Kriminaalmenetlus 1. Kriminaalmenetlus on kuritegude kohtueelne menetlus. Fikseerib, kuidas toimub tõendite kontrollimine, et tuvastada isiku süü. Kriminaalmenetluses on välja kujunenud kohtueelne menetlus kohtumenetluse ettevalmistus. 2. Printsiibid väljendavad kriminaalmenetluse üldist iseloomu: isikupuutumatus inimese füüsiline puutumatus; õigusemõistmine ainult kohtu poolt isikult võib vabaduse võtta/süüdi mõista üksnes kohus. Isik ei pea oma süütust tõestama; võrdõiguslikkus kõik on kohtu ees võrdsed; kollegiaalsus I astme kuritegude puhul ainuisikuliselt või 2 rahvakohtunikuga II astme kuritegude puhul
Kehtib reegel: kõikide tõendite/tunnistajate hankimine on asjaosalisete endi asi, mitte kohtu. Tsiviilmenetlus algab hagi esitamisega + riigilõiv, (sõltub: kui suurele rahalisele väärtusele nõue/hagi pööratakse ja hagi iseloomust). Tuleb esitada hagist ärakiri kostjale (seisukoha võtmiseks). (Mitmete) eelistungite algatamine , lõppotsus. Lahendab kohtunik *Kriminaalmenetlus, kas antud tegu või tegelik pettus on süütegu/st väär- või kuritegu. Süü korral kuidas karistada? Kohtueelne menetlus: kuulatakse üle tunnistajad, kogutakse tõendeid kuni valmib lõplik toimik. Tegelevad uurijad ( prokuratuuritöötajad)., Esitatakse seisukoha võtmiseks prokurörile., Lõpetatakse(vähetähtis) / kokkulepe (süüaluse&kahukannataja vahel)/materjal kohtusse. Kohtumenetlus: Kolleegium lahendab kohtumenetluse (rahvakohtunik, kaasistujad (juriidilist haridust pole vaja), tunnistajad) Kohtualus annab ütlusi ( võib keelduda )
html (14.11.2012) lepitusmenetluse mitteformaalne iseloom, millest tulenevalt on menetlusosalistel võimalik keskenduda vaidluse sisule (sh nii õiguslikele kui mitteõiguslikele aspektidele), mitte rangelt reglementeeritud menetlustega kaasnevatele välistele külgedele. Vastandina eelistele Vene Föderatsiooni lepitusmenetlusel on üks suur puudus ehk leitud kompromissile täitedokumendi jõu andmine. Venemaal lepitusmenetlus on jaotatud kolmeks erinevaks asteks: kohtuväline-, kohtueelne- ja kohtulik lepitusmenetlus.9 Kohtuvälisel lepitusmenetlusel lepitaja asendab psühholoogi ja pooled peavad kompromissi täitma omal heal tahtel või pöörduma notari poole, et kinnitada lepitaja poolt koostatud dokument. Kohtueelne lepitusmenetlus omab Venemaal kohustusliku iseloomu juhul kui vaidluse objektiks on lepingu rikkumine, kus on sätestatud, et pooled on kohustatud lahendada oma erimeelsused lepitaja juures ning alles siis nendel on õigus pöörduda kohtu poole
Korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel : · Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi · Õigus süütuse presumptsioonile · Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel · Poolte võrdsus ning mõlena poola ärakuulamine · Enesesüüdistuse välistamine Korrakohase protsessi põhimõtted kohtujärgsel perioodil : · Korduva süüdimõistmise välistamine · Appelatsiooni õigus Kohtueelne staadium- materjalide kogumine Kohtumenetlus- protseduurireeglid , mille järgi toimub asjaarutamine kohtus.
3. külgjoones sugulased ( surnud inimese õed, vennad) 4. abikaasa Tööõigus on tööandja ja töötaja vahelised õigussuhted. Rahvusvahelineõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib riikide vahelist suhtlemist ja organisatsioonide vahelist suhtumist. Riigiõigus puudutab riigi seadusandlust, riigi tunnuseid, riigi võimu. Haldusõigus reguleerib täitevvõimu funktsioone. Kriminaalõigus reguleerib selliseid tegusid, mis on ühiskonnas keelatud. Protsessiõigus- kohtueelne ja kohtulik uurimine. Tsiviilõiguse subjektid Füüsilised isikud (inimene) Juriidilised isikud õigusvõime- tekib sünniga ja lõpeb surmaga. Õigusvõime on kõigil taoline ja piiramatu õigus omada õigusi ja kanda kohustusi (põhiseaduslikud õigused, näiteks õigus elule).
1. Politsei ja piirivalve ülesanded - Euroopa välispiiri tagamine - Kodakondsuse määratlemine ja dokumentide väljastamine - Turvalisuse ja avaliku korra tagamine riigi sees - Kuritegude menetlemine ja ennetamine avaliku korra tagamine, kaitseb inimeste ja organisatsioonide seaduslikke huvisid, tõkestab kuritegevust, kohtueelne kuritegude uurimine, karistuste määramine/täide viimine oma pädevuse piires 2. Kes võib saada politseinikuks Politseiametnikuna võib teenistusse võtta 19-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga kehtestatud ulatuses ning vastab politseiametniku kutsesobivuse nõuetele (nõuded isikuomadustele, haridusnõue, füüsilise ettevalmistuse nõuded). 2. Kus võib õppida politseinikuks
öeldud, kummal osapoolel on õigus ja kuidas probleem tuleb lahendada(kuidas vara jagada, palju tuleb maksta üüri, viivist jne..) . tuleb ka põhjendada, mille alusel niimoodi otsustati. Kriminaalmenetluse käigus kogutakse tõendeid, et selgitada välja, kas toimepandud tegu on seaduse järgi kuritegu ning kes on loos süüdlane (arvutikahjurlus, piraatlus, vargus, avaliku korra rikkumine vägivallaga jne.). sellest tulenevalt on krim.men'es ka kohtueelne staadium, kus toimubki materjalide kogumine. Kõik saadud tõendid saadetakse prokuratuuri, seal otsustatakse, kas alustada kohtumenetlust. Kui juhtub nii, siis suunatakse materjalid mõnda maa- või linnakohtusse, kus algab protsessi teine staadium kohtumenetlus. Üks peamistest inimõigustest on vabadus. Määratakse kindlaks vahistamise protseduur ja vahistatu õigused. Protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis: *kodu ja isiku puutumatus (kohtuorder); *õigus saada kohe ja
Tsiviilasja puhul otsustatakse osapoolte poolt esitatud materjalide põhjal. hagi kirjalik ja vormikohane avaldus kohtule tsiviilasja algatamiseks. kostja isik/asutus, kelle vastu on esitatud kohtusse hagi. hageja - hagi esitaja kriminaalasi on seaduserikkumist käsitlev juhtum kohtus. Sel puhul kogutakse materjale ning selgitatakse välja, kas tegu on seaduserikkumisega. 4. Kuidas jaguneb kriminaalmenetluse protsess? Kohtueelne staadium, kohtupidamise protsess ning kohtujärgne periood. 5. Põhimõtted korrakohase protsessi erinevates staadiumides? Kohtueelne staadium: · Kodu ja isiku puutumatus. · Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta. · Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist · Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni. Kohtupidamise protsess: · Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsess. · Õigus süütuse presumptsioonile.
ei leia seda, on töötu. Töötu õigused: võib osaleda tasuta koolituskursustel, taotleda raha oma firma asutamiseks, saada töötutoetust, saada tasuta arstiabi (kui inimene on tööhõiveametis ennast registreerinud). 18. Heitunu inimene, kes on töö otsimisest loobunud 19. Tööleping leping, mille tööandja ja töövõtja omavahel sõlmivad ning milles on märgitud töö sisu, töö- ja puhkeaja pikkus, palga suurus ja selle maksmise tingimused 20. Töövaidluskomisjon kohtueelne sõltumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav kohtuorgan ning need moodustatakse inspektsioonide juures 21. Tööhõivepoliitika jaguneb aktiivseks- ja passiivseks tööpoliitikaks. Aktiivne tööpoliitika valitsuse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, nt. luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega. Passiivne tööpoliitika valitsuse poliitika, mis tegeleb töötuse tagajärgede leevendamisega, nt. maksab töötu abiraha. 22
Selleks antakse talle võimalus käia vanglas koolis, külastada Kriminaalasi on tsiviilmenetlusest põhjalikum. Selle käigus kogutakse tõendeid, et selgitada välja, jumalateenistust, osaleda spordi- ja kultuuriüritustel. Võimaluse korral püütakse vangile pakkuda ka kas toimepandud tegu on seaduse järgi kuritegu ning kes on loos süüdlane. Sellest tulenevalt on tööd, mille eest saab ta minimaalse töötasu. Kinnipidamiskohas teenitud raha on vanglast kriminaalmenetluses ka kohtueelne staadium, mil toimub materjalide kogumine. Kogutud tõendid vabanemisel suureks abiks oma elu sisseseadmisel. saadetakse prokuratuuri, kus otsustatakse, kas alustada kohtumenetlust. Kui selline otsus on Vanglad ja kuritegude eest vangi mõistetud inimene on koormaks kogu ühiskonnale. tehtud, suunatakse materjalid mõnda maa- või linnakohtusse, kus algab protsessi teine staadium Kinnipidamiskohtadele kuluvat raha võiks hoopis haridusele, noorsoopoliitikale või
esimehe ettepanekul ja Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul). Kohtumenetluse olemus ja selle liigid Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Selleks tuleb esmalt välja selgitada, kas tegu on tsiviilvaidlusega, väärteo- või kriminaalasjaga või haldusvaidlusega. Kohtumenetluse liigid: lihtmenetlus (lühimenetlus, kokkuleppemenetlus, käskmenetlus), kohtueelne menetlus. Lühimenetlus on kohtumenetluse variant, mis võimaldab menetluse läbiviimist üksnes kriminaaltoimiku põhjal, tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata. Lühimenetluses on nõutav kahtlustatava/süüdistatava nõusolek asja kiiremaks menetlemiseks. Kokkuleppemenetlus on menetluse liik, mille käigus nõustuvad süüdistatav ja tema kaitsja süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooni, kuriteoga tekitatud kahju laadi ja suurusega ning
Seaduse ülimuslikkus menetluse ja otsustamise käigus alluvad kõik osapooled võrdselt seadustele. Tsiviilasi mõlemal osapoolel on võrdsed õigused, kumbagi neist ei käsitleta kui süüdlast. (abielulahutus, kinnisomandi ost või müük, lapsendamine, võlgade tagastamine) Kriminaalmenetlus selle käigus kogutakse tõendeid, et selgitada välja, kas toimepandud tegu on seaduse järgi kuritegu ning kes on loos süüdlane. (kohtueelne staadium materjalide kogumine; kohtumenetlus) Kohtukohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis: 1) Kodu ja isiku puutumatus politsei ei tohi tungida kellegi koju ega toimetada seal läbiotsimist kohtuorderita, mis tõendab, et läbiotsimiseks on alust. Kedagi ei tohi vahistada orderita, mille väljastab kohtunik. 2) Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta 3) Õigus nõuda kiires
· Tsiviilmenetlusõigus on kõik eraõiguslikud vaidlused(kohtutegevuse korraldamine, protsessi osalised tõendid, tõendamine, menetlus nii esimese astme kohtus kui apellatsiooni ning kassatsioonikohtus(=riigikohus)). · Haldusmenetlus reguleerib avalikõiguslikke vaidlusi. · Kriminaalmenetlus reguleerib, kuidas määrata karistusi, ülesandeks on kuritegevuse täielik avastamine, objektiks on kuriteo kohtueelne ja kohtulik uurimine. Õigussuhe Õigussuhe on õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, kus pooled on omavahel seotud õiguste ja kohustuste kaudu. Õigussuhe on õigusnormis sisuks. Seadusandja annab välja norme: · Et tagada isikute õiguspärane käitumine. · Õiguste kaitse tagamiseks. · Määramaks ära, mida isikud teha ei või.
a pankroti või tegevuse lõppemisel. TL üles öelda; c) Tööandjal peab olema mõjuv põhjus; d) Mõistlik etteteatamisaeg 30 kp; e) Tähtajatu tööleping; Töövaidluse lahendamine. Individuaalne töövaidlus on Erakorraline: a) Nii töötaja kui tööandja õigus; b) töölepingu alusel tekkinud tööandja ja töötaja vaheline Etteteatamistähtaja järgimine tööandja poolt; c) Nii tähtajatu kui eraõiguslik vaidlus. Töövaidluskomisjon on kohtueelne tähtajaline tööleping. sõltumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav töövaidlusorgan. Töötaja ei vaja mõjuvat põhjust. Töötaja mõjuv põhjus: a) Kohus. tuleneb tööandjast; b) tuleneb töötajast. Töölepingu oluline rikkumine (tuleneb tööandjast): a) töötaja ebaväärikas kohtlemine; b) töötasu maksmisega oluline viivitamine; c) töö jätkamine on seotud reaalse ohuga elule, tervisele, heale nimele.
Mõiste riigivõimule pandud haldusülesannete täitmine.Täidesaatev tegevus, mis on avaliku võimu üks põhifunktsioone. / Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Liigid- Tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise menetlus, riigihangete teostamine ja vaidlustuste lahendamine riigihangete seaduse tähenduses ning väärteomenetlus ja süütegude kohtueelne uurimine ei ole haldusmenetlus käesoleva seaduse tähenduses. Ülesanded avaliku korra ja julgeoleku kaitse - üksikisiku arengu ja toimetuleku toetamine. - ühiskonna arengu soodustamine ja juhtimine - avalikule võimule aineliste vahendite kindlustamine - haldusvõime korralduslik tagamine - haldusvõime korralduslik tagamine: institutsioonid, töötajaskond, töövahendid 2. Haldusmenetluse mõiste ja millised on peamised põhimõtted, millest
õiend, kinnitus, kooskõlastus, heakskiit jne. Lisaks ka näiteks palga maksmine. Haldusorgani tegevus hõlmab määruste ja haldusaktide andmist, haldusorgani avalik- ja eraõiguslikke tahteavaldusi, reaaltoimingute tegemist, lepingute sõlmimist jne. Sama seaduse mõistes ei loeta haldusmenetluseks tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise menetlust või riigihangete teostamist ja vaidluste lahendamist. Samuti ei ole haldusmenetlus ka väärteomenetlus ning süütegude kohtueelne uurimine.1 1.1 Haldusmenetluse eesmärk Haldusmenetluse eesmärgiks on efektiivselt ellu viia seadusi ning teha seda õigusriigi põhimõtetest lähtuvalt. See tähendab, et peamiseks eesmärgiks on seega haldusorgani õiguspärase ning otstarbeka tegevuse kindlustamine leides ning tehes haledusotsuseid. Haldusmenetlusel on ka teine eesmärk, milleks on isikute õiguste tagamine ning nende materialiseerimine haldusotsuste abil.2
julgeolekuasutuseks. Kaitsepolitseiameti põhiülesanneteks on riigi põhiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele suunatud tegevust puudutava teabe kogumine ja töötlemine ning taoliste tegude ennetamine, riigi vastu suunatud luuretegevuse ennetamine ja tõkestamine, riigisaladuse kaitse, terrorismivastane võitlus, kõrgemate riigiametnike võimalike korruptiivsete tegude paljastamine ning seaduses sätestatud juhtudel kuritegude kohtueelne uurimine ja väärtegude kohtuväline menetlemine.
Euroopa Liidu Kohus on loonud mitmeid EL-i õiguse põhimõtted: EL-i õiguse vahetu kohaldatavuse põhimõte. EL-i õiguse ülimuslikkuse põhimõte. Riigivastutuse põhimõte. Ning sisustanud EL-i õiguse sätteid. RIKKUMISMENETLUS- Rikkumismenetlus (ELTL art 258) on Komisjoni algatatud menetlus liikmesriigi suhtes Euroopa, kui liikmesriik on rikkunud EL-i õigust. Eesmärk on tagada EL-i õiguse ühetaoline kohaldamine kõikides liikmesriikides. Rikkumismenetlus jaguneb: Kohtueelne menetlus komisjon esitab liikmesriigile põhjendatud arvamuse, liikmesriigil 2 kuud vastamiseks. Kohtumenetlus komisjon esitab hagi Euroopa Liidu Kohtusse. Hagi saab esitada üksnes tingimusel, et kohtueelne menetlus on läbitud. Vaidluse ese peab jääma samaks kohtueelses menetluses ja kohtu menetluses. Rikkumise olemasolu saab tuvastada üksnes Euroopa Liidu Kohus. Kui Euroopa Liidu Kohus rikkumise tuvastab (kohtuotsusega), siis nõutakse liikmesriigilt rikkumise
Juriidilsele isikule karistusteks rahatrahv 50 000-25000000 krooni, sundlõpetamine, soovil ka lisatrahv(avalikkuse ette toomine). Tsiviil- ja haldusasjades algab mentlus sellega, kui isik esitab kohtule nõuetekohase avalduse. Kriminaalasjade kohtulik menetlemine ei ole võimalik ilma kohtueelse menetluseta, kuid see ei moodusta päris eraldiseisvat menetlust, sest sel perioodil ainult valmistatakse asja kohtu jaoks ette. Kohtueelne menetlus ja kriminaalkohtumenetlus teevad kokku kriminaalmenetluse. Maa- ja linnakohtud arutavad kõiki tsiviil-, kriminaal- ja haldusrikkumise asju. Tsiviilasju vaatab läbi kohtunik ainuisikuliselt, kriminaalasju reeglina aga kohtunik ja kaks kaasistujat. Kaasistuja valib kandidaatide seast välja selle kohtu tööpiirkonna linna- või vallavolikogu 5 aastaks. Nendesse kohustesse kuuluvad ka kinnistusametid, registriosakonnad ja kriminaalhooldusosakonnad.
