EESTI NSV VALITSEMINE, MAJANUDS JA KULTUUR NIKOLAI KAROTAMME AJAL (2)

EESTI NSV VALITSEMINE, MAJANUDS JA KULTUUR NIKOLAI KAROTAMME AJAL
Referaat
Pärnu 2009

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Valitsemine 3
Majandus 4
Kultuur 5
Kokkuvõte 5
Kasutatud kirjandus 5

Sissejuhatus

Nikolai Karotamm oli Eesti NSV poliitik , majandusteadlane ning pärast II Maailmasõda Eestimaa Kommunistliku Partei esimene sekretär, seega Eesti NSV tegevjuht , kelle võim oli suurem kui tänasel presidendil, valitsusel ja parlamendil kokku. Ta sündis 23.oktoobril 1901.aastal Rammuka külas, Langu talus. Nikolai õppis Kastna kohelkonnakoolis ja Rakvere Õpetajte Seminaris . Eksles mööda Euroopat, astus 1926. aastal Hollandis sealse kommunistliku partei liikmeks, seejärel sõitis Venemaale õppis rahvusvahelises kommunistlikus ülikoolis.
Eesti riigijuhist Nikolai Karotamme elust on kirjutanud kaks raamatut: ajaloolane Voldemar Pinn , "Kes oli Nikolai Karotamm?" (1996) ja Kes oli Nikolai Karotamm? II raamat. Nikolai Karotamm suri 21.septembril 1969.aastal.

Valitsemine

Revolutsionääri elu Venemaal ei olnud turvaline. Stalini haiglasliku puhastus-tapatalgu käigus lasti maha sellised juhtivad eestlastest revolutsionäärid nagu Anvelt ja Pöögelmann, Karotamm vahistati. Istus mõned nädalad vangis, aga jäi imekombel ellu ja pärast seda sai temast veelgi suurem Stalini austaja ning tema ideede eest võitleja. Pärast Eesti vallutamist NLiidu poolt sai Karotammest juhtiv kommunist ning pärast II Maailmasõda Eestimaa Kommunistliku Partei esimene sekretär.See tähendab Eesti NSV tegevjuht, kelle võim oli suurem kui tänasel presidendil, valitsusel ja parlamendil kokku. Sellegipoolest oli ta vaid nukuvalitseja, kel tuli arvestada Moskva juhiseid ja seejuures läks ta oma Kremli ülemustega ja nende siinsete, põhiliselt eestlastest käsutäitjatega teravasse vastuollu.
Nimelt oli Karotamm Eesti kommunist, rahvuselt eestlane ja tema eesmärgiks oli kommunistliku, võrdsusel põhineva ühiskonna ülesehitamine, samal ajal kui Moskva surus nõukogude võimu ja rahvavahelise vendluse ja võrduse sildi alla meie rahvale peale suurvene ðovinismi. Karotamm aga lävis eesti haritlastega, nõudis eestikeelset asjaajamist isegi muulastelt ja puiselt rääkivatelt Venemaa eestlastelt ja püüdis Eestis ellu rakendada kollektiviseerimist, mis arvestaks ka meie rahva heaolu ja oleks eeskätt meie oma rahva teenistuses. Eesti Nsv poliitilise ja majandusliku eraldusega muust maailmast kaasnes ulatuslik infosulg:Lääne vaimsest arengust ei tohtinud siin keegi midagi teada.

Majandus

Eraettevõtete tegevus lõpetati ENSVs 1947. aastaks. 1945 toimus maareform, mille käigus jaotati ümber umbes 30% põllumajanduslikust maast. Pärast maareformi hakati ette valmistama põllumajanduse kollektiviseerimist. Viis esimest kolhoosi tehti 1947.aastal ja esimene Saaremaale Sakla külla. Kollektiviseerimise käigus toimus 1949. aastal ka märtsiküüditamine.
Kogu majandusliku tegevuse kavandamine toimus viisaastakuplaanide alusel, mis lähtusid NSV Liidu üldistest plaanidest. Eriti hoogsalt arendati põlevkivitööstust. 1948. valmis Kohtla-Järve - Leningradi gaasijuhe ja 1953 Kohtla-Järve - Tallinna gaasijuhe. Oluline oli elektrifitseerimine ja seetõttu loodi ühtne Eesti energiasüsteem, mis 60ndate algul ühendati Venemaaga.
Võrus oli tegevust alustanud Eesti NSV nõndanimetatud valitsusasutused. Tallinna vallutamise järel kolisid need pealinna. Tegelik võim kuulus kommunistlikule parteile, mille juhiks oli Nikolai Karotamm. ENSV liidust ei puudunud ka füüsiline ja vaimne terror . Sunnitööle või hukkamisele saadeti 30 000 inimest, mille tavaliseks karistuseks oli 25+5 aastat. Toimusid agressiivsed propagandad, kus kõikjal lehvisid punased kangad ja lipud ning Stalini pildid. Õhus varitses pidev hirm. Eesti majandus pidi sulanduma üleliidulisse majandusse ja teenima talle pandud eesmärke- tootma ettenähtud kaupu, andma uraani ja elektrit ning varustama Leningradi toiduainetega. Plaanimajandus ja käsumajandus oli täies jõus. Eestit sunniti 1947.aastal üle minema kolhoosikorrale.

Kultuur

Teine maailmasõda ja nõukogude võimu taaskehtestamine 1944.aastal lõhestasid eesti kultuuri kaheks: välis-ja kodueesti kultuurieluks. Kuid hoolimata tõsiasjast, et pagulusse siirdus arvukult loovinimesi(ligikaudu 120 kirjanikku ja kunstnikku, 40 ajakirjanikku, 120 teadlast, 500 arsti ning üle 500 inseneri ja tehniku), otsustati eesti kultuuri püsimajäämine siiski kodumaal, kuhu jäi eestlaste enamik.
Seoses infosulugu oli sundorienteeritus kultuurile oli eriti tugev 1940.aastate lõpul ja 1959 .aastate esimesel poolel.

Kokkuvõte

Lõpetuseks võiks mõtiskleda, kes oli Nikolai Karotamm meie jaoks. Tõstamaa kandist pole pärit erilisi kangelasi. Need vähesed kirjanikud , teadlased ja ühiskonnategelased, keda vahel harva au sees peame on vähe tuntud isegi meie kodukandis. Lisaks paistavad silma just need, kes ühelt poolt vaadates on olnud valel poolel - Nõukogude Liidu kangelane Jakob Kunder või sisuliselt üks Eesti riigijuhte Nikolai Karotamm. Esmapilgul ei oskagi öelda, kas olla nende meeste üle uhke või mitte. Mina isiklikult proovin läheneda nii nagu Voldemar Pinn, kelle teostes on uuritav isik eeskätt inimene ja alles seejärel proovib autor mõistatada, kas ta oli punane, pruun, sini-must-valge ja mis teda üldse ühele või teisele poole kallutasid.

Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Karota mm (16:34 24.mai 2009)
http://wapedia.mobi/et/Nikolai_Karota mm ( 16:49 24.mai 2009)
Ajaloo vooruloeng nr.21
Gümnaasiumi õpik: Eesti ajalugu II 20.sajandist tänapäevani (lk.126-127)
5