Kui NSV Liit ei oleks lagunenud (0)

Kui NSV Liit ei oleks lagunenud...

NSV Liit oli kahtlemata võimas ühendus, mis omas maailmas väga suurt kohta. Halb oli aga see, et paljud liiduriigid ei olnud seal vabatahtlikult, vaid vastupidi, sunniviisiliselt. Iseenesest oli nõukogude ideoloogia, kommunism , ju kohati isegi siira eesmärgiga. Kui kõik on võrdsed ja keegi midagi päriselt ei oma, pole ei riide, tülisid, kadedust ega kuritegevust. Vähemalt ideaalis oleks pidanud see nii olema ja nii minema. Kuna aga see kõik oli peale sunnitud, mitte vabatahtlik ja inimesed juba kord on sellised, kes tahavad olla paremad kui nende liigikaaslased, siis kukkus see kõik läbi. Missugune oleks aga olukord tänapäeval, kui NSV Liit ei oleks lagunenud?
Nõukogude Liidu tähtsad ninad üritasid mitmel moel kommunismi levitada ja seda käima lükata. Plaan oli, et see pidi toimuma astmeliselt. Venemaa kodusõja ajal aastatel 1918-1920 võeti kasutusele sõjakommunism. See oli ajutine lahendus, et riigi laostunud majandus uuesti jalgadele saada. Kodusõja lõppedes asendati see uue majanduspoliitika ehk neppiga. Uue poliitika eesmärk oli tugevdada töölisklassi ja talurahva liitu ning suurendada töötajate huvi majanduse edendamise vastu. Selle saavutamiseks asendati toiduainete loovutamise kohustus toitlusmaksuga ning lubati ajutiselt erakaubandust. Sellest omakorda pidi toimuma üleminek sotsialismile, mis tähendas loomulikult väliskapitali tõrjumist ja riik võttis “ ohjad jälle enda kätte”
Pärast sotsialismi pidigi tulema rõõmus, õnnelik ja ühtne perekond – kommunistlik ühiskond. Millegi pärast aga see ei tahtnud kuidagi õnnestuda. Kollektiviseerimise käigus 1929-1933 võeti inimestelt käest eraomandid ja nad suunati ühiskooperatiividesse. Kes ei olnud nõus, küüditati koonduslaagritesse. Minuarust tekib siin väga suur vastuolu, pealtnäha õilsat eesmärki aetakse taga väga veriste ja julmade moodustega. Võibolla sellepärast kommunismi ei saavutatudki. Et lääs koguaeg arenes, tekkis nõukogude liidul kannulpüsimisega tõsiseid raskusi ja midagi tuli muuta. Koos Gorbatšovi võimuletulekuga 1985. aastal tuligi uute majandusreformide programm – Perestroika.
Koos perestroikaga tuli ka suurem liberaalsus ja vabadus liiduvabariikides. Tekkis ka mingil määral eraettevõtlus. Ühesõnaga hakkas kapitalism tahes tahtmata välja punnitama. See omakorda aga tekitas rahvusteadvuse kasvu, mis viis muuhulgas Eestimaa Kommunistliku Partei lõhenemiseni kaheks tiivaks. Baltikumist alanud liikumine, millele järgnesid ka teised liiduvabariigid , oli üks põhjustest, mis viisid 1991. aastal Nõukogude Liidu lagunemiseni. Teine põhjus oli külm sõda, mis viis NSV Liidu ressursside lõppemiseni. Kui Nõukogude Liit oleks püsima jäänud, oleks pidanud vähemalt üks neist kahest asjast teistmoodi minema, kui mitte mõlemad. Seepärast tuleb mõelda ajalugu ümber, et hakata oletama, milline oleks elu tänapäevases Nõukogude liidus.
Oletame, et NSV Liit oleks võitnud külma sõja. Sel juhul oleks lääs selle kaotanud ja on võimalus, et tänapäeva juhtivaks riigiks oleks suur ja ühtne Venemaa, mitte Ameerika Ühendriigid. Sellisel juhul oleks ka meie Saaremaa selle suure Venemaa üks osa. Oletame ka seda, et perestroikat poleks toimunud ja NSVL -l oleks õnnestunud ikkagi Liiduvabariikides kontroll enda kätte jätta. Ehk oleks alustatud uue kommunistliku ühiskonna loomise kampaaniaga. Kogu nende ideoloogat vaadates võib arvata, et vaevalt oleks sinna saanud kunagi ühiskonnakorraks tulla kapitalism. Järelikult oleks nad aina jätkanud venestamist ja kollektiviseerimist. Mina arvan, et liidu etteotsa oleks võinud tõusta mõni selline juht, kelle võtted oleksid olnud inimsõbralikumad.
Kui oleks läinud nii, oleks proovitud oma eesmärk saavutada sõbralikumalt ja mina arvan, et see oleks võinud isegi mõjuda. Kuna Nõukogude Liit oleks nüüd maailma tugevaim riik, oleks ka ühtekuuluvustunne suurem. Seepärast võiksid olla töös alles kolhoosid, inimesed elaks võibolla kõik n.ö. tööliskülades, kus oleks suured paneelmajad, kõik ühesuguste tubadega. Nii majanduslik kui ka tehniline areng oleks kohe kindlasti kogu maailmas väga palju praegusest algelisem. Nõukogude Liidul endal oleks ju areng põhimõtteliselt peatunud, kuna sellises ühiskonnas ei looks keegi midagi uut, kui selle eest nagunii tulu ei saaks. Kapitalistlik lääs, kus asjad tegelikult arenevad, oleks aga jalge alla tambitud ja neil oleks võimalusi väga palju vähem.
On võimatu õelda, kas elu oleks parem, kui asjad oleks niipidi läinud. See on kindlasti väga individuaalne. Kodutu tänaval oleks kindlasti seda pooldanud, aga rikas ärimees ei tahaks seda mitte mingil juhul. Juba sünnist saati ei ole inimesed võrdsed. Mina ei ole nõus nendega, kes ütlevad et on. Lastel on sünnist saati eeldused. Kui inimesed on füüsiliselt ja vaimselt erinevad ja ebavõrdsed, ei saa nad elada täiesti võrdselt. Mõni on ikka edukam kui teine. Seepärast olen mina rahul, et Nõukogude Liit laiali läks. Kuid nagu õeldud, kindlasti on neid inimesi palju, kes unistavad tänapärvasest Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidust .