Kui riik ise kuriteo eest isikut karistada ei suuda, omab ICC legaalset võimu seda ise teha. ICC on suurimat võimu omav rahvusvaheline organisatsioon, kuna tal on õigus viia läbi juhtumid, alates asja uurimisest kuni karistuse määramiseni. ICC on õigus karistada nii valitsusi kui ka eraisikuid. ICCga liitumisel võtavad riigid endale kohustuse anda välja kahtlualused ja aidata koguda tõendusmaterjali kohtu jaoks ja võimaldada vangidele vanglakoht, kuna kohtul endal selline institutsioon puudub. Riigid peavad liitumisel võtma vastu terve leppe, ilma mingisuguste eranditeta. Leppe oluliseimaks osaks peetakse Statuudi seda osa, mis seab paika piirid, millal kohtul on õigus isiku üle kohut mõista ja millal mitte. Esmalt peab isik olema sooritanud väga raske kuriteo. Teiseks peab kohtul ja isikul olema omavaheline seos läbi liikmesriigi ja kolmandaks peab riik ise olema läbikukkunud süüaluse kohtumõistmisel. Leppes on väga täpselt kirja
Tähtaeg on 28.03.2008 kell 18.00 Euroopa Kohus Euroopa Ühenduste Kohus mida sageli nimetatakse lihtsalt kohtuks või Euroopa Kohtuks loodi 1952. aastal. Euroopa Kohtu asukohaks on Luksemburg. Selle ülesanne on tagada, et ELi õigusakte tõlgendatakse ja rakendatakse kõikides liikmesriikides samamoodi. See tähendab, et riiklikud kohtud ei saa sama teo eest määrata erinevat karistust. Samuti peab kohus tagama, et ELi liikmesriigid ja institutsioonid järgiksid õigusakte. Kohtul on õigus lahendada õigusvaidlusi liikmesriikide, ELi institutsioonide, ettevõtjate ja eraisikute vahel. Euroopa Kohtu koosseisu kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist, nii et esindatud on kõigi 27 liikmesriigi õigussüsteemid.Kuid tõhususe huvides tuleb Euroopa Kohus täiskoguna kokku väga harva.Üldjuhul peab kohus istungit suurkojana, kuhu kuulub vaid 13 kohtunikku. Samuti võib kohus kokku tulla kolmest või viiest kohtunikust koosnevate kodadena.
(kvalifitseerimine) ja kohus ei ole seejuures seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (vt ka TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause). Kohus peab vähemalt suulises menetluses üldjuhul poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile juhtima ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (vt nt TsMS § 348 lg-d 1–3, § 351, § 392 lg 1 p-d 1 ja 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1, § 436 lg 4. Nõude kvalifitseerimisel tuleb kohtul ka selgeks teha, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama. Kohus saab vajadusel kvalifitseerimis- ja selgituskohustuse täitmiseks teha pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (TsMS § 230 lg 2 teine lause). Kui viivisenõude lahendamiseks esitatud faktilised asjaolud oli puudulikud tulnuks ringkonnakohtul hagejale selgitada asjaolude täpsustamise vajadust. Seega jättis ringkonnakohus seadusest tuleneva selgitamiskohustuse (TsMS § 348 lg 1, § 351) täitmata TsMS § 230
Euroopa Kohus Euroopa Ühenduste Kohus, mida sageli nimetatakse lihtsalt kohtuks või Euroopa Kohtuks, loodi ESTÜ asutamislepinguga 1952. aastal. Euroopa Kohtu ülesanne on tagada, et Euroopa Liidu õigusakte tõlgendatakse ja rakendatakse kõikides liikmesriikides samamoodi. See tähendab, et riiklikud kohtud ei saa sama teo eest määrata erinevat karistust. Samuti peab kohus tagama, et Euroopa Liidu liikmesriigid ja institutsioonid järgiksid õigusakte. Kohtul on õigus lahendada õigusvaidlusi liikmesriikide, Euroopa Liidu institutsioonide, ettevõtjate ja eraisikute vahel. Euroopa Kohtu koosseisu kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist, nii et esindatud on kõigi 27 liikmesriigi õigussüsteemid.Kuid tõhususe huvides tuleb Euroopa Kohus täiskoguna kokku väga harva. Üldjuhul peab kohus istungit suurkojana, kuhu kuulub vaid 13 kohtunikku. Samuti võib kohus kokku tulla kolmest või viiest kohtunikust koosnevate kodadena
liikmesriigis ei saa mõjutada väited, nagu oleks see vastuolus kas kõnealuse riigi põhiseaduses ettenähtud põhiõiguste või tema põhiseadusliku struktuuri põhimõtetega (Euroopa Kohtu 17. detsembri 1970. aasta otsus kohtuasjas 11/70: Internationale Handelsgesellschaft, EKL 1970, lk 1125, punkt 3). Sellele tuleb lisada, et EÜ asutamislepingu artiklite 230 ja 234 (nüüd ELTL 263 ja 267) kohaselt kontrollib EL-i teisese õiguse õiguspärasust Euroopa Kohus ning üksnes Euroopa Kohtul on võimalik teisese õiguse akte kehtetuks tunnistada. Järelikult: EL-i õigusega oleks vastuolus, kui Riigikohus hindaks, kas EL-i teisese õiguse hulka kuuluv õigusakt on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. 2) Riigikohtu pädevuses ei ole üldjuhul ka Eesti õigustloova akti EL-i õigusega seotud sätte põhiseadusele vastavuse kontroll ja selle sätte kehtetuks tunnistamine, kui vastav säte on kooskõlas selle aluseks oleva EL-i õigusega.
Filosoofid Filosoof Eluaastad Teosed Juhtmõtted Fakte Charles-Louis 1689-1755 ,,Pärsia kirjad" ________ võimude lahususe idee-seadusandlik võim Montesquieu ,,Seaduste vaimust" kuulub parlamendile, kuningale täidesaatev võim, kohtuvõim sõltumatul kohtul, pidas parimaks konstitutsioonilist monarhiat, geograafiline teooria René Descartes 1596-1650 ________ ,,Ma mõtlen, ratsionalismi rajaja, järelikult olen rõhutas vajadust kahelda usutõdedes
Eestkoste seadmise otsustab kohus omal algatusel või valla-või linnavalitsuse või huvitatud isiku avalduse alusel. Eestkostja valikul tuleb arvestada isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks, vanemate eeldatavat tahet ning tema suhteid lapsega, kelle üle eestkoste seatakse, lapse üleskasvatamise järjepidevust ning lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Kohtul ja valla- või linnavalitsusel on eestkostjat valides õigus nõuda eestkostjaks määratavalt isikult dokumente ja informatsiooni tema sobivuse hindamiseks. Füüsilisest isikust eestkostjaks ei või olla: alaealine; piiratud teovõimega isik; isik,kellelt on vanema hooldusõigus täielikult või osaliselt ära võetud või kes on varem rikkunud eestkostja kohustusi; .selle tervishoiu- või hoolekandeasutuse töötaja, kus laps viibib.
viimase kriminaalmenetlusõiguse reformi tulemusena ning ka lähiajal on olulisi muudatusi võistlevuse printsiibis oodata. Erinevalt kriminaalmenetlusõigusest on tsiviilkohtumenetluses võistlevuse printsiip Eesti taasiseseisvumisest peale. Õige lahendamine võib toimuda inkvisitsiooni e. uurimispõhimõtte alusel, mis on omane kontinentaal-euroopa, eriti prantsuse õigusele, kus kohtu ülesanne on välja selgitada objektiivne tõde. Selline oli ka nõukogude tsiviilprotsess. Kohtul on laialdased volituse koguda tõendeid, k ohus on menetluse läbiviimisel aktiivne. Uurimispõhimõtte eesmärgiks on välja selgitada tõde ning sellega kaitsta nõrgemat poolt avaliku võimu omavoli eest. Uurimõispõhimõte on omane halduskohtumenetlusele ning tsiviilkohtumenetluses hagita menetluses asjade lahendamisel. Ehkki eraõiguslikud asjad põhinevad suuresti kokkuleppel ning poolte eraautonoomial (ning
valitsuste vastastikusel nõusolekul. Iga kohtunik või kohtujurist nimetatakse ametisse kuueks aastaks. Euroopa Kohtu ülesanne on, et ELi õigusakte tõlgendatakse ja rakendatakse kõikides liikmesriikides samamoodi. Samuti tagab kohus, et ELi liikmesriigid ja institutsioonid järgiksid õigusakte. Kohus lahendab ELi institutsioonide, ettevõtete, liikesriikide ja eraisikute kaebusi (Bahovski, 2008: 33). Selleks et aidata Euroopa Ühenduste Kohtul toime tulla selles kohtus algatatud tuhandete kohtuasjadega ning pakkuda kodanikele paremat õiguskaitset, loodi 1988. aastal Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohus. Euroopa Ühenduste Kohtu ülesandeks on teha otsuseid teatud liiki kohtuasjades, mille aluseks on eelkõige eraisikute, ettevõtete või organisatsioonide esitatud kaebused ning juhtumid, mis on seotud ettevõtetevahelise ebaõiglase konkurentsiga. Ka kõnealuse kohtu koosseisu kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist
asjadest vabaneda menetluse võimalikult varases staadiumis, ilmselgelt perspektiivitu hagi võib kohus jätta menetlusse võtmata, või kui see on kogemata menetlusse võetud , saab hagi jätta läbi vaatamata. DISPOSITIIVSUSE PÕHIMÕTE Dispositiivsuse põhimõtet on võimalik vaadata koos menetlusökonoomiaga, st pooltel on õigus ise menetlust käsutada, sh võib näiteks hageja hagist loobuda või kostja hagi õigeks võtta. Juhul kui pooled on vaidluse lõpetanud, ei ole kohtul enam kohustust asja menetleda ja lõpplahend tuleb kohtuasjale poolte tahte alusel. Pooled võivad teha ka uue kompromisslepingu, mille õiguslikud alused on uued. -8- TSIVIILKOHTUMENETLUS KOHTUMENETLUSE ISIKLIKKUSE PÕHIMÕTE Igaüks saab kaitsta kohtus oma õigusi , teise isiku nimel saab kohtusse pöörduda üksnes juhul, kui see on seaduses selliselt sätestatud (TsMS § 3 lg 1 ja 2). Kui lapse seaduslik esindaja
konkursil? - Enesetäiendamine. - Asjatundlikus. Miks peab ametnikke kontrollima? - Nad tegutseksid avalikes huvides. - Tõsta valitsemine tõhusust. - Vältida korruptsiooni. Iseloomusta Eesti kohtusüsteemi. Kohtul on kolm astet maakohtud ehk halduskohtud, ringkonnakohtud ja riigikohus. Kohtunikel peab olema vastav kõrgharidus. Kas sinu arvates on maavalitsusi vaja või mitte? On vaja, sest sedasi on riigivõim kodanikule lähemal. Nemad tegelevad avaliku halduse
saa neid kriteeriume eirata. · Seega määrab Mandri - Euroopa õigussüsteemides õiguse õiglusele vastava või mittevastava sisu põhiliselt seaduseandja. · Anglo ameerika rajaneb sotsioloogilisel õiguskäsitlusel ja kasutab õiguse allikana laialdaselt kohtuprotseduuri ja tava, on õigluse elluviimisel suurem osatähtsus kohtul, kes teatavatel juhtudel ei mõista õigust, vaid õiglust rakendades ainult paikkonnas väljakujunenud tava või üldiselt aktsepteeritud lahendit. · Õigus ei ole ainus õigluse teostamise vahend. · Õigus toimub eelkõige moraalidel tugineva regulatsiooni kaudu. · Õiglus inimestevahelistes suhetes väljendumine vahetuim vorm on mitte võigus vaid moraal. Objektiivne ja subjektiivne õigus
rikkumine), maksude- ja tollivaldkonnaga seotud rikkumised (nt maksukohustuse varjamine, ümbrikupalga maksmine, sigarettide ebaseaduslik toimetamine/kaubitsemine), keskkonnaga seotud rikkumised (nt jäätmete ebaseaduslik ladestamine, keskkonnareostus jne). Väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Rahatrahvi määramise õigus on nii kohtuvälisel menetlejal kui ka kohtul. Rahatrahvi suuruseks on 3 kuni 300 trahviühikut (üks trahviühik on 4 eurot), seega saab määrata füüsilise isikule rahatrahve vahemikus 12-1200 eurot. Juriidilisele isikule määratav rahatrahvi määr on 32-32 000 eurot. Aresti ehk lühiajalise vabadusekaotuse määramise õigus on vaid kohtul. Kohtuvälisel menetlejal seda õigust pole, küll on tal aga õigus valida, kas määrata ise väärteo eest rahatrahv või taotleda kohtult süüdlasele aresti kohaldamist
Pooled peavad selle läbi lugema ja sellega nõusolekut kinnitama (allkirjastatult ka kohtunik). Lisaks on veel võimalik *kohtuväline kompromiss, mida pooled pole sõlminud kohtus, vaid teinud seda kohtuväliselt. Ning seetõttu puudub kehetine olemus ja see protsessi ei lõpeta. Kompromissi protsessiõiguslikul küljel on oluline tähtsus kohtuliku kompromissi kui terviku seisukohast. TsMS §430 lg-st 3, mille kohaselt kohtul on võimalik jätta kompromiss ka kinnitamata. Kui kohus ei kinnita kompromissi , teeb ta selle kohta põhjendatud määruse ja sel juhul asja menetlus jätkub. Siit järeldatuna on lepingust taganemine võimalik alles pärast lepingu nõuetekohast kinnnitamist. 2. Materiaalõiguslik külg (lepinguline) Kohtuliku kompromissi materiaalõiguslikuks küljeks on kompromisslepingu sõlmine. Kompromissi sisuks peab olema vastastikune järeleandmine vaieldavates ja
* Iga kolme aasta tagant toimus MAAPÄEV ( landtang ) rüütelkonda kuuluvate aadlike koosolek, kus arutati kohalike küsimusi. * Rüütelkonda valitses 12 maamõisnikku ( landrat ), Saaremaal 6. * Lihtsamaid küsimusi lahendas rüütelkonna pealik ( Liivimaal nimetati teda maamarssaliks ). 1680 Reduktsioon. Reduktsioon Mõisate riigistamine. Kohtu pidamine Rootsi riigis : * Koos riigivõimuga kehtestatakse siinsetel aladel uutmoodi kohtupidamine: # Kohtul 3 aastat # Kui õigust ei saa võid edasi kaevata Rootsi kuningale. Põhjasõda ja Peeter I * Toimus 1700 - 1721 * Sõdisid : Poola + Venemaa + Taani Rootsi KAOLITSIOON = riikide liit. Sõja põhjused * Venemaa soov laiendada ( nn. aken Euroopasse ). * Vastuseis Rootsi ülemvõimule Läänemerele. * Rootsi raske olukord ( näljahädad ja 15 aastat kuningas ). Kõige tähtsam lahing Poltaava lahing 1709 Sõja tulemused ( uus kaupunkti vaherahu 1721 )
ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika, mis põhineb Euroopa Ülemkogu antud juhistel. Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine. Euroopa Kohus Asub Luksemburgis, koosseisu kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist Ülesandeks on tagada, et ELi õigusakte tõlgendatakse ja rakendatakse kõikides liikmesriikides samamoodi ja et ELi liikmesriigid ja institutsioonid järgiksid õigusakte. Kohtul on õigus lahendada õigusvaidlusi liikmesriikide, ELi institutsioonide, ettevõtjate ja eraisikute vahel. Tänan tähelepanu eest!
ohututesse tingimustesse ohu möödumiseni või hooldusküsimuste otsustamiseni, selleks tema vanemate või hooldajate nõusolekut küsimata. kohus võib rakendada ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma. Kohtul on võimalik rakendada erinevaid abinõusid. Muu hulgas võib kohus lapse heaolu ohustamise korral lapse perekonnast eraldada, teha vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. 4
majandusliku ja omakasu eesmrgil. Eesti Vabariigi phiseaduse 32 stestab, et igahe omand on puutumatu ning et omandit vib omaniku nusolekuta vrandada ainult seaduses stestatud juhtudel ja korras. Konto ja rahasumma omanikuks oli Ella ning kontol olnud summa eemaldati tema nusolekuta. Eelnimetatud seaduse ja paragrahvi kohaselt on igahel, kelle vara on tema nusolekuta vrandatud, igus prduda kohtusse. Siinkohal nuab kaitse vrandatud summa hvitamist selle esialgses mahus. Lisaks palume kohtul arvestada Antsu varasemat minevikku, mis hlmab kahte kriminaalkaristust ning mis pdisid vangistusega. Auvrne kohtunik, ma palun kohtualuse Antsu mista sdi vrteos vrteomenetluse seadustiku alusel, mrates talle maksimaalse trahvimrana 300 trahvihikut ehk 18 000 krooni trahvi, mille vib muuta ka 30-pevaseks arestiks, ning vrandatud vara hvitamist ties mahus. Prokurr: Oleme kuulnud sdistaja vited, mis phinevad ainult oletustel ja hepoolsetel tunnistustel
- valitsus ehk koalitsioonipartei - ühinemine, liit; valitsuskoalitsioon on valitsusse kuuluvate parteide(koalitsioonipartei) ühendus, mille aluseks on kokkulepe valitsemis põhiküsimustes - opositsioon - vastasrind, vastuseisjad; poliitikas nimetatakse opositsiooniks parteid(opositsiooniparteid) või parteide ühendust, kes ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suuresti erinevatel seisukohtadel *saadiku saatus: - eristaatus -> teda ei saa arreteerida ega kohtul vastutusele võtta ilma riigikogu enamuse nõusolekule - palka -> 4x keskmine palk + erisoodustused( transpordikulud, eluasemekulud, telfooni kulud, kõik kompenseeritakse ) - ametisse valitud teatud valimiringkonnast *riigikogu ülesanded: - ratifitseerida välislepinguid - kinnitada/vastu võtta riigieelarve - menetleda ja vastu võtta seadused