1 1https://www.juridica.ee/juridica_et.php?document=et/articles/2001/8/6624.SUM.php 4 2. HALDUSMENETLUSE EESMÄRK Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise menetlus, riigihangete teostamine ja vaidlustuste lahendamine riigihangete seaduse tähenduses ning väärteomenetlus ja süütegude kohtueelne uurimine ei ole haldusmenetlus käesoleva seaduse tähenduses. Haldusmenetlusega puutuvad ilmselt kõik kokku igapäevaselt, seda ise teadvustamata. Haldusmenetlus on nii suhtlus avaliku sektoriga, kohaliku omavalitsusega, avaliku sektori, k.a kohalike omavalitsuste õigusaktide andmine ja täitmine, nende aktide või toimingute vaidlustamine. Haldusmenetlus võib ise olla pikk protsess, kuid kätkeb endast tavaliselt väga lühikesi vaidlustus tähtaegu. 2
raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise kohta esitatud kaebuste menetlemine; b. raudtee-ettevõtjatele tegevuslubade andmine või andmisest keeldumine, tegevuslubade kehtivuse peatamine või lõpetamine või tegevuslubade kehtetuks tunnistamine. c. seadustes sätestatud konkurentsialaste süütegude ennetamine, tõkestamine ja avastamine ning nende süütegude menetlemine (väärtegude kohtuväline menetlemine ja kuritegude kohtueelne menetlemine); d. konkurentsiolukorra analüüsimine, ettevõtjate nõustamine; e. ettevõtjate koondumiste kontrollimine kõikides majandusvaldkondades. Tehnilise järelevalve amet TJA teostab seadusega sätestatud ülesannete ulatuses juhtimisfunktsiooni ja riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi ning menetleb süütegusid: – mh raudteevaldkonnas, sh tegutseb vajadusel raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime
Õiguskaitse antakse kümneks aastaks, alates päevast, millal seda esmakordselt ärieesmärgil kasutati. Kui mikrolülituse topoloogiat ei ole enne registrisse kandmise avaldust äriliselt kasutaud, algavad need kümme aastat, päevast mil taotlus esitati. 4. TÖÖSTUSOMANDIT PUUDUTAVATE VAIDLUSTE LAHENDAMINE Kohtueelseks tööstusomandit puudutavate vaidluste lahendamise organiks on Tööstusomandi apellatsioonikomisjon. See on sõltumatu kohtueelne organ, mis lahendab tööstusomandi seaduses sätestatud juhtudel taotleja kaebusi patendiameti otsuste vaidlustamiseks ning huvitatud isiku ja taotleja või omaniku vaidlusi huvitatud isiku avalduse alusel. Tööstusomandi apellatsioonikomisjon moodustatakse Justiitsministeeriumi juurde. Tööstusomandi apellatsioonikomisjon tegutseb vastavalt tööstusomandi õiguskorralduste
Igaühel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole riigiasutuste tegevuse, seal hulgas isikute põhiseaduslike õiguste ja vabaduste tagamise kontrollimiseks. Õiguskantsleril on õigus alustada ka omal algatusel menetlust põhiseaduslike õiguste ja vabaduste tagamise kontrollimiseks eelnevalt laekunud teabe alusel (nt ajakirjanduses kajastatu). Õiguskantsler ei menetle avaldust, kui avalduse aluseks olevas asjas on jõustunud kohtuotsus või samaaegselt toimub kohtueelne kaebemenetlus või kohtumenetlus. Kui õiguskantsler leiab, et isiku põhiseaduslikke õigusi või vabadusi on rikutud, teeb ta rikkumises süüdi olevale asutusele (ametiisikule) ettepaneku rikkumine kõrvaldada ning rakendada meetmeid samasuguste õigusrikkumiste vältimiseks. Kui õiguskantsler leiab, et õigustloov akt täielikult või osaliselt ei vasta Eesti Vabariigi põhiseadusele või kõrgemal seisvale õigustloovale aktile, teeb ta akti vastu
N. Parrest Vaidemenetlus Kui isik ei ole rahul tema suhtes antud haldusaktiga või sooritatud toiminguga, on tal tavaliselt 2 võimalust: esitada vaie või esitada kaebus halduskohtusse. Seadusega ette nähtud juhtudel ei saa isik kohtusse pöörduda enne, kui on vaidemenetluse läbinud (n-ö kohustuslik kohtueelne menetlus, nt vangistusseaduses). Samas võib vaidemenetlus olla ka täiesti välistatud, s.t isik peab kohe kohtusse minema. Vaidemenetluse korras kontrollitakse haldusesiseselt (tavaliselt kõrgemalseisva haldusorgani poolt) antud haldusakti kooskõla õigusaktidega uuesti üle. Erisuseks halduskohtumenetlusest on see, et lisaks õiguspärasusele kontrollitakse ka otstarbekust. Eelduslikult peaks vaidemenetlus olema ka lihtsam (vähem formaalne), paindlikum, odavam, kiirem jne kui
- rikub saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust Etteteatamistähtaeg Hoiatus Muu töö pakkumine Mõistlik aeg Majanduslik - tegevuse lõppemine - töömahu vähenemine - pankrot Etteteatamistähtajast kinnipidamine Teise töö pakkumine võimalusel v.a pankroti või tegevuse lõppemisel Töövaidluste lahendamine Individuaalne töövaidlus on töölepingu alusel tekkinud tööandja ja töötaja vaheline eraõiguslik vaidlus. Töövaidluskomisjon on kohtueelne sõltumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav töövaidlusorgan Kohus Kui töösuhe on kestnud alla 1 a, siis vähemalt 15 kalendripäeva peab tööandja ette teatama töösuhte lõpetamisest. 1-5 a, siis vähemalt 30 kp 5-10, siis 60 kp 10 ja enam, siis 90 kp Tööandja ei või töölepingut üles öelda järgmistel põhjustel: · Töötaja on rase või tal on õigus saada rasedus-ja sünnituspuhkus · Töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi
Mall Gramberg Töövaidlus ja seda lahendavad organid Töötaja ja tööandja vaheline lahkarvamus, mis on tekkinud: töösuhteid reguleeriva seaduse, haldusakti või tööandja kehtestatud eeskirja kohaldamisel sõlmitud kollektiiv või töölepingu täitmisel Lahendavad organid (valib huvitatud pool): Ettevõtte lepituskomisjon soovituslik organ. Töövaidluskomisjon (TVK) kohtueelne sõltumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav organ. Ei lahenda vaidlusi rahalistes nõuetes, mis ületavad 50 000 kr Kohus Õiguskantsler töösuhetes ebavõrdset kohtlemist käsitlevad vaidlused Üheaegne pöördumine TVK ja kohtusse on keelatud Mall Gramberg Töövaidlusorganisse pöördumise tähtajad Üldtähtaeg 4 kuud Töölepingu lõpetamise õiguse vaidlustamine 1 kuu Palga maksmise nõue 3 aastat
Advokaat – kaitsealuse kaitsja. Prokurör – süüdistaja. 2) Tsiviilasjad Näiteks: abielulahutus, üürniku ja omaniku vaidlus, poe ja kliendi vaidlus, kinnisvara ost ja müük, lapsendamine, vanemlike õiguste äravõtmine, üürilepingu lõpetamine, võlad. Hageja – osapool, kes esitab kohtule avalduse asja uurimiseks. Kostja – tema peab vastama hageja pretensioonile. Kriminaalasjades on staadiumid: 1) Kohtueelne staadium – uurimismaterjalide kogumine a) Kodu ja isiku puutumatus (läbi otsida saab vaid kohtuorderiga) b) Vahistatul on õigus teada, mille eest vahistati c) Õigus nõuda kohtuniku juurde toimetamist d) Õigus saada kompensatsiooni ebaseadusliku kinnipidamise eest 2) Kohtumenetluse staadium a) õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi b) süütuse presumptsioon – kedagi ei tohi süüdistada enne, kui ta ei ole
Advokaat kaitsealuse kaitsja. Prokurör süüdistaja. 2) Tsiviilasjad Näiteks: abielulahutus, üürniku ja omaniku vaidlus, poe ja kliendi vaidlus, kinnisvara ost ja müük, lapsendamine, vanemlike õiguste äravõtmine, üürilepingu lõpetamine, võlad. Hageja osapool, kes esitab kohtule avalduse asja uurimiseks. Kostja tema peab vastama hageja pretensioonile. Kriminaalasjades on staadiumid: 1) Kohtueelne staadium uurimismaterjalide kogumine a) Kodu ja isiku puutumatus (läbi otsida saab vaid kohtuorderiga) b) Vahistatul on õigus teada, mille eest vahistati c) Õigus nõuda kohtuniku juurde toimetamist d) Õigus saada kompensatsiooni ebaseadusliku kinnipidamise eest 2) Kohtumenetluse staadium a) õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi
(3) Riigi peaprokurör, juhtiv riigiprokurör, juhtivprokurör ning vanemprokurör nimetatakse ametisse avaliku konkursita. 13. Prokurör kohtueelses uurimises ( millised uurimistoimingud teostatakse prokuröri kinnitamisel ?). Prokuratuuriseadus § 4. Riigiprokuratuur (1) Riigiprokuratuuri prokurörid tagavad kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindavad riiklikku süüdistust kohtus ja täidavad teisi seadusega neile pandud ülesandeid. Kohtueelne menetlus – kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusmaterjale ja selgitada seeläbi välja toimunu. Kohtueelses menetluses selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur välja kuriteos kahtlustatava ning teda õigustavad ja süüdistavad asjaolud. Kohtueelne menetlus eelneb süüdistuse esitamisele ning kohtumenetlusele. Kriminaalmenetluse seadustiku §213 sätestab prokuratuuri rolli kohtueelses uurimises:
kaebuse saamisel kõigi eradetektiivi dokumentidega ning teha ettepanek loakogule eradetektiivi tegevusloa kehtivuse peatamiseks või tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks. Eelnõu kuues peatükk, "Vastutus", sisaldab endas sätteid eradetektiivide vastutuse kohta väärtegude eest. Vastutus eradetektiivinduse seaduses sätestatud nõuete täitmatajätmise eest on ette nähtud nii füüsilistele isikutele (eradetektiividele) kui juriidilistele isikutele (eradetektiiviühingutele). Väärtegude kohtueelne menetleja on politseiprefektuur. Siinjuures on oluline ära märkida, et see ei ole kogu vastutus, mis eradetektiividele osaks võib saada. Lisaks sellele vastutavad eradetektiivid ja eradetektiiviühingud ka karistusseadustiku alusel. Karistusseadustikust puudutavad eradetektiive eelkõige § 137 (eraviisiline jälitustegevus), § 156 (sõnumisaladuse rikkumine), § 157 (kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumine), § 266
(3) Riigi peaprokurör, juhtiv riigiprokurör, juhtivprokurör ning vanemprokurör nimetatakse ametisse avaliku konkursita. 13. Prokurör kohtueelses uurimises ( millised uurimistoimingud teostatakse prokuröri kinnitamisel ?). Prokuratuuriseadus § 4. Riigiprokuratuur (1) Riigiprokuratuuri prokurörid tagavad kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindavad riiklikku süüdistust kohtus ja täidavad teisi seadusega neile pandud ülesandeid. Kohtueelne menetlus kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusmaterjale ja selgitada seeläbi välja toimunu. Kohtueelses menetluses selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur välja kuriteos kahtlustatava ning teda õigustavad ja süüdistavad asjaolud. Kohtueelne menetlus eelneb süüdistuse esitamisele ning kohtumenetlusele. Kriminaalmenetluse seadustiku §213 sätestab prokuratuuri rolli kohtueelses uurimises:
