidu teke (Austri-Ungari, Saksamaa, Itaalia) 1893 Antanti teke (Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa) 1904 Inglismaa liitus Antantiga (enne Venemaa-Prantsusmaa)
Eestis oli kokku umbes 136 000 talumajapidamist. Talupoegadel olid põllumajandussaaduste riigile müümise kohustused. 1947 algas kolhooside loomine. Kolhoosidesse sunniti inimesi sellega, et talupoegadele pandi peale kõrged maksud. Jõukamad talupojad "tehti" kulakuteks (pandi neile kõrgemad maksud). Hirmutavalt mõjus 1949. aasta küüditamine 1951. aastaks oli kollektiviseerimine enam-vähem lõpetatud. Esialgu loodi palju väikseid kolhoose, siis paljud ühinesid. Kollektiviseerimise tagajärjeks oli põllumajanduses suur allakäik. Eestiski kehtis plaanimajandus, sisuliselt käsumajandus. Eesti majandus allus üleliidulistele ministeeriumidele. Sellel olid rasked tagajärjed. Ei arvestatud kohalikke vajadusi, tavasid. Muutus demograafiline seis, palju toodi sisse võõrtööjõudu. Siiski võib öelda, et 1950. aastate teisel poolel ja 1960. aastatel majandus arenes, elatustase paranes. 1970. aastatel ekstensiivne majandamine ammendas end. 1970
Münchenis. 1924 V.Uljanov-Lenini surma järel sai NSV Liidu liidriks J.Stalin. 1.detsember - Kommunistide ebaõnnestunud riigipöördekatse Tallinnas. 1928 Rahareformiga Eestis võeti markade asemel kasutusele kroonid ja stabiliseeriti rahandussüsteem. NSV Liidus kaotati NEP, alustati üliindustrialiseerimist ja võeti kasutusele plaanimajandus. 1929 Massilise vägivaldse kollektiviseerimise algus NSV Liidus. USA-s algas majanduskriis, mis levis järgmiseks aastaks teistesse riikidesse. Eestis asutati Vabadussõdalaste Keskliit. 1932 NSDAP sai suurimaks parteiks Saksamaa parlamendis Reichstagis. 1933 A.Hitler sai Saksamaa kantsleriks. 1934 12.märts K.Pätsi ja J.Laidoneri juhitud sõjaväeline riigipööre Eestis. A
Kahjuks (uus okupeerimine/inkorporeerimine e. kossseisu kaasnes metsavendade tegevusega ka õigustamatu võtmine). Impeeriumi keskvõimust täielikult sõltuv terror. liiduvabariik. Kuna rinne seisis paigal, täiendati saksa jõude. 22 juulil rünnati Põltsamaalt Mustvee suunas, Suur- Kolhooside loomine toimus Nõukogude Liidus Emajõe punased piirati sisse. Vallutati ka Narva. aastatel 19291933 kollektiviseerimise teel. Seejärel keskenduti Tallinnale, kus oli NSVLi Ametlikult oli kolhoosi minek vabatahtlik. Selle Läänemere laevastiku baas. 20-28 augustil käigus hukkus nälja ja repressioonide tagajärjel põgenesid laevad Tallinnast. Septembris-oktoobris ligikaudu 6 miljonit inimest. Küüditati kümneid jätkusid lahingud saartel. Saaremaa punased pidasid miljoneid. nn. Hirmupoliitika. Pärast küüditamist
lihatootmine N. Liidu keskorganite plaanimajandusliku surve mõjul. Teravilja hektarisaagid ja lehma keskmine piimatoodang olid 1930. aastatel Eestis ja ka naabermaades suhteliselt madalad. Teravilja saagikus kõikus 10-12 ts piires, oli 1939. aastal 12 ts/ha. Lehma keskmine piimatoodang oli 1937/1938. põllumajandusaastal 2185 kg. Sõja- aastatel saagikus ja produktiivsus langesid veelgi, kuid ka järgneval aastakümnel varasem tase ei taastunud. 1950. aastatel saabus kollektiviseerimise tõttu uus langus, 1955. aastal oli keskmine teraviljasaak 6,5 ts/ha ning lehma keskmine piimatoodang 1669 kg. Alles 1960. aastate lõpul tootmistase paranes. Teravilja keskmine hektarisaak oli 1970. aastal juba 17,6 tsentnerit, 1980. aastal 21,4 ning 1989. aastal 24,4 ts/ha. Lehma keskmine piimatoodang jõudis juba 1960. aastaks 2844 kg tasemele, 1970. aastal oli 3315 kg, 1980. aastal 3658 kg ning 1989. aastaks tõusis 4217 kilogrammini.