Mitme tasandiga on Eestis kohalik valitsemine? Nimeta need ja kuidas nad moodustatakse? Tunne oma kohalikke juhte. 18. Millises suunas kohalik valitsemine areneb? 19. Euroopa Liit on üheaegselt riikide liit ja liitriik mis seda näitab? 20. Millega tegelevad ja millised võimupädevused on EL Ülemkogul ja selle eesistujal (presidendil), EL Välisasjade ja Julgeolekupoliitika Kõrgel Esindajal, EL Ministrite Nõukogul, Euroopa Komisjonil, Euroopa Parlamendil ning Euroopa Kohtul? 21. Kes on Euroopa Komisjoni president? Kes eestlastest on Euroopa Komisjoni üks neljast asepresidendist? Kes on Eestist valitud Euroopa Parlamenti? Vastused. 1. Parlamentaarne valitsemine - Parlamentarismi põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatia põhimõtete tähtsutamine. Parlamentarismi puhul valib rahvas otse tavaliselt ainult parlamendi, presidendi valib aga juba parlament
Euroopa Kohus Euroopa Ühenduste Kohus (mida sageli nimetatakse lihtsalt kohtuks või Euroopa Kohtuks) loodi ESTÜ asutamislepinguga 1952. aastal. Euroopa Kohtu asukoht on Luksemburg. Selle ülesanne on tagada, et ELi õigusakte tõlgendatakse ja rakendatakse kõikides liikmesriikides samamoodi. See tähendab, et riiklikud kohtud ei saa sama teo eest määrata erinevat karistust. Samuti peab kohus tagama, et ELi liikmesriigid ja institutsioonid järgiksid õigusakte. Kohtul on õigus lahendada õigusvaidlusi liikmesriikide, ELi institutsioonide, ettevõtjate ja eraisikute vahel. Euroopa Kohtu koosseisu kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist, nii et esindatud on kõigi 27 liikmesriigi õigussüsteemid.Kuid tõhususe huvides tuleb Euroopa Kohus täiskoguna kokku väga harva.Üldjuhul peab kohus istungit suurkojana, kuhu kuulub vaid 13 kohtunikku. Samuti võib kohus kokku tulla kolmest või viiest kohtunikust koosnevate kodadena. Kohut abistab kaheksa kohtujuristi
Tõendite lubatavus Teatud õigussuhte asjaolusid saab tõendada vaid kindlat liiki tõenditega st asjaolu tõendamiseks on lubatavad üksnes seaduses sätestatud tõendid. Tsiviilkohtumenetluses on lubatud ka kaudsed ja tuletatud tõendid. Tõend ei ole lubatav eelkõige, kui selle saamine on seotud isiku põhiõiguse rikkumise või kuriteoga. Tõendi vastuvõtmisest võib keelduda ka menetluse ökonoomsusest tulenevatel kaalutlustel. Kohtul on õigus keelduda vastu võtmast tõendit, mis on esitatud hilinemisega, mis ei ole kättesaadav või selle vajadus on põhjendamata. 15. tõendite esitamine ja kogumine, uurimine, hindamine Tõendite esitamine ja kogumine Menetlusosalisel on kohustus esitada tõendid oma väidete ja vastuväidete kinnituseks. Kohtul on õigus koguda tõendeid omal algatusel üksnes abielu- ja põlvnemise asjades või lapse huvi puudutavas
kaitsemehanismid. Isegi olukorras kus ülevõtmise tähtaeg kätte jõudnud, tuleb need õigused inimestele juba varem võimaldada. EL ÕIGUSE RAKENDAMINE SISERIIKLIKES KOHTUTES EL õigust rakendavad ja jõustavad siseriiklikud kohtud. Ei ole olemas eraldi EL kohtusüsteemi. EL õigusel ei ole oma menetlsunorme ega eraldi õiguskaitsevahendeid, kehtivad samad mis siseriiklikule õigusele. Siseriiklikul kohtul tuleb lisaks siseriiklikule arvestada ka EL õigusaktidega (vahetu õigusmõju puhul). See tähendab et igas riigis need menetlused mõnevõrra erinevad, EL õigust realiseeritakse erinevalt, menetlustähtajad ja karistused võivad enamasti varieeeruda kui EL õigusaktis pole karistust kirja pandud, enamasti pole). Siseriiklik menetlusautonoomia- iga liikmesriigi enda otsustada menetlusnormid, millega EL õigust rakendatakse ja kohtuvaidlusi peetakse
inimestele juba varem võimaldada. EL ÕIGUSE RAKENDAMINE SISERIIKLIKES KOHTUTES EL õigust rakendavad ja jõustavad siseriiklikud kohtud. Ei ole olemas eraldi EL kohtusüsteemi. EL õigusel ei ole oma menetlsunorme ega eraldi õiguskaitsevahendeid, kehtivad samad mis siseriiklikule õigusele. Siseriiklikul kohtul tuleb lisaks siseriiklikule arvestada ka EL õigusaktidega (vahetu õigusmõju puhul). See tähendab et igas riigis need menetlused mõnevõrra erinevad, EL õigust realiseeritakse erinevalt, menetlustähtajad ja karistused võivad enamasti varieeeruda kui EL õigusaktis pole karistust kirja pandud, enamasti pole).
Kriminaalkoodeksis ettenähtud kriminaalkorras karistatav tegu. Vangla, rahatrahv, ühiskondlik kasulik töö. 5. Väärteo mõiste. Nimeta põhikaristused väärteo eest. Väärtegu on Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Seega võib väärtegusid sätestada erinevalt kuritegudest Karistusseadustiku kõrval ka teistes seadustes (näiteks Liiklusseaduses). Kuriteo menetlemisõigus on vaid kohtul, kuid väärteo menetlemise õigus on nii kohtuvälisel menetlejal (nt politsei, tolliamet, maa- või linnavalitsus) kui kohtul. Kohtusse saab ka kohtuvälise menetleja tegevuse peale edasi kaevata. Vangla, rahatrahv, ühiskondlik kasulik töö. 6. Töölepingu mõiste Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd alludes tema juhtimisele ja korraldustele, tööandja aga kohustub maksma
Kui kohus on seisukohal, et kohtuasi ei tõstata uut õigusküsimust, võib ta pärast kohtujuristiärakuulamist otsustada, et otsus tehakse ilma kohtujuristi ettepanekuta. Euroopa Kohus võib omal valikul igale üksikisikule, organile, ametiasutusele, komiteele võiorganisatsioonile igal ajal usaldada ülesande anda eksperdiarvamus. Tunnistajaid võib ära kuulata kodukorras sätestatud tingimustel. Kohtusse ilmumata jäänud tunnistajate suhtes on Euroopa Kohtul volitused, mis tavaliselt antakse kohtutele, ning ta võib määrata rahatrahve kodukorras sätestatud tingimustel. Euroopa Kohtu nõupidamised on salajased ja jäävad salajaseks. Kohtuotsustele kirjutavad alla president ja kohtusekretär. Need loetakse ette avalikul kohtuistungil.Euroopa Kohus langetab otsuse kohtukulude asjus. Euroopa Kohus (European Court of Justice) Euroopa Kohus on liidu kõrgeim õigusorgan, mille otsused on
