10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2008-09-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
63 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
riinjo
Õppematerjali autor
Kui rääki- da kaasajast, siis möödunud sajandil ulatus see umbes Napoleoni sõdadeni, 20.»sajandil kuni I maaimasõjani. Tegelikult ei ole see alati nii olnud, pigem on see aja märk. 20.»sajandi teisel poolel muutus olukord oluliselt. Põhiline vastandamine toimub looduse ja kultuuri vahel. Inglise keeles tavaline paar on nature vs nuture. Siin oli tegemist mõistelise muutusega. Majandusteadlased kirjutasid vanasti majandusest nii, nagu füüsikud kir- jutasid loodusest. Filosoofid nende erinevustega enne 19. sajandi lõppu ei tegelenud. Alles siis hakati rääkima ajaloo erinevusest. 19.»sajandi lõpuosas muutus miski, mida võiks nimetada teaduste konfi- guratsiooniks. Tekkis terve rida uusi distsipliine. Kätte oli jõudnud suur in- tellektuaalsete muutuste periood. Tekkisid sotsioloogia, sotsiaalantropoloo- gia, majandusteadus, politoloogia, eksperimentaalpsühholoogia. . . nendes uutes distsipliinides üritati leida mingeid üldisi ja universaalseid süsteeme,
Tunnikonspekt Tunnikonspekti aluseks on põhikooli näidistunnikonspekt Anu Raudsepa materjalidest loengu Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse didaktika juurde. Klass: 8 Aine: ajalugu Teema: Valgustusfilosoofia Õppematerjalid: Tannberg, Tõnu, Laur, Mati, jt. Uusaeg: õpik 8. klassile I osa. Avita: 2003 lk 38-41 Tannberg, Ene, Nagel, Maaja. Uusaeg: töövihik 8. klassile I osa. Avita: 2012 lk 20-21 Lisamaterjalid: PowerPoint esitlus "Valgustusfilosoofia" (koostaja: Terttu-Triin Tomusk) Õpilaste eelteadmised ja oskused (teema käsitlemiseks): Õpilased on eelnevalt õppinud ajaloo tunnis (7. klassis) hiliskeskaegsete sündmustega kaasas käinud muutusi eurooplaste maailmapildis (renesanss ja humanism, suured maadeavastused, reformatsioon) ning on tuttavad üldiste poliitiliste oludega 17. sajandi lõpu 18. sajandi Euroopas (absolutism Prantsusmaal ja selle kehtestamise katsed Inglismaal, usukonfliktid, sõjalised konfliktid). Õpilased oskavad töötada õpiku ja töövihikuga, oskavad
Kui miski on tõeline, siis peab seda kogema. Empirism areneb edasi ka mterialismiks- ainuke tõeliselt eksisteeriv on meeleliselt kogetav ehk mateeria (hinge pole olemas, jumalat pole olemas, armastust ei ole olemas jne.). Empiristid toetuvad induktsioonile- üksikult üldisele. Empirism annab tõuke loodusteaduste arengule (meelelist maailma tuleb uurida, sest seal on tõde). Õigusteaduses hakatake rõhutama üksikisiku tähtsust. Valgustusaja filosoofid paistavad silma ka muude teadustega (matemaatika, füüsika, loodusteadus, diplomaatia, poliitika jne.). Peamiseks kirjanduslikuks saavutuseks saab entsüklopeedia. Kirjeldada kogu maailma läbi märksõnade kirjelduse. Esimene Prantsuse entsüklopeedia ilmub 1751-1772. Nimetus: entsüklopeedia ehk teaduste, kunstide ja käsitööde seletav sõnaraamat. Ilmub 28 köidet. Pani aluse prantsuse filosoof Denis Diderot. Kuulub peamiste valgustusfilosoofide juurde
Keskaegne filosoof tsiteeris kümnete lehekülgede kaupa iidseid tekste, seejuures viiteid kasutamata. Sarnasus autoriteediga oli tõe kriteeriumiks. Igasuguseid uuendusi püüti vältida, sest st upsakust ja taganemist autoriteedist ja tõest. Oldi arvamusel, et igasugune muutumine viib paratamatult langusele. Suurem osa teoseid on kirjutatud kommentaaride vormis, kirjutamata reegliks oli tsiteerida piiblit ja kirikuisasid. III. Õpetlikus ja kasvatuslik suunitlus. Peaaegu kõik keskaja filosoofid olid jutlustajad või ristiusu õpetajad koolides ja ülikoolides (al 12 saj.). enamus teoseid ongi kirjutatud õpetlikus toonis. Õpik oli mõeldud ka tulevastele põlvedele, suurt tähelepanu pöörati loogikale. Selline õpetlik suunitlus tõi kaasa selle, et tervete sajandite jooksul ei tuntud huvi uute teadmiste vastu. Selles mõttes oli keskaja filosoofia sõna otseses mõttes kooli filosoofia ehk skolastiline. Õpetajal hinnati eruditsiooni ehk palju teadmist ja pedagoogi meisterlikkust
võimalik kahelda. Siis on leitud esimene pidepunkt, milles saab alustada filosoofia ülesehitust. · Camus- filosoofia saab alguse absurdist. Tunne, millest filosoofia algab- võõrandatus ümbritsetavast, tihkus. · Bibihhin- meeleolu võib muutuda paljudeks asjadeks või isegi haihtuda. Meelestatus avab ukse filosoofiasse. 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon- mingi olukord ning sellele vastav meeleolu. Vastuolu tajutava maailma ning selle vahel kas meil oli soov seda tajuda, tajuma tulla. Maailm, milles elatakse, tundub võõras. Eksistentsiaalse situatsiooni kuulsaim sõnastaja on Camus. Martin Heidegger- määratleb inimese kohalolu. Inimese tunnusmärk- inimene on maailmas, kõik edasine järgneb sellest. inimene on Dasein (maailmas olemine). 5
Ahto Mülla Tallinna Majanduskool Filosoofia FIL MÄÄRATLUSED. Filosoofia seostatakse Sokratesega (469-399), kes nim. f. tarkuse armastus.J.G.Fichte (1762-1819) nim. teadusõpetus. D.Hume nim. f. teaduste isaks.P.Proudnon- iseõppija fil-s, stiilne m.v. Filosoofia on seotud maailmavaatega- stiilne m.v.- elukogemuse baasil, teaduslik- teaduslikul kogemusel. antiteaduslik m.v. kujundatakse teadlikult totalitaarsed reziimid, reziimi säilitamiseks, infosulg.Aristoteles loogika teaduste arendaja, süllogistika rajaja.Mõtlemisviisid:*üldistatavus-eesmärgiga saada terviklik pilt.*iduktsioon e induktiivne m.v.-üksik faktide baasil tehakse üldine pilt.*deduktsioon e deduktiivne m.v.- üldistest seaduspärasusest üksik fakti talletamine.FIL PÕHIPROBLEEMID: I TASAND on seotud olemise probl-ga.Ontoloogia e olemuse õpetus. ,,Kõige tähtsam on see, mis on" Aristoteles. Metafüüsiline tasand füüsilisele järgnev. Füüsikas järgnevas osas on käsitletud olemuse probleeme. Alge otsim
Platon ise püüdis Sürakuusas oma õpetust ka ellu viia, kuid kõik katsed kukkusid läbi - nagu ka kõik hilisemad katsed utoopiaid realiseerida. Kuna aga Platoni järgi ka riik on täiusliku riigiidee koopia, siis ei saagi ka ideaalriiki tegelikkuses tõesti kunagi olema. Platon (sündinud 429. või 428. e. m. a.) esitas filosoofia, millega õigustas tema aja Ateena olemasolevat ühiskonnaelu korraldust. (See väide vajab muidugi õigustust.) Filosoofiat teevad inimesed. Hilisemad filosoofid liigitavad varasemad filosoofid sarnaste vaadetega inimeste rühmadesse ja annavad rühmale mingi iseloomuliku nime: näiteks skeptikud, empiirikud, ratsionalistid, irratsionalistid, intuitsionistid jne. Igal järgmisel põlvkonnal on ees suurem hulk filosoofe, kelle filosoofiaid uurida ja liigitada. Kuid see ei muuda asjaolu, et filosoofiaid on alati tehtud omas ajas ja oma ajastu ning sellele vahetult eelneva ajastu probleemide taustal. Mõned väidavad end olevat tulevikufilosoofid
Filosoofia ,,sambad" * Filosoofial on niinimetatud sambad: -) Vana-Kreeka alus. *) Kreeklasi huvitab ,,KOSMOS" ehk kõik, mis kordub ja on ilus ning selle kõige harmoonia. -) Religioone alus (alustekstiks piibel). *) Piiblit huvitab vaid see, mis on erakordne ning mis enam ei kordu. -) Rooma õigeusk (alustekstiks Rooma Õigus). * Filosoofia küsimused tekkisid uudishimust ning küsimused jagunevad: -) Joonia koolkond: ,,Mis on mingi asja põhjus?" *) Algsed filosoofid olid kaupmehed. -) Sofistide koolkond: uuris inimestega seotud asju: ,,Mis on inimese elu mõte?" * 20. sajandi alguses hakati rohkem uurima muid teadusi nagu füüsika ning filosoofia hakkas veidi hääbuma, kuid tänapäeval pole nii tugevad ka need teadused ise, sest inimesed ei ole ikka veel õnnelikud. * Filosoofia põhiküsimused, mille sõnastas Platon: -) 1. Mis on tõene? -) 2. Mis on hea? (eetika ja moraali küsimused) -) 3. Mis on ilus? (esteetika)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid