Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Näidis - Juhatuse liikme leping (2)

4 HEA
Punktid

JUHATUSE LIIKME LEPING
Käesoleva juhatuse liikme lepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [asukoht]
(1) [Äriühingu nimi], registrikoodiga [registrikood], aadressiga [aadress] (edaspidi: Ühing), keda esindab volituse alusel [äriühingut esindava isiku nimi]
ja
(2) [Juhatuse liikme nimi], isikukoodiga [ isikukood ], elukohaga [aadress] (edaspidi: Juhatuse liige),
edaspidi Ühing või Juhatuse liige nimetatud ka kui Pool ning ühiselt kui Pooled, alljärgnevas:
  • Üldsätted


  • Lepingu eesmärgiks on kokku leppida Ühingu ja Juhatuse liikme vastastikused õigused, kohustused ja muud Juhatuse liikme kohustuste täitmisest tulenevad tingimused, sealhulgas Juhatuse liikme peamised tegevusvaldkonnad, tasu ja muud soodustused, kohustused konfidentsiaalse informatsiooni hoidmisel ja konkurentsikeeld, Poolte vastutus Lepingu rikkumise eest ning Lepingu lõppemise alused ja tingimused.


  • Juhatuse liige kinnitab, et:


  • tema suhtes ei ole kohus vastavalt karistusseadustiku §-dele 49 või 49¹ kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu;

  • tal pole keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb Ühing;

  • tal ei ole keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel;

  • tal ei lasu mingeid kohustusi kolmandate isikute ees, mis võiksid olla vastuolus tema käesolevast Lepingust tulenevate kohustustega või takistada tal muul viisil oma käesolevast Lepingust tulenevaid kohustusi täitmast.


  • Ühing kinnitab, et Lepingu sõlmimine ja selle tingimused on kinnitatud osanike [kuupäev] otsusega.


  • Juhatuse liikme kohustused


  • Juhatuse liige osaleb Ühingu juhatuse kollegiaalses tegevuses, Ühingu esindamisel ja juhtimisel kooskõlas äriseadustiku ning Ühingu põhikirjaga ning Ühingu osanike ja juhatuse (edaspidi eraldi või ühiselt: Juhtimisorganid) otsustega kehtestatud tingimustel ja korras.


  • Lepingu järgi on Juhatuse liikme ametiülesanneteks äriseadustikust ja teistest seadustest tulenevate juhatuse liikme individuaalsete kohustuste täitmine.


  • Juhatuse liige on kohustatud täitma oma ülesandeid Ühingule majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, lähtuma oma tegevuses eelkõige seadustest, Ühingu õiguspärastest - ja majanduslikest huvidest, vältima kahju tekkimist Ühingule ning aitama kaasa Ühingu kõrge maine säilitamisele klientide, äripartnerite ja avalikkuse silmis.


  • Juhatuse liige on kohustatud oma tegevuses toimima Ühingule lojaalselt ja asjaolude kohaselt vajaliku hoolsusega ning vastavalt oma võimetele. Juhatuse liige on seejuures kohustatud rakendama kogu oma tööjõudu ning kasutama kõiki erialaseid teadmisi ja kogemusi.


  • Juhatuse liige kohustub oma tegevuses juhinduma Eesti Vabariigi kehtivast õigusest, sh äriseadustikust, Ühingu põhikirjast, käesolevast Lepingust ja Ühingu Juhtimisorganite seaduslikest otsustest.


  • Juhul, kui Ühingu Juhtimisorgani seaduslik otsus või muu otsustus ei ole vastavuses Ühingu õiguspäraste ja majanduslike huvidega, on Juhatuse liige kohustatud sellest teada saamisel koheselt otsuse vastuvõtnud Juhtimisorganit sellest informeerima. Samuti on Juhatuse liige kohustatud informeerima Ühingu Juhtimisorganit viimase mitteõiguspärasest otsusest, kui Juhatuse liige sai sellisest otsusest teada.


  • Juhatuse liige on kohustatud omal initsiatiivil ja viivitamatult informeerima Ühingu osanikke kõikidest temale teatavaks saanud asjaoludest, mis kahjustavad või võivad kahjustada Ühingu huve.


  • Juhatuse liige on aruandekohustuslik juhatuse ja osanike ees äriseadustikus ettenähtud korras.


  • Juhatuse liikmel lasub ärisaladuse hoidmise kohustus vastavalt äriseadustiku §-le 186.


  • Juhatuse liige kohustub Lepingu kehtivuse ajal ning [kuude arv] jooksul Lepingu lõppemisest mitte osutama Ühingule konkurentsi, sealhulgas ilma Ühingu kirjaliku loata:

  • mitte töötama Ühingu konkurendi juures;

  • mitte osutama Ühingu konkurendile teenust muul viisil;

  • mitte omandama osalust Ühingu konkurendis;

  • mitte rikkuma äriseadustiku §-s 185 sätestatud konkurentsikeeldu.


  • Juhatuse liikme poolt punktides 2.9 ja 2.10 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse ja konkurentsikeelu rikkumise korral on Ühingul õigus nõuda Juhatuse liikmelt leppetrahvi kuni Juhatuse liikme [kuude arv] kuu Tasu suuruses summas ning nõuda kohustuste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamist osas, mis ületab leppetrahvi suurust.


  • Juhatuse liikme esindusõigus


  • Juhatuse liikmel on õigus teha tehinguid Ühingu nimel kooskõlas äriseadustiku, Ühingu põhikirja ja Juhtimisorganite otsustega.


  • Juhatuse liikme ülesannete täitmise aeg ja koht


  • Juhatuse liige täidab oma ametiülesanded üldjuhul tavapärasel tööajal 40 (nelikümmend) tundi nädalas ning 8 (kaheksa) tundi päevas. Oma Lepingujärgsete ja õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks täidab Juhatuse liige vajadusel oma ametiülesandeid ka väljaspool tavalist tööaega ning üle nimetatud tööajanormi, mille eest Juhatuse liikmele eraldi hüvitust ega tasu ei maksta.


  • Sõltumata Lepingu punktis 4.1 sätestatust, määratleb Juhatuse liige oma ametiülesannete täitmise aja (tööaja) ning puhkeaja üldjuhul iseseisvalt, pidades silmas oma ametiülesannete õigeaegse ja korrektse täitmise vajadust ning arvestades Ühingu juhtorganite liikmete, osanike ja töötajate huve. Juhatuse liikme puhkepäevadeks on laupäevad, pühapäevad, rahvuspüha ja riigipühad, kui Ühingu vajadused ei nõua neil päevadel ametiülesannete viivitamatut täitmist.


  • Juhatuse liige täidab tavaliselt oma ülesandeid Ühingu asukohas. Vajaduse korral täidab Juhatuse liige oma ülesandeid eemal Ühingu asukohast, sealhulgas välisriikides.


  • Tasu ja hüvitised


  • Juhatuse liikme tasu suurus (edaspidi: Tasu) on vastavalt Ühingu osanike [otsuse kuupäev] otsusele [tasu suurus] eurot.

  • Juhatuse liikme lähetus- ja esinduskulude hüvitamise põhimõtted ning võimalikud erisoodustused kehtestatakse osanike otsusega, sealjuures mitte väiksemas summas kui on ette nähtud kehtiva õigusaktiga.


  • Tasu kantakse üle Juhatuse liikme pangaarvele iga kuu [kuupäev] kuupäevaks.




  • Puhkus


  • Juhatuse liikme aasta puhkuse pikkus on kakskümmend kaheksa (28) kalendripäeva.


  • Juhatuse liige teatab osanikele oma soovist puhkusele jääda vähemalt [päevade arv] kalendripäeva ette, arvestades sealjuures Ühingu tegevusest tulenevaid võimalusi. Juhatuse liikme puhkuse aja määravad Ühingu osanikud, lähtudes Ühingu võimalustest ja võimalusel Juhatuse liikme soovist. Puhkuse toimumise konkreetne aeg lepitakse kokku Juhatuse Liikme ja osanike vahel. Puhkus ei peata Tasu maksmist Juhatuse Liikmele.




  • Ametiülesannete täitmise erakordsest vajadusest tingituna võib Ühing Juhatuse liikme puhkuse alguse edasi lükata või puhkuse katkestada. Erakordseks loetakse sellist vajadust, millest tulenevalt Juhatuse liikme eemalviibimine oma ülesannete täitmisest võib tekitada Ühingule olulist kahju.


  • Juhatuse Liikme tagasikutsumine


  • Ühingu osanikel on õigus Juhatuse liige igal ajal juhatuse liikme kohalt tagasi kutsuda.


  • Juhatuse liikmel on õigus nõuda enda tagasikutsumist juhatuse liikme kohalt, teatades sellest kirjalikult Ühingu osanikele vähemalt kolm (3) kuud ette. Ühing tagab, et Ühingu osanikud võtavad Juhatuse liikme tagasikutsumise otsuse vastu kolme (3) kuu jooksul eelviidatud kirjaliku teate saamise hetkest.