4) Võimude lahusus 5) Õigus omandada erinevaid arvamusi ning neid vabalt levitada 6) Kodanikuõiguste kaitse 7) eraomandi kaitse võimliku riikliku omavoli eest Õigusriigi miinused või ohud: · Seadustest saab nii-öelda asi iseeneses, inimene unustatakse sealjuures täielikult ära. · Samas on seadused kohati liiga liberaalsed ning erinevad kelmid saavad neid enda huvides ära kasutada nt süüteod aeguvad ning asja venitatakse seni, kuni kohtul ei jäägi muud üle, kui kelm õigeks mõista. See omakorda riivab ühiskondlikku õigustunnet Kollektiivne otsustamine Hääletamine Kodanikud saavad sõna sekka öelda 2 peamisel moel : 1) valimised 2) rahvahääletus (referendum) Demokraatiliste valimiste peamised tunnused: 1) Vaba konkurents valijal õigusi ka mitte hääletada, kanditaatidel võrdsed võimalused 2) Üldisus hääletusõigus on suurel osal ühiskonna liikmetest
Et toitu suus piisavalt peenestada ning süljega segada, peab koolilõuna kestma vähemalt 30 minutit. Iga EL liikmesriik on kohustatud tagama, et tema territooriumil paiknevates koolisööklates eraldataks koolilõunateks vähemalt 40 minutit. Vastuargumendid Me peame täitma meile ebameeldivaid direktiive Eurolepingu artikkel sätestab, et direktiiv on saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes. Kui mingi liikmesriik siin isepäisust näitab, on komisjonil ja Euroopa kohtul võimalus isepäist liikmesriiki trahvida või rakendada muid sanktsioone. Üleskerkinud probleemid Enamusega tehtavad otsused on kohustuslikud ka neile, kes "otsuste vastuvõtmises osalemisel" vähemusse jäid. Väikeriigina, pole meil nii suurt sõnaõigust, kui näiteks Saksamaal ja Prantsusmaal. Meil on ainult 6 kohta Euroopa parlamedis, kui Saksamaal on 99. Samuti Eestil on 4 häält 345-st Euroopa Liidu Nõukogus, suurriikidel aga 29 häält.
sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Põhiline elu korraldus toimus rae poolt ehk selle aegne nõukogu, kes piiras isegi pulmade pidamise võimalusi. Pruudi kaasavara põhjal otsustati, kui palju võis külalisi kutsuda ja kui mitmest vaagnast võis toitu serveerida. Rael olid põhimõtteliselt keskajal samasugused ülessandedt, mis tänapäeva linnavalitsusel ainult ühe vahega rael oli luba kohtumõistmisel mida tänapäeval on ainult kohtul. Sellel ajal oli koolides seitse põhiainet: grammatika, retoorika, dialekt, aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika. 1517. aastal algas keskajal usupuhastus mille algataja oli Martin Luther, kui ta tuli välja Wittenbergis 95teesiga: kritiseeris katoliku kiriku kristluse ebaõiges tõlgendamises.Tänu reformatsioonile oli eestis emakeelne jumala teenistus.teenistuse keskmeks sai jutlus, kus kõik võisid kaasa laulda, Lugemis oskus kasvas märgatavalt, eesti keelsete trükkiste
Haldusakti põhjendamise ulatuse tõlgendus Eesti kohtupraktikas Menetlusosaliste õigused haldusmenetluses on korduvalt eri kohtulahendites pälvinud ka Riigikohtu tähelepanu. Oma arutlustes on kohus sealjuures jõudnud mitmetele huvitavatele järeldustele, mis siinses kontekstis pakuvad kindlasti tänuväärset abimaterjali haldusmenetluse osaliste subjektiivsete õiguste mahu avamisel Eesti kehtivas õiguses. Riigikohtu lahendeid analüüsides selgub, et kõige enam on kohtul tulnud tegeleda haldusakti põhjendamisest (täpsemalt küll haldusakti põhjendamata jätmisest) tingitud õigusvaidlustega. Vastavate kohtuasjade arv on Riigikohtu lahendite koguarvu arvestades küllaltki märkimisväärne, ulatudes kümnekonna lahendini. Kuna nagu eelnevast arutlusest järeldus haldusaktile lisatava põhjenduse ulatus Eestis oli kuni haldusmenetluse seaduse vastuvõtmiseni ebaselge, siis olidki Riigikohtu lahendid pikka aega Eestis ainsateks aktideks,
- Kontroll alustamise ja lõpetamise üle kannatanu kontrollib (kannatanut on lihtne mõjutada ja puuduks õiglane kohtumõistmine); legaliteedi põhimõte kõiki asju tuleb uurida ja valikut ei ole; alternatiiv oportuniteedi põhimõte, keegi otsustab, kas on mõistlik menetleda või mitte, siin saab ka kannatanu kaasa rääkida. - Aktiivsuse jaotus: kohus või pooled? Võistlev menetlus ja uuriv menetlus sakslased lasevad kohtul erapooletuna uurida see on kohtu kohustus, see rikub erapooletut kohtumenetlust. Võistlev menetlus initsiatiiv menetluses on poolte käes, kes esitavad tõendeid, taotlusi, valivad milliseid menetluslikk toiminguid vaja teha, millal alustada menetlust, siin kohus kuulab pooli ja otsustab, kummal on õigus. Kohtul ei ole õigust hakata poolte tööd tegema. - Tulemus: printsiibis õige või üksikjuhul sobiv?
millised õigused kuuluvad sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste õiguste hulka ning milline on riigi roll nende tagamisel Õigus toidule, inimväärsele, tervist ja heaolu tagavale elatustasemele, tööle, haridusele ja osalusele ühiskonna kultuurielus, vara kaitsele, perekonnale jt ... Riik peab nende õiguste tagamiseks välja töötama vastavad programmid. mida kujutab endast Euroopa inimõiguste konventsioon, milline roll on selle juures Euroopa Inimõiguste kohtul See on rahvusvaheline leping, millega Euroopa Nõukogu liikmesriigid püüavad tagada kõigile oma kaitse all olevatele isikutele nende inimõigused ja põhivabadused. Euroopa Inimõiguste kohus valvab konventsiooniga tagatud õiguste järele. 3.RELIGIOON: mõisted religioon, ateist, agnostik ning juutlus ja hinduism Religioon on uskumuste ja usukommete kogum, mida mingi inimeste hulk jagab. Ateist on jumala ja usu eitaja, usuvastane.
Parlamendis koonduvad saadikud mitte riikide, vaid ideoloogiafraktsoonide kaupa. Nii ei räägita europarlamendi puhul näiteks mitte Kreeka või Prantsusmaa saadikutest, vaid rohelistest, konservatiividest ja sotsialistidest. Euroopa Kohus jääb EL-i integratsiooniprotsessis tihti tagaplaanile ja näib teiste institutsioonide kõrval vähetähtis, kuid tegelikkuses on just kodus paljudel juhtudel EL-i integratsiooni mootoriks. Nimelt on Euroopa Kohtul ainuõigus EL-i aluslepingute ja sellest tuleneva seadusandluse tõlgendamiseks. See tähendab, et Euroopa Kohtu seisukohavõtt on kõigile liikmesriikidele täitmiseks kohustuslik. Igal EL-i kodanikul on õigus paluda kohtult abi, sundimaks oma riigi valitsust täitma juriidilisi kohustusi, mis tulenevad EL-i seadusandlusest. Kui mõne liikmesriigi seaduse ja EL-i õigusnormi vahel tekib vastuolu, tuleb muuta liikmesriigi seadust. EL-i õigusakt on ülimuslik rahvusliku seaduse suhtes.
arvelt. Paljud Soome ettvõtjad on pidanud kogema suurt rahalist kaotust Eesti äriseadust valesti tõlgendades. Usaldus ja hea usk mängivad kindlasti selles suhtes suurt rolli. Samuti teki palju arusaamatusi partnerite vahel kus üksosapool kannatab rahalist kaotust ja teine osapool võidab. Sellised juhtumid jõuavad tihti ka kohtuni kus vaadatakse tehingut üle ja tehakse kindlast nende õiguspärasus läbi majandusliku tõlgenduse. Riigil ja kohtul laskub kõige suurem roll kontrollimaks ja tõlgendamaks majanduslike tehinguid. Läbi selle kantakse edasi maksukohustus ja luuakse süsteem, mida kõik järgima peavad ning mis loob korra. Samuti on riigil endal väga palju tehinguid mille eest vastutatakse. Korruptsioon on ilmselt elu loomulik osa ning see toimub igal tasandil. Nii nagu ei maksta korralikult makse ja lähe maksu raha õigetesse kohtadesse. Kui kõik toimiks nii nagu ettekirjutatud on siis oleks süsteem ju ideaalne.
5. Väärteomenetluse ajaline ja ruumiline kehtivs Väärteomenetlust välistavad asjaolud Väärteo tunnuste puudumine Teistkordse karistamise keeld Teos on kuriteo tunnused (st et karistatakse ainult kurteo eest) Aegumistähtaeg on möödunud Seadus, mis nägi ette karistuse vaarte eest, on kehtestuks tunnistatud Füüsilise isiku surm või juriidilise isiku lõppemine Kuriteo menetlemisõigus on vaid kohtul, kuid väärteo eest võib karistuse määrata ka kohtuväline menetleja. Kohtuvälised menetlejad on näiteks: Politsei- ja Piirivalveamet, Keskkriminaalpolitsei, Julgestuspolitsei, Kaitsepolitsei, valla- või linnavalitsus, Veeteede Amet, Maksu- ja Tolliamet, Päästeamet jt.. Tüüpilisteks väärtegudeks on mitmesugused korrarikkumised, nt liikluseeskirjade rikkumine, tuleohu tekitamine looduses, avaliku korra rikkumine. Üldtingimused
presidendile ning teatab sellest nõukogu eesistujale. Juhul kui kohtunik otsustatakse tema ametikohalt tagandada, vabaneb kohtunikukoht alates viimati nimetatud teatamisest. 9.5.2008 ET Euroopa Liidu Teataja C 115/211 Artikkel 7 Kohtunik, kes asendab Euroopa Kohtu liiget, kelle ametiaeg ei ole lõppenud, määratakse ametisse tema eelkäija ülejäänud ametiajaks. 8 2. PÄDEVUS Oma ülesande täitmiseks on Euroopa Kohtul täpselt määratletud pädevus, mida ta kasutab eelotsusetaotluse ja eri liiki hagide menetluse raames. 2.1. Erinevad menetluse liigid Eelotsusetaotlused Euroopa Kohus teeb koostööd liikmesriikide kõigi kohtutega, kes on liidu õiguse alal esimese astme kohtuks. Tagamaks liidu õigusaktide tõhusat ja ühtset kohaldamist ja vältimaks erinevusi tõlgendamisel, võivad ja vahel ka peavad liikmesriikide kohtud
aste) – vaatavad apellatsiooni korras läbi maa- ning halduskohtute lahendid. Riigikohus (3. aste) – kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. On ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelvalve kohus. Tsiviilasi – avalduse esitaja kohtule on hageja, vastaspool kostja. (nt: lepingutega seotud vaidlused, perekonnaasjad, pankrotiasjad, tööõiguse küsimused) Kriminaalasi – üks osapool on riik, keda esindab prokurör. Kuriteo menetlemise õigus on vaid kohtul. (nt: vargus, röövimine, avaliku korra rikkumine vägivallaga, keelatud majandustegevus) Väärteoasi – leebem, kui kriminaalasi. Väärteo menetlemise õigus on ka kohtuvälisel menetlejal. Apellatsioon – alama astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus. Kassatsioon – apellatsioonikohtu otsuse edasikaebamine kõrgemale kohtule, kus teostab jõustunud otsuse juriidilist kontrolli esitatud kaebuste piires. Seadusandlik võim Eestis – Riigikogu:
Kas tuli üle võtta kogu regulatsioon või mingid terminid? Pidi võtma üle definitsioonid ja miinimumkaristused. Harmoniseerima vs ühtlustama vs lähendama – õigusnorme lähendatakse. Harmoniseerimine tähendab vastuolude kaotamist, lähendamine tähendab sarnasemaks tegemist. Mis Lissaboni leppega muutus? Tekkis üks ühtne EL õigus, põhiinstrumendiks muutusid direktiivid. Suurenes Euroopa Komisjoni roll, kadus sammaste jaotus. Nüüd on võimalik pöörduda ka siseriiklikul kohtul Euroopa Kohtu poole. Jääb vaidlus, kas jäävad need valdkonnad, mis lepingus sätestatud, või tuleb sinna juurde kõik poliitikavaldkonnad. Kas peab olema väga oluline valdkond, et kehtestada kriminaalõigust või võib seda teha igasuguse poliitikavaldkonna puhul. Euroopa Liidu karistusõiguslik pädevus pärast Lissaboni lepingut Peamine erinevus Lissaboni eelse ajaga on see, et nüüd on konstitutsionaliseeritud kriminaalõigus
*Komisjoni asukohaks on Brüssel, kuid tal on talitusi ka Luksemburgis. *Praeguse Komisjoni ametiaeg kestab kuni aastani 2009. Komisjoni president on José Manuel Barroso. KOHUS: *Ülesandeks on tagada, et ELi õigusakte tõlgendatakse ja rakendatakse kõikides liikmesriikides samamoodi. See tähendab, et riiklikud kohtud ei saa sama teo eest määrata erinevat karistust. * Samuti peab kohus tagama, et ELi liikmesriigid ja institutsioonid järgiksid õigusakte. Kohtul on õigus lahendada õigusvaidlusi liikmesriikide, ELi institutsioonide, ettevõtjate ja eraisikute vahel.
