Õppejõud: Ene Varik- Maasik Rakvere 2016 "Mis aitab tagada head koostööd lapsevanemate ja õpetajate vahel? Võimalused selle parandamiseks." Lapse arengu toetamises on kõige suurem roll lapsevanemal. Koostöö lasteaia personali ja perekonna vahel algab esimesest hetkest, kui lapsevanemad lasteaia uksest sisse astuvad. Hea koostöö lapsevanemate ja õpetajate vahel on aluseks laste kohanemisele ja turvatunde tagamisele lasteaias. Sellise koostöö aitab saavutada see, kui lapsevanem ise on positiivse ja heatahtliku suhtumisega lasteaeda, õpetajatesse ja lapse mängukaaslastesse. Muidugi koostöö peab olema vastastikune. Minu jaoks on koostöö lastevanematega väga oluline. Lapsevanem on see, kes tunneb enda last kõige paremini ja teab, mis on nende lapsele kõige parem ja sobivam, seetõttu on oluline leida minul kui õpetajal aega lapsevanema
korrelatsioon oli ekstravertsuse ja neurootilisuse vahel. Kõrge neurootilisuse tasemega naised olid abieluliselt vähem kohanenud. Erinevate isikuomaduste uurimine näitas, et üks neist sotsiaalsus oli vastutav ainulaadse variatsiooni eest abielulises kohanemises. Suure sotsiaalsuse tulemusega naised olid paremini kohanenud. Regressioonianalüüsi tulemused, milles uuriti enese poolt märgitud isiksuse mõju enese märgitud abielulisele kohanemisele: Kõrge neurootilisuse tasemega naised olid abieluliselt vähem kohanenud. Erinevate isikuomaduste uurimine näitas , et üks neist sotsiaalsus oli vastutav ainulaadse variatsiooni eest abielulises kohanemises. Suure sotsiaalsuse tulemusega naised olid paremini kohanenud. Meeste puhul prognoosis enese määratud neurootilisus oluliselt nende abielulist kohanemist ja oli vastutav 6% variatsioonide eest DAS-skoorides. Kõrge neurootilisuse
Mikk Värnik ja Joosep Puiestee Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele (A.Baum, 1990). Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele Üksindus Mittemõistmine Ebakindlus tuleviku suhtes Kuritegevus Tööpinge Süütunne Halvustamine ja hukkamõist Haigused Rahaahnus Iseloomuomadused Mõjub halvasti hingele ja südamele Süda tunneb valu, jätab lööke vahele Tõmbuvad veresooned kokku Inimesel on negatiivsed tunded Peavalu Jumala usaldamine Liikumine
Juhendaja: Võnnu 2012 Stress Mis on stress? Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Stress on seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi kogetakse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame. Stressikogemus koosneb erinevatest komponentidest, mis on omavahel seotud: Kognitiivne e
Stress Mis on stress? Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Millal stress tekib? Stress tekib organismi jaoks äärmuslikes tingimustes nendeks võivad olla nii pingeline kodune õhkkond kui ka üksindus, liiga raske vaimne või kehaline töö, tavapärase elurütmi ootamatu muutus, iseenda või lähedase inimese raske haigus,
Sotsiaalhoolekande ülesanded: -abi osutamine isikule või perekonnale toimetuleku raskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks ja kergendamiseks; -sotsiaalsete erivajadustega isiku turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine. Sotsiaaltöö (hoolekande) põhimõtted: -inimõiguste järgimine; -isiku vastutus enda ja oma perekonnaliikmete toimetuleku eest; -abi andmise kohustus, kui isiku ja perekonna võimalused toimetulekuks ei ole piisavad; -isiku ja perekonna toimetuleku soodustamine. Sotsiaaltöö eetika: on kõlblaste normide kogum, mis korraldab, sätestab, reguleerib hoolekandealast tegevust. Sotsiaaltöö meetodid: -klienditöö(hätta sattunud inimesed);
STRESS Lisette Liis, Gerda- Triin Linn 10.a Stress Stress on emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Keskkonnasündmusi, mis kutsuvad esile stressireaktsioone nimetatakse stressoriteks Mis põhjustab? STRESSORID pingeline elukeskkond kui ka üksindus liiga raske vaimne või kehaline töö, tavapärase elurütmi ootamatu muutus, iseenda või lähedase inimese raske haigus, trauma, mure lähedase inimese pärast, elamine või töötamine sobimatutes kliimatingimustes väsimus ja kurnatus jne. Hea või halb? Stressi esineb kahte sorti: eustress ja distress
Stress Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud, mis on suutnud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele (A.Baum 1990) Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel. Stressi võib nimetada ka üldiseks kohanemissündroomiks. See on eelkõige seotud sellega, kuidas me endale asju tõlgendame või endale seletame ning millise hinnangu anname olukorrale. Stress võib olla samal ajal nii kasulik kui ka kahjulik. Kasulik on stress juhul, kui ta annab inimesele jõudu ja julgust