  • Vara hoidmine


  • Juhatuse liige kasutab säästvalt tema kasutusse antud Ühingu vara. Juhatuse liige on kohustatud tegema oma parima vältimaks sellise vara hävimist, kahjustumist, riknemist ning muid võimalikke kahjusid tema kasutusse antud varale.


  • Lepingu lõppemisel tagastab Juhatuse liige kõik tema valdusse antud Ühingu varad, kaasa arvatud personaalarvutid, arvutikettad, dokumentide originaalid ja koopiad.




  • Juhatuse liige kohustub hüvitama oma süülise tegevuse tõttu tema kasutusse antud Ühingu varale tekitatud otsese varalise kahju selle kahju rahalises väärtuses.




  • Vastutus


  • Juhatuse liige vastutab juhatuse liikmena vastavalt äriseadustiku
    §-dele 167¹ ja 187.


  • Lepingu muutmine, tähtaeg ja lõppemine


  • Kõik Lepingu muudatused omavad jõudu vaid siis, kui need on vormistatud kirjalikult ja on mõlema Poole poolt allkirjastatud. Kirjaliku vormi mittejärgmisel on muudatus tühine.


  • Leping jõustub sõlmimise hetkest.




  • Leping on sõlmitud Juhatuse liikme volituste ajaks Ühingu juhatuse liikmena alates [juhatusse nimetamise kuupäev].


  • Leping kehtib kuni Juhatuse liikmeks oleku aja lõppemiseni. Leping lõpeb:

  • Juhatuse liikme surmaga või teovõime piiramisega;

  • Ühingu lõppemisega;

  • Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kokkuleppel või Juhatuse liikme tagasikutsumisel juhatusest;

  • Juhatuse liikme ametiaja lõppemisega juhul, kui Juhatuse liige on valitud ametisse tähtajaliselt ja tähtaja möödudes tema ametiaega ei pikendata.




  • Juhatuse liikme volituste lõppemisega ei kaota kehtivust need Lepingu sätted, mis oma iseloomu tõttu on kohaldatavad pärast Juhatuse liikme volituste ja Lepingu teiste sätete lõppemist.


  • Lõppsätted


  • Lepingust tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kui vaidlust ei õnnestu lahendada läbirääkimiste teel, on Pooltel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks maakohtusse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele.


  • Ühing annab Juhatuse liikme kasutusse käesoleva Lepingu täitmiseks vajalikud töövahendid ning loob muud Juhatuse liikmele mõistlikult vajalikud ning Juhatuse liikme positsioonile kohased töötingimused.


  • Lepingule ei laiene vastavalt töölepingu seaduse § 1 p-le 5 töölepingu seadus ja teised tööõiguslikud aktid ning käesoleva Lepingu alusel tekkinud suhe ei ole töösuhe.


  • Leping asendab ja lõpetab kõik varasemad lepingud ja kokkulepped Lepingus reguleeritud küsimuste osas.


  • Kõikides Lepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad Pooled seadustest, headest kommetest, väljakujunenud tavadest ja praktikast.


  • Leping jääb täies mahus kehtima Ühingu õigusjärglaste suhtes.


  • Lepingu tingimused on konfidentsiaalsed ning ei kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele.


    Leping on koostatud ja allkirjastatud kahes (2) eestikeelses eksemplaris, millest kummalegi Poolele jääb üks (1) eksemplar .
    Poolte allkirjad :
    Ühing: Juhatuse liige
    _________________ _________________
    /nimi, allkiri / /nimi, allkiri/
    5
  • Näidis - Juhatuse liikme leping #1 Näidis - Juhatuse liikme leping #2 Näidis - Juhatuse liikme leping #3 Näidis - Juhatuse liikme leping #4 Näidis - Juhatuse liikme leping #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-03-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 140 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor stiinapv Õppematerjali autor
    Juhatuse liikmega lepingu sõlmimiseks tuleb nõukogul või osanikel esmalt vastu võtta otsus, milles määratakse kindlaks sõlmitava lepingu tingimused, eelkõige tasu ja selle maksmise kord, juhatuse liikmele makstavad hüvitised ja võimaldatavad hüved (nt ametiauto, mobiiltelefon, sülearvuti), puhkuse kestus, tegevusvaldkondade jaotus jms. Nõukogu või osanikud määravad ka isiku, keda nad volitavad juhatuse liikmega lepingut sõlmima.

