ja selle päästis vaid juhus: sellal, kui läänt tabas araabia maade naftaembargo, mis sundis tõhusamalt majandama, avastati NSV Liidus tohutud naftamaardlad. Nafta- ja gaasidollarite eest osteti Läänest tarbekaupa ning toiduaineid, sealhulgas teravilja. Niimoodi säilis küll näiline majanduslik stabiilsus, kuid sisuline mahajäämus aina suurenes. Täisvõimsusel töötas vaid sõjatööstus, kuid seegi ei suutnud Läänega sammu pidada. Kuigi NSV Liit oli sõjaliselt ja poliitiliselt üks maailma suurimaid, oli ta majandusliku efektiivsuse poolest võrreldav arenguriigiga. Stagnatsioon ehk seisak ei piirdunud majandusega, see kajastus ka vaimuelus ning poliitikas. NSV Liidus püsis endiselt arenenud maailmast tekitasid rahulolematust. Kaupade puudus ehk defitsiit oli muutunud püsivaks, nende hankimiseks tuli kasutada tutvusi, mis viis korruptsiooni ja ,,letialuse kaubanduse" vohamisele
5) Diplomaatiline võitlus. Selleks kasutati ka rahvusvahelisi organisatsioone (ÜRO, Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Konverents jne) 6) Salateenistuste tegevus. NSV Liidul Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB), USA-s Luure Keskagentuur (CIA) Külma sõja kujunemine · Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. · ajavahemikus märts 1945 - veebruar 1948 kukutati kõigis Nõukogude okupatsiooni alla läinud riikides demokraatlikud valitsused ning asendati need kommunistlike diktatuurivalitsustega, millised alustasid neis riikides nõukogulikke ümberkorraldusi - natsionaliseerimine, eksproprieerimine - "rahvavaenlaste ja nende sabarakkude"
Ühenduse SRÜ paari nädala pärast liitus sellega veel 8 endist liiduvabariiki 25 dets 1991 aastal loobus gorbatsov presidendi ametist jeltsin võttis üle 28A 1990 aastate algul lakkas eksisteerimast ka Varssavi Lepingu Organisatsioon VLA 1990 aastate keskpaigaks viidi kõikidest ida euroopa riikidest nõukogude väed välja 1989 aasta algul keelustasid tsehhoslovakkia ja isa-saksamaa lasterõivaste ja osa toiduainete ekspordi teistesse sotsialismileeri riikidesse nõukogude liit vastas külmikute ja pesumasinate väljaveo keeluga 1989 aasta suvel sai poolas peaministriks mitte kommunist 1990 aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega solidaarsuse juht Lech Walesa 1989 aasta sügisel kõrvaldati rahvaliikumiste survel võimult ka tsehhoslovakkia ja bulgaaria vanameelsed liidrid Tsehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, sest
Ühenduse SRÜ paari nädala pärast liitus sellega veel 8 endist liiduvabariiki 25 dets 1991 aastal loobus gorbatsov presidendi ametist jeltsin võttis üle 28A 1990 aastate algul lakkas eksisteerimast ka Varssavi Lepingu Organisatsioon VLA 1990 aastate keskpaigaks viidi kõikidest ida euroopa riikidest nõukogude väed välja 1989 aasta algul keelustasid tsehhoslovakkia ja isa-saksamaa lasterõivaste ja osa toiduainete ekspordi teistesse sotsialismileeri riikidesse nõukogude liit vastas külmikute ja pesumasinate väljaveo keeluga 1989 aasta suvel sai poolas peaministriks mitte kommunist 1990 aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega solidaarsuse juht Lech Walesa 1989 aasta sügisel kõrvaldati rahvaliikumiste survel võimult ka tsehhoslovakkia ja bulgaaria vanameelsed liidrid Tsehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, sest
Samas Venemaal oli võimule tulnud auahne, energiline ja uuendusmeelne tsaar Peeter I, kes soovis oma riigile väljapääsu Läänemerele, et lüüa kaasa Euroopa suurpoliitikas ja maailmakaubanduses. Vene-Poola suhted olid ühises võitluses Türgi vastu paranenud, Vene-Taani suhted olid ühiste vaenlaste tõttu ikka head olnud. Poola ja Taani ei leppinud Rootsi ülemvõimuga Läänemerel. Venemaal ei olnud ikka veel väljapääsu Läänemerele. 1699a. Kujunes välja Rootsi-vastane liit (poola,taani,vene), mille eesmärk oli vallutada alad, mille Rootsi on röövinud oma naabritelt. Selle kohaselt pidi Venemaa saama Ingerimaa, Poola aga Eesti- ja Liivimaa. Kindlalt ei sa väita, kas Karl XII oli oma riigile kasulik või kahjulik, kuna ta oli kuningaks saades väga kogenematu ja noor. Kui tal oleks olnud rohkem aega kuningana tegutseda, siis ta oleks olnud võib-olla sama edukas kui eelmine kuningas aga kuna tal polnud seda,
) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud. Vähesel määral olid need välja löönud juba sõja ajal- erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas "Teise rinde" avamise küsimustes jne. · Omavaheliste pingete allikaks olid erinevad eesmärgid: Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. · Kui esialgu hoiti omavahelisi vastuolusid "saladuses", siis 1946.a. deklareerisid mõlemad pooled juba avalikult vastuolude olemasolu ( J.Stalin veebruaris; W.Churchill oma Fultoni kõnes märtsis). (Vt. ka õpik lk.48-50) · Lõpliku hoobi rahulikule kooseksisteerimisele panid: NSVL tegevus Ida-Euroopa okupeeritud aladel (kasutades oma
Selle Moskva kursi muutuse taga oli tollane rahvusvaheline olukord - aeg, kui hakati kõnelema sellest, mis saab pärast sõda. Üheks oluliseks suunas see, et hakati ette valmistama rahvusvahelise organistatsiooni loomist, mis saab hiljem nime ÜRO. 1943. aasta lõpul ja 44. aasta algul polnud kindel, kuidas see rahvusvaheline organisatsioon toimima hakkas, NSV Liidu eesmärk suruda kõik vabariigid rahvusvahelise organistatsiooni liikmeks, see oleks andnud kokku 17 häält NSV Liidule. Selles olukorras oli vaja läänemaailmale näidata, et liiduvabariigid ongi iseseisvad riigid. Ühes sellega anti välja ka koostada liiduvabariiklikud armeed. Samal ajal kolmanda olulise atribuudina, mis pidi näitama liiduvabariigi iseseisvust on see, et hakati kiirkorras välja töötama rahvushümne, mis pidid olema igal vabariigil rahvuslikud. Tegelikult ka NSV Liidu hümn loodi 1943. aastal, kõlas esimest korda 1944. Mitmetahulises
enesemääramise küsimuse. Mitu liiduvabariiki eesotsas Eestiga võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni ja püüdles täielikult iseseisvuse poole. Keskvõim püüdis rahvaste iseseisvumispüüdlusi lämmatada. Mitmel pool kasvasid rahvuskonfliktid veristeks kokkupõrgeteks. Järjest mõjukamaks muutus NSV Liidu suurim liiduvabariik – Vene Föderatsioon – eesotsas Boriss Jeltsiniga. Ilmselgeks sai tõsiasi, et senine riiklik ühendus, Nõukogude Liit, oli oma aja ära elanud. Selle asemel hakkas kujunema uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule. Gorbatšov nägi liidulepingus endise suurriigi kooshoidmise vahendit. Läbirääkimisi liidulepingu sõlmimiseks alustati juba 1990. aastal. 1991.aasta märtsis korraldati rahvahääletus, kus ¾ hääletanutest pooldas endise suurriigi säilimist. Eesti, Läti,
Kõik kommentaarid