õiguses"on Andrese prototüübiks Tammsaare isa, Pearu aga on nende naaber J.Sikenberg, härra Maurus on Hugo Treffner,arvatakse et naistegelaste suhete kujutamisel kasutab omaenda kogemusi)Oluliseks peab mõistust ja tundeid.Matsi ja vurle käsitlus. Loomingu I periood- peamiselt külaainelised jutud.Lühijutt "Mäetaguse vanad"- kujutab saunikute eluolu, prototüübid tema kodupaigast. Vanakesi ühendab kokkukuuluvustunne ja mõistmine."Kaks paari ja üksainus"- toonitab elupildi karmust, inimste vaen üksteise vastu."Vanad ja noored" - kunstiliselt selle perioodi tugevaim jutustus. Talu vahekord mõisaga Loomingu II periood-temaatika muutub, loobub külaühiskonna kujutamisest, käsitleb üliõpilasprobleeme ,palju psühholoogilist analüüsi, vastandab erinevaid tõekspidamisi.Süveneb matsi ja vurle probleem.Nn üliõpilasnovellide tsüklis "Pikad
baltisakslasi, kes kirikut omakasuks ära kasutasid. Jannsen ja Jakobson olid tülis sellepärast, et Jannsen oli mõõdukam, Jakobson aga radikaalsem, seetõttu Jannsen oma ajalehes Jakobsoni jutte ei avaldanud. Esimene üldlaulupidu 18-20 juuni 1869 Tartus Eestvedaja Jannsen, eesmärk eestlased üle maa kokku kutsuda, esimene kord kui see jälle võimalik oli Tulemus : kasvas eestlaste rahvuslik kokkukuuluvustunne, laulupidu andis jõudu ja julgust tulevikuks Eesti Aleksandrikooli komiteed 1860ndad Eestvedaja : Jaan Adamson, president: Jakob Hurt Eesmärk: rõhutada hariduse tähtsust, anda eestikeelset haridust Tulemus: saadi raha kokku 1871 alustas tööd peakomitee Eesti Kirjameeste Selts 1872 loodi Eestvedaja : Jakob Hurt Eesmärk: eestikeelse kirjasõna väljaandmine, kooliõpikute ja rahvaluule kogumine,
hämmastuseks tundis patsient end hästi, sest ta oli usk millegisse." Usk aitab inimesed elukeerisest tagasi sirgele teele ning ületada kerkivaid mägesid. See on tugev jõud ja ei saa vastu vaielda, et see ei toimi. 2) Teiseks Lehto väidab, et kirik loob kommuunitunde. Kirikul ja usul on ühendav roll, liites ühe religiooni või uskumusega inimesed . Kõiki usklikke ühendab kokkukuuluvustunne. Neil on omad uskumused ja tavad, mida nad järgivad, pühad paigad, mida tähtsaks peavad, legendid, mida usuvad, kombed ja rituaalid, millest kinni peavad. Lisaks on ühe usundi järgijail ühised kindlad arusaamised, jumal või jumalad, pühad paigad, pühakiri. Näiteks Jeruusalemmas asuv Nutumüür on tähtis palvekoht juutidele, moslemid aga püüavad korra elus teha palverännaku Mekasse Saudi Araabias
pöörata, mis tekitas lõhe ühiskonda, mis muutus veelgi ebaühtsemaks. Muistne vabadusvõitluse kaotus oli eestlastele paratamatus, sest eelnimetatud faktidele tuginedes julgen väita, et eestlased ei oleks suutnud vaenlasele vastu astuda. Eelkõige liitlaste puudumise pärast. Olulist rolli mängib ka eestlaste arvukus, mis oli 19. sajandil väga väike tänu 20 aastat kestnud rüüsteretkedele olid eestlased väga nõrgaks jäänud. Samuti ühes olulisemaks aspektiks on ühine kokkukuuluvustunne mida tagab riik. Eestlastel puudus see. Seega, mina leian, et muistne vabadusvõitluse kaotus oli eestlastele paratamatus.
teistsugused arvamised ja soovid. Ta tunneb, et vanemate usk ei sarnane tema omale ning ta võib religiooni vahetada. Samuti vahetatakse religiooni seoses abiellumisega. Siis üritatakse saada kokkulepe valitava religiooni osas. Usk on siiski igale inimesele väga isiklik teema. Inimene võib tunda, et tema mõtlemisviisidele sarnaneb mingi teine usund. Ta tunneb sisemas, et see läheb kokku tema vaadetega ja et see on parem ning arvestab temaga rohkem. Kõiki usklikke ühendab kokkukuuluvustunne. Neil on omad uskumused ja tavad, mida nad järgivad, pühad paigad, mida tähtsaks peavad, legendid, mida usuvad, kombed ja rituaalid, millest kinni peavad. Lisaks on ühe usundi järgijail ühised kindlad arusaamised, jumal või jumalad, pühad paigad, pühakiri. Näiteks Jeruusalemmas asuv Nutumüür on tähtis palvekoht juutidele, moslemid aga püüavad korra elus teha palverännaku Mekasse Saudi Araabias. Tihti on võõrastel sama usu
Moodustusid seadusandlikud kogud Suurt rahulolematust tekitasid parlamendi tolli- ja maksupoliitika Tempelmaksuseadus maks millega kehtestati spetsiaalne maks ajalehtedele ja kõigile ametlikele dokumentidele Makse võis määrata ainult vastava koloonia seadusandlik kogu Ameerika rahvuse kujunemise algus: Kolonistid saavutasid edu majandustegevuses ja suutsid vastu seista ka indiaanlastele Loodi oma esindusorganid Pikkamööda tärkas ameeriklastes kokkukuuluvustunne Ameerika rahvuse aluseks olid inglased Inglise kultuuritraditsioone kandis edasi mööbel, riietus ja teised esemed Loeti eelkõige inglise romaane Määrav oli inglise keel, mida kasutasid ka teiste riikide asunikud Indiaani kultuuri mõju avaldus laensõnades ning mütoloogias Aafrika oma eeskätt muusikas ja käsitöös Oluline komponent oli hariduse levik Kirjaoskusele panid rõhku puritaanid, kelle jaoks oli oluline pühakirja lugemine
legend. Lisaks pani Krõõt talle surivoodil kohustuse hoolitseda Liisi, Mareti, Anni ja Andrese eest. Olukorra tegi veelgi keerulisemaks see, et Maril olid ka endal väikesed lapsed kooselust Jussiga, Juku ja Kata, kellele ta ei saanud enam nii palju aega pühendada. Hiljem lisandus pisiperele ka Andrese ja Mari ühine laps Indrek. Traagikat nende abiellu lisas ka epideemia, mis tappis Juku, Kata ja väikese Anni. Andrese ja Mari kooselu oli omamoodi huvitav nende vahel puudus kokkukuuluvustunne ning muud abieluks vajalikud tunded. Peale selle suhtus Andres oma uude abikaasasse veelgi halvemini kui Krõõta, mille põhjuseks võib lugeda raskeid tööpäevi ning jätkuvat tõe tagaajamist Pearuga. Tegelikult oli Andresel ka kolmas abielu, mis oli samaaegselt kahe eelnevaga. Nimelt oli Andresel salaabielu maaga. Alates hetkest, kui ta kolis Vargamäele, oli tema südameasjaks maa kuivendamine, mille jaoks tuli kaevata kraav jõeni, kuid see kõik pidi kulgema üle Oru Pearu maa
Grupiprotsessid PSP6052 TLÜ 2013 Grupp Ühiskonna sotsiaalse struktuuri elementidena esinevad inimühendused Igasugused inimeste kogumid, mida seob omavahel ühine sotsiaalsete suhete võrgustik Kahest või enamast inimesest koosnev teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv mingite ühiste omadustega ja tunnusjoontega inimkooslus Grupi tunnused: ühised eesmärgid, väärtused, huvid, normid omavahelised suhted ja sõltuvus kokkukuuluvustunne, "meie" tunne Grupi liikmete ühised omadused: teadlikkus sellest, et grupis on teisi liikmeid vastutustunne teiste grupi liikmete eest nii, et tegevus kujundatakse grupi kontekstist lähtuvalt Grupis (organisatsionis) tegutsemine annab inimesele: raha, füüsilised ressursid eesmärke korda ja stabiilsust kaitset ja tuge staatus, prestiizh, eneseväljendus, enesekindlus võim, õigus, kontroll Grupis tegutsemine annab organisatsioonile:
kasvatuskultuuri arendamise kaudu. · Inimese areng toimub protsessina seest välja, mida kasvataja võib vaid toetada, aga mitte muuta. St õppetöö äratagu uinuvaid jõude, mitte ärgu jagagu niivõrd teadmisi. Olulisimad SP impulsid seega pärinevad Pestalozzilt, kes sotsiaalprobleemide päästerõngaks pidas perekonda ja kohalikku (küla)elu. Kõik ta projektid olid kantud ideest, et materiaalseid vajadusi rahuldades tekib inimestel kokkukuuluvustunne. P. pedagoogika oli üldise sotsiaalprogrammi NB osa, mis koosnes erinevatest teraapiatest. F. Fröbel (1782-1851) · Kasvatuse ülesanne on lapse loomis- ja kujundamistungi rahuldamine, arendamine ja väärmõjude eest kaitsmine. LASTEAIA rajaja ning selle nimetuse kasutuselevõtja. · NB töö roll inimese arengus. A. Diesterweg (1790-1866) sotsiaalpedagoogika isa, ühiskonda vormitagu pedagoogika järgi, mitte kiriku, hirmude ega distsipliiniga. Rühutas sots.ped.
Üheks muret tekitavaks asjaoluks on kindlasti paljude vanemate kiire elu, mis hõlmab tööd ja igapäevaseid toimetusi, jättes lapsed tagaplaanile. Kõige lihtsamad tavapärased tegemised jäävad käimata: kas kinos, pargis, loomaaias, sest pole aega pühenduda. On ainult töö, töö ja veel kord töö. Isegi vanavanemad turvakodus või kaugel Saaremaal jäävad külastamata, küll lapselapsed käivad, kui neid mahti on sinna viia. Tagajärjeks on omavaheliste suhete hääbumine ja ühtne kokkukuuluvustunne perekonnaga. Väga inimlikud asjad juhtuvad ununema, sest on suuremad mured, kui helistada sõbrale, et soovida palju õnne sünnipäevaks või küsida, kas vanaisa tuleb toime. Vanasti ei hakatud enne söömagi, kui kogu pere laua taga ei istunud. Nüüd vaatab iga üks ise, kuidas leivapätsi kätte saab. Nii polegi vist imestada, et vabaduse saabudes kiirelt materialismi kukkusime. See, mis enne tundus kauge, sai ühtäkki kõigile kättesaadavaks, ole vaid mees ja rüga
Kui me aga oma otsustavat lahingut tahame võita, siis on vähe sellest, et oleme shabloonilised eurooplased, vaid nüüd peame olema juba ehtsad eestlased ja just eestlasena eluvõitluses läbi lööma. See on meie kohustus, millest ei tohi olla taganemist". Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses oli kindlasti eesti(ilmselt ka liivi) rahvuse kujunemisele raske hoop. Sellegipoolest säilis eestlastel ajalooline mälu ja kokkukuuluvustunne, mis avaldus ka hilisemates vastuhakkudes. Ju sealt tulebki oma rahvusluse juuri otsida, sest rahvusluseta rahvahulk on vaid etnograafiline materjal, mida on lihtne näiteks saksastada või venestada. Sugulasrahvaste saatused on olnud vägagi erinevad. Muistse vabadusvõitluse lõpul, kaheksa sajandi eest oli eestlasi umbes 150 000 ning liivlasi ligi kaks korda vähem. Hiljem, Põhjasõja ja katkude aegu on eestlaste arv olnud ajuti veelgi väiksem. Nüüdisajal
Tammsaare isa, Pearu prototüübiks aga nende naaber Jakob Sikenberg, härra Mauruse prototüübiks Hugo Treffner, ka on arvatud, et Tammsaare kasutab naistegelaste suhete kujutamisel omaenda kogemusi) o Oluliseks peab mõistust ja tundeid o Matsi ja vurle kontseptsioon o Loomingu I periood peamiselt külaainelised jutud lühijutt “Mäetaguse vanad”- kujutab saunikute eluolu, prototüübid tema kodupaigast. Vanakesi ühendab kokkukuuluvustunne ja mõistmine. “Käbe-Kaarel ja tema noor naine” “Kaks paari ja üksainus”- toonitab elupildi karmust, inimste vaen üksteise vastu “Vanad ja noored” - kunstiliselt selle perioodi tugevaim jutustus. Talu vahekord mõisaga “Raha-auk”- kujutab 1905. a revolutsioonist osavõtnute julma karistamist. Lõpp dramaatiline, revolutsionääri surnukspeksmine o Loomingu II periood
Üleöö saab temast venelane, sakslane, prantslane või inglane. Aga seda ainult keele, riiete, mööbli või näovaaba poolest.) Oma sisemises olemuses pole ta ei see, teine ega kolmas, sest tema on ainult vurle loomutuse ja vormituse kehand. Loomingu I periood · peamiselt külaainelised jutud · lühijutt "Mäetaguse vanad"- kujutab saunikute eluolu, prototüübid tema kodupaigast. Vanakesi ühendab kokkukuuluvustunne ja mõistmine. · "Käbe-Kaarel ja tema noor naine" · "Kaks paari ja üksainus"- toonitab elupildi karmust, inimste vaen üksteise vastu · "Vanad ja noored" - kunstiliselt selle perioodi tugevaim jutustus. Talu vahekord mõisaga · "Raha-auk"- kujutab 1905. a revolutsioonist osavõtnute julma karistamist. Lõpp dramaatiline, revolutsionääri surnukspeksmine Loomingu II periood · temaatika muutub, loobub külaühiskonna kujutamisest, käsitleb
