Erialaga seotud tervistkahjustavad tegurid ja tegurite mõju (0)

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
Turismi õppetool
Chaty Uibopuu
TT-11
Erialaga seotud tervistkahjustavad tegurid ja tegurite mõju reguleerivad seadusandlikud aktid EV-s
Referaat õppeaines „Töökeskkond“
Juhendaja õpetaja Aivar Kalnapenkis
Väimela 2011
SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1. Töötingimuste elemendid 4
1.1 Füsioloogilised 4
1.2. Psühhosotsiaalsed 4
2. TÖÖÕNNETUSTE ENNETAMINE HOTELLI-, RESTORANI- JA TOITLUSTUSSEKTORIS 5
2.1 Libastumised , komistamised ja kukkumised 5
2.2 Lõikevahendid ja noad 5
2.3 Põletused 5
2.4 Raskuste käsitsemine ning luu- ja lihaskonna vaevused 5
2.5 Müra 6
2.6 Ohtlikud ained 6
2.6 Surugaasi kasutamine 7
2.7 Süsinikdioksiidi (CO2) käsitsemine – traagilised tagajärjed 7
2.9 Tuleoht 8
2.10 Psühhosotsiaalsed ohud 8
3. TEGURITE MÕJU REGULEERIVAD SEADUSANDLIKUD AKTID EESTI VABARIIGIS 9
3.3 Töötervishoiu seadusandlikud alused ja strateegia ( direktiivid ) 11
KOKKUVÕTE 16
KASUTATUD ALLIKAD 17

SISSEJUHATUS

Tööandjatel on õiguslik ja moraalne kohustus tagada ohutu ja tervislik töökoht. See on ka rahaliselt otstarbekas – väärtusliku töötaja kaotamine vigastuse tõttu on ärile halb ning samuti on asendustöötaja värbamine ja väljakoolitamine kulukas .
Enamikku tööõnnetusi on võimalik ennetada tõhusa koolitusega ühendatud hea juhtimise ja järelevalve abil. Tööõnnetuste ennetamine on lahutamatu osa eduka ettevõtte juhtimisest. Tööandjad saavad enamikku tööõnnetusi ja kutsehaigusi ennetada, tuvastades ja kõrvaldades töökoha ohud või vähemalt minimeerides nende mõju.
Antud referaadis kirjeldan enda erialaga seotud ohtudest ja selle tegurite mõju seadusandlikest aktidest Eesti Vabariigis kui ka Euroopas.

1. Töötingimuste elemendid

1.1 Füsioloogilised

• Tööasend- seisva töö puhul on lülisammas kõver, seisev tööasend on liikuvaim asend, mille puhul on töötajal hea ülevaade tegevusväljast, kuid pidev seismine väsitab. Ohtudeks sellisel juhul on veenilaiendite teke jalgadel koos oma tüsistustega, lampjalgsuse teke, rühihäirete arenemine.
  

• Hügeenilised tingimused- lähtuvad töökeskonnast – füüsikalised, keemilised, bioloogilised, tolm. Praktiliselt kõiki neid tegureid on võimalik mingil moel mõõta.
  

• Esteetilised elemendid:
  

• Värvid- mõjutavad inimest füsioloogiliselt, psüühiliselt ja esteetiliselt. Oluline on ruumi ja töökoha värvilahendus. Füüsilist koormust nõudev töö vajab sooje toone nende virgutava toime tõttu.
  
• Helid- mõjuvad inimestele kesknärvisüsteemi kaudu. Nad kutsuvad esile positiivset emotsionaalset ärritus ja lülitavad tegevusse palju ajukeskusi. Muusika kasutamine võib anda tööks teatud rütmi ja vähendada pinget.
  
• Lõhnad- nina harjub kiiresti ja mõne aja möödudes ei pruugita enam ebasoodsaid aroome tunda.Suhtelise õhuniiskuse korral lõhnataju suureneb.
  

1.2. Psühhosotsiaalsed

Need sõltuvad läbisaamisest teisete kolleegidega ja vajadusel ka klientidega. Oluline on, kas töötaja on enda meelest piisavalt tasustatud , kas ta tunneb oma tööd prestiižikana ja millised on tema isiklikud ambitsioonid.

2. TÖÖÕNNETUSTE ENNETAMINE HOTELLI-, RESTORANI- JA TOITLUSTUSSEKTORIS

2.1 Libastumised, komistamised ja kukkumised

Libastumised, komistamised ja kukkumised on kõige tavalisem tööõnnetuste põhjus hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris, eriti köökides. Neid põhjustavad peamiselt vee, toidujäätmete või õli tõttu libedaks muutunud pinnad. Asjakohatute jalatsite kandmine suurendab ohtu veelgi. Riski suurendavad ka jooksmine või liiga kiiresti kõndimine, segavad tegurid ja trepikäsipuu mittekasutamine.
16-aastane tüdruk töötas kiirtoitlustuskohas ning küpsetas fritteris friikartuleid. Ta libises jäämasinast lekkinud veeloigus ning sirutas kukkumisel käe instinktiivselt välja. Kahjuks sattus ta käsi fritterisse, mis sisaldas 180 °C õli, ning ta sai raskeid põletushaavu vasakul käelabal ja käsivarrel. [Euroopa Tööohutuse ja Tervishoiu Agentuur : http://osha.europa.eu/et/sector/horeca/accident_prevention_html ]

2.2 Lõikevahendid ja noad

Lõikureid, hakkureid, miksereid ja nuge kasutatakse köökides väga palju. Enamik köökides juhtunud tööõnnetustest on lõikehaavad, mis saadakse kas nimetatud vahendite kasutamisel või puhastamisel. [Euroopa Tööohutuse ja Tervishoiu Agentuur: http://osha.europa.eu/et/sector/horeca/accident_prevention_html ]

2.3 Põletused

Kuum õli on eriti suur oht töötajatele, kes kasutavad frittereid. Töötajad võivad saada ränki põletushaavu, kui õlil või rasval ei lasta enne kasutamist piisavalt jahtuda või kui ei kasutata õigeid seadmeid. [Euroopa Tööohutuse ja Tervishoiu Agentuur: http://osha.europa.eu/et/sector/horeca/accident_prevention_html ]

2.4 Raskuste käsitsemine ning luu- ja lihaskonna vaevused

Paljud hotelli-, restorani- ja toitlustussektori tööd hõlmavad raskuste käsitsemist: täis pottide ja pannide ning nõudepesumasinarestide tõstmine, taldrikuvirnade tassimine, kummardumine fritterite kohale nende puhastamisel ja tolmuimeja kasutamine. Vigastused võivad tekkida äkki, tööõnnetuse tagajärjel, kuid sagedamini tulenevad vigastused koormuse ja pinge talumisest pika aja jooksul. Raskuste tõstmine ja teisaldamine on peamine seljavalu põhjus ning jõu rakendamist nõudvad ja korduvad liigutused ning halb tööasend põhjustavad käe- ja õlavigastusi.
Esemete käsitsemisest tulenevatest vigastustest ning korduvliigutustega tööst tingitud luu- ja lihaskonna vaevused on hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris väga sagedad. Luu- ja lihaskonna vaevused on tööga seotud lihase-, liigese-, kõõluse-, sideme- ja närvikahjustused. Enamik tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevusi on kumulatiivsed ning tulenevad pika aja jooksul korduvast suure või väikese intensiivsusega koormusest. Luu- ja lihaskonna vaevusteks võivad olla ka õnnetuse korral tekkivad ägedad traumad , näiteks luumurrud . Luu- ja lihaskonna vaevused esinevad tavaliselt seljas , kaelas, õlgades ja kätes, kuid mõnikord ka jalgades.
Hotelli-, restorani- ja toitlustustöötajatel on suurem luu- ja lihaskonna vaevuse kujunemise risk, sest nende töö sisaldab tihti seismist pika aja vältel ja töötamist ebamugavas asendis. Suur osa nende tööst on füüsiliselt koormav , stressirohke ning tööpäevad on pikad. Lisaks kasutatakse palju hooajalisi ja noori töötajaid, kellel ei ole aega tööga kohaneda või kes ei ole veel tööelus kogenud. [Euroopa Tööohutuse ja Tervishoiu Agentuur: http://osha.europa.eu/et/sector/horeca/accident_prevention_html ]

2.5 Müra

Mürataseme vähendamise eest vastutavad ka masinate ja seadmete tootjad. Direktiivi 98/37/EÜ kohaselt peavad masinad “olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et masina tekitatavast õhumürast tulenevad ohud oleksid vähendatud miinimumini”.
Söögitegemise hääled, piiksuvad signaalid, nõudepesumasinad, köögiseadmed, ventilatsioon , kohviveskid, koristamishääled, pesupesemine, muusika ning loomulikult töökaaslaste või klientide jutuvada kuuluvad hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris töötamise juurde.
Müra on liiga vali, kui lähedal seisva inimesega rääkimiseks peab häält tõstma. Korduv kokkupuude müraga pika aja jooksul võib kahjustada kuulmist . [Euroopa Tööohutuse ja Tervishoiu Agentuur: http://osha.europa.eu/et/sector/horeca/accident_prevention_html ]

2.6 Ohtlikud ained

Ohtlikud ained võivad põhjustada vigastusi ja haigusi, kui töötaja nendega vahetult kokku puutub või ei kasuta neid nõuetekohaselt. Hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris kasutatakse aineid, mis on töötajatele väga ohtlikud, sh nõudepesuvahendid, nõudepesuained ja -loputusvedelikud, kanalisatsioonipuhastid, ahjupuhastid, desinfitseerimisained, WC-puhastid, valgendid, hügieenitarbed ning katlakivieemaldid. Kõige tavalisem risk on nende sattumine nahale või silma, nende sissehingamine või neelamine .
Paljud puhastuskemikaalid on ohtlikud selle tõttu, et nad sööbivad ja võivad nahale või silma sattumisel tekitada söövituse. Asjakohaste kaitsemeetmeteta võivad ohtlikud ained tekitada dermatiiti (kuiv valulik kestendav nahk) või muud nahaärritust, astmat või hingamisraskusi. Dermatiiti põhjustab lisaks kokkupuude toiduainetega: puu- ja köögiviljade mahla või kalas , karploomades, lihas ja jahus sisalduvate valkudega. Muud ärritustegurite ja ohtlike ainete allikad on söögitegemisel eralduvad aurud ning passiivne suitsetamine .. [Euroopa Tööohutuse ja Tervishoiu Agentuur: http://osha.europa.eu/et/sector/horeca/accident_prevention_html ]

2.6 Surugaasi kasutamine

Hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris kasutatakse väga sageli jookide annustamiseks surugaasi. Sellised seadmed sisaldavad gaasiballoone ja torustikku, samuti reguleerimis- ja segamisseadiseid. Paljudes restoranides ja pubides asuvad surugaasiseade ja gaasiballoonid halva ventilatsiooniga keldris.
Surugaasina kasutatakse lämmastikku, süsinikdioksiidi ning mõnikord suruõhku. Kõige levinum on süsinikdioksiid, mis on lõhnatu ja värvitu, aga tõrjub ruumist välja hapniku.
Sõltuvalt süsinikdioksiidi kontsentratsioonist ja kokkupuute kestusest võib töötajatel tekkida peavalu, higistamine, hingeldamine , pulsi kiirenemine , õhupuudustunne, peapööritus, depressioon , nägemishäired ja külmavärinad. Suurema kontsentratsiooni korral tõrjub gaas välja hapniku, mille tulemuseks on hapnikupuudus. See võib põhjustada otsustusvõime halvenemist, minestamist või isegi surma. [Euroopa Tööohutuse ja Tervishoiu Agentuur: http://osha.europa.eu/et/sector/horeca/accident_prevention_html ]

2.7 Süsinikdioksiidi (CO2) käsitsemine – traagilised tagajärjed

Kohalikus spordiklubis peeti pulmi. Töötaja läks vahetama süsinikdioksiidiballooni ning ei tulnud tagasi. Ettekandja leidis ta keldri põrandalt teadvusetult. Kaks appi palutud külalist läksid keldrisse ning kaotasid samuti teadvuse. Kaks teist külalist, kes üritasid siseneda keldrisse teise ukse kaudu, jõudsid napilt välja. Traagiline lõpp: kolm inimest suri ning kaks sai raskelt kannatada. [Euroopa Tööohutuse ja Tervishoiu Agentuur: http://osha.europa.eu/et/sector/horeca/accident_prevention_html ]
2.8 Töötamine kuumas keskkonnas
Hotelli-, restorani- ja toitlustussektori töötajaid ohustab kuumastress kauba mahalaadimisel, töötamisel köögis ning teenindades kliente. Köögis muudab söögitegemine õhu kuumaks ja niiskeks; suvel võivad tingimused olla veelgi halvemad.
Liigne kokkupuude kuumusega võib tekitada mitmesuguseid vaevusi. Higivillilööve (kuumalööve) ja minestamine on kuumast tingitud kurnatuse esimesed sümptomid. Kui kuumast tingitud kurnatust ei ravita kiiresti, võivad sellel olla rasked füüsilised tagajärjed, mis lõpevad kuumarabanduse, ülekuumenemise või kuumakrampidega. [Euroopa Tööohutuse ja Tervishoiu Agentuur: http://osha.europa.eu/et/sector/horeca/accident_prevention_html ]

2.9 Tuleoht

Hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris on suur tuleoht, eriti köökides, kus kasutatakse gaasi, lahtist leeki, kuuma õli ning tuleohtlikke aineid. [Euroopa Tööohutuse ja Tervishoiu Agentuur: http://osha.europa.eu/et/sector/horeca/accident_prevention_html ]

2.10 Psühhosotsiaalsed ohud

Psühhosotsiaalsed riskitegurid on seotud töökorralduse ja töö vaimsete nõuetega. Vasturääkivad nõudmised, tööülesannete sisu otsustamise võimatus ning kaastöötajate ja juhendajate toetuse puudumine on kõik olulised riskitegurid. Pikk tööaeg ning sage töötamine öösiti ja nädalavahetustel suurendab hotelli-, restorani- ja toitlustussektori töötajate stressi. Suhtlemine problemaatiliste klientidega võib põhjustada stressi ning isegi ahistamist või vägivalda. [Euroopa Tööohutuse ja Tervishoiu Agentuur: http://osha.europa.eu/et/sector/horeca/accident_prevention_html ]

3. TEGURITE MÕJU REGULEERIVAD SEADUSANDLIKUD AKTID EESTI VABARIIGIS

3.1 Tööõnnetuste ja kutsehaiguste jätkuvaks, kestvaks ja järjekindlaks vähendamiseks peavad asjaomased osapooled järgima mitmeid eesmärke, sealhulgas:
a) panema suuremat rõhku ühenduse õigusaktide rakendamisele;
b) toetama ühenduse õigusaktide järgimist, eelkõige riskantseteks peetavates valdkondades ja ettevõtetes ning kõige ohustatumate töötajarühmade puhul;
c) kohandama õigusraamistikku vastavalt muutustele tööelus ning lihtsustama seda;
d) edendama riiklike strateegiate väljatöötamist ja rakendamist;
e) looma üldkultuuri, mis väärtustab tervist ja riskide ennetamist, ergutades töötajaid oma käitumisharjumusi muutma ning julgustades samas tööandjaid edendama paremat suhtumist tervisesse;
f) lõplikult välja töötama meetodeid uute võimalike riskide tuvastamiseks ja hindamiseks;
g) hindama ühenduse strateegia rakendamist;
h) edendama töötervishoidu ja tööohutust rahvusvahelisel tasandil [ http://eur-lex.europa.eu/et/dossier/dossier_59.ht m]
3.2 Et tagada õigusaktide järgimise kõrge taseme, eriti väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes ning kõrge riskiga valdkondades, tuleb:
— heade tavade levitamine kohalikul tasandil;
— koolitus ja haridus ;
— lihtsate vahendite ja suuniste väljatöötamine;
— parem juurdepääs kõrge kvaliteediga profülaktilistele teenustele;
— piisavate rahaliste vahendite ja asjakohase personali tagamine tööinspektsioonidele;
— majanduslike stiimulite kasutamine liikmesriikide ja ühenduse tasandil.[ http://eur-lex.europa.eu/et/dossier/dossier_59.ht m]