hoida," Vaatame korraks oma minevikku ehk on seal oskuseid, mida saab tulevikus rakendada? Me oleme üle elanud majanduskriisi ja riigieelarve kärped ning sellest raskemaidki perioode sõdade ja okupatsiooniga. See kõik on meie rahvale jätnud jälje. Me alahindame ennast, ei julge oma häid oskusi esile tuua jne. Kui sellest minevikust leida midagi head, on see kohanemisvõime. Võime hakkama saada ükskõik millises väljast peale surutud olukorras. Seega meie edu võiks tugineda kohanemisele. Aga mitte ainult. Eesti edu saab tugineda kolmele asjale: oma riigi armastusele ehk isamaalisusele, kohanemisvõimele ja ühtsusele, mida me oma tulevikult soovime. Peaksime olema uhked oma kannatuste üle. Kolmandaks tuleks olla uhke, et meil on toredad üritused ja traditsioonid, mida hoiavadki elus meie ühtekuuluvustunne, hoolivus ja kodumaa- armastus. Üheks ülitoredaks ürituseks on ÜLDLAULUPIDU, mis ühendab nii noort kui vana ning toob soojuse südamesse ka välismaalastele
SININE rahustab meeli , lõõgastab närve, aeglustab mõttetegevust. Sinine on rahu ja harmoonia. Teda on peetud ka hingelise tundlikkuse ja intuitsiooni, sisekamuse värvuseks. Ent kui sinise keskel pikka aeg aviibida, võib see värvus mõjuda külmana. Sinine seostub tundesügavuse, rahu ja vaikusega, ühendava või kaugustesse pürgiva kurvameelsusega. Tumesinine viitab ka kohanemisele olemasolevate võimalustega, valmisolekule anda ja loobuda, tagasihoidlikkusele. Sinine kui tundlikkuse ja kõikemõistvuse värvus tähistab ühteaegu nostalgilist leppimist olemasolevaga ja andumist kui ka võimalust olla samaaegselt eemal ja ära. Sinist alati ja kõiges eelistav inimene on Max Lüscheri arvates üsna tõenäoliselt heasüdamlik ingel, kes on võtnud nõuks enesesalgamisest ja eneseohverdamisest rõõmu tunda. Ta on
Euroopa tervishoiuteenuste tarbijaindeksi (EHCI) järgi on Eesti Euroopa patsiendisõbralikemate tervishoiusüsteemide pingereas 11. kohal. Hinna ja kvaliteedi suhtes oli Eesti parim. Sotsiaalhoolekanne Eesmärk? Isikule või perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks abi osutamine ja kaasa aitamine sotsiaalsete erivajadustega isiku sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele. Eestis finantseeritakse: Riigieelarvest, kohalike omavalitsuse eelarvetest, vabatahtlikult sotsiaalhoolekandega tegelevate juriidiliste ja füüsiliste isikute vahenditest, muudest vahenditest. Suremus- ja tervisenäitajad, 1970 2005 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
) Millist infot annab organismide anatoomia võrdlus? Selgroogsete loomade jäsemed on tegelikult üsna sarnased, kuigi nende funktsioon vöib liigiti erineda. Näiteks on madudel ja vaaladel mölematel märgid jalgade taandarengust. Ka inimesel on vestiigiume, näiteks öndraluu, osaline karvkate, tarkusehambad jne. Ehk tegelikult on väga paljud liigid üksteisega väga sarnased, lihtsalt on toimunud muutused vastavalt kohanemisele. Sõnasta biogeneetiline reegel. Millel see reegel põhineb? Isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise ehk fülogeneetilise arengu etapid. Kõikidel selgroogsete loodetel esinevad lõpusepilud ja saba. .Kuidas on seotud kontinentide liikumine, Maa kliima ja evolutsioon? Mandriti vöivad loomad erineda, näiteks kukkurloomi leiab ainult Austraaliast, sest see on eraldi kontinent. Kliima ja ilmastik on kindlasti aidanud kaasa liikide muutumisele, näiteks
eestlane endale 1/3 suuruse lisapensioni. Seepärast näeme just põhjamaa riigi pensionäre oma vanaduspõlve rohkem veetmas soojadel maadel kui Eesti või näiteks Läti pensionäre 3) pool avaliku sektori kulutustest sotsiaalsfäärile Sotsiaalhoolekande ülesanneteks on isikule või perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks abi osutamine ja sotsiaalsete erivajadustega isiku sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine. Taanis saavad kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest sotsiaalhüvesid. Heaolusüsteemi puuduseks saab pidada ühe Taanis töötava eesti arsti tegevusel, et tal soovitatakse mitte nii palju tööd teha, sest see näitab halvas valguses Taani arstide mugavust, mitte olla efektiivne. Kui puudub võrdlusmoment, saab põhjendada kergemini suurt ajakulu teatud tegevustele.Eesti seevastu ei suuda seda
Tallinna Teeninduskool referaat stress Mis on stress? Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele (A.Baum, 1990). Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. (Alexander, 1950; Dougall& Baum, 1998; Pelletier, 1977; Selye, 1956). Lazarus & Folkman seletavad stressi kui isiku hinnanguprotsessi tulemust hinnang sellele, kas isiku ressursid keskkonnaga toimetulekuks on piisavad või mitte.