Rojalistid pooldasid kuningat. Parlement polnud ühtne, jaotusid 2 leeri. Sõjaväelisele diktatuurile järgnes Stuartite restauratsioon 1660.a Breda kokkuleppega. Õiguste Bill- põhiseaduslik alusdokument, parlamendi õigus kuningavõimu piirata. William III- allkirjastas õiguste deklaratsiooni, mille kohaselt nõudsid kõik seadusandlikud aktid parlamendi mõlema koja kinnitust. 24. USA 13 kolooniat võib pidada uueks ühiskonnaks, kuna üha enam tugevnes kalonistide kokkukuuluvustunne, hakkas kujunema ameerika rahvus. 4. juulil 1776.a. avaldatud Iseseisvusdeklaratsioon oli koostatud Jeffersoni poolt valgustuse vaimus. Selle eesmärk oli taastada 7- aastase sõja eelne olukord. See aga polnud võimalik. Iseseisvusdeklaratsioon kuulutas 13 kolooniat iseseisvaks. Senine riikide liit muutus liitriigiks. Osariikide võimupädevusse jäi majandus, õiguskord, koolihariduse andmine. Feodaalvõimud tegelesid riigi majanduse,
liigid ja nende arendamiseks kasutatud harjutused ja treeningumeetodid (2 tundi) Kehaliste võimete arendamise ealised aspektid. Kehaliste võimete arengu hindamine igapäevases treeninguprotsessis – testid ja kontrollharjutused. 2. Treeneritöö psühholoogilised alused (6 tundi) 2.1. Grupitöö alused (2 tundi) Grupi loomine ja areng. Üheskoos tegutsemise mõju tulemusele: ühistegevuse soodustav ja pärssiv mõju. Grupi sidusus: kokkukuuluvustunne, selle mõju sportlikule sooritusele, sidususe tõstmise võimalused. Võistlus ja koostöö: grupisisese võistluse ja koostöö mõju sportlikule sooritusele ja omavahelistele suhetele. 2.2. Noorte spordipsühholoogia (2 tundi) Lapse areng: millised tegurid soodustavad lastel motoorsete oskuste ja motivatsiooni arengut. Laste treenimise eripärad: laste motiveerimise põhimõtted ja psühholoogiliste oskuste õpetamine lastele. Spordist väljalangemise riskitegurid lastel. Laste stress ja
70 Jeruusalemma templi hävitamie. 132-135 Bar Kochba ülestõus ja juutide küüditamine. Kristluse ajaloos oluline koht juudivastasusel. Juudid lõid Kristuse risti. Pikka aega kui vahemere territooriumi lõunakallas vallutati, kaasnes juutidele kuldaeg, erinevalt kristlastest, juudid olid raamaturahvas, (olid Jumalalt püharaamatu saanud). Kõik lõppes 1066 kui korraldati Granadas veresaun. Kui kuskil midagi valesti, juudid on süüdi! Miks? Põhjus see, et rahva seas on olnud tugev kokkukuuluvustunne. Kui nad kokku hoiavad, on neil midagi plaanis (????). 1894 sekundaarne juudi rahvuslus Dreyfusis. Püüti eurooplastega sarnaneda, võtta omaks prantsuse või saksa keel, vahetada usku, võtta omaks kristlik usk. Prantsuse ohvitser Dreyfus oli juut. Mõisteti riigireetmises vangi (oli sakslane) tähendas juutidele seda, et ükskõik kui palju Sa ka ei assimileeruks, tuleb kätte aeg, kus ollakse nagunii süüdi. Ainus võimalus ellu jääda on siis kui juutidel on oma riik. 1896 avaldas
Kuidas vältida liigset stressi? Lähedaste inimeste toetus Ootamatult üksi jäänud inimene satub pikemaks ajaks ja sügavamasse depressiooni kui see, keda ümbritseb toetavate sõprade ring. Oleme harjunud mõttega, et ümbruskond- nii keskkond, kus elame, kui inimesed, kellega suhtleme-avaldab mõju meie tervisele. Sotsiaalne toetus on ka hea tervise üks kindlamaid tagatisi. Sotsiaalse toetusringina mõistetakse inimesi, kellega on hea üksteisemõistmine ja kokkukuuluvustunne, millega kaasneb vastastikune usaldus ja lugupidamine. Need on inimesed, kellele võib loota ning kes hindavad sind, hoolivad sinust ja armastavad sind. Mõned uurijad peavad toetusringis määravaks sõprade arvu, kellega suheldakse, teised ühtekuuluvuse tunnetamist teiste inimestega, kolmandad rahulolu oma sotsiaalsete suhetega. Taoline toetus võib tulla elukaaslastelt, lastelt, sõpradelt, headelt naabritelt klubi- või töökaaslastelt.
Keelekultuurile olulised kultuurinähtused kodeeruvad juba keele sõnavarasse (see avaldub iseseisvate sõnade või mitmetähenduslike tüvisõnade tähendustes. Nt soome keele sauna-sõnavara peegeldab saunaskäimise tähtsust soome kultuuripildis). Inimesed elavad külluslikus ja kihistunud sümbolikeskkonnas, mille raamid loob loomulik keel. Keelel on tähtis osa ka indiviidi identiteedi kujundamisel.Etniline identiteet (rahva kokkukuuluvustunne) põhineb oluliselt vastava keele valdamisel. Indiviidi identiteedi juurde kuulub olulise mina-tunnet formeerivana nimi, mida väljendatakse keelde kuuluvate sõnade abil. Keelest on aastasadadega saanud inimese mälupikendus kollektiivne mälu, millesse keelekollektiivile oluline info on kodeeritud eelkõige sõnade ja nende tähendustena. Keelesüsteem kui kollektiivne mälu on vabanenud füüsilistest ja ajalistest raamidest, mis piiravad iga indiviidi eraldi
tummaks, jäigaks ja tundetuks. Väsitav on kanda endas väljaelamata rektsioone ja tundeid. Tuginedes sügavamale omaenda isiksusse avastame, et meie negatiivsete tundetõdede all peitub veel midagi, ja selleks millekski on positiivsed tõed, mida me võiksime hüüda ka igavesteks tõdedeks. Need on armastus, hellus, poolehoid, rõõm, soojus, hoolitsus, loovus, sallivus, jõud, uudishimu, ühtsusetunnetus, usaldus ja kokkukuuluvustunne. Negatiivsete tunnete ringis tajume ennast üksildasena, lahutatuna teistest inimestest ja olemisest endast. Igaveste tõdede keskel tajume oma ühtsust kõiksusega. Ärganud äratundmine Lastel ei tule kasvamist ja arenemist õppida. Nende jaoks on see asjade loomulik kulg. Aga täiskasvanuna tuleb meil seda uuesti õppida. Täiskasvanuks saamine tähendab paljudele seesuguse vormini jõudmist, mis on staatiline ja muutumatu. Täiskasvanuna pole meile enam hoopiski