ole esindaja, sest tal puudub isiklik huvi asja lahendamise vastu ja kõiki toiminguid teostab ta esindatava nimel ja huvides. · Kohus ts.kohtumenetlusõigussuhte keskne subjekt. Kohtu kaudu käib kogu ts.asja ajamine menetlusosaliste vahel materiaalõiguse pinnal. Subjektiks on kohus kui institutsioon, mitte kohtunik. Isegi siis kui arutatakse ainuisikuliselt või kollegiaalset. Menetlusosalised ei ole menetlusõigussuhtes. Avaldus esitatakse kohtule. Kohtul on õigus nõuda dokumente, tõendeid, rakendada sanktsioone eesmärgiga lahendada pooltevaheline vaidlus. Kohtunik peab olema erapooletu. Menetlusosalisel on õigus nõuda kohtuniku taandamist esitades kohtule avaldus. Kohtunik taandab ennast kui avaldus oli põhjendatud, kui mitte, tegeleb asjaga edasi kohtu esimees. · Õigusmõistmisele kaasaaitavad isikud tõlgid, eksperdid, tunnistajad, isikud kellel tekib menetluse käigus suhe kohtuga
insistence on medical tests and treatments for non-existent, fabricated or ecacerbated conditions. Abuse may go on for some time, and sometimes this abuse results in the child's death. In the strictest terms, Munchausen's Syndrome by Proxy means that a perpetrator has Munchausen's syndrome or factitious illness himself/herself and manifests the psychipathology via the child. Aga kas MSBP on vaimne haigus ja kas kohtul on võimalus tunnistada selliseid vanemaid süüdimatuks/kas kohtul on alust karistust selle võrra kergendada? Vastus on ei. (vaata siin järgi USA, Austraalia ja UK seadusi. Kas nendes riikides on ka vaimne haigus süüdimatuse alus?) In majority of legal jurisdiction, doctors are only allowed to give evidence in regard to whether the child is being harmed. They are not allowed to give evidence in regard to the motive as it would be prejudicial to the determination of the guilt
kohustuse täitmisele sundimiseks VÕS § 159 lg (1) mõistes. Kostja ei ole tasunud Hagejale ühtegi laenu tagasimakset, millest lähtuvalt on hagejal õigus nõuda Kostjalt (4*500=2000) 2000 eurot leppetrahvi. 2 2.7 Laenulepingu punkti 4 kohaselt võib Hageja Kostjalt nõuda viivist 5% viivitatud summast päevas. Käesolevaga Hageja ei nõua Kostjalt viivist laenulepingus märgitud tähtaegadeks rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest, vaid palub Kohtul välja mõista Kostjalt Hageja kasuks viivis vastavalt VÕS §-s 113 sätestatud määrale tasumisele kuuluvast põhinõude summast päevas alates 13. novembrist 2012.a. kuni põhinõude täitmiseni. 2.8 Lähtudes eeltoodust võlgneb kostja hagejale 10 000 (kümme tuhat) eurot ning leppetrahvi summas 2000 (kaks tuhat) eurot ja intressi summas 80,898 (kaheksakümmend koma kaheksasada üheksakümmend kaheksa) eurot alates 28. jaanuarist 2012.a. kuni 13. novembrini 2012.a
Euroopa kohtu ülesanne on nii õiguse tõlgendamine kui ka sanktsioonide määramine, so nn klassikaline kohtumõistmine, mis seisneb õiguslikku olukorda siduvas ja vaidlust välistava kindlakstegemises. Õiguse tõlgendamisel on oluline proportsionaalsus, õiguskindlus ja õigustatud ootuse printsiip. Euroopa kohus on euroopa kõrgeim kohtuvõim, mis tagab seaduse järgimise lepingute kohaldamisel. Siseriiklikud kohtud kohaldavad EL õigust, kuid lõpliku tõlgendamise õigus on Euroopa Kohtul. Euroopa kohus on pädev tegema otsuseid hagide kohta, kui puudub instutsiooni pädevus, või toimub oluline menetlusnormide rikkumine, asutamislepingu või selle normi rikkumine. Euroopa Kohtu lahenditest tuleneb, et ühenduse üldaktid on liikmesriikides vahetult kohaldatavad ja ühenduse õigus on liikmesriigi suhtes ülimuslik. 7.Eelotsuse menetlus Euroopa Kohtus eelotsuse menetlus seisneb selles, et kohtumenetlus, mis algab näit eesti halduskohtus, käib vahepeal ära Euroopa Kohtus
Hageja peab võimalikuks asja lahendamist kompromissi või muu kokkuleppega. Hageja nõustub tagaseljaotsuse tegemisega, kui kostja ei vasta hagile. 3.5 Menetluskulud Hageja palub jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulud on: 1) riigilõiv 450 eurot; 2) esindaja õigusabitasu 500 eurot (esindaja tunnitasu on 100 eurot koos käibemaksuga ning õigusabile kulus 5 tundi, lisa 8 menetluskulude nimekiri). IV Hageja nõue Hageja palub kohtul teha järgmine otsus: 1) hagi rahuldada; 2) mõista Kuno Koobilt välja 2250 eurot põhivõla katteks Jana Tasase kasuks; 3) mõista Kuno Kloobilt välja Jana Tasase kasuks 3200 eurot intresside katteks, 1036,35 eurot viivist alates võlgade sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 180 eurot viivist alates
Seega tuleb maksuotsuse muutmisel või kehtetuks tunnistamisel arvestada asjaoludega, mis põhjustasid tõendi hilisema esitamise. Maksukohustuslasel tuleb uue tõendi esitamist kindlasti põhjendada, samuti selle mitteesitamist varasemates menetluse etappides. Samuti nagu ennist mainitud peab maksukohustuslane kõrvaldama ka nii tahtluse kui hoolsus nõuete mitte täitmise. Vastasel juhul on nii maksuhalduril kui ka kohtul võimalik jätta maksukohustust muutvad asjaolud arvesse võtmata. Niisiis ei anna need mööndused alust teadlikult tõendite maksukontrolli ajal esitamata jätmisele või nende hiljem juurde fabritseerimisele, kuna nende väidetavat hilisemat teatavaks saamist on raske usutavalt põhjendada. Kaasaaitamiskohustust tuleb siiski täita peaasjalikult maksumenetluse läbiviimise ajal, et tagada kõikide maksukohustust vähendada võivate asjaolude arvesse võtmine maksuhalduri poolt.