Kriminaalasja arutamine allub maakohtule, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud. Erandina võib kriminaalasja arutada kuriteo tagajärgede saabumise või süüdistatavate või kannatanute või tunnistajate enamuse asukoha järgi. Kriminaalasja erandliku üleandmise ühe ringkonnakohtu piires otsustab ringkonnakohtu esimees, muudel juhtudel Riigikohtu esimees. Kui kuriteo toimepanemise kohta ei ole võimalik kindlaks määrata, arutatakse kriminaalasja kohtus, kelle tööpiirkonnas on kohtueelne menetlus lõpule viidud. Eeluurimiskohtuniku ülesandeid täidab selle maakohtu eeluurimiskohtunik, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud. Kui kuriteo toimepanemise kohta ei ole võimalik üheselt kindlaks määrata, täidab eeluurimiskohtuniku ülesandeid menetlustoimingu tegemise koha järgse maakohtu eeluurimiskohtunik. Jälitustoiminguks annab eeluurimiskohtunikuna loa tööjaotusplaaniga määratud kohtunik, kes ei ole kohtu esimees
Sisekaitseakadeemia Ajaloo- ja politoloogia õppetool Kohtueelne uurimine kaugõppe II kursus EESTI POLITSEI AASTATEL 1918-1940 Kursusetöö Tallinn 2000 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. EESTI POLITSEI LOOMINE 5 1.1 Politsei palgad 9 1.2 Arstiabi andmise kord 10 2
- oli rikutud konventsiooni artiklit 3, oli rikutud artikli 6 lõiget 1 , oli rikutud artikli 5 lõiget 3 I. ARTIKLI 5 LÕIKE 3 VÄIDETAV RIKKUMINE Arvesseminev ajavahemik algas kaebaja arreteerimisega 23. märtsil 1983 ja lõppes 22. oktoobril 1988 tema vabastamisega Gironde'i vandekohtu õigeksmõistva otsuse järel ... Seega kestis kõnesolev ajavahemik viis aastat ja seitse kuud. Eelkõige peavad siseriiklikud kohtuvõimud tagama, et süüdistatava kohtueelne kinnipidamine ei ületaks asjakohase juhtumi puhul mõistlikku ajavahemikku. Selleks on nad kohustatud kaaluma kõiki poolt- ja vastuargumente, et otsustada, kas üldsuse huvid nõuavad erandi tegemist isikuvabaduse austamise reeglist, võttes seejuures asjakohaselt arvesse süütuse presumptsiooni põhimõtet, ning põhistama nendega vabastamistaotluste kohta tehtud otsused. Peamiselt just nendes otsustes esitatud põhjenduste ja kaebaja vabastamistaotlustes ning edasikaebustes toodud
*kriminalistlik tegemine ja tegutsemine. *andmekogude ja kollektsioonide pidamine. *politsei asutuste ametnike, kriminalistide koolituse korraldamine jne.. *politsei koolid. 1)päikese politseikool , saab omandada politseiniku amet. 2)sisekaitse akateemia politsei kollez. Saab omandada rahandusliku kõrghaiduse. Seadus sätestab, et politsei ül: *on avaliku korra tagamine, *inimeste ja organisatsioonide seadusliku huvide kaitse, *kuritegevuste takistamine, *kuritegude kohtueelne uurimine, *seadusega määratud piirdes, *karistuse määramine ja täide viimine. Politsei tegevus löövad kaasa vabatahtlikud politseinikud, tihe koostöö kaitseliiduga. Eestis tegutseb kodaniku algatusega naabervalve. Tegutsevad ka eraettevõtetes turvafirmaf (FALCK). Politseinikuna võib teenistusse võtta 19a saanud vähemalt keskharidusega kodanik, kes valdab eest keelt seadusega kehtestatud ulatuses. Poliseiniku kandidaat ei tohi olla: *piiratud teovõimuga. *karistatud tahtliku
Nõusolek vaja seaduslikult esindajalt. 40. Millal võib töölepingut muuta tööandja ja töötaja algatusel? Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. 41. Mis on individuaalne töövaidlus? Individuaalne töövaidlu - töölepingu alusel tekkinud tööandja ja töötaja vaheline eraõiguslik vaidlus. Individuaalne töövaidlus on ka vaidlus töölepingu ettevalmistamise käigus. 42. Kes lahendavad töövaidlusi? Töövaidluskomisjon - kohtueelne sõltumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav organ. TVK ei lahenda vaidlusi rahalistes nõuetes, mis ületavad 10 000 eurot. Kohus Luuakse ettevõttes lepituskomision 43. Kes on usaldusisik ja millised on tema õigused ning kohustused? Usaldusisik on tööandja töötaja, kelle on valinud tööandja töötajate üldkoosolek oma esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga.
tähtsust omavaid asjaolusid. ASJAOLUDEGA, KUI SEADUS OTSESELT EI KOHUSTA VÕI EI KEELA HALDUSAKTI KEHTETUKS TUNNISTADA! Vaidemenetluse olemus ja eesmärgid, pädevus, menetluse läbiviimine. Kui isik ei ole rahul tema suhtes antud haldusaktiga või sooritatud toiminguga, on tal tavaliselt 2 võimalust: esitada vaie või esitada kaebus halduskohtusse. Seadusega ette nähtud juhtudel ei saa isik kohtusse pöörduda enne, kui on vaidemenetluse läbinud (n-ö kohustuslik kohtueelne menetlus). Vaidemenetluse korras kontrollitakse haldusesiseselt (tavaliselt kõrgemalseisva haldusorgani poolt) antud haldusakti kooskõla õigusaktidega uuesti üle. Erisuseks halduskohtumenetlusest on see, et lisaks õiguspärasusele kontrollitakse ka otstarbekust. Eelduslikult peaks vaidemenetlus olema ka lihtsam (vähem formaalne), paindlikum, odavam, kiirem jne kui halduskohtumenetlus. Vaideorganiks on tavaliselt haldusorgan, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud
Haldusmenetlust kui mõistet tuleb eristada halduskohtumenetlusest ja haldusõiguserikkumise menetlusest. Erinevalt kohtumenetlusest korraldab haldusmenetlust täitevvõim. Kohaldamisala täpsemaks piiritlemiseks on HMSi § 2 lg-s 2 ette nähtud menetlused, mida võib käsitada haldusorganite tegevusena, ehkki nad karistussüsteemi arvestades liigituvad karistusõiguse valdkonda. Need on väärteomenetlus varem haldusõiguserikkumise menetlus ja kuriteo kohtueelne uurimine. 1.1. Haldusmenetluse põhimõtted 1. Seaduslikkus HMSi § 3 konkretiseerib haldustegevusele omast seaduslikkuse põhimõtet, mis lähtub põhiseaduse §-dest 3 ja 11. Haldusmenetlus nagu kogu avaliku võimu tegevus peab toimuma seaduse alusel ja seaduses määratud ulatuses. Seaduslikkuse põhimõte sisaldab kaht komponenti seaduse ülimuslikkus ja seaduse reservatsioon. Haldustegevuses väljendub seaduse ülimuslikkus avaliku võimu kohustuses juhinduda
riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Tegemist on siiski nõude lõppemise tähtaja ja mitte menetlustähtajaga – seda ei saa pikendada ega ennistada. Aastates väljendatakse ka nõude aegumistähtaegu. Ka nõude aegumistähtaeg ei ole menetlustähtaeg. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 143 võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kriminaalasja kohtueelne menetlemine 1. Kriminaalmenetluse alustamine Kriminaalmenetlust alustab uurimisasutus (politsei või mõni muu selleks pädev riigiasutus) või prokuratuur. Kriminaalmenetlust alustatakse, kui politsei või prokuratuur on saanud teavet väidetava kuriteo kohta. Kriminaalmenetlust alustatakse, sest uurimisasutus on saanud teavet, mis annab alust arvata, et toime on pandud kuritegu. See teave võib põhineda mõne inimese kaebusel
Eesti kriminaalmenetlus on hübriidmenetlus. Võistlev kohtumenetlus mõlemad menetluspooled, süüdistus ja kaitse, peavad saama võimaluse teada vastaspoole väiteid ja tõendeid, mida kumbki on esitanud, ja neid kommenteerida. Tänapäeval ei olegi inkvisitsioonilise ja võistleva kriminaalkohtumenetluse mudeli erinevus nii suur, kui võiks arvata, sest Mandri-Euroopa mudel, mis liigitakse inkvisitsiooniliseks, on üle võtnud mitmeid võistlevale menetlusele iseloomulikke põhimõtteid. Kohtueelne menetlus on Mandri-Euroopas, ka Eestis, jäänud siiski valdavalt inkvisitsiooniliseks. Inimõiguste konventsiooni artikli 6 lõikes 3 on kirja pandud need süüdistatava õigused, mida kriminaalmenetluses minimaalselt tuleb tagada, et õigusemõistmine oleks võistlev. Kellest kohus koosneb? Kes võib vaidlusi lahendada? Professionaalne kohtunik; - protsessi juhtimine, normide rakendamine, aktiivselt osalevad riigi elus - õiguse elluviimine poliitikas
oli ebaseaduslik, üürnik on tasunud üüri endistes määrades ja selle võlgnevust ei esine, tuleb tunnistada tühiseks ka üürilepingu ülesütlemine. 29. Töövaidlused Käesolevas alalõigus tuuakse ära töövaidlusorganitele esitatavate avalduste näidised. Vastavalt töölepinguseaduse paragrahvile 142 lg 1 alluvad töölepingu seaduse kohal- damisel töötaja ja tööandja vahel tekkinud vaidlused töövaidlusorganile. Töövaidlusi lahendav kohtueelne organ on töövaidluskomisjon. Väga tähtis on järgida töölepingu seaduses sätestatud töövaidluskomisjoni pöördumise tähtaegu (TLS para- grahv 143). Töölepingu seaduse kohaldamisel tekkinud vaidluste lahendamiseks võivad pooled pöörduda töövaidlusorganisse nelja kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil nad pidid teada saama või oleks pidanud teada saama oma õiguste rikkumisest. 26 Lk 134 23
117 tööandja andmete esitama jätmine- rahatrahv kuni 100 trahviühikut, juriidiline 20 000. Individuaalse töövaidluse lahendamine. Individuaalsete töövaidlustelahendamise seauduse, tsiviilkohtumenetlusseadus, töövaidluskomisjoni põhimäärus. Ind vaidlus on töölepingu alusel tekkinud töötaja ja tööandja vaheline eraõiguslik. Vaidlus ka töölepingu nõude üle itvls 2. Vaidlust lahendavad organid, ettevõtte lepituskomisjon, kohus. Töövaidluskomisjon on kohtueelne individuaalseid töövaidlusi lahendav organ. Kusjuures lahendava organi valib huvitatud pool. Üheaegne pöördumine töövaidluskomisjoni ja kohtusse on keelatud. TVK lahendab kuhi 150 000 krooni. Töösuhtest tuleneva nõude esitamise nõude tähtaeg. Töösuhtest tuleneva nõude võib esitada 4 kuu jooksul arvates ajast, mil töötaja sai teada või pidi teada saama rikkumisest. Töölepingu ülesütlemise nõude aegumine 30 päeva avalduse saamisest
Legaalsuse (seaduslikkuse) printsiip Legaalsuse printsiip õiguskaitsesüsteemi ülesehituses ja tegutsemises tähendab seda, et õiguskaitseasutuste moodustamine, ülesehitus ning tegutsemine peab toimuma seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Vaja eristada legaliteedi printsiibist kriminaalmenetluses, mille järgi kõigi tegude puhul, mis kõigi oma tunnuste poolest vastavad kuriteo tunnustele, tuleb kriminaalasi algatada ja selles ka kohtueelne uurimine läbi viia. Legaliteedi printsiip oportuniteedi printsiip; Oportuniteedi printsiip saab olla kooskõlas legaliteedi printsiibiga. Kui seadus näeb ette lahenduse, mis võib mõne muu printsiibi kohaselt olla ebasobiv, tuleb lähtuda seadusest (v.a. juhud, mil seadus põhiseadusevastane) – juhtivaks printsiibiks seaduslikkuse printsiip. Nt on kohtunike vanus seadustes ettenähtud. Kuid olulise vastuolu puhul on tagajärjeks seaduse muutumine ja nii muutub juhtivaks
või halduslepingu sõlmimisel. Haldusmenetlust kui mõistet tuleb eristada halduskohtumenetlusest ja haldusõiguserikkumise menetlusest. Erinevalt kohtumenetlusest korraldab haldusmenetlust täitevvõim. Kohaldamisala täpsemaks piiritlemiseks on HMSi § 2 lg-s 2 ette nähtud menetlused, mida võib käsitada haldusorganite tegevusena, ehkki nad karistussüsteemi arvestades liigituvad karistusõiguse valdkonda. Need on väärteomenetlus varem haldusõiguserikkumise menetlus ja kuriteo kohtueelne uurimine. 1.1. Haldusmenetluse põhimõtted 1. Seaduslikkus HMSi § 3 konkretiseerib haldustegevusele omast seaduslikkuse põhimõtet, mis lähtub põhiseaduse §-dest 3 ja 11. Haldusmenetlus nagu kogu avaliku võimu tegevus peab toimuma seaduse alusel ja seaduses määratud ulatuses. Seaduslikkuse põhimõte sisaldab kaht komponenti seaduse ülimuslikkus ja seaduse reservatsioon. Haldustegevuses väljendub seaduse ülimuslikkus avaliku võimu kohustuses juhinduda oma
28) Üldine kohtualluvus - kriminaalasja arutamine allub maakohtule, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud. Maakohtute tööpiirkonnad määrab justiitsminister. Erandina võib kriminaalasja arutada kuriteo tagajärgede saabumise või süüdistatavate või kannatanute või tunnistajate enamuse asukoha järgi. Kui kuriteo toimepanemise kohta ei ole võimalik kindlaks määrata, arutatakse kriminaalasja kohtus, kelle tööpiirkonnas on kohtueelne menetlus lõpule viidud. Erandlik kohtualluvus kui kuritegu on toime pandud välisriigis, allub kriminaalasja arutamine kahtlustatava või süüdistatava Eesti-elukoha järgsele kohtule. Kui tal elukohta pole, allub asja arutamine Harju Maakohtule. Kohtuniku staatus Kohtunikuks võib nimetada: EV kodaniku, kes on omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või kellel on samaväärsete õpingute kohta välismaal saadud kõrgharidustunnistus,
(õpik, loengus käsitletud küsimused, probleemid praktikas) Individuaalse töövaidluse mõiste Individuaalne töövaidlus töölepingu alusel tekkinud tööandja ja töötaja vaheline eraõiguslik vaidlus. Individuaalne töövaidlus on ka vaidlus töölepingu ettevalmistamisest tuleneva nõude üle. Vaidlust lahendavad organid 1. Ettevõtte lepituskomisjon soovituslik organ. 2. Töövaidluskomisjon (TVK)- kohtueelne sõltumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav organ. - Ei lahenda vaidlusi rahalistes nõuetes, mis ületavad 10 000 . 3. Kohus. 4. Õiguskantsler lepitaja diskrimineerimisasjades (ÕKS § 35-5 jj) Lahendava organi valib huvitatud pool. Üheaegne pöördumine TVK-sse ja kohtusse on keelatud. Nõuete esitamise tähtajad Üldnorm töölepingu pooltele nõude esitamiseks - 4 kuud. 26 Erinorm töötajale:
maa- või linnakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus. EESTI KOHTUSÜSTEEM on kolmeastmeline: Esimese astme kohtud on maakohus, linnakohus ja halduskohus. Teise astme kohus on ringkonnakohus. Kõrgeim kohus on Riigikohus. Seaduses võidakse sätestada, et mõnda liiki asjades on kohtueelne menetlus. MAA- JA LINNAKOHUS arutab esimese astme kohtuna kõiki tsiviil- ja kriminaalasju. Maa- ja linnakohus teeb ka muid toiminguid, mille tegemine seadusega on antud selle kohtu pädevusse. HALDUSKOHUS arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Halduskohus teeb ka muid toiminguid, mille tegemine on seadusega antud selle kohtu pädevusse. RINGKONNAKOHUS on teise astme kohus, kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa-, linna- ja halduskohtu lahendeid.
Kui isik esitab kahju hüvitamise taotluse esmalt organile, kes talle kahju tekitas, tuleb taotlus lahendada kahe kuu jooksul nõuetekohasest kaebuse esitamist. Kui taotluses on puudused, siis ei hakka tähtaeg kehtima. Juhul kui jäetakse rahuldamata või tähtaegselt rahuldamata või ei nõustuta hüvitise suuruse või viisiga, tuleb kannatanul 30 päeva jooksul pärast negatiivse otsuse saamist esitada halduskohtule kaebus. Mõnel juhul on kohustuslik ka kohtueelne menetlus, nt VangS on see toodud (3-3-1-71-09): Kahju hüvitamiseks pöördub halduskohtusse pärast seda, kui isik on esitanud RVastS-s ettenähtud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale. Kui haldusorgan ei rahulda seda nõuet või tagastab, siis saab isik halduskohtusse pöörduda 30 päeva jooksul (RVastS § 18 lg 2). Kui aga isik pärast haldusorgani keeldumist mitte ei esita
Keskkonnakaitseinspektor: riigi keskkonnakaitseinspektor; kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektor. Keskkonnaalast järelevalvet teostavad riigiasutused ja KOV. Kohalikud omavalitsused kontrollivad volikogus kehtestatud keskkonnaeeskirjade täitmist. Maa-amet kontrollib maakasutuse ja maakorralduse kinnipidamist. Maksu- ja Tolliameti pädevuses on jäätmekäitlus, kemikaalid, pakend. Politsei on keskkonnakuritegude kohtueelne menetleja. Põllumajandusamet tegeleb GMO-de ja taimestiku kaitsega. Päästeamet kontrollib kemikaaliseaduse täitmist ja teeb keskkonnaohtlike ettevõtete järelevalvet. Tarbijakaitseamet teeb järelevalvet pakendiseaduse ja kemikaaliseaduse üle. Terviseamet teeb järelevalvet GMO-de, veeseaduse, välisõhu kaitse seaduse üle. Veeteede Amet kontrollib laevade nõuetele vastavust ja sadamaseaduse täitmist. Veterinaar- ja Toiduamet jälgib GMO-dega
● Kaalutlusõiguse kuritarvitamine - vastuolu normi eesmärgiga - oluliste asjaolude arvestamata jätmine 15. Haldusmenetluse põhimõtted Haldusmenetluse mõiste: (1) Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. (2) Tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise menetlus, riigihangete teostamine ja vaidlustuste lahendamine riigihangete seaduse tähenduses ning väärteomenetlus ja süütegude kohtueelne uurimine ei ole haldusmenetlus käesoleva seaduse tähenduses. Põhimõtted: Õiguste kaitse (1) Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. (2) Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes Kaalutlusõigus (1) Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel.
annaabi.ee 