kodeeruvad juba keele sõnavarasse. Näiteks on soomlastel palju sõnavara sauna kohta, näitab, et saun on neile tähtis. Teise astme sümbolisüsteemidesse kuuluvad näiteks huumor, rahvaluule, kõnekäänud, legendid, jutustused, jm, mida ei oleks olemas, kui neid ei saaks loomuliku keele abil väljendada. Teise astme sümbolisüsteem eeldab loomulikku keelt. Keelel on ka tähtis osa indiviidi identiteedi paljude parameetrite kujunemisel. Näiteks põhineb teatud rahvarühma kokkukuuluvustunne tihti ühisel keelel. Lisaks on keelest saanud inimese mälupikendus ehk kollektiivne mälu . Keel on välja arenenud inimese suhtlusvajaduste fuktsioonidest ning osad, olulisemad teated on kinnistunud keelesüsteemi osaks, leksikasse ja semantikasse. Keelekollektiivile kasulik info on kodeeritud eelkõige sõnade ja nende tähendustena. Bioloogilis-kognitiivne aspekt Ajustruktuurid ja – protsessid on keelelise suhtluse vältimatuks bioloogiliseks ja kognitiivseks eelduseks
54. Teun van Dijk ajakirjanduslik diskursusanalüüs. Varjatud suhtumine. 55. Johan Gotfried Herder maailma ajalugu on rahvuste ajalugu, ajaloo subjektiks on rahvused. Rahvus on inimese olulisemaid tunnuseid. Keel on keskne tunnus, aga ka rahvusvaim. 56. Benedict Anderson rahvus on inimeste viis end maailmas määratleda. Inimesed tundsid varemalt kokkukuuluvustunnet nendega, kes järgisid sama religiooni või allusid samale valitsejale. Nüüd tekkis kokkukuuluvustunne nendega, kes lugesid samas keeles. 57. Peter M Blau sotsiaalsel struktuuril kaks dimensiooni: sotsiaalne diferentseerumine e eristumine (horisontaalne dimensioon) ja sotsiaalne kihistumine e stratifikatsioon e ebavõrdsus (vertikaalne dimensioon). 58. FUNKTSIONALISM KONFLIKTITEOORIA Kingsley Davis, Wilberlt Moore Ralf Dahrendorf, Randall Collins
legendid, jutustused, uskumused, laulud, vanasõnad, rituaalid jm, mida ei oleks olemas, kui neid ei saaks loomuliku keele abil väljendada. Kõike eelnevat kokkuvõttes võib öelda, et inimesed elavad külluslikus ja kihistunud sümbolkeskkonnas, mille raamid loob loomulik keel. Keelel on tähtis osa ka indiviidi identiteedi paljude parameetrite kujunemisel. Nt Eesti keele saamine rahvuskeeleks ja sellena püsimine. Etniline identiteet ehk teatud rahvarühma kokkukuuluvustunne põhineb oluliselt vastava keele valdamisel kes keelt ei oska, on võõras. Ka on rahvusliku identiteedi mõjutajateks usk, sünnikoht ja mõnikord ka inimeste füüsilised omadused. Bioloogilis-kognitiivne aspekt: Inimese ajul on kaks poolkera, mis on ebasümmeetrilised nii suuruse kui ka funktsiooni poolest. On järeldatud, et paremakäelistel inimestel on keelelise suhtlusega seotud ajutegevus koondunud vasaku poolkera ajukoorde. Sealsamas
" Ootamatult üksi jäänud inimene satub pikemaks ajaks ja sügavamasse depressiooni kui see, keda ümbritseb toetavate sõprade ring. Oleme harjunud mõttega, et ümbruskond - nii keskkond, kus elame, kui inimesed, kellega suhtleme - avaldab mõju meie tervisele. Sotsiaalne toetus on ka hea tervise üks kindlamaid tagatisil.(2) Sotsiaalse toetusringina mõistetakse inimesi, kellega on hea üksteisemõistmine ja kokkukuuluvustunne, millega kaasneb vastastikune usaldus ja lugupidamine. Need on inimesed, kellele võid loota ning kes hindavad sind, hoolivad sinust ja armastavad sind. Mõned uurijad peavad toetusringis määravaks sõprade arvu, kellega suheldakse, teised ühtekuuluvuse tunnetamist teist inimestega, kolmandad rahulolu oma sotsiaalsete suhetega. Taoline toetus võib tulla elukaaslaselt, lastelt, sõpradelt, headelt naabritelt, klubi- või töökaaslastelt.(2) Toetuse väljendamiseks on erinevaid võimalusi.
lennujaama suunas, kuhu Hitler oli kutsunud absoluutselt kõiki sakslasi. Väljakule saabudes võttis neid vastu kaetud lauad vorstide ja õllega, et värskendada just marsilt saabunuid. Pealelõunaks oli kogunenud sellele väljale kuni poolteist miljonit inimest esindades kõiki Saksamaa elanike kihte. Kõik otseloomulikult seisid püsti ja seisid kõik need neliteist tundi jutti. See oli läinud üle piiride ja polnud enam lihtne poliitiline kogunemine, vaid üritus, kus kokkukuuluvustunne liitis üheks kõik sakslased nagu võrdsed võrdsete seas. Üritus algas populaarsete paladega ning jätkus Wagneri hingeülendavate hümnidega, mis läksid sügavale saksa hinge ja vangistasid kuulajate meeled. Õhtu saabudes ilmus poodiumile, mis oli ääristatud sadade lippudega, Hitler, kelle hääl kaikus üle terve hiiglasliku väljaku. Sakslastel on olnud harv juhus kuulamaks suuri oraatoreid. Saksamaa senised oraatorid olid imetlenud rohkem
·Unikaalsuse taotlus Rahvuslikud erinevused Grupp ·Ühiskonna sotsiaalse struktuuri ele m entidena esinevad ini m ühendused ·Igasugused ini meste kogu mid, mida seob o mavahel ühine sotsiaalsete suhete v õrgustik ·Kahest või enamast ini mesest koosnev teatud viisil organiseeritud suhteliselt p üsiv mingite ühiste o madustega ja tunnusjoontega ini m kooslus ·Tunnused: ühised e es märgid, väärtused, huvid, nor mid o mavahelised suhted ja s õltuvus kokkukuuluvustunne, " m eie" tunne ·Grupi liikmete ühised omadused: teadlikkus sellest, et grupis on teisi liikmeid vastutustunne teiste (lk.56 S) grupi liikmete eest nii, et tegevus kujundatakse grupi kontekstist lähtuvalt Gruppide tüpoloogia Dihhotoo miline: Tinglikud, statistilised Reaalsed, kontaktgrupid Ajutised, eksperi mentaalsed Püsivad, loo mulikud Suured Väikesed
mitte pingutamine jne. Ülestõus ja mäss toonitab herolist tasandit e. Kangelaslikkust, kuid ka traagilisust, kritiseerib, annab teostele üleva, tähenduslikuma mõõtme. NB! Kirjanduses on ka talupoegade seas hierarhia sulased teopoisid, vaim e naisabitöölised, peremees. Rahvus ja isamaa (indiviidide grupp ja territoorium) E. Renan 1882 Sorbonnes peab etekande ,,Mis on rahvas?", tema hoiakud: rahvas =ühine minevik, kokkukuuluvustunne olevikus, soov ja tahe ühisele tulevikule. (rahvuslik, vaimne hoiak). -keel -seadused - etonüüm (rahvanimetus) ,,eestlane" Jannsen pöördus esimese Pärnu Postimehe kaanel ,,Tere, armas eesti rahvas..". -rahvuslust levitab eliit, haritlased ja majandusega tegelevad isikud. Levitamise aluseks hariduse levitamine, suhtluse kasv, seltside tekkimine (laulu-raamatu- teatriseltsid). Seltsielu haripunkt laulupidu. On üks haritlaste, eliidi rühm (vähemus), madalamal astmel on koolmeistrid,