3.3 Töötervishoiu seadusandlikud alused ja strateegia (direktiivid)

Töötervishoiualaste õigusaktide vajadus, nagu iga teisegi eluvaldkonna vajadus õigusaktide järele, tuleneb tegelikust elust ja lahendamist nõudvatest probleemidest. Töötervishoid on valdkond , kus probleeme jagub tunduvalt rohkem kui lahendusi. Siit ka suur tarve töötervishoiu korraldust ja töötervishoiuteenuste osutamist reguleerivate ning nende kvaliteeti tagavate õigusaktide järele.
Koos Euroopa Ühenduse asutamisega ilmnes vajadus käsitleda töötajate tervishoidu ja tööohutust senisest ulatuslikumalt ja mitmekülgsemalt.
Euroopa Liidus on töötervishoiu ja tööohutuse alal kaks selgelt eristatavat seadusloome etappi .
Esimene siduvate õigusaktide sari põhines Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklil 100 ning algas nõukogu direktiiviga nr. 77/576/EEC hoiatussiltide kohta töökohtadel (tühistatud direktiiviga nr. 92/58/EEC), millele järgnesid esimene raamdirektiiv nr. 80/1107/EEC töötajate kaitse kohta ohtude eest, mis tulenevad nende kokkupuutest töökohal keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste mõjuritega ning neli selle alla kuuluvat üksikdirektiivi.
Pärast ühtse Euroopa Akti vastuvõtmist on teine Euroopa Liidu töötervishoiu - ja tööohutusalaste õigusaktide sari saanud oma praeguse struktuuri uuel õiguslikul alusel, põhinedes Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklil 118a, mis reguleerib töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi Euroopas.
Euroopa Liidu riikide töötervishoiu arengule on suurt mõju avaldanud Maailma Töötervishoiu Organisatsioon (WHO - World Health Organization) ja Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO - International Labor Organization), kuivõrd mõlemad need organisatsioonid on juba pikemat aega tegelenud töötervishoiu ja tööohutuse probleemidega. Tänu heale koostööle on ühiselt aktsepteeritud alljärgnevad strateegilised printsiibid:

• vältida tervistkahjustava töö toimet töötajate tervisele (kaitse ja vältimise printsiip);
  
• kohandada tööd ja keskkonda töötajate võimetele (adaptatsiooniprintsiip);
  
• tagada töötajate füüsiline, vaimne ja sotsiaalne heaolu (tervise edendamise printsiip);
  
• vähendada miinimumini tööõnnetusi, kutsehaigusi ja kutsetööst põhjustatud üldhaigusi ning tagada nende kvaliteetne ravi ja rehabilitatsioon (ravi ja rehabilitatsiooni printsiip);
  
• tagada töötajatele üldtervishoiu- ja töötervishoiuteenuste kättesaadavus ( esmatasandi arstiabi printsiip).
  

Töötervishoiuteenistuse põhimõtted ja mudelid Euroopa Liidu riikides
Termin "töötervishoiuteenused" tähendab teenuseid, millel on põhiliselt profülaktiline funktsioon ning mis nõustavad tööandjaid ja töövõtjad, samuti nende esindajaid:

• turvalise ja terve töökeskkonna rajamisel ja hooldamisel vastavalt kehtestatud nõuetele;
  
• töö kohandamisel töötajate võimetele, arvestades nende füüsilist ja vaimset tervislikku seisundit .
  

ILO Töötervishoiuteenuste Konventsioonis loetletakse alljärgnevaid töötervishoiuteenistuse funktsioone:

töökohal esinevate õnnetuste riskide kindlaksmääramine ja hindamine;

töötajate tervist mõjutada võivate tööülesannete ja töökeskkonna järelevalve, sealhulgas tööandja paigaldatud sanitaarseadmete, sööklate ja teiste olmeruumide üle;

nõustamine töö planeerimise ja organiseerimise, sealhulgas töökoha disaini küsimustes, võimaluse korral masinate ja teiste seadmete hooldamise küsimustes;

osalemine ettevõtte arenguprogrammide koostamises, uute töökaitsevahendite hindamine;

nõustamine töötervishoiu, tööhügieeni ja ergonoomia küsimustes;

töötajate tervisliku seisundi jälgimine seoses nende tööga;

töö kohandamine töötajate vajadustega;

kutserehabilitatsiooni edendamine;

koostöö informatsiooni valdkonnas, väljaõpe ja koolitus töötervishoiu, tööhügieeni ja ergonoomia alal;

esmaabi ja vältimatu abi organiseerimine ;

analüüsida tööõnnetuste ja kutsehaiguste põhjuseid.
Konventsioon rõhutas ka multidistsiplinaarse lähenemise ja multisektoriaalse koostöö tähtsust. Töötervishoiuteenust osutatakse töökohas või selle lähedal, eesmärgiga:

• kaitsta töötajaid tervisekahjustuste eest, mis on põhjustatud tööst või töötingimustest;
  
• aidata kaasa töötajate füüsilisele ja vaimsele kohanemisele tööga, pidades eriti silmas töö mugandamist töötajatele ja nende määramist ametikohtadele, mis neile sobivad;
  
• aidata kaasa töötajate füüsilise ja vaimse heaolu saavutamisele .
  

Üldjuhul viiakse neid funktsioone ellu antud riigi töötervishoiusüsteemi ülesehitusest lähtudes. Prantsusmaal ja Saksamaal on kindlaks määratud, kui palju aega peab töötervishoiuteenuseid osutav personal kulutama eriomasele tegevusele, näiteks töötingimustega tutvumisele või töötajate tervise kontrollimisele. Norra ja Rootsi süsteemid annavad kohalikule töötervishoiu ja töökaitse ühendatud komiteele ( Local joint occupational health and safety committee) õiguse otsustada tegevuse ajalise jaotuse üle.
Mõnes riigis (Saksamaa) klassifitseeritakse tööstusettevõtteid vastavalt tööõnnetuste esinemissagedustele ja seal valitsevale riskile.Töötervishoiuteenuste funktsioonid ja töömaht määratakse ettevõtete riskikategooria põhjal.
Mõnes riigis toimib veel traditsiooniline süsteem, kus töötervishoiuteenused piirduvad peaaegu eranditult töötajate tervise uuringuga. Kuid viimase 10-15 aasta jooksul on arusaamine töötervishoiuteenustest tunduvalt avardunud . Näiteks hiljuti Hollandis vastuvõetud seadus määrab kindlaks 22 eri liiki ülesannet rõhuasetusega järelevalvele ja profülaktilistele teenustele. Loomulikult ei tähenda see töötajate tervisekontrolli tähtsuse alahindamist, küll aga töötervishoiuteenuste laiahaardelisemat käsitlemist.
Töötervishoiuteenused võivad olla kas kohustuslikud või vabatahtlikud. Enamikus Euroopa riikides on need seadusega kindlaks määratud. Iirimaal , Luksemburgis, Maltal, San Marinos, Suurbritannias ja Ðveitsis on teenuste osutamine vabatahtlik. Ent ka nendes riikides reguleerivad õigusaktid riskirühma kuuluvate töötajate tervisliku seisundi läbivaatuse korda.
Kui veel 10-20 aastat tagasi valitses arvamus, et töötervishoiu valdkonnas võib palju küsimusi jätta tööandjate ja töövõtjate omavahelise kokkuleppe hoolde, siis viimasel ajal on järjest enam hakatud rõhutama töötervishoiukorraldust sätestavate õigusaktide vajalikkust.
Lisaks seadustele annavad kollektiiv- või muud kokkulepped sotsiaalsetele partneritele volitused reguleerida töötervishoiukeskuste arengut ja töötervishoiuteenuste mahtu. Sellel mudelil on eriti suur tähtsus Soomes, Saksamaal, Norras ja Rootsis. Õigusaktide struktuur on väga erinev. Skaala ühte otsa jääb suhteliselt detailne seadusandlik struktuur, mida täiendavad madalama astme õigusaktid määratlevad nii töötervishoiuteenuste sisu kui ka nende osutamise viisi (näiteks Prantsusmaal ja Saksamaal).
Skaala teises otsas asub raamseaduseks nimetatav õigusakt, mis paneb paika ainult teenuste põhiprintsiibid. Alternatiivse mudeli kohaselt määratakse kindlaks töötervishoiu ja töökaitse üldised kohustused; spetsiifilised ja üksikasjalised sätted sisalduvad vastavate ametkondade väljatöötatud madalama astme määrustes (näit. Taanis ja Ungaris).
Kui varem pöörati tähelepanu vaid enamohustatud töötajate rühmadele, siis nüüd on tendents hõlmata järjest suuremaid töötajate hulki.
Töötervishoiuteenistuse mudelid varieeruvad erinevates riikides ja ka riigisiseselt, vastavalt kujunenud tavadele, töötervishoiu ja üldise tervishoiusüsteemi struktuurile ning riigi majanduse iseärasustele. Euroopas on kasutusel kuus mudelit: suurtööstuse, grupiteenuste, eratervishoiukeskuste, piirkondlike tervishoiukeskuste, riiklike tervishoiukeskuste ja sotsiaalhooldeasutuste mudel.
Väikesed ettevõtted, liikuva iseloomuga ja üksikettevõtjad on töötervishoiuteenuste proovikivi. Püüdes lahendada väikeettevõtete töötajate teenindamise probleeme, pakuvad piirkondlikud esmatasandi tervishoiuasutused ja tööstusele orienteeritud töötervishoiuüksused teenuseid ettevõtete rühmadele. Mõnes riigis üritavad suuri ettevõtteid teenindavad töötervishoiukeskused teenindada ka sama piirkonna väiksemaid ettevõtteid. Itaalias viidi läbi eksperiment, kus paljusid väikeettevõtteid teenindas kohalik tervishoiukeskus. Kogutud informatsiooni kasutati selle mudeli ulatuslikumaks rakendamiseks.
Tööstusharudes, kus töö on liikuva iseloomuga (ehitus, transport ja liiklus , merendus, metsandus ja põllumajandus) on mõned riigid (Soome, Saksamaa, Holland ja Rootsi) kasutanud mobiilseid töötervishoiuteenuste üksusi ja seda märkimisväärse eduga. Ka Prantsusmaal on kasutatud liikuvaid üksusi, et jõuda väikeettevõteteni.[H. Kahn : http://www.terviseleht.ee/arhiiv/tootervishoid_EL_riikides.php ]

KOKKUVÕTE

Nagu eelnevas töös selgus on hotelli-, retsorani- ja toitlustussektoris palju ohtusid. Tõin välja põhiohud ning kirjeldasin neid internetist leitud materjaliga . Kirjutasin kahest peamisest töötingimuste elemendist- füsioloogiline ja psühhosotsiaalne.
Sain teada milliseid asjaolusid peab järgima tööohutuse vähendamiseks ning milliseid õigusakte peab selleks järgima. Ja kirjutasin ka töötervishoiu seadusandlikest alustest ja strateegiast, kus kirjeldasin ka Euroopa direktiividest.
Antud referaadi tegemisel sain aru kui palju ohte tegelikult võib tekkida ametis, mida ma õpin. Kuid sain teada, et tööohutuse ja tervishoiu jaoks on loodud palju õigusakte, mis kaitsevad meid tulevikus ning seda peavad järgmina nii tööandja kui ka töötaja.

KASUTATUD ALLIKAD

EUR-Lex kodulehekülg. Tervishoid ja ohutus töökohal. [ http://eur-lex.europa.eu/et/dossier/dossier_59.ht m](29.10.2011)
Terviseleht kodulehekülg. Töötervisehoid Euroopa Liidu riikides.[ http://www.terviseleht.ee/arhiiv/tootervishoid_EL_riikides.php ](30.10.2011)
Euroopa Tööohutuse ja Tervishoiu Agentuur. Tööõnnetuste ennetamine hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris. [ http://osha.europa.eu/et/sector/horeca/accident_prevention_html ](18.10.2011)