Interameerika inimõiguste KOHUS - 1948ndal aastal, kui sõlmiti inimõiguste deklaratsioon (konv 1969, 1978 jõustus) enamuse analüüsi järgi ei loonud siduvaid kohustusi nendele rikidele kes sellega ühinesid. Need mõtted olid toredad aga polnud võimalust võtta vastutusele rikkujaid need olid nagu soovituslikuks järgimiseks. Kohus, ku see loodi, pidas seda deki siiski kohustuslikuks, sõltumata mida nad ise võisid 1948ndal aastal arvata. Süsteemist kohtul on 7 kohtunikku, see pole seotud liikmesriikide arvuga ja kohtupädevuse loomulikult on selle üle, kes on liitunud inimõiguste konvensiooniga. Formaalselt kohus on interameerika inimõiguste kovi alusel loodud organ, mitte OASi alusel loodus. KUIGI kohtu kohtunikud võivad kuuluda ükskõik millise OASi liikmesriikide hulka, ka nende riigi kodanikud, kes pol ühinendus konvenstsiooniga. Ja siin on isegi väga hea näide sellest et üks riik kes oli ühinendus
Pankrotimenetluse eesmärgiks on tagada see, et võlausaldajate nõudeid saaksid võrdelises määras rahuldatud. Pankrotiavaldust saab esitada nii võlgnik, kui ka võlausaldaja. Ajutine haldur peab lõpuks esitama oma arvamuse, kas võlgnik on püsivalt maksejõuetu või mitte. Ajutisel halduril on kohustus välja selgitada maksejõuetuse põhjused. Raugemist saavad vältida võlausaldajad, kui maksavad kohtule deposiiti. Sellisel juhul kohtul kohustus pankrot välja kuulutada. Kui juhtub juriidilisest isikust võlgniku, siis ajutine haldur ühtlasi likvideerib selle juriidilise isiku. Kui füüsiline isik esitab pankrotiavalduse ja soovib pärast pankrotimenetluse lõppemist ka algatada võlgadest vabastamise menetluse, siis ei saa kohus jätta pankrotti välja kuulutamata.
§ 62 lgd 1 ja 2. Üldreeglina jäävad hageja kohtukulud hagist loobumise korral tema enda kanda, välja arvatud siis, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on tema nõude pärast hagi esitamist täitnud. TsMS § 62 lgs 2 võib nõude täita kostja eest kolmas isik. VÕS § 78 lg 1 kohaselt võib kolmas isik täita nõude ja see loetakse täidetuks võlgniku poolt. Seega tuleb kolmanda isiku poolt kostja eest nõude täitmist lugeda nõude täitmiseks kostja poolt ja kohtul on õigus hageja kohtukulud kostjalt välja mõista. Kuna kostja vastutas käendajana OÜ Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Varahaldus (pankrotis) kohustuse täitmise eest ja kohustus oli muutunud sissenõutavaks, siis oli hageja õigustatud VÕS § 65 lg 1 ja § 145 lg 1 alusel pöörduma kohtusse. Riigilõivu maksmine oli vajalik ja põhjendatud. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED 10. Kassatsioonkaebuses palub kostja tühistada ringkonnakohtu
ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Kui kohus möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust kaebuses toodud asjaoludel, siis on tal kohustus asja menetleda. Haldusakti või toimingu õiguspärasuse sisuline hindamine saab toimuda üksnes kohtuotsuses." (RKHKm 30.10.2008, nr 3-3-1-45-08) Uurimisprintsiip – nt RKHKo 23.10.2001, nr 3-3-1-49-01: "Halduskohtumenetluses tuleb kohtul oluliste asjaolude kohta tõe väljaselgitamiseks olla aktiivne ja juhinduda uurimisprintsiibist. Uurimisprintsiipi väljendavad eelkõige HKMS § 12 lg 2 p-d 2 ja 3, § 19 lg-d 6 ja 7, § 21 lg 1, § 25 lg 4. Uurimispõhimõte tähendab, et halduskohus peab asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud vajaduse korral välja selgitama omal initsiatiivil. Kohus peab tõendite kogumise abil kõrvaldama lüngad protsessiosaliste poolt kohtule
Euroopa Liidu õiguses on kindlad menetlustähtajad pigem erand kui reegel ning need on ette nähtud vaid juhul, kui on ülekaalukas vajadus õiguskindluse järele. Harilikult lähtutakse mõistliku aja kriteeriumist, mis määratakse konkreetse kaasuse asjaoludest lähtudes - küsimuse keerukus, menetlusosaliste käitumine jms. Väidetavalt on tõlgenduse lähtekohaks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 232 (põhiseaduse lepingu art-s III-367) sätestatud kahekuuline tähtaeg ning kohtul olevat ka kindlad kriteeriumid, mida ta võtab arvesse viivituse lugemisel õigustamatuks ning seega ebamõistlikuks (Parrest 2006:30). 4. Ärakuulamisõigus ,,See õigus kätkeb igaühe õigust, et teda kuulatakse ära enne seda, kui tema suhtes kohaldatakse üksikmeedet, mis võib teda kahjustada." Ärakuulamisõiguse põhimõtte lähtekohaks on Rooma õigusest pärinev audi alteram partem printsiip
annaabi.ee 