Stratifikatsioon e. kihistumine: ühiskonna liikmed jaotatakse hierarhiliselt teatud dimensioonide järgi (sissetulek, varandus, võim, prestiiz, vanus, rahvus jne). Ühe straatumi (kihi) liikmetel on tavaliselt sarnased võimalused (life-chances; majanduslikud ja kultuurilised millised võimalused) ja elulaad (life-style; sotsiaalsete suhete mustrid, materiaalne tarbimine, kultuur milliseid valikuid teeb, moraalsed otsused) ja neil on tihti ühine identiteet, kokkukuuluvustunne (nt. millest räägitakse). Tänu klassikuuluvusele võib ennustada inimeste tulevikku. Erinevaid kihistumise vorme ajalooliselt: Orjapidamine -> kast (caste) -> seisus (estate) -> klass/kiht Orjapidamine: ekstreemselt ebavõrdne süsteem. Ühed inimesed on teiste inimeste omandus. Piiratud juriidiliste õigustega, või hoopis ilma (USA). 16.saj ja 17.saj USAs, Lõuna-Ameerikas. # Klassikalised Ateenas olid orjad igal pool ühiskonnas väljaarvatud poliitikas ja sõjaväes.
Tempelhofi lennujaama suunas, kuhu Hitler oli kutsunud absoluutselt kõiki sakslasi. Väljakule saabudes võttis neid vastu kaetud lauad vorstide ja õllega, et värskendada just marsilt saabunuid. Pealelõunaks oli kogunenud sellele väljale kuni poolteist miljonit inimest esindades kõiki Saksamaa elanike kihte. Kõik otseloomulikult seisid püsti ja seisid kõik need neliteist tundi jutti. See oli läinud üle piiride ja polnud enam lihtne poliitiline kogunemine, vaid üritus, kus kokkukuuluvustunne liitis üheks kõik sakslased nagu võrdsed võrdsete seas. Üritus algas populaarsete paladega ning jätkus Wagneri hingeülendavate hümnidega, mis läksid sügavale saksa hinge ja vangistasid kuulajate meeled. Õhtu saabudes ilmus poodiumile, mis oli ääristatud sadade lippudega, Hitler, kelle hääl kaikus üle terve hiiglasliku 11 väljaku. Sakslastel on olnud harv juhus kuulamaks suuri oraatoreid. Saksamaa senised
Sellele vihjavad empaatiaavaldused, muretsemine üksteise tunnete pärast, ühised läbielamused ja raskused). Vastates küsimustele 22. 4.; 22. 5. ja 22. 6., on palju abi läheduse diagrammist (joon. 14-1). Omaetteolek ja vastastikune kokkukuuluvus. 22. 7. Kuidas tegeleb perekond probleemidega, mis puudutavad eraldiolekut ja vastastikust kokkukuuluvust? Kuidas aitab perekond oma liikmeid soovi puhul olla üheskoos ja saavutada vastastikune kokkukuuluvustunne? Kas eksisteerib võimalusi omaette olekuks ning kui jah, kas need võimalused vastavad kõigi pereliikmete vanusele ja vajadustele ? 23. Sotsialiseerumise funktsioon. 23. 1. Hinnata perekonna lastekasvatamise tavasid järgmistes valdkondades : Käitumise kontroll, mille alla kuuluvad distsipliin, tasustamine ja karistamine. Sõltumatus ja sõltuvus. Armastuse saamine ja jagamine Eakohase käitumise harjutamine (sotsiaalne, füüsiline, emotsionaalne, kõneline või
4.; 22. 5. ja 22. 6., on palju abi läheduse diagrammist (joon. 14-1). 8 9 Omaetteolek ja vastastikune kokkukuuluvus. 22. 7. Kuidas tegeleb perekond probleemidega, mis puudutavad eraldiolekut ja vastastikust kokkukuuluvust? Kuidas aitab perekond oma liikmeid soovi puhul olla üheskoos ja saavutada vastastikune kokkukuuluvustunne? Kas eksisteerib võimalusi omaette olekuks ning kui jah, kas need võimalused vastavad kõigi pereliikmete vanusele ja vajadustele ? 23. Sotsialiseerumise funktsioon. 23. 1. Hinnata perekonna lastekasvatamise tavasid järgmistes valdkondades : Käitumise kontroll, mille alla kuuluvad distsipliin, tasustamine ja karistamine. Sõltumatus ja sõltuvus. Armastuse saamine ja jagamine Eakohase käitumise harjutamine (sotsiaalne, füüsiline, emotsionaalne, kõneline või
- Eliitkultuur privilegeeritud vähemuse seas levinud - Subkultuur vähemus - Kontrakultuur vastandab domineerivale kultuurile Rahvuskultuur Herder maailma ajalugu on rahvuste ajalugu, rahvused on tõelised ajaloo subjektid. Rahvus o noluliseim tunnus, keskne tunnus on keel, igal rahval on unikaalne rahvavaim - Rahvuslik ärkamine rahvus saab iseendast teadlikuks Anderson rahvus on viis maailmas enda kohta määratleda, enne oli kokkukuuluvustunne läbi religiooni või valitseja Massikultuuri analüüs ja kriitika frankfurdi koolkond Kritiseerisid kapitalistlikku ühiskonda lähtudes Marxist. Lääne massikultuuri kriitika, sest kommerts surub peale kapitalismi väärtusi ja muudab inimesed samasuguseks. Asjastumine tendents vaadata asju lähtuvalt turuväärtusest - Tarbimisantropoloogia kritiseerib frankfurdi koolkonda, uurib iniemse kultuuri tarbimist, inimene oskab massikultuuriga manipuleerida
ja juhtimise küsimustes. Suhetele suunatud tegevustes on tõenäoline vaenulikkuse avaldumine. Norming normaliseerumine Normaliseerumise (reeglipärase käitumise astmele) jõudes aktsepteeritakse ülesandele suunatud tegevustes arvamuste erinevusi. Domineerivaks muutub kompromisside tegemise soov. Meeskonna liikmed jagavad vastastikku vajalikku teavet. Suhetele orienteeritud tegevustes arenevad empaatia, positiivsed tunded, meeskonna kokkukuuluvustunne. Normide mõju meeskonna tegevusele suureneb tunduvalt. Performing toimimine Talitlemise astmel saab selgeks, kas ja kui hästi meeskond suudab oma ülesandeid täita. Meeskonna liikmed tunnetavad hästi üksteise rolle. Mõistetakse, et vastastikune abi on vajalik ja osatakse seda sobivalt pakkuda. Meeskondades, kus normid pole kujunenud vastavuses ülesannete täitmise vajadustega, tekib raskusi. Meeskonna kui terviku tulemuslikkust võivad