Kas kommunism lahendas Hiina mahajäämusest põhjustatud probleemid- Ei lahendanud, sest Mao Zedongi sotsiaalsed eksperimendid kukkusid mõlemad läbi. Hiinas üritas ta 5 aasta plaani täita 1 aastaga ja 20 aasta plaani 5 aastaga. Rauatoodangu järsuks suurendamiseks käskis ta maarahval ehitada 7 miljonit väikest sulatusahju mille toodang aga ei sobinud tööstusele toormeks. Eriti kohutavad olid kollektiviseerimise tagajäried. Talupojad aeti mõnekümnesse tuhandesse kommuuni, keskmise suurusega 5000 peret, kuid oodatud jõukuse asemel tuli nälg mille tõttu suri miljoneid inimesi. Milles seisnesid demokraatlike riikide edu ja tagasilöögid. - (+) majanduselu areng ja kasv, demokraatia säilimine, saksa majandusime, Euroopa riikide koostöö algus (-) kommunismi mõju levimine, Inglismaa ja Prantsusmaa taandumine
ühiskondlikke organisatsioone; kõrgemad ametnikud ja organisatsioonide juhid olid kas kommunistid või nende poolt ametisse nimetatud. Kultuurielu oli kommunistide võimu all. 3) Tohutu võim oli julgeoleku organitel. Kommunistide võim püsis kas otsese terrori või selle tekitatud hirmu abil. 4) Majandus, nii tööstus kui ka kaubandus, oli valdavalt riigistatud. Mõnes riigis oli piiratud kujul lubatud ka eraettevõtlus, samuti oli riigiti erinev põllumajanduse kollektiviseerimise tase. Majanduse juhtimine oli tsentraliseeritud, kehtis käsumajandus. 5) Sõjaväestatus oli suurem kui maailmas keskmiselt, suuremad olid ka kulutused riigikaitsele, mistõttu elatustase oli madal. 5.Millised riigid kuulusid Idablokki Idablokki kuulusid 13 riiki: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea ja Mongoolia. 6. Võrdle NSV Liidu poliitikat Balti riikides
1929. aastal algas suurem kolhooside propageerimine. Uuringud olid juba varem näidanud, et kolhoosid on palju tulusamad kui üksiktalud. Kuna suur osa talurahvast kartis traditsioonilisi viise kõrvale heita ja tundmatusse hüpata, kasutati ka sunnimeetmeid. Vaid kahe kuuga saadeti üle 60 miljoni inimese kolhoosidesse. Inimeste kolhoosidesse saatmisega kaasnes juba varem toimunud kulakute kõrvaldamine. See ei olnud kollektiviseerimise kõrvalnähtus, vaid selle liikumapanev jõud. 1930. a. jaanuaris saadeti 60 000 kulakut töölaagritesse ning samuti veel 150 000 kulakuperet Siberisse, Uuralisse ja Kasahstani.5 Tegelikkuses tähendas kulakute hävitamine nõukogude liidule aga katastroofi: neid küüditades jäid kolhoosid ilma parimatest töömeestest, millega kaasnes üleüldine allakäik. 2.1 Gulag Kavunäitajad, mida Stalin viisaastakuplaanis nõudis, oleks jäänud saavutamata, kui poleks rakendatud sunnitööd
Sõjakommunism 1918 1920 Uus Majanduspoliitika NEP 1920 aastad Industrialiseerimine (tööstuse eelisarendamine) mis tagaks riigi sõjalise võimsuse ja võimaldaks teostada maailmarevolutsiooni. Riik juhtis majandusplaani majanduse kaudu. Millised uue majanduspoliitika põhimõtted aitasid kaasa majandusliku olukorra paranemisele ettevõtlus, kaubandus vabadus. Stalin tuli võimule 1922, kasutas vägivalda ja oli ainuvalitseja. Mis oli kollektiviseerimise eesmärk püüti kaotada ühiskonnakihtide ebavõrdsus. Fasistlik Itaalia Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased Itaaliasse üleolevalt, seepärast leidsid Itaalias poolehoidu üleskutsed muuta oma maa suurriigiks. Sõja järel vahetusid Itaalias tihti valitsused, sest Keskvalitsus oli nõrk. Töölised sattusid üha enam kommunistide mõju alla. Endiste sõdurite ja töötute organisatsiooni Võitlusliit liikmeid hakati kutsuma fasistideks
25. Märtsil 1949.a. uus küüditamine, (kolhoosidesse astumise suurendamiseks, ja ühtlasi võtmaks ära majanduslik baas metsavendadelt) Iseseisvusajal oli tööstuse tase Eestis ja Lätis kõrgem kui Leedus, seepärast siin ka soodsamad tingimused üliindustrialiseerimiseks (teedevõrk, kvalifitseeritud kaader, tehased). Võõrtööjõu sissevoolu tagajärjel hakkas põhielanike osakaal elanikkonnas vähenema. 1959 moodustasid muulased Eestis 25,4% (Lätis 38%). Industrialiseerimise ja kollektiviseerimise tagajärjel kiirenes urbaniseerumine (linnastumine). Enne II Maailmasõda Eesti linnarahvastik 30% (Lätis ka 30%, Ledus 25%), 1970. lõpus elas Eestis ja Lätis üle 2/3 rahvastikust linnades. Leedut 1940. lõpu üliindustrialiseerimine ei puudutanud, puudus seega ka vajadus võõrtööjõu kjärele. Leedulaste osakaal põlisrahvana palju soodsam (80%) võrreldes Eesti ja Lätiga. Hrustsovi sula ajal püüti majandust detsentraliseerida (rahvamajandusnõukogude näol andis liiduvabariikidele
annaabi.ee 