    Sarnased õppematerjalid

    Juhatuse liikme-raamatupidaja leping
    6
    docx

    Juhatuse liikme-raamatupidaja leping

    JUHATUSE LIIKME ­ RAAMATUPIDAJA LEPING NR. 01 Viljandis, 01.06.2018.a. ................................ OÜ (reg. kood: 12345678 ), asukohaga .................................. , keda esindab põhikirja alusel osanik .................. ( isikukood: 123456789123) (edaspidi Äriühing), ühelt poolt ja ...............................(isikukood: 123456789321 (edaspidi Juhatuse liige), teiselt poolt sõlmisid käesoleva Juhatuse liikme - raamatupidaja lepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevatel tingimustel: 1. LEPINGU EESMÄRK JA TÄHTAEG 1.1.Äriühingu osanike 01.06.2018 a. otsusega valiti Annekatrin Ott Äriühingu Juhatuse liikmeks tähtajaga 5 aastat. Juhatuse liikme ülesanne on ka Äriühingu raamatupidamise korraldamine. Juhatuse liige - raamatupidaja on andnud oma kirjaliku nõusoleku tema valimiseks. 1.2

    Raamatupidamine
    Nimetu
    10
    doc

    Nimetu

    Juhatuse liikme leping 23 jaanuar 2014. a. OOL-IN, registrikood 0102163601 , asukoha aadressiga Kloostrimetsa tee 58 A, 11913 Tallinn, kelle esindajana tegutseb Raino Parder , (edaspidi Ühing), ühelt poolt ja Sandra Sööt, isikukood 49308080848, elukohaga Lõuna12 11712 Tallinn, (edaspidi Juhatuse liige), teiselt poolt, (edaspidi eraldi nimetatud Pool ning koos ja ühiselt nimetatud Pooled, sõlmisid käesoleva juhatuse liikme lepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1 Juhatuse liige kohustub vastavalt Lepingule juhtima Ühingut kooskõlas seaduse ja Lepingu tingimustega, muu hulgas korraldama Ühingu igapäevast majandustegevust. 1

    Ettevõtlus
    Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt
    100
    doc

    Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt

    kohta käivad sätted. Tulundusühistu asutamine toimub Tulundusühistuseaduse (TuÜS)-s sätestatud korras. TuÜS jõustus 01.02.2002 ning sellega tunnistati kehtetuks seni tulundusühistuid reguleerinud ühistuseadus (ÜS). Tulundusühistuseadus loob varasemast suuremad garantiid kreeditoridele. Nii on seadusega loodud võimalus rakendada ka tulundusühistute puhul osaühingule iseloomulikku põhi (osa)kapitali, milleks on vähemalt 2500 eurot, või samas summas liikme lisavastutuse kohustuse. Tulundusühistu asutamine toimub asutamislepinguga, millega koos kinnitatakse ühingu põhikiri. Asutajaid peab olema vähemalt 5 füüsilist või juriidilist isikut või vähemalt 3 ühistut, kes soovivad moodustada keskühistu. Tulundusühistute juhtimisstruktuur tehtud sarnaseks teiste äriühingute omaga, nähes juhtimisorganina ette juhatuse, kes on ka esindusorganiks, samas on kõrgemaks otsustus- ja juhtorganiks on siiski liikmete üldkoosolek. Kui ühistul on

    Õigus alused
    Ühinguõigus
    48
    docx

    Ühinguõigus

    Seminarist võib puududa max 2 korda, ilma tagajärgedeta. Ühinguõiguse põhimõisted Ühinguõiguse mõiste Ühinguõigus (objektiivses tähenduses) ­ õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat (nii juriidilised isikud kui ka mittejuriidilised isikud), st peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine, ümberkorraldamine (ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine), sise- ja välissuhted, esindus ja vastutus. A leping B. Lepingu rikkuminenõue (sisu, õiguslik alus) Ühinguõiguse keskpunkt on ühing, st kehtib ühingu huvide prioriteetsuse põhimõte ­ osanike, aktsionäride või ühingu liikmete huvide lahknevuse korral seatakse esiplaanile ühingu huvid. Ühing Ühing (lai tähendus) ­ hõlmab lisaks eraõigusliku isikute ühenduse liikidele ka eraõiguslikku varade ühendust, eelkõige SA-d. Kõik eraõiguslikud ühendused, v.a asutused.