Põlula Kool Stress Referaat Koostaja: Armo Karu 2010 Mis on stress? Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Stress on ka organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Lazarus & Folkman seletavad stressi kui isiku hinnanguprotsessi tulemust hinnang sellele, kas isiku ressursid keskkonnaga toimetulekuks on piisavad või mitte. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla
id=61066 Kuidas aidata lapsel lasteaiaga kohaneda? Lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. Lapse kohanemist toetab lasteasutuse ja kodu koostöö, vastastikune usaldus ja lugupidamine. Koostöö aluseks on pere avatud suhtlemine õpetajatega ning positiivne suhtumine lapse rühmakaaslastesse. Soovitav on vestelda õpetajatega pere tavadest ja kasvatuspõhimõtetest, lapse individuaalsetest iseärasustest, ootustest lasteasutusele ja muust lapsele olulisest, mis aitaks lapse kohanemisele kaasa. Järgnevalt kahe lastepsühholoogi soovitused kuidas aidata lapsel lasteaiaga/- sõimega kohaneda. Lastepsühholoog Aet Lass NÕUANDED LASTEAEDA MINEKUKS Lasteaiaga kohanemise aeg on 1-2 kuud. Kauem harjuvad poisid ja eriti kaua harjuvad tundlikud poisid (kui on tundlik ema, on ka tundlik laps). 2-4 aastased lapsed, eriti poisid, on veel emas väga kinni ja peaaegu samastavad ennast emaga, seetõttu tuleb kõike teha pikkamööda ja harjutada kaua. See on
(1) Sotsiaalhoolekande pohimoteteks on:1) inimoiguste jargimine;2) isiku vastutus enda ja oma perekonnaliikmete toimetuleku eest;3) abi andmise kohustus, kui isiku ja perekonna voimalused toimetulekuks ei ole piisavad;4) isiku ja perekonna toimetuleku soodustamine.(2) Sotsiaalhoolekande ulesanneteks on isikule voi perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, korvaldamiseks voi kergendamiseks abi osutamine ja sotsiaalsete erivajadustega isiku sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja uhiskonnas kohanemisele kaasaaitamine. 8. Nimeta institutsioonid, kes tegelevad sotsiaalhoolekande korraldamisega.Valla- voi linnavalitsus , sotsiaal ministerium.1)Sotsiaalhoolekannet korraldavad sotsiaalminister, maavanemad ja kohalik omavalitsus. 2) Riiklikku sotsiaalhoolekannet korraldavad sotsiaalminister ja maavanemad. 3)Maavanem korraldab maakonnas riiklikku sotsiaalhoolekannet maavalitsuse vastava osakonna kaudu. 9. Nimeta sotsiaalministri ulesandeid sotsiaaltoo koraldamisel
Referaat STRESS Tallinn 2008 Stress ja sellega toimetulek Mis on stress? Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele (A.Baum, 1990). Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. (Alexander, 1950; Dougall& Baum, 1998; Pelletier, 1977; Selye, 1956). Lazarus & Folkman seletavad stressi kui isiku hinnanguprotsessi tulemust hinnang sellele, kas isiku ressursid keskkonnaga toimetulekuks on piisavad või mitte.
alla võetud isikuid; · tagab politseisse toimetatud isikute õigused ja seaduslikud huvid, vajaduse korral meditsiinilise abi, annab esialgse selgituse politseisse kutsumise või toimetamise kohta; · osaleb õiguserikkumiste, narkomaania, joomarluse ja muude väärilmingute 6 profülaktikas; · aitab kaasa karistuse ärakandnud isikute sotsiaalsele kohanemisele; · viib läbi menetlust haldusõiguserikkumiste asjades; · otsib taga teadmata kadunud, ebaseaduslikult Eestis viibivaid ning teisi isikuid seaduste ja muude õigusaktidega ettenähtud korras; · kaitseb välisriikide suursaatkondi ja suursaadikute elukohti; valvab Vabariigi Valitsuse poolt määratud objekte; · reguleerib liiklust ja teostab liiklusjärelvalvet, kontrollib teede, tänavate,
Stress Mis on stress? Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse, muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi kogetakse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame. Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid hirm, viha ärevus, erutus, häbi, masendus.Füsioloogiline osa on seotud stressikogemuse ajal organismis toimuvate füsioloogiliste reaktsioonidega sümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioonist tingitud
Oranz sümboliseerib ülevoolavat ja puhast rõõmu, aga ka julgust, võimsust, luksust, uhkust ja karjerismi. SININE Sinine rahustab meeli, lõõgastab närve, aeglustab mõttetegevust. Sinine on rahu ja harmoonia. Teda on peetud ka hingelise tundlikkuse ja intuitsiooni, sisekamuse värvuseks. Ent kui sinise keskel pikka aeg aviibida, võib see värvus mõjuda külmana. Sinine seostub tundesügavuse, rahu ja vaikusega, ühendava või kaugustesse pürgiva kurvameelsusega. Tumesinine viitab ka kohanemisele olemasolevate võimalustega, valmisolekule anda ja loobuda, tagasihoidlikkusele. LILLA Lilla püüab ühendada punase impulsiivsuse ja sinise pehme alistuvuse,
2) koolisüsteem on orienteetitud saavutustele, mõned erialad on koondunud meeste kätte, teised naiste kätte 3) majanduslik edukus tähtsam kui keskkonnakaitse 4) isiksuse tasandil olulised väärtused edasipüüdlikkus, võistluslikkus, rikkuse ja asjade tähtsustamine 5) Esindajad: jaapan, austria, itaalia, venetsueela Feminilistlik kultuur 1) sugude võrdsus 2) koolisüsteem orienteetitud sotsiaalsele kohanemisele 3) Teistest paremaks olemise püüd ei ole tunnustatud 4) Tähtis on elu kvaliteet ja keskkonnasäästlikkus 5) Esindajad: Skandinaaviamaad Rootsi, Taani, Norra, Soome. Võimudistants 1) Suure võimudistantsiga maades väärtustavad vanemad laste sõnakuulelikkust 2) Tudengid peavad tähtsaks autoritaarseid hoiakuid. 3) Juhid otsustavad autokraatlikumalt 4) töötajadki peavad ranget järelevalvet vajalikuks.
paratamatute muutustega, mis tervise halvenemisega kaasnevad. Muutustele vastu töödates, lootuses, et kohe-kohe saab "tavalise" inimese igapäevaelu juurde tagasi, võivad tekkida tüsistused, millega kaasnevad veel suuremad terviseprobleemid. Psühholoogiliselt on oluline, et haige lepib enda olukorraga ja lähtub just hetke seisundist, mitte sellest, kuidas kunagi sai elatud või kuidas sõbrad-tuttavad käituvad. Haigusega kohanemisele, abituse vähendamisele annab aluse meditsiinisüsteem. Mida paremaks ja usaldusväärsemaks muutuvad patsient-arst suhted, seda kergem on riigil mõjutada inimeste tervist ja heaolu. Südamehaiguste psühhosotsiaalsetest teguritest Nii nagu iga haigestumise puhul kaasneb ka südameprobleemidega meeleolu langus. Krooniliste murede korral võib see osutada haigust süvendavaks faktoriks. Depressioon võib olla nii südamehaigusi soodustavaks kui ka neid alalhoidvaks teguriks
sotsiaalhoolekanne-vahendite süsteem,mis peaks tagama sotsiaalse turvalisuse ja abivajaja toimetuleku, ÜL-isikule v perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks v maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku kergendamiseks abi osutamine, sotsiaalsete erivajadustega isiku arengule ja ühiskonnas kohanemisele omavalitsuse avalik-õiguslike ül täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale kaasa aitamine;abi võimalused-sotsiaalteenus-isiku v perek toimetulekut soodustav mitterahaline ühekordne või perioodiline rahaline kohustus.Peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike
vähenevad laojäägid, suureneb produktiivsus ja suureneb kapitali tootlikus. (Akinlawo) Seega tootmise puhul ei ole keerulised süsteemid tingimata kasulikud kulude vähendamisel. Tähtis on jätta ruumi arenguks. Tööprotsessist on oluline välja jätta tegevused, mille eest tarbija ei ole nõus maksma, seega tuleb need tegevused kas elimineerida, lihtsustada, vähendada või integreerida. Selline käitumine vähendab ka materjalikulu. (Akinlawo) Pidev areng aitab kaasa kohanemisele uute nõudmistega. Seega oluline on pidev mõõtmine ja kliendi vajaduste selgitamine ning tööprotsesside muutumine ning arendamine. (Akinlawo) 10 Sellised on peamised tegevused, mis tuleb kasutusele võtta, et kulusäästlik mõtteviis töötaks ning areneks. 11 Kokkuvõte Kulusäästliku mõtteviisi talaks on see, et kogu süsteem analüüsitakse mutri haaval läbi
Jõudis järeldusele: turvalises keskkonnas kasvavad lapsed mängivad pikema aja jooksul ja intensiivsemalt, kui teisest keskonnast tulnud. Mängud, mida vanemad oma lastele pakuvad, iseloomustavad ühiskonda, milles elatakse. Mängu vastandtegevus ei ole töö. MÄNGU VASTANDTEGEVUS ON DEPRESSIOON .Mäng on tihedalt seotud ühiskonna arengu tasemega. Vanasti pakuti lastele mängimiseks oda ja vibu, tänapäeval aga monopoli ja malet. Laste mäng on oluline kohanemisele. BATESON 1904 - 1980 3) Mäng on käitumise kategooria. 4) Batesoni arvates ei seisne mängu tähtsus , mängu sisus. Näiteks, kui laps mängib piiskopi, ei õpi ta mängima piiskopi rolli vaid õpib tundma sellist asja nagu roll. BERLYNE Mäng on informatsiooni vastuvõtmine ja ümbertöötamine, mis põhineb inimese uudishimul. Berlyne seab esikohale mängu motivatsioonilised aspektid ja toob välja mänguprotsessi dünaamilisuse
Nõukogude sotsialism ei kindlustanud pikka aega inimväärset elatustaset. Ulatuslik migratsioon tõstatas keeleprobleemi, mis lahenes vene keele kasuks. ENSV kui näidisliiduvabariik Stalini surmale järgnes sula-aeg, mis tõi kaasa ühiskonnaelu liberaliseerumise peaaegu kõikides valdkondades. Kolhoosikorra algav toibumine ja inimeste materiaalse olukorra mõningane paranemine panid 1950. aastate teisel poolel aluse olemasoleva süsteemiga kohanemisele. See süvenes veelgi 1960. aastatel. Eesti NSV-d juhtis nendel aastatel Johannes Käbin. J. Käbin ja tema meeskond. Käbin ajas kogu oma valitsemisaja jooksul mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva- meelne ning arvestada ka Eesti NSV ,,isikupäraste" oludega. Head kontaktid kujunesid Käbinil Hrustsoviga, kes arvestas ka eriarvamustega. See kindlustas Eesti NSV-le teatud majanduslikud eelised.
edasipüüdlikkus, võistluslikkus ning rikkuse ja asjade tähtsustamine. Edukad pälvivad tunnustust kõrge staatuse või majandusliku jõukuse kujul. Maskuliinseteks või pidada Jaapanit, Austriat, Venetsueelat ja Itaaliat. Feminiinsetes kultuurides peetakse oluliseks sugude võrdsust, mis ilmneb selles, et meeste ja naiste käitumise stereotüübid sarnanevad. Nii mehed kui ka naised võivad olla perekonna ülalpidajaks. Koolisüsteem on orienteeritud sotsiaalsele kohanemisele ning puudub jaotumine meeste- ja naistetöödeks. Teistest paremaks olemise püüd ei ole sotsiaalselt ega materiaalselt tunnustatud. Tähtis on elu kvaliteet ja keskkonnasäästlikkus, mida eelistatakse majandusnäitajate kasvule. Feminiinsete hulka kuuluvad Skandinaaviamaad – Rootsi, Taani, Norra, Soome. Võimudistants näitab, millisel määral aktsepteeritakse, et võim on organisatsioonides ja institutsioonides
ennetamiseks, Hoolekanne on toimingute süsteem, kõrvaldamiseks ja kergendamiseks. 7. Kes ja millal määral mille eesmärgiks on inimestele · Sotsiaalsete erivajadustega isiku vastutavad üksikisiku erinevate vabaduste kindlustamine turvalisusele, arengule ja toimetuleku eest? ning inimressursi arendamise kaudu ühiskonnas kohanemisele Heaoluühiskonnas, seega ka majanduse arendamiseks paremate kaasaaitamine. heaoluriigis, on esikohal üksikisiku võimaluste loomine. toimetulek, vajadused ja soovid, 4. Kuidas jaguneb sotsiaalse võrdsuse loomine ja 13. Kuidas jagunevad sotsiaalhol. süsteem Eestis? inimeste erinevate riskide eest
juurdepääsuõiguseta isikute kätte. Isikuandmeid tuleb kaitsta juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise eest, samuti juhusliku või tahtliku volitamata muutmise eest. 18. Milliste personalijuhtimise funktsioonide kaudu toimub personali arendamine Personali planeerimine Personali värbamine ja valik Praktika korraldamine Uue töötaja adapteerumine (igakülgne kaasaaitamine kiirele kohanemisele) Personali hindamine ja arenguvestluste läbiviimine Personali edutamine ja rotatsioon Personali motiveerimine ja palgakorraldus Personali koolitus 19. Millised põhimõtted on olulised töötajate koolitamisel Koolitus on kogu organisatsiooni arengu lahutamatu osa Organisatsiooni juhtkond on seisukohal, et koolituse abil on võimalik kõrvaldada organisatsiooni nõrgad kohad
1 ÜLDOSA 1.1 Struktuuriüksus Vastseliina Vallavalitsus 1.2 AMETIKOHA NIMETUS Sotsiaaltöötaja 1.3 Vahetu juht Sotsiaalnõunik 1.4 Alluvad puuduvad 1.5 Asendaja Sotsiaalnõunik või vallavanema käskkirjaga määratud isik 1.6 Keda asendab Vallavanema käskkirjaga määratud asendus 2 AMETIKOHA EESMÄRK Üksikisikutele või perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kergendamiseks või kõrvaldamiseks abi osutamise korraldamine ja sotsiaalsele turvalisusele, arengule ning ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine. 3 AMETIKOHA TÖÖÜLESANDED JA SOOVITUD TULEMUS 3.1 Ülesanne Soovitud tulemus 3.1.1 Sotsiaalvaldkonna arendamine Vastseliina valla haldusterritooriumil Hästi organiseeritud sotsiaalvaldkonnaalane tegevus 3.1.2 Kodanike nõustamine ja abistamine sotsiaalhoolekandealases asjaajamises. Töö on tehtud kooskõlas kehtivale seadusandlusele. 3.1.3 Toimetulekutoetuste avalduste vastuvõtt ning menetlemine ja esitamise vallavolikogu sotsiaalkomisjonile
Stress ja kuidas seda vältida. Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad bio- keemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi koge -takse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame. stressi mõistetakse tavakeeles ärritava
puhkepausi kestus, tegevus puhkepausi ajal, pingutuse doseerimise oskus, hea lõdvestus. 4. Laktaatse kiirusliku vastupidavuse harjutuste kestus on 10 sekundit kuni 2 minutit (levinum kestus 25–60 sek), soorituse kiirus 96–100% maksimumist maksimaalsete ja 90–95% submaksimaalsete harjutuste puhul. Taastumispauside pikkus võib olla 3–10 min, isegi kuni 30 min. Harjutuste toime on suunatud laktaadi maksimaalsele tootmisele, aga ka kohanemisele kõrge happelisuse tasemega. Minimaalne laktaatse kiirusliku vastupidavuse harjutuste maht ühes treeningus on kahekordne võistlusdistantsi pikkus (400 m jooksjal kokku 800 m). Laktaatse kiirusliku vastupidavuse arendamisel võib peale kordusmeetodi kasutada ka intensiivset intervallmeetodit. 2) VASTUPIDAVUS 1. Põhi- ehk baasvastupidavuse harjutusi kasutatakse aeroobse läve kiiruse arendamiseks. Selliste harjutuste sooritamisel on pulsisagedus 140–150
ergonoomia alal; 10. esmaabi ja vältimatu abi organiseerimine; 11. analüüsida tööõnnetuste ja kutsehaiguste põhjuseid. Konventsioon rõhutas ka multidistsiplinaarse lähenemise ja multisektoriaalse koostöö tähtsust. Töötervishoiuteenust osutatakse töökohas või selle lähedal, eesmärgiga: · kaitsta töötajaid tervisekahjustuste eest, mis on põhjustatud tööst või töötingimustest; · aidata kaasa töötajate füüsilisele ja vaimsele kohanemisele tööga, pidades eriti silmas töö mugandamist töötajatele ja nende määramist ametikohtadele, mis neile sobivad; · aidata kaasa töötajate füüsilise ja vaimse heaolu saavutamisele. Üldjuhul viiakse neid funktsioone ellu antud riigi töötervishoiusüsteemi ülesehitusest lähtudes. Prantsusmaal ja Saksamaal on kindlaks määratud, kui palju aega peab töötervishoiuteenuseid osutav personal kulutama eriomasele tegevusele, näiteks
Kõrgelt arenenud kultuurid pakuvad väikelastele mitmekesisemaid stiimuleid ja äratavad ka enam vajadust seesuguste stiimulite järele. Esimeseks arutluse teemaks on mäng kui protsess. S-S väidab, et käesoleval sajandil on psühholoogid kinnitanud-- mäng arendab lapse motoorseid ja sotsiaalseid oskusi ning kognitiivseid võimeid. Ta kinnitab, et mäng tasub ennast ära ja usub, et laste mäng on kasulik kohanemisele. Arvab, et nii laste kui ka täiskasvanute mängud on stiliseeritud ; suurel määral kordustega seotud; mängija on tavaliselt mängust tugevasti haaratud. Teise arutluse teema on mäng kui kohanemine. Vanuse kasvades mängijate oskused täienevad. Sellest järeldub, et mängija teatud mänge mängides pidevalt täiendab ka teatuid oskusi. Mängimise puudumine on muude häirete või puuduste tunnuseks. Need, kes
Kõrgelt arenenud kultuurid pakuvad väikelastele mitmekesisemaid stiimuleid ja äratavad ka enam vajadust seesuguste stiimulite järele. Esimeseks arutluse teemaks on mäng kui protsess. S-S väidab, et käesoleval sajandil on psühholoogid kinnitanud— mäng arendab lapse motoorseid ja sotsiaalseid oskusi ning kognitiivseid võimeid. Ta kinnitab, et mäng tasub ennast ära ja usub, et laste mäng on kasulik kohanemisele. Arvab, et nii laste kui ka täiskasvanute mängud on stiliseeritud ; suurel määral kordustega seotud; mängija on tavaliselt mängust tugevasti haaratud. Teise arutluse teema on mäng kui kohanemine. Vanuse kasvades mängijate oskused täienevad. Sellest järeldub, et mängija teatud mänge mängides pidevalt täiendab ka teatuid oskusi. Mängimise puudumine on muude häirete või puuduste tunnuseks. Need, kes
võrreldes tüdrukute mängudega. Kõrgelt arenenud kultuurid pakuvad väikelastele mitmekesisemaid stiimuleid ja äratavad ka enam vajadust seesuguste stiimulite järele. Esimeseks arutluse teemaks on mäng kui protsess. Sutton-Smith väidab, et käesoleval sajandil on psühholoogid kinnitanud, et mäng arendab lapse motoorseid ja sotsiaalseid oskusi ning kognitiivseid võimeid. Ta kinnitab, et mäng tasub ennast ära ja usub, et laste mäng on kasulik kohanemisele. Arvab, et nii laste kui ka täiskasvanute mängud on stiliseeritud ; suurel määral kordustega seotud; mängija on tavaliselt mängust tugevasti haaratud. Teise arutluse teema on mäng kui kohanemine. Vanuse kasvades mängijate oskused täienevad. Sellest järeldub, et mängija teatud mänge mängides pidevalt täiendab ka teatuid oskusi. Mängimise puudumine on muude häirete või puuduste tunnuseks. Need, kes mängivad mõõdukalt, on nii füüsiliselt,
rikkuse ja asjade tähtsustamine. Edukad pälvivad tunnustust kõrge staatuse või majandusliku jõukuse kujul. Maskuliinseteks või pidada Jaapanit, Austriat, Venetsueelat ja Itaaliat. Feminiinsetes kultuurides peetakse oluliseks sugude võrdsust, mis ilmneb selles, et meeste ja naiste käitumise stereotüübid sarnanevad. Nii mehed kui ka naised võivad olla perekonna ülalpidajaks. Koolisüsteem on orienteeritud sotsiaalsele kohanemisele ning puudub jaotumine meeste- ja naistetöödeks. Teistest paremaks olemise püüd ei ole sotsiaalselt ega materiaalselt tunnustatud. Tähtis on elu kvaliteet ja keskkonnasäästlikkus, mida eelistatakse majandusnäitajate kasvule. Feminiinsete hulka kuuluvad Skandinaaviamaad – Rootsi, Taani, Norra, Soome. Võimudistants näitab, millisel määral aktsepteeritakse, et võim on organisatsioonides ja
selline koht, kus nii poistele, tüdrukutele, lasteaia personalile kui ka lapsevanematele meeldib olla. Koostöö ja aktiivõppe toetamine Koostöö on tervist edendavate ja lapsesõbralike lasteaedade oluline tunnusjoon. Kesksel kohal lastesõbraliku õhkkonna loomisel on tegevustes rühmatöö kasutamine (eesmärgiga õpetada lastele koostööoskusi) ning laste omavaheline hea kontakt. Tegevuste toimumine väikestes rühmades aitab kaasa laste teineteisega kohanemisele ja erinevuste väärtustamisele. Kui lapsed õpivad tegema koostööd ühise eesmärgi nimel, ei eristu lapsed individuaalselt n-ö võitjateks ja kaotajateks, vaid oluliseks muutub koostegutsemine ning selle väärtustamine. Sellises koostöörühmas saavad erinevate võimetega lapsed panustada erineval moel ning tunnetada ikkagi õnnestumist ja eduelamust. Samuti õpivad lapsed üksteist aitama ja koos tegutsedes on ka lõbusam.
1. STRESS 1.1 Mis on stress? Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. (2) Stress on negatiivne emotsionaalne pingeseisund, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressitekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi seletatakse kui isikuhinnangu protsessi tulemust hinnang sellele, kas isikuressursid keskkonnaga toimetulekuks on piisavad või mitte. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui omasuutlikkust sellega toime tulla. Stressi kogetakse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame. Seda mõistetakse tavakeeles
mängudega. Kõrgelt arenenud kultuurid pakuvad väikelastele mitmekesisemaid stiimuleid ja äratavad ka enam vajadust seesuguste stiimulite järele. Esimeseks arutluse teemaks on mäng kui protsess. Sutton-Smith väidab, et käesoleval sajandil on psühholoogid kinnitanud, et mäng arendab lapse motoorseid ja sotsiaalseid oskusi ning kognitiivseid võimeid. Ta kinnitab, et mäng tasub ennast ära ja usub, et laste mäng on kasulik kohanemisele. Arvab, et nii laste kui ka täiskasvanute mängud on stiliseeritud ; suurel määral kordustega seotud; mängija on tavaliselt mängust tugevasti haaratud. Teise arutluse teema on mäng kui kohanemine. Vanuse kasvades mängijate oskused täienevad. Sellest järeldub, et mängija teatud mänge mängides pidevalt täiendab ka teatuid oskusi. Mängimise puudumine on muude häirete või puuduste tunnuseks.
Oranzid rõivad jätavad Teist jõulise ja moodsa mulje.(8) 2.3 Sinine Sinine rahustab meeli , lõõgastab närve, aeglustab mõttetegevust. Sinine on rahu ja harmoonia. Teda on peetud ka hingelise tundlikkuse ja intuitsiooni, sisekamuse värvuseks. Ent kui sinise keskel pikka aeg aviibida, võib see värvus mõjuda külmana. Sinine seostub tundesügavuse, rahu ja vaikusega, ühendava või kaugustesse pürgiva kurvameelsusega. Tumesinine viitab ka kohanemisele olemasolevate võimalustega, valmisolekule anda ja loobuda, tagasihoidlikkusele.(7) Tumedamast sinisest toonist kiirgub autoritaarsust ja elegantsi, samas mõjuvad need toonid rahustavalt. Seevastu keskmise tumedusega sinistes rõivastes paistate sportlik ja moodne. Helesinine jätab lisaks sportlikule ka värske mulje.(8) Sinine kui tundlikkuse ja kõikemõistvuse värvus tähistab ühteaegu nostalgilist leppimist olemasolevaga ja andumist kui ka võimalust olla samaaegselt eemal ja ära
Oranzid rõivad jätavad Teist jõulise ja moodsa mulje.(8) 4.3 Sinine Sinine rahustab meeli , lõõgastab närve, aeglustab mõttetegevust. Sinine on rahu ja harmoonia. Teda on peetud ka hingelise tundlikkuse ja intuitsiooni, sisekamuse värvuseks. Ent kui sinise keskel pikka aeg aviibida, võib see värvus mõjuda külmana. Sinine seostub tundesügavuse, rahu ja vaikusega, ühendava või kaugustesse pürgiva kurvameelsusega. Tumesinine viitab ka kohanemisele olemasolevate võimalustega, valmisolekule anda ja loobuda, tagasihoidlikkusele.(7) Tumedamast sinisest toonist kiirgub autoritaarsust ja elegantsi, samas mõjuvad need toonid rahustavalt. Seevastu keskmise tumedusega sinistes rõivastes paistate sportlik ja moodne. Helesinine jätab lisaks sportlikule ka värske mulje.(8) Sinine kui tundlikkuse ja kõikemõistvuse värvus tähistab ühteaegu nostalgilist leppimist olemasolevaga ja andumist kui ka võimalust olla samaaegselt eemal ja ära
NB! Madalad kulud iseenesest ei tähenda veel "kerget" strateegiat, sest see taotleb ka kvaliteedi ja klienditeeninduse taseme stabiilsust. Kerge lähenemine sobib kõige rohkem stabiilsesse keskkonda ja masstootmisele ning kõige vähem kõrge muutlikkusega tingimustesse. 10. Väle strateegia (agile) · Vastand "kergele", keskendub kulude ja efektiivsuse asemel reageerimisvõimele klientide vajaduste muutusele ning kohanemisele üha uutes tingimustes. · Eesmärk: pakkuda parimat võimalikku kvaliteeti igas olukorras · Kliendi fookus: vajaduste ja rahulolu monitooring, kerge firmaga kontakteeruda, suhete arendamine. · Paindlikum struktuur, arenemisvõimeline motiveeritud personal, kiire info liikumine · 2 väleduse aspekti: reageerimiskiirus nõudluse muutusele võime pakkuda klientidele spetsiaalselt disainitud lahendusi. 11
rikkuse ja asjade tähtsustamine. Edukad pälvivad tunnustust kõrge staatuse või majandusliku jõukuse kujul. Maskuliinseteks või pidada Jaapanit, Austriat, Venetsueelat ja Itaaliat. Feminiinsetes kultuurides peetakse oluliseks sugude võrdsust, mis ilmneb selles, et meeste ja naiste käitumise stereotüübid sarnanevad. Nii mehed kui ka naised võivad olla perekonna ülalpidajaks. Koolisüsteem on orienteeritud sotsiaalsele kohanemisele ning puudub jaotumine meeste- ja naistetöödeks. Teistest paremaks olemise püüd ei ole sotsiaalselt ega materiaalselt 10 tunnustatud. Tähtis on elu kvaliteet ja keskkonnasäästlikkus, mida eelistatakse majandusnäitajate kasvule. Feminiinsete hulka kuuluvad Skandinaaviamaad Rootsi, Taani, Norra, Soome.
Laktaatse kiirusliku vastupidavus harjutuste kestus on 10 sek kuni 2min kiirus 96-100% maksimumist maksimaalsete ja 90-95%submaksimaalsete harjutuste puhul taastumispauside pikkus võib olla 3-10min vere laktaadi tase submaksimaalsete harjutuste puhul 15-19 mmol/l ja maksimaalsete harjutuste puhul 20-25 mmol/l suunatud laktaadi maksimaalsele tootmisele, aga ka kohanemisele kõrge happelisuse tasemega Alaktaatse kiirulsiku vastupidavuse harjutusi masutatakse maksimaalse kiiruse ja keatiinfosfaadi mehhanismi mahutavuse parandamiseks kõrge intensiivsusega läbitavad lõigud pikkusega 30-150m vere laktaadi tase 8-10 mmol/l arendamise meetodiks on kordusmeetod Põhi-ehk baasvastupidavus Kehaline töövõime suureneb Koormusjärgne taastumine kiireneb oluliselt, tänu energiasüsteemidele
NB! Madalad kulud iseenesest ei tähenda veel “kerget” strateegiat, sest see taotleb ka kvaliteedi ja klienditeeninduse taseme stabiilsust. Kerge lähenemine sobib kõige rohkem stabiilsesse keskkonda ja masstootmisele ning kõige vähem kõrge muutlikkusega tingimustesse. 10. Väle strateegia (agile) • Vastand “kergele”, keskendub kulude ja efektiivsuse asemel reageerimisvõimele klientide vajaduste muutusele ning kohanemisele üha uutes tingimustes. • Eesmärk: pakkuda parimat võimalikku kvaliteeti igas olukorras • Kliendi fookus: vajaduste ja rahulolu monitooring, kerge firmaga kontakteeruda, suhete arendamine. • Paindlikum struktuur, arenemisvõimeline motiveeritud personal, kiire info liikumine • 2 väleduse aspekti: reageerimiskiirus nõudluse muutusele võime pakkuda klientidele spetsiaalselt disainitud lahendusi. 11
rikkuse ja asjade tähtsustamine. Edukad pälvivad tunnustust kõrge staatuse või majandusliku jõukuse kujul. Maskuliinseteks võib pidada Jaapanit, Austriat, Venetsueelat ja Itaaliat. Feminiinsetes kultuurides peetakse oluliseks sugude võrdsust, mis ilmneb selles, et meeste ja naiste käitumise stereotüübid sarnanevad. Nii mehed kui ka naised võivad olla perekonna ülalpidajaks. Koolisüsteem on orienteeritud sotsiaalsele kohanemisele ning puudub jaotumine meeste- ja naistetöödeks. Teistest paremaks olemise püüd ei ole sotsiaalselt ega materiaalselt tunnustatud. Tähtis on elu kvaliteet ja keskkonnasäästlikkus, mida eelistatakse majandusnäitajate kasvule. Feminiinsete hulka kuuluvad Skandinaaviamaad Rootsi, Taani, Norra, Soome. Võimudistants näitab, millisel määral aktsepteeritakse, et võim on organisatsioonides ja
Breznev ametisse nimetati. Peale J. Stalini surma järgnes NSV Liidus nn sulaaeg. Senine ulatuslik vägivald vähenes ja juhtivatele kohtadele said ka kohalikud. Uus kurss ei püsinud pikalt, sest 1953. aasta juuni lõpus L. Beria arreteeriti ja tema ettevõtmised luhtusid. Sulaaega iseloomustas senise vägivalla teatud määral heastamine. Eesti NSV poliitiline õhkkond sulas tasapisi ja järk-järgult. Kõik see pani 1950. aastate teisel poolel aluse süsteemiga kohanemisele. See süvenes veelgi 1960. aastatel. J. Stalini ajal oli kogu Nõukogude impeerium muust maailmast raudse eesriidega eraldatud. Tõepärase informatsiooni saamine välismaailmast osutus tõeliselt raskeks. Peamiseks infoallikaks olid välisraadiojaamad. Osaliselt hakkad saateid edastama ka eesti keeles. Esimene eesti keelne raadijaam oli Ameerika Hääl, mis alustas 1951. aastal New Yorgis. Ameerika Hääl edastas Ameerika Ühendriikide ametlikku informatsiooni
situatsioonis ning siis järsult mõtlema hakatud oma probleemidele? Tõenaoliselt on see mure paljudel inimestel. ( Dale Carnegie ’’Kuidas vabaneda stressist ja muretsemisest’’ lk 9) Lisakoorem, mis avaldab stressireaktsiooni ,,viimane piisk karikas’’. Stressorit tavaliselt tajutakse otsese ärevuse pinge ja põhjustajana. Igasuguse suure sündmusega kaasneb ka meil õpilastel stress, sest see häirib tunduvalt varem omandatud harjumusi ning tegemisi. Uued olukorrad esitavad kohanemisele suuri lisanõudeid, mis võivad ületada inimese füüsilisi ja vaimseid oskusi. (Dr Ofra Ayalon ’’Aita!’’ lk 13) Elus kogeme tihti stressiolukordi, mis panevad end tundma halvasti. Seetõttu võivad sind kimbutada: unehäired, muretsemine, madal enesehinnang,väsimus ja tugev stress. (Arto Pietikäinen ’’Paindlik meel’’ lk 17) Koolistressi põhjustab ka tänapäeva koolide eripära: suured klassid, õppeprogrammide
annaabi.ee 