Näiteks on soomlastel palju sõnavara sauna kohta, näitab, et saun on neile tähtis. Teise astme sümbolisüsteemidesse kuuluvad näiteks huumor, rahvaluule, kõnekäänud, legendid, jutustused, jm, mida ei oleks olemas, kui neid ei saaks loomuliku keele abil väljendada. Teise astme sümbolisüsteem eeldab loomulikku keelt. Keelel on ka tähtis osa indiviidi identiteedi paljude parameetrite kujunemisel. Näiteks põhineb teatud rahvarühma kokkukuuluvustunne tihti ühisel keelel. Lisaks on keelest saanud inimese mälupikendus ehk kollektiivne mälu . Keel on välja arenenud inimese suhtlusvajaduste fuktsioonidest ning osad, olulisemad teated on kinnistunud keelesüsteemi osaks, leksikasse ja sematnikasse. Keelekollektiivile kasulik info on kodeeritud eelkõige sõnade ja nende tähendustena. Bioloogilis-kognitiivne aspekt Ajustruktuurid ja protsessid on keelelise suhtluse vältimatuks bioloogiliseks ja
1882 Ernst Renani kõne Sorbonni ülikoolis ,,Mis on rahvus?" o Eeldus: rahvus on uus ajalooline mõiste. o Varem inimeste karjad, keda juhtisid jumalikud tegelased, siis kuningriigid, rahvusriigi mõiste hakkas kujunema pärast keskaja lõppu enne uusaja algust rahvuse mõiste ei toimi. Selle järgi ei identifitseerita ennast. Rahvus on vaimne printsiip u saksa romantikud (Herder). Tugineb minevikule ja olevikule. Rahvuseks olemisega kaasneb ühine minevik, kokkukuuluvustunne olevikus ja tahe tulevikus midagi ühiselt ette võtta. Rahvus läbi territooriumi? B. Anderson ,,Kujuteldav kogukond" 1983 o Selle on loonud modernismiajastu eliit, kes soovib teostada oma võimu erinevate ühiskondlike ja majanduslike huvide saavutamiseks u kapitalismi kriitika. o Rahvus luuakse meie teadvuses mingite kujutluspiltide kaudu. Neid toodavd erinevad kommunikatsioonivormid. Kommunikatsiooni eelduseks on kirjasõna plahvatuslik kasvamine
Näiteks on soomlastel palju sõnavara sauna kohta, näitab, et saun on neile tähtis. Teise astme sümbolisüsteemidesse kuuluvad näiteks huumor, rahvaluule, kõnekäänud, legendid, jutustused, jm, mida ei oleks olemas, kui neid ei saaks loomuliku keele abil väljendada. Teise astme sümbolisüsteem eeldab loomulikku keelt. Keelel on ka tähtis osa indiviidi identiteedi paljude parameetrite kujunemisel. Näiteks põhineb teatud rahvarühma kokkukuuluvustunne tihti ühisel keelel. Lisaks on keelest saanud inimese mälupikendus ehk kollektiivne mälu . Keel on välja arenenud inimese suhtlusvajaduste fuktsioonidest ning osad, olulisemad teated on kinnistunud keelesüsteemi osaks, leksikasse ja semantikasse. Keelekollektiivile kasulik info on kodeeritud eelkõige sõnade ja nende tähendustena. Bioloogilis-kognitiivne aspekt
Näiteks on soomlastel palju sõnavara sauna kohta, näitab, et saun on neile tähtis. Teise astme sümbolisüsteemidesse kuuluvad näiteks huumor, rahvaluule, kõnekäänud, legendid, jutustused, jm, mida ei oleks olemas, kui neid ei saaks loomuliku keele abil väljendada. Teise astme sümbolisüsteem eeldab loomulikku keelt. Keelel on ka tähtis osa indiviidi identiteedi paljude parameetrite kujunemisel. Näiteks põhineb teatud rahvarühma kokkukuuluvustunne tihti ühisel keelel. Lisaks on keelest saanud inimese mälupikendus ehk kollektiivne mälu . Keel on välja arenenud inimese suhtlusvajaduste fuktsioonidest ning osad, olulisemad teated on kinnistunud keelesüsteemi osaks, leksikasse ja semantikasse. Keelekollektiivile kasulik info on kodeeritud eelkõige sõnade ja nende tähendustena. Bioloogilis-kognitiivne aspekt
Näiteks on soomlastel palju sõnavara sauna kohta, näitab, et saun on neile tähtis. Teise astme sümbolisüsteemidesse kuuluvad näiteks huumor, rahvaluule, kõnekäänud, legendid, jutustused, jm, mida ei oleks olemas, kui neid ei saaks loomuliku keele abil väljendada. Teise astme sümbolisüsteem eeldab loomulikku keelt. Keelel on ka tähtis osa indiviidi identiteedi paljude parameetrite kujunemisel. Näiteks põhineb teatud rahvarühma kokkukuuluvustunne tihti ühisel keelel. Lisaks on keelest saanud inimese mälupikendus ehk kollektiivne mälu . Keel on välja arenenud inimese suhtlusvajaduste fuktsioonidest ning osad, olulisemad teated on kinnistunud keelesüsteemi osaks, leksikasse ja semantikasse. Keelekollektiivile kasulik info on kodeeritud eelkõige sõnade ja nende tähendustena. Bioloogilis-kognitiivne aspekt
kõnekäänd, legendid, jutustused, uskumused, laulud, vanasõnad, rituaalid jm, mida ei oleks olemas, kui neid ei saaks loomuliku keele abil väljendada. Kõike eelnevat kokkuvõttes võib öelda, et inimesed elavad külluslikus ja kihistunud sümbolkeskkonnas, mille raamid loob loomulik keel. Keelel on tähtis osa ka indiviidi identiteedi paljude parameetrite kujunemisel. Nt Eesti keele saamine rahvuskeeleks ja sellena püsimine. Etniline identiteet ehk teatud rahvarühma kokkukuuluvustunne põhineb oluliselt vastava keele valdamisel kes keelt ei oska, on võõras. Ka on rahvusliku identiteedi mõjutajateks usk, sünnikoht ja mõnikord ka inimeste füüsilised omadused. Bioloogilis-kognitiivne aspekt: Inimese ajul on kaks poolkera, mis on ebasümmeetrilised nii suuruse kui ka funktsiooni poolest. On järeldatud, et paremakäelistel inimestel on keelelise suhtlusega seotud ajutegevus koondunud vasaku poolkera ajukoorde. Sealsamas paiknevad ka sellised kognitiivsed võimed
vastu seisma. Neid tuleb õpetada vahet tegema väärtuslikul ja väärtusetul kunstil. Teda häirib populaarajakirjandus ning massikultuur (raadio, kino), sest see loob maailmast väga tõetruu pildi, petab ära. Tekib tõelisuse illusioon, saab esitada valet väga usutavas vormis. Kõige rohkem häirib teda reklaam. See on miski, mis ületab keelt, mõjutab meie emotsioone. Industrialiseerumine hävitab inimeste teatud tööoskused, orgaanilised suhted ja vanad kogukonnad. Kokkukuuluvustunne kaob! Seda illustreeris see, et paljud jalgpalliklubid moodustusid just tööstuslinnades, kus maalt tulnud inimesed otsisid uut identifitseerimisobjekti. Alamklassidele oli kultuur väärtuslik siis, kui ta oli seal kuhu ta kuulus ja ei väljunud piiridest. Kunagi väljendasid inimesed end oma töös, nüüd töötatakse selleks, et võimaldada vaba aega. Vaba aeg: päris elu asendamine millegi võltsiga. Ainult kunsti kaudu saame me selle tagasi. Massikunst puudutab inimeste vajadusi ja
on endiselt madal. Ärevus hirm, et kaaslased näevad "päris" mina. Märksõna: resistentsus. III Tööfaas - grupp on õppinud iseend juhtima. Igaühel on grupis oma kindel koht, tegutsetakse suhteliselt sõltumatult ja eraldi üksteisest. Produktiivsus varasemate faasidega võrreldes oluliselt tõusnud. Grupp on valmis lahendama konflikte konstruktiivselt. Valitseb orienteeritus koostööle. Märksõnad: kokkukuuluvustunne; koostöö. IV Lõpufaas grupiliikmetel on erinevad tunded lõpetamise suhtes. Separatsiooniärevus. Tegevuse lõpule viimine. Hindamine. Tagasiside-seansid. Grupp jõuab produktiivsesse faasi seda kiiremini, mida täielikumalt on rahuldatud järgmised tingimused: o tegevuse iseloom peab olema selline, et see sunnib grupi liikmeid nende enda subjektiivsest soovist sõltumata omavahel suhtlema. o tihe suhtlemine peab tehniliselt võimalik olema
ja lähemad külad olid rünnakuvalmis. Tapeti kõik indiaanlased. Põlisasukad hakkasid ühinema hõimuliitudesse pealik Metakomet. Ta suutis vallutada 12 eurooplaste linna, kuid said lõpuks hävitavalt lüüa. Ameerika rahvuse kujunemise algus Pärast esimesi kohanemisraskusi saavutasid kolonistid edu majanduses ning suutsid vastu seista indiaanlastele. Loodi esindusorganid, tugevnes inimeste iseteadvus. Pikkamööda tärkas ameeriklaste kokkukuuluvustunne. 17 Rahvuse aluseks olid inglased, kes moodustasid 60% valgest elanikkonnast. Mõju avaldas inglise kirjandus, määravaks kujunes inglise keel. Indiaani kultuur avaldus laensõnades, Aafrika oma muusikas ja kästiöös. Hariduse levik. Kirjaoskust rõhusid puritaanid ladina koolid. 17.saj jõudis järg ka kõrgushariduseni asutati Harvardi kolledz. Mõningane mõju oli ka valgustusideoloogial, mille üheks esindajaks oli Benjamin Franklin.
kalliskividega ornamendiks Klimt. Juudit Jan Toorop. Uus Generatsioon Jan Toorop. Saatus Ferdinand Hodler. Äravalitud Hodler. Päev III Ferdinand Hodler, Jena üliõpilaste väljamarss vabadussõjas. 1908-09 ; anatoomiamoonutused! RAHVUSROMANTISM (ja sümbolism põhjamaades) Uusromantismi saatus noorte rahvuste kultuuris; rahvuste päritolu ja sünd; Uusaegne kokkukuuluvustunne on keskaegsest vms varasemast veidi erinev ta on olemas tänu spetsiifilistele tingimustele; proffestionaalse kõrgkultuuri osa eneseteadvuses; tuginemine etnilisele päritolule + uus kvaliteet kõrgkultuur kui miski mis ühendab, erineb rahvakultuurist kus loojad ja tarbijad on samad, prof.kõrgkultuuuri loovad spetsialistid.. nende olemasolu on uusaegsete rahvuste kujunemisel määrava tähtsusega. Euroopa rahvuste kujunemise 2 teed:
liikumised o geopoliitika – kui lisame kaardile mingisugused vood (raha, ressursside) o regionaalne identiteet – regionaalne teadlikkus, regionalismi tähtsaim tunnus mõndade arvates (kognitiivne regionalism); võib ka välisohu survel tekkida o riikidevaheline koostöö – Balti koostöö, Põhjamaade Nõukogu o riikide poolt toetatud regionaalne organisatsioon o regionaalne kokkukuuluvustunne Kuidas regionalism maailmapoliitikas võiks välja näha? o Realistlik koolkond selgitab regionalismi lähtudes hegemoonist. Regionalism kujuneb välja vastuseisuna hegemoonile. Contadora grupp ühendas mõningaid radikaalselt mõtlevaid Kesk-Ameerika riike, kes lõid ühe regionaalse org-i ainult selle mõttega, et kuidagi seista vastu USA-le. ASEAN loodi Vietnami vastu
ühiskonnas). - lääne ühiskonnas kalduvad suhted olema individualistlikud (suhted on nö üks-ühele) XI Väikesed ja suured grupid 28.04.14 1. Grupp Kas järjekorras seisvad inimesed on grupp? Toimivad omad reeglid- kui olme moodustanud saba, siis vahele ei trügi Neil on ühine eesmärk- sooritada oma ostud. Rollidest tulenevad ülesanded’ Erinevates gruppides on erinev staatus, mis mõjutab grupisisest suhtlust. Kas toidupoe sabas seisvatel inimestel on kokkukuuluvustunne? Kui keegi trügib vahele, siis tekib. Kuid enamasti seda tunnet siiski ei teki. Millised fenomenid toimivad grupis? Sotsiaalne looderdamine, grupis vastutus jagatud, keegi võtab vastutuse, teised looderdavad, kuna tulemusest saavad kõik osa, hoolimata grupiliikmete panusest. Sotsiaalne soodustamine- toetus, küünarnuki tunne. Tunnetatakse jõudu ühiselt tegutsemisest. Teiste juuresoleku tõttu sooritus paraneb. (Kui käid jooksmas, siis sa ei anna alla, kui keegi teine sinuga kaasas on
naisterahva). Mitte ainult väliselt. Eelistatakse ja jäädakse kauemaks kokku nendega , kelle väärtussüsteem, hoiakud , elustiil , eelistused (religioon, muusika, sport jne), suhtumine lapsekasvatuse küsimustesse, rahvuslik ja rassiline kuuluvus, sotsiaalmajanduslikud näitajad jms on enda omadega sarnased. Armastussuhte olulisteks komponentideks on sotsiaalse toe ja seltsi pakkumine , raskuste ja murede jagamine, ühiste eesmärkide saavutamine, kokkukuuluvustunne, seksuaalsus. Paljud teoreetikud tänapäeval jõudnud kokkuleppele, et armastussuhtes on kolm peamist komponeneti, mis erinevate konkreetsete suhete puhul võivad avalduda erineval määral : 1.kirg,2.intiimne lähedus (sõprus) , 3. Kohusetunne ja pühendumus. Suhete mallid Normid on sotsiaalselt õpitavad reeglid , mis kirjutavad ette, mida inimesed tohivad või ei tohi teha teatud tüüpsituatsioonides. Peataolekus järgitakse kergemini teiste soovitusi ja toiminguid.
naisterahva). Mitte ainult väliselt. Eelistatakse ja jäädakse kauemaks kokku nendega , kelle väärtussüsteem, hoiakud , elustiil , eelistused (religioon, muusika, sport jne), suhtumine lapsekasvatuse küsimustesse, rahvuslik ja rassiline kuuluvus, sotsiaalmajanduslikud näitajad jms on enda omadega sarnased. Armastussuhte olulisteks komponentideks on sotsiaalse toe ja seltsi pakkumine , raskuste ja murede jagamine, ühiste eesmärkide saavutamine, kokkukuuluvustunne, seksuaalsus. Paljud teoreetikud tänapäeval jõudnud kokkuleppele, et armastussuhtes on kolm peamist komponeneti, mis erinevate konkreetsete suhete puhul võivad avalduda erineval määral : 1.kirg,2.intiimne lähedus (sõprus) , 3. Kohusetunne ja pühendumus. Suhete mallid Normid on sotsiaalselt õpitavad reeglid , mis kirjutavad ette, mida inimesed tohivad või ei tohi teha teatud tüüpsituatsioonides. 43
- Soolised erinevused ingrupi liikmete olemasolu mõju - Primimise mõju enne on mingi info tehtud rohkem kättesaadavaks Kaaluva kõrvalseisja mudel (vt slaid) Piliavin'i tasu-kulu maatriks (vt slaid) Aitamise kulu mitte aitamise kulu Kõrvalolijate olemasolu võib vahel tõsta tõenäosust, et minnakse appi. Asukoht ja kultuur - Linnapiirkondades on vähem prosotsiaalset käitumist. Linnas ei märgata, abistajaid on rohkem, väikelinnades on kokkukuuluvustunne suurem. - Kollektivistlike ja individualistlike kultuuride erinevused. Aitaja kesksed mõjutajad - Isiksus sisemine kontrollkese, suurem sotsiaalne vastutus ja empaatia - Kompetentsus piisab ka subjektiivsest kompetentsuse hinnangust - Meeleolu positiivsed emotsioonid suurendavad tõenäosust et inimene läheb aitama; emotsiooni-primimise mudel ja emotsioon- kui- informatsioon mudel (emotsioon kui sisend). Erand: Kui inimene tunneb süüd, siis läheb ta aitama.
maha. 1913-1914: Eesti alal elas umbes 5000 juuti, linnades. 25) Eelärkamisaeg: Eesti talupoegadel hakkas tekkima etniline ühte kuuluvus, rahvuslik identiteet. Rahvuslus, 19. saj levis massiliselt üle kogu Euroopa kõigi Euroopa rahvade seas. Rahvusluse põhjuseks tuuakse välja romantismi levik, Prantsuse revolutsiooni mõju, Napoleoni sõdade mõjud, Rahvus- Oma etnilist ühtekuuluvust teadvustavate inimeste ühendus, keda seob kokkukuuluvustunne ühise mineviku alusel ja tahe end tulevikus ühiselt teostada. Rahvuslus- Arusaamine enda kuuluvusest teatud rahva hulka ning tahe selle rahva heaks tegutseda. Ühe rahvuse liikmed võivad rääkida mitu erinevat keelt, keel ei määra rahvust. Sveitsis räägitakse kolme keelt. Eesti eelärkamisaega nimetatakse ettevalmistavat perioodi, mis ajaliselt jääb 19. sajandi I poolde. Ühiskondlikud arengud, mis ärkamisaega ettevalmistasid.
hoopiski mitte ringjas võrgus. Ei ole kindlat suhtlemisvõrku, mis annaks kõigil juhtudel ja igas olukorras paremaid lahendusi. Joonis 54. Põhilised suhtlemisvõrgud (Üksvärav, 2004) Ametikohtade moodustamisel on tarvis silmas pidada: koos töötavad inimesed suhtlevad rohkem kui tegevusi kooskõlastavad või omaette töötavad; kergesti kättesaadavate inimestega suheldakse rohkem kui eemalolevatega; mida suurem on inimeste kokkukuuluvustunne, seda enam nad omavahel suhtlevad. Ametlikud suhtlemiskanalid ja suhtlemisvõrk Ametlik suhtlemisvõrk on suhtlemiskanalite muster, mis on ametlikult kavandatud ning mille toimimiseks on loodud vajalikud tingimused. need on heaks kiitnud ja tunnustanud ettevõtte juht või juhtkond; see on ametliku organisatsiooni üks tunnuseid ja peegeldusi; ametlikud suhtlemiskanalid peavad tagama, et ainult selleks ettenähtud inimesed
* Ühiskondlik positsioon (koht ühiskondlikus tööjaotuses, roll) - Stratifikatsioon (kihistumine): ühiskonna liikmed jaotatakse hierarhiliselt teatud dimensioonide järgi (sissetulek, varandus, võim, prestiiz, vanus, rahvus jne). * Ühe straatumi (kihi) liikmetel on tavaliselt sarnased võimalused (life-chances; majanduslikud ja kultuurilised) ja elulaad (life-style; sotsiaalsete suhete mustrid, materiaalne tarbimine, kultuur) ja neil on tihti ühine identiteet, kokkukuuluvustunne: (N: millest räägitakse). - Erinevaid kihistumise vorme ajalooliselt: Orjapidamine -- kast (caste)-- seisus (estate)-- klass (class) /kiht * avatud või suletud kihid - Orjapidamine: Ekstreemselt ebavõrdne süsteem. Ühed inimesed on teiste inimeste omadus. Piiratud juriidiliste õigustega, või hoopis ilma (USA). 16.saj ja 17.saj USAs, Lõuna-Ameerikas. * Klassikalised Ateenas olid orjad igal pool ühiskonnas väljaarvatud poliitikas ja sõjaväes. Ametnikud, käsitöölised jne
annaabi.ee 
