Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Dikatatuur on mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatu ja jõule toetuv võim. Diktatuuris on võimul üks juht ja üks partei. Demokraatia on poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Demokraatias on rahval suur osa valitsemises. Mõnedes riikides kehtestati diktatuur. Heaks näiteks on Itaalia, kus kujunes 1920.-1930. aastail fasistlik diktatuur. I maailmasõda tõi Itaaliale kaasa suuri raskusi, mitmeid tuhandeid mehi suri rindel, sõjakulud olid Itaaliale liiga kulukad, sõja ajal tekis neil suur välisvõlg. Seda kasutasid ära fasistid ja nende juht Benito Mussolini. Nad lubasid rahvale, et riigi olukord muutub paremaks ja muudavad Itaalia uuesti vägevaks maaks ning vallutavad uusi alasid. Kuna inimesed olid pärast sõda nii
Demokraatiat saab jagada veel kaheks, otseseks ehk vahetuks demokraatiaks, kus otsuseid teeb rahvas, ja esinduslikuks- ehk vahenduslikuks demokraatiat, kus rahvas valib oma esindajad parlamenti, võimuorganitesse. Diktatuuri määratlemise keerukusest tulenevalt on keerukas ka nende liigitamine. Siiski võib eristada autoritaarseid ja totalitaarseid diktatuure. Alates 20. sajandi keskpaigast tekkisid mitmetes riikides sõjaväelised diktatuurid. Üks riike, kus valitses diktatuur oli Itaalia. Pärast Esimest maailmasõda oli Itaalias suuri kahjustusi. Sõja algusaastail oli Antandi riigid Itaaliale hulgaliselt uusi valdusi lubanud, kuid sõja lõpuks unustati need. Itaallastesse suhtuti üleolevalt ja see solvas paljusid. Inimesed tahtsid Itaalia muuta tugevaks suurriigiks. Sõjajärgsetel aastatel muutus siseriiklik kord üha keerulisemaks. Keskvalitsus oli nõrk ja parteid ei pidanud ühes koosseisus aastatki vastu
Demokraatlikus riigis oli kõigil valimis õigus, inimesed valisid endale esindajad. Samuti kehtis ka sõnavabadus, väljendusvabadus ja trükivabadus. Demokraatia jaguneb kaheks tüübiks: Otsene demokraatia, kus otsuse vastu võtmisel osalevad kõik keda see puudutab. Esindus demokraatia, kus otsuse vastu võtavad rahva poolt valitud esindajad. Diktatuuri iseloomulikuks jooneks on inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Diktatuur jagatakse autoritaalseks ja totalitaarseks. Autoritaalses riigis on riigis kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalusi osaleda riigi juhtimises, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. Totalitaarses riigis lisandub sellele kontroll inimeste üle. Enamik Euroopa diktatuure olid autoritaalsed. Tüüpilised totalitaarsed riigid olid Saksamaa ja Nõukogude Liit (Venemaa). Venemaal kehtestati diktatuur 1917
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Diktatuuris puudub valitsuse vahetamise demokraatlik võimalus ning valitseja(te)l sageli puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia ? Diktatuur on õigusevastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik (diktaator) või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta.Diktatuur jaguneb kaheks:autoritaarne ja totalitaarne.Autoritaarses riigis pole rahva osaluseks niisuguseid tegusaid võimalusi nagu valimised, erakonnad ja kodanikuorganisatsioonid.Rahva harimatus, passiivsus ja allaheitlikus lubavad ise- valitsejal lähtuda omakasust või ambitsioonidest
Sääresed suured probleemid ei näidanud demokraatiat just parimast küljest. Vähehaaval hakati lootust kaotama demokraatiasse ning loodeti, et tuleb keegi, kes teeb otsused kogu riigi eest oskab juhtida kogu rahvast. Heideti kõrvale suured ootused kõigi võrdsuse osas ning domineerima hakkas soov kellegi järgi, kes teaks mida teha ja kuidas majanduslikest raskustest välja tulla. Loodeti, et tugevakäeline karm valitsemine ehk diktatuur suudab taastada riigis korra ning muuta elu paremaks. Säärasest soodsast diktatuuri loomisvõimalusest, riikides kus polnud välja kujunenud demokraatlikke traditsioone haarasid kinni paljud juba tolleks hetkeks totalitaarseteks riikideks väljakujunenud riigid. Endistest monarhiatest olid kujunenud totalitaarsed riigid : Kommunistlik Venemaa, Fasistlik Itaalia, Natsionaalsotsialistlik Saksamaa. Kõrvalt vaadatuna tundus ainsa lahendusena kehtestada diktatuur
Itaalias seevastu kogus jõudu Võitlusliit, keda hakati kutsuma fasistideks, mille eesotsas oli Benito Mussolini. Arvati, et tema suudab Itaalias korra jalule seada ning majanduse madalseisust välja tuua. Ta lubas muuta selle riigi sama võimsaks nagu omal ajal oli olnud Rooma impeerium. Kuna Itaalia kuningas ise oli ka fasistlike vaadete pooldaja, määrati 1922. aasta sügisel Mussolini peaministriks. Juba kolm aastat hiljem algas fasistlik diktatuur. Mussolini sai kuningaga võrdsed õigused ja piiramatu võimu. Suurt tähelepanu pööras ta oma imago loomisele. Ta lasi pildistada end erinevates olukordades. 1930.aastail oli Itaalia välispoliitika väga sõjakas ning vallutati enda alla Abessiinia, Albaania ja mõned teised alad, nii et Itaalia kuulutati varsti impeeriumiks. Suured muutused olid majanduses. Prooviti tööpuudust vähendada, ettevõtteid kontrollis riik, streigid olid keelatud ning tsensuur oli üpris vali
Arutlus ,,Miks osades riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia?" Diktatuur on valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Eristatakse autoritaarset ja totalitaarset diktatuuri. Dikta- tuuriga kaasneb range kontroll kodanike arvamuse avalduse üle ning sageli toimub inimõiguste rikkumine (ka inimeste represseerimine ja hävitamine). Demokraatia on valitsemisvorm, kus võimul on rahvas. Eristatakse liberaalset ja sotsiaaldemokraatiat. Demokraatliku korra määratlemisel on
annaabi.ee 
50 punkti
~ 1 leht
2 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid