NSVL KAHE MAAILMA SÕJA VAHEL (1)

Koostaja: Argo Pihtjõe VLE-
3
1917.-1921.a. Venemaa kodusõda.
Kodusõjas saavutasid võidu punased.
Kodusõjas hukkus umbes 13 miljonit
inimest.
Nende hulgas suri 1921.a. umbes 4
miljonit inimest nälga.
Välismaised heategevusorganisioonid
aitasit toita umbes 10 miljonit inimest.
Näljahäda leevendamiseks rekvireeriti
kirikuvarad.
1918.-1921.a. kasutasid enamlsaed
sõjakommunismi poliitika.
Talupoegadele kehtestati riigile toiduainete
andmise kohustus.
Keelustati viljaga kauplemine.
Hakati looma ühismajandeid.
Natsonaliseeriti tööstusettevõtted.
Jätkus majanduse langus ja näljahäda.
Talurahvamässud Tambovis ja Voronezis.
Justiitsreformiga ühtlustati kohtusüsteem ja
korraldati ümber julgeolekuorganid.
Loodi julgeolekuorganid: NKVD (Siseasjade
Rahvakomissariaat) ja OGPU (Ühendatud
Riiklik Poliitvalitsus)
Laiendati koonduslaagrite süsteemi (GULAG)
Sõjaväereformiga vähendati Punaarmee 5,5
miljonilt 600000 meheni ja loodi rahvusväeosad.
1922.a. kujundati Nõukogude Venemaa ümber
NSV Liiduks.
Liit ühendas 6 Nõukogude Vaqbariiki (Vene
föderatsioon, Ukraina, Valgevene;
Aserbaidzaan, Armeenia ja Gruusia)
1924-1945 ühentati vallutuste teel veel 9 riiki.
Stalini võimu tekkides säilis vormiliselt liidu
süsteem, kuid vabariikidel puudus
otsustamisõigus ja kõik juhtnöörid tulid
Moskvast.
Mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele.
Kehtestati talupoegadele toitlusmaksuga.
Taastati eraettevõtlus.
Kasutati ka riigikapitalismi vorme (sündikaadid -
isemajandavad ettevõtted)
Kaasamine väliskapitali ettevõtlusesse (Saksa,
USA ja Inglise kapital).
rahareform (uus raha tservoonets seoti
kullastandardiga).
Stalini eesmärgiks oli
sotsialismi
ülesehitamine ühel
maal.
Stalini ajal kujunes
NSVL-s välja
kommunistlik
totalitaarne diktatuur.
Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile.
Mindi üle käsumajandusele. Moskvast anti
käsud ja keelud, mida ettevõtted järgisid.
Alustati üliindustrialliseerimist, peamiselt
rasketööstust.
Üliindustrialliseerimise eesmärgiks oli
saavutada NSVL majanduslik sõltumatus
kapitalistlikest riikidest ja viia ellu aktiivset ning
agressiivset välispoliitikat.
Kehtestati plaanimajandus (1928. kinnitati
esimene 5-aastaku plaan)
1929.a. algas talurahva massiline ja vägivaldne
kollektiviseerimine.
Kollektiviseerimise käigus likvideeriti kukakud,
vaesemad sunniti ühismajanditesse.
Kollektiviseerimise käigus hukkus 10-14 miljonit
inimest.
Mindi üle kaardisüsteemile.
Alustati Punaarmee moderniseerimisega.
Lubatud oli ainult üks partei-ÜK(b)P /hiljem NLKP.
Staalini võimalike rivaalide väljaheitmine parteist,
süüdimõistmine ja hukkamine.
Admisnistratiiv-bürokraatliku süsteemi kujunemine.
Terrori rakendamine teatud ealnikkonna gruppide
suhtes.
Terrori eesmärgiks oli saavutada totaalne
hirmuseisund ühiskonnas ning seeläbi allumine
parteile ja Stalinile.
Riik kontrollis noorsooliikumisi.
Sõnavabaduse puudumine ja meedia
kontrollimine.
Riikliku ideoloogia propaganda.
Ideoloogilised ettekirjutused kunstile ja
kirjandusele.
Haridus ja teadus ideoliseeriti.
Suurvene sovinism ja vähemusrahvuste
represseerimine.
Ateismi propakanda, mis reaalsuses tähendas
vaimulikkonna represseerimist ja usklike
tagakiusamist.
1920. aastatel oli iseloomulik NSVL
välispoliitikale kahepalgus.
Komiterni kaudu õhutati kõikjal
maailmarevolutsiooni.
1923-1924.a. Üritati toetada kommunistlike
riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis.
1922.a. Sõlmiti Saksamaaga Rapallo leping.
Hiljem sõlmiti doplomaatilisi sidemeid
Suurbritannia, Itaalia; Hiina, Parntsusmaa ja
Jaapaniga.
Neutraliteedi- ja mittekallaletungilepingud
sõlmiti Saksamaa, Leedu, Afganistani ja
Iraaniga.
1930-1939.a. Taoteldi kollektiivsete
julgeolekutesüsteemide loomist.
1934.a. Võeti NSVL Rahvasteliidu liikmeks.
Alustati Punaarmee moderniseerimist
NSVL toetas raha, relvastuse ja
sõjanduspetsialistidega Hispaania kodusõda,
Hiina kodusõda ja Hiina-Jaapani sõda.
NSVL jagas Saksamaaga Euroopa
mõjusfäärideks (Molotov-Ribbendtropi pakt).
NSVL võttis kursi sõjale ja alustas samme oma
valduste suurendamiseks (sõjaväebaasid
Eestis, Lätis, Leedus; Talvesõda 1939-1940
Soomega; sõjaplaanid Saksamaa
ründamiseks).