    Ühinguõigus
    Äriõigus
    5
    doc

    Äriõigus

    Äriõiguse kontrolltöö 1. Kes võivad äriühingu nimel teha tehinguid ning kuidas saame esindusõigust piirata? Esindusõigus ehk õigus siduda ühingut õiguslikult ühingu nimel tehtud tahteavalduste kaudu on reeglina igal osaühingu juhatuse liikmel. Seadus näeb ette ka mõned erandid. Üldiseks erandiks on ÄS-i§ 181 lõige 4, mille kohaselt juhatuse liikmel ei ole õigust esindada osaühingut õigustoimingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi osanikud või nõukogu. Antud normi tuleks siiski tõlgendada selliselt, et piiratud on juhatuse liikme seadusest tulenev esindusõigus ja seadusega ei ole vastuolus, kui juhatuse liikmeks olev isik määratakse tehinguliseks esindajaks osanike või nõukogu otsusega. Esindusõigust võib piirata äriühingu põhikirjaga. 2

    Kategoriseerimata
    Eksami kaasused aines Ühinguõigus
    16
    doc

    Eksami kaasused aines Ühinguõigus

    Kui esindusõiguse alusel pole probleemi siis ei ole alust kui oleks esinduses probleem siis võiks olla alus. Kui ühing läheb pankrotti siis O ei vastuta selle tehingu eest! Kuna ta saab tõendada et ta ei teadnudki sellest tehingust midagi!! 3. Täisühingu osanikud esitasid kohtule taotluse ühe osaniku väljaarvamiseks täisühingust põhjusel, et ta on rikkunud konkurentsikeelu nõudeid. Hagiavalduse kohaselt oli see osanik kaks aastat enne täisühingu kandmist äriregistrisse valitud juhatuse liikmeks aktsiaseltsis, mis tegutses täisühinguga samal tegevusalal ning ta oli juhatuse liige ka hagiavalduse esitamise ajal. Kostja esitas hagile vastuväite, et vähemalt üks osanikest oli ükskord varem lugenud aktsiaseltsi üldkoosoleku protokolli, milles oli kirjas, et ta on vastava aktsiaseltsi juhatuse liige, osanik B kinnitas kohtus selle väite õigusust. Kuidas peab vaidluse lahendama kohus? VUTT: 95 ja 96! Konkurentsikeeld. 108 annab väljaarvamise aluse ja viitab 105!

    Ühinguõigus
    ÄRIÕIGUS-ÄRIÜHINGUD
    58
    docx

    ÄRIÕIGUS. ÄRIÜHINGUD

    alusel, mille kohta ei ole kehtestatud kohustuslikku vorminõuet. Järelikult on ühinglepingu puhul lubatud nii suuline, lihtkirjalik kui ka notariaalne vorm, olenevalt poole tahtest. Ühingulepingut võib muuta ainult kõigi osanike nõusolekul, kuid lepinguga võib ette näha juhud, mil ühingulepingut võib muuta ka häälteenamusega. See häältenamus ei või olla väiksem kui ¾ kõigist häältest. 9 Ühingu liikme õigused ja kohustused määrab osaniku staatus. Liikme tähtsam kohustus on sissemakse tasumine. Sissemaksed on üldjuhul võrdsed, kuid ühingulepinguga võib ette näha ka erineva suurusega sissemaksed. Seadus lubab sissemaksete tegemise erinevaid võimalusi. Nii võib sissemakse olla rahaline või mitterahaline. Rahaline sissemakse antakse ühingu omandisse, mitterahalise sissemakse puhul antakse omandisse või kasutusse. Mitterahalise sissemakse

    Äriõigus
    Eksamikonspekt aines Ühinguõigus
    49
    doc

    Eksamikonspekt aines Ühinguõigus

    · Protsessiõigusvõime · Eraõiguslikel isikutel ainukordne registrikood Juriidilise isiku peamised tunnused on järgmised: 1) täielik õigusvõime, st võime omada tsiviilõigusi ja kanda 2) organisatsiooniline ülesehitus. Juriidiline isik on abstraktne, õiguslikult eksisteeriv, ilma füüsilise kehata moodustis. juhatus või seda asendav organ loetakse TsÜS § 34 lg 1 kohaselt suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks, - see tähendab, et juhatuse liikme õigus juriidilise isiku nimel tehinguid teha tuleneb asjaolust, et ta on juhatuse liige ning talle ei pea väljastama mingit volikirja (mis seondub tehingulise esindusega nõukogu on oma olemuselt juhatuse tegevust kontrolliv organ. üldkoosolek, mis on juriidilise isiku kõrgeim organ (kuid ei ole juhtorgan), koosneb juriidilise isiku osanikest või aktsionäridest (mittetulundusühingu puhul liikmetest), juhatuse ja nõukogu

    Ühinguõigus




    Kommentaarid (2)

    vahk profiilipilt
    Otto Triin: Täitsa Korralik Näidis / Tänu
    23:41 22-07-2014
    vahk profiilipilt
    Otto Triin: Täitsa Korralik Näidis / Tänu
    23:41 22-07-2014



